produktsiooni maksas. • Võimalik kombineerida metformiini või sulfanüüluurea derivaatidega. • Imenduvad p.o. manustamisel kiiresti. • T1/2 7 h, toimet pikendavad aktiivsed metaboliidid. • Maksimaalne toime saabub 1-2 kuuga. • Langeb vabade rashapete ja triglütseriidide tase. • LDL ja HDL tase ei muutu või tõuseb veidi. • Tavaline on kaalutõus 1-4 kg. Kaal stabiliseerub 6-12 kuuga. Toimemehhanism: • Geenide transkriptsioon suurendab lipoproteiini lipaasi, rasvhapete transporteri proteiini jt. ainete sünteesi. • Tulemuseks adipotsüütide differentseerumine, lipogeneesi ning rasvhapete ja glükoosi haarde suurenemine. • Suurendab ka Na+ reabsorptsiooni neeru kogumistorukestes. Kõrvaltoimed: • Hepatotoksilisus, aneemia. • Kaalu tõus • Tursed ( vastunäidustatud südamepuudulikkusega patsientidel). • Peavalu, väsimus, seedetrakti häired. • Kroonilisel manustamisel suurendavad osteoporoosist tingitud luumurdude ohtu. • Vastunäidustatud
prosteetilise rühmana valgu rodopsiini koosseisu. Valguse adsorbtsioonil toimub 11- cis-retinaali konverteerimine trans-retinaaliks. 2.Retinool on konverteeritav retiinhappeks. Trans-retiinhape ja 9-cis-retiinhape on spetsiifiliste tuumaretseptorite ligandid, mis osalevad arengu ja kasvu kontrollis. 3.Retiinhape võib osaleda glükoproteiinide biosünteesil. Retinooli transpordiks vere kaudu on vajalik kandjavalk, mis sünteesitakse maksas. Nii retinooli kui retiinhappe jaoks on olemas transporteri funktsiooniga valgud ka tsütosoolis. Retinooli peamine funktsioon on arvatavasti eellasmolekuli roll, temast lähtudes sünteesitakse nii retinaal kui retiinhape. Pole selge, kas tal on ka iseseisvaid funktsioone. Retinool on valgustundlik ja adsorbeerub mitmesugustele hüdrofoobsetele pindadele, mis tekitab probleeme kliinilises praktikas. Lisaks eelpool kirjeldatud funktsioonidele on β-karoteen ja retinoidid antioksüdandid ja võivad
Gaas tungib läbi alveooli seina verre siis, kui tema kontsentratsioon on õhus suurem kui veres; gaas liigub suurema osarõhu poolt väiksema osarõhu poole. Kui veres on suurem konsentratsioon kui õhus, siis hakkab gaasi väljumine verest õhku ja veres olev kontsentratsioon väheneb. Sõltub vere ja alveolaarõhu gaasi osarõhkude vahest. 64. Mis on kergendatud difusioon? Aine transport madalama kontsentratsiooni suunas valgulise transporteri abil. 65. Mille poolest erineb kergendatud difusioon aktiivsest transpordist? Kergendatud difusioon ei vaja energiat, aktiivne transport aga vajab, aktiivne transport kasutab ATP energiat ja madalamalt kõrgemale. 66. Mis on teratogeenne toime? Loote arengut mõjutav toime väärarengute näol. Teratogeenid raseduse ajal tarbitavad ained, mis võivad põhjustada väärarenguid. 67. Mis on mutageenne toime? Geenimutatsioone tekitav toime
tripeptiidideks Imendumisel koostransport Na+- ga Di- ja tripeptiidid lõhustatakse enterotsüüdis aminohapeteks Valgu imendumine võimalik vastsündinutel 24-36 t passiivse immuunsuse omandamine emapiima immuunoglobuliinide abil 20. Lipiidide imendumine peensooles. Sapi ja pankrease lipaasi toimel rasvhapete ja monoglütseriidide teke Mitsellide moodustumine ja nende komponentide imendumine epiteelirakku Rasvhapete ja monoglütseriidide imendumine difusiooni teel või spetsiaalse transporteri abil Enterotsüüdi endoplasmaatilises retiikulumis triglütseriidide biosüntees Külomikronite moodustumine ja imendumine lümfikapillaaridesse 21. Vee ja mineraalainete imendumine seedetraktis. Paralleelselt soolade, glükoosi, aminohapete, jt ühendite imendumisega 70 kg inimene 24 t jooksul imendub 9 l, sellest ainult 2 l joogivee ja söögiga saadud Peensooles imendub 90% veest inimesel, karnivooridel, lambal 60-70% veistel. Mineraalainete imendumine: Vastavalt organismi vajadustele
karbamoüülfosfaadi süntetaas II, paikneb tsütosoolis ja kasutatakse pürimidiinide biosünteesi esimeses etapis. Kasutab lämmastiku allikana glutamiini (I kasutab vaba ammooniumi). Ülejäänud 4 reaktsiooni on kitsamalt võetult uurea tsükli reaktsioonid. Tsükkel algab karbamoüülfosfaadi liitmisega ornitiinile. Reaktsiooni katalüüsib ornitiini transkarbamoülaas ja produktiks on tsitrulliin. Tsitrulliin liigub mitokondrist välja spetsiifilise transporteri vahendusel, tsükli ülejäänud reaktsioonid toimuvad tsütosoolis. Teise reaktsioonina toimub ATPst sõltuvas reaktsioonis tsitrulliini ja aspartaadi vaheline reaktsioon, milles tekib arginiinosuktsinaat. Reaktsiooni katalüüsib arginiinosuktsinaadi süntetaas. ATPst moodustub AMP ning pürofosfaat. Kolmandas reaktsioonis, mida katalüüsib arginiinosuktsinaas, tekib arginiinosuktsinaadi lagunemisel arginiin ja fumaraat.
alla (puudub kandja ja energiavajadus). Liikumiskiiruse määrab aine konts. erinevus membraani eri külgedel. Membraani läbivad: vesi, hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak ja rasvlahustuvad ning polaarsed väiksed laenguta molekulid (karbamiid, glütserool, etanool). Passiivtransport * kergendatud difusioon – aine transport läbi membraani madalama konts. suunas. Aine seostub valktransporteriga – kandub transporteri ühelt alalt teisele. NT: Glükoosi transporteri (GLUT) abil glükoosi liikumine verest erütrotsüüti. * vahetaja – kahe aine koostransport (üks viiakse sisse, teine välja) valkvahetaja abil madalama konts. suunas. Vahetuse ekvivalentsuse pärast pole energiat otseselt vaja. (Na/H vahetaja, Na/Ca vahetaja, ATP/ADP vahetaja). * ioonkanalid – iooni vool piki elektrokeemilist gradienti läbi ioonkanali tänu elektrokeemilise potentsiaali erinevusele membraani pooltel. Kanali avatust/suletust reguleeritakse allosteeriliselt
Bioloogiline funktsioon: organismis glükoosi taseme kontrollimine Insuliini struktuur: 51 aminohapet - 5808 Da Talletatakse heksameerina (inaktiivne) Aktiivne vorm monomeerina: 2 ahelat (A+B), millel on kokku 3 disulfiidsilda Aktiivne vorm seondub insuliini retseptoriga (IR Insuliini roll glükoosi omastamisel ja metabolismis. 1 insuliin seondumine retseptoriga; 2 erinevate kaskaadide aktiveerirmine; 3 Glut-4 transporteri ümberasetumine plasmamembraanis ning glükoosi sissevool; 4 glükogeeni süntees; 5 glükolüüs; 6 rasvhapete süntees. Insuliin ja diabeet Kui insuliini funktsioon on häiritud, eeskätt pankrease vigastuse või organismi vananemise tõttu, ning insuliini ei sünteesita piisavas koguses, siis tõuseb suhkrutase veres märkimisväärselt ja tulemuseks on suhkrutõbi ehk diabeet. Diabeet jaguneb:
lõhustamine spetsiifiliste mikroobiviirustega ehk faagidega 11. Eosed ehk spoorid, germinatsioon ehk idanemine Eoste ehk endospooride moodustumine on vahend ebasoodsates tingimustes ellujäämiseks. Kui eos satub sobivatesse tingimustesse, siis võib see hakata uuesti arenema – nimetatakse germinatsiooniks. 12. Sümport, antiport, uniport SÜMPORT – kui prooton ja molekul liiguvad läbi transporteri kanali samas suunas ANTIPORT – transpordib ühe aine sisse ja teise välja; nt prootoneid sisse ja Na välja UNIPORT – transporditava aine tungimine rakku ei sõltu muu aine transpordist; transporditakse korraga ühte molekuli 13. Siderofoorid – Tähtis osa metallioonide transpordis. Sekreteeritavad proteiinid ehk siderofoorid seovad Fe (raua) kelaatidesse ja transpordivad neid bakterirakku. 14
Oligosahharidaase on rohkem tühisooles, vähem duodeenumis, iileumis. Hüdrolüütilise lõhustumise lõpp-produktid on glükoos, galaktoos ja fruktoos. Glükoos, mannoos ja galaktoos resorbeeritakse läbi valendikupoolse hariäärise membraani aktiivselt sümpordis Na+-ga. Transporteriks on seejuures SGLT1 (sodium glucose transport protein 1). SGLT1 transpordib korraga 2 Na+ iooni ja 1 glükoosi või galaktoosi. Fruktoos imendub läbi sama membraani passiivselt kergendatud difusioonil transporteri GLUT 5 abil kontsentatsiooni gradiendi tõttu. GLUT5 paikneb ainult sole hariäärisel ning teised suhkrud teda ei blokeeri. Kui glükoosi ja galaktoosikontsentratsioonid soolevalendikus on väga suured (pärast süsivesikuterikka toidu seedimist), toimub ka nende transport passiivselt. Teise, so. basolateraalse membraani läbivad kõik 3 monosahhariidi kergenadtud transpordil GLUT2 transporteri abil seetõttu, et nende kontsentratsioon enterotsüüdis
Prox. torul on kõrge võime H+ eritada ja bikarbonaati tagasi imendada. Prox toru imendab enamiku filtreeritud HCO3- tagasi. Apikaalse plasmamembraani karboanhüdraas katalüüsib H2O ja CO2 teket filtreeritud HCO3- ja eritatud H+ist. CO2 siseneb epiteeli rakku ja kombineerub rakusisese H 20, et tekitada HCO3- ja H+ (tsütoplasma karbanhüdraas). HCO3- transporditakse vere poolsele basolateraalsele membraanile – basolateraalse naatriumi bikarbonaadi transporteri abil. Samal ajal, H+ transporditakse valendikku Na+/H+ antiporteri abil (ja ka H+ATPaasi pumba abil – 35% sekreteeritud H+st eritab valendikku). Mitmed hormoonid reguleerivad prox toru bikarbonaadi imendumist ja happe eritamist – angiotensiin II stim. transporti – basolateraalne naatriumi bikarbonaadi kotransporter ja apikaalne Na+/H+ vahetaja ja apikaalne H+ATPaas. Glükokortikoidi retseptori aktivatsioon ja endoteliin võimendavad Na+/H+ vahetajat,
· Metaboolsete lõpp-produktide väljutamise rakust Lihtdifusioon - Aine liikumine läbi biomembraani madala kontsetratsiooni suunas osmootse jõu tõttu. · Puudub kandja- ja energiavajadus. · Läbivad membraani : vesi, hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak ja rasvlahustavad ning polaarsed väikesed molekulid Passivtransport · Kergendatud difusioon: aine seostumine valktransporteriga ja liikumine piki gradienti tingib transporteri komformatsioonimuutuste rea. (läbib membraani madala kontsetratsiooni suunas energia otevajaduseta) · Vahetaja abil: toimub kahe aine koostransport. Pole energiat oteselt vaja · Ioonkanalite abil: Ioonkanalid on membraanivalgud, mille avatud olek võimaldab ioonidel liikuda läbi membraani. Kui kanal on avatud, siis määrab iooni liikumise elektrokeemiline gradient. Kanalid võivad olla pidevalt avatud (lekkekanalid, ingl
MHC (HLA) valkude poolt. T-rakud toimivad lokaalselt infektsiooni kohas ning seostuvad peptiidi esitleva rakuga vahetult T-rakkude retseptori kaudu. Rakuvälise valgulise antigeeni töötlemine ja esitlemine abistaja-T-rakkudele või tsütotoksilistele T-lümfotsüütidele. Tsütotoksilistele T-lümf:Viirus siseneb endotsütoosi teel, viiruse RNA ja valk põgeneb tsütosooli, rna replitseerub ja transleerub. Valgud lagundatakse protesoomides ning transporditakse läbi ABC transporteri ER luumenisse, Organelli pinnal on MHCI ja beeta 2- mikroglobuliinid, millegavalkseondub ja transporditakse Golgi kompleksi ja sealt raku pinnale, kus tsütotoksiline T-raku retseptor kinnitub MHCI klassi molekulile. T-helperitele: Antigeen valk siseneb endotsütoosi teel, MHCII muutumatu ahel suunab ta Golgi kompleksist endosoomi. Antigeeni valk laguneb ja ka muutumatu ahel asendub antigeeni valguga. MHCII valgu kompleks transporditakse plasmamembraani T-helper rakkudele.
Valkude seondumine membraaniga: 1. Transmembraansed valgud. 2. Kovalentselt seotud rasvhappe molekuli (näit. prenüülgrupp) abil seostuvad valgud. 3. Kovalentselt fosfatidüülinositooli (glükosüül-fosfatidüül-inositool ankur) abil seostuvad valgud. 4. Mittekovalentselt teiste membraanivalkudega seotud valgud. Väljaspool rakku on Na-ioonide kontsentratsioon kõrge. Na-iooni seostumine soodustab glükoosi seostumist. Transporteri konformatsioon muutub ainult siis, kui mõlemad on seostunud. Iga ATP molekuli kohta pumbatakse rakust välja 3 Na-iooni ja rakku sisse 2 K-iooni Membraanides paiknevad transpordi valgud, ioonkanalid ja ATP energiat kasutavad pumbad. Membraani läbiva passiivse ja aktiivse transpordi võrdlus. Na +-K+ pumba töö põhimõte. Osmootne rõhk ja selle tekke mehhanism. Ioonkanalite struktuur ja nende töö reguleerimise võimalused. Elusa raku plasmamembraani elektriline potensiaal.
Pi rakusisene kontsentratsioon varieerub erinevate kasvutingimuste korral kuni 4 korda (5-18 mM). Rakusisene PPi hulk püsib üldjuhul muutumatuna (0,5 mM), kuid muutub detekteerimatuks stressitingimustes, näiteks glükoosi limitatsiooni puhul. P i rakku transportimisel osalevad 2 süsteemi Pst ja Pit süsteemid. Pst süsteem on kõrge afiinsusega, Pit aga madala afiinsusega. Olukorras, kus P i kontsentratsioon on kõrge, transporditakse seda rakku Pit transporteri abil, mida sünteesitakse rakus konstitutiivselt. Pi limitatsiooni korral aga indutseeritakse Pst süsteem (ligi 100-kordne aktivatsioon) ja P i viiakse rakku Pst abil. Samas arvatakse, et Pst süsteem toimib basaalsel tasemel ka P i kõrge kontsentratsiooni korral, kuna Pst süsteem kontrollib Pho reguloni negatiivselt. Intaktset Pst süsteemi on vaja Pho reguloni Pi poolsel inhibitsioonil. Pst süsteem koosneb mebraaniga assotsieerunud kompleksist, mille moodustavad 4 valku
madala pH tingimustes ellu jääda. Madala pH korral derepresseeritakse näiteks aminohapete dekarboksülaasid. Tänu nendele ensüümidele tekivad rakkudes ühendid, mille rakust väljaviimine aitab keskkonda neutraliseerida. Näiteks lüsiini dekarboksülaas (kodeeritud cadA geeni poolt) degradeerib lüsiini ja selle tulemusena moodustub aluseline kadaveriin. Kadaveriin transporditakse kadaveriini transporteri CadB abil rakust välja. Lisaks happelisele keskkonnale aktiveerib cadBA geenide transkriptsiooni lüsiini olemasolu keskkonnas ja anaerobioos. Geenide ekspressioonitase on maksimaalne nende kolme komponendi koosesinemisel. Vastusena happelisele keskkonnale indutseeritakse veel arginiini dekarboksülaas Adi ja ornitiini dekarboksülaas SpeF. Nende ensüümide toimel tekivad aluselised ühendid agmatiin ja putrestsiin, mis transporditakse samuti väliskeskkonda.
ABC-transportereid iseloomustab väga kõrge substraadispetsiifilisus. Substraadiga seonduvad ABC- transportsüsteemi valgud võivad periplasmas ringi liikuda ning seonduda substraadiga isegi siis, kui substraadi kontsentratsioon on 1 M (1 x 10-6 M). G(+) bakteritel on sarnane transportsüsteem samuti olemas, kuid erinevalt G(-) bakteritest pole neil periplasmat ning substraati siduv valk on lipoproteiin ning ankurdunud membraani. Prokarüootidest on leitud üle 200 erineva ABC- transporteri. Modifitseerivad transporterid on transporterid, mis substraadi transportimise ajal modifit-seerivad substraati. Näiteks E. coli glükoosi transportersüsteem PTS (inglise keeles phosphotrans-ferase system), mis fosforüülib glükoosi rakku transportimisel. Modifitseerivad transporterid koosnevad mitmest valgust. Näiteks PTS koosneb 5 valgust, millest 2 (EI, HPr) on mittespetsiifilised ja ülejäänud 3 (EIIA, EIIB, EIIC) spetsiifilised glükoosi transportimiseks
annaabi.ee 
