Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Transpordivahendid ja -tehnoloogiad Kordamisküsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
terminal, konteiner, hend, terminali, haagis, iduk, sõiduk, poolhaagis, sadamat, haagise, terminalid, steem, infra, vedude, laadimine, veol, turg, telg, meretransport, kanal, väin, infrastruktuur, konossemendi, vedaja, täishaagis, kaubavoo, veod, õhupallid, panama, territoorium, superstruktuur, kaid, hiku, merendus, helikopter, tiiva, kaubavoogveoühik, mida on võimalik toimetada ilma kauba vahepealse käsitlemiseta saatjalt vastuvõtjale. On kasutusel mitmesuguseid erinevaid konteinereid, mis erinevad teineteisest kas mõõtmete, ehituse ja kasutatud materjalide järgi. ISO-standardi soovitustega on konteinerid standardiseeritud mõõtude, kuju, kaalu, tugevusnäitajate, ehituse ja otstarbe järgi. Konteinerite mõõtmed Praegu on kasutusel peamiselt kaks erinevate mõõtmetega konteineritüüpi: 20-jalane konteiner ja 40-jalane konteiner. Esimese kasulik pikkus (sisemised mõõtmed) on üldjuhul 5,9 m, teisel 12,03 m. Konteinerite kasulik laius on 2,352 m. 20-jalasesse konteinerisse on võimalik paigutada ühes kihis 10 FIN või 11 EUR kaubaalust, 40- jalasesse konteinerisse aga 22 FIN või 25 EUR kaubaalust. Konteinerite kasulik kõrgus on 2,35 m. Põhiline 20-jalaste konteinerite tootja on Hiina. Lisaks eelpoolmainitutele kasutatakse palju ka konteinereid mõõtmetega
...................................................................................................... 4 Transportimistingimused ................................................................................................... 5 Ladustamisnõuded ............................................................................................................ 5 Lähtesadama kirjeldus .......................................................................................................... 5 Terminali kirjeldus ............................................................................................................. 6 Olemasolevad tõstetranspordiseadmed ja ladustamisvõimalused ..................................... 6 Sihtsadama kirjeldus ............................................................................................................. 6 Terminali kirjeldus ............................................................................................................. 7
standardiseeritud veoühik (kaubaruum) on kättesaadav; d. infrastruktuur vastab veoliikide käsutamiseks seatavatele tingimustele; e. on loodud veoühikute käsitlemise ühtne süsteem terminalides ja sadamates; f. eri transpordiliikide veovahendite sobivus veoühikute veoks; g. on loodud veoahela lülisid siduv infosüsteem; h. vaadeldavas regioonis kehtib rahvusvaheline koostöö ja seadusandlus. Konteinerid i. TEU - Twenty feet Equivalent Unit - 20-jalane konteiner j. FEU – Forty feet Equivalent Unit - 40-jalane konteiner k. Konteinerisse pakitud kaupa saab suhteliselt kiiresti ja kergelt käsitseda. See võimaldab vähendada peale- ja mahalaadimiskulusid ning aega. l. Kauba pakendamisnõuded ei ole nii kõrged kui kauba transportimisel kaitsvate seinteta. m. Kauba riknemisoht väheneb. n. Kauba varastamine lukustatud konteinerist pole lihtne. o. Kindlustusega seotud kulud on teiste veoviisidega võrreldes suhteliselt väikesed
pikkus 4-5m, kandejõud 3-4t pikkus 5-6m, kandejõud 4-5t pikkus 6-7m, kandejõud 6-8t pikkus 8-9m, kandejõud 8-12t Enim kasutatavate linnadevaheliste jaotusautode koormaruumi pikkus ja kandevõime on vahemikes pikkus 6-7m, kandejõud 6-8t pikkus 7-8m, kandejõud 7-8t pikkus 8-9m, kandejõud 8-12t pikkus 9-10m, kandejõud 10-14t Inglisekeelne termin ,,swap body" tähendab eesti keeles konteiner vahetuskere tagastatav eriotstarbeline konteiner konteinerite vedamise alusraam Vahetuskerede koormaruumi mõõtmed on enamasti vahemikus pikkus 5,50-6,0m, laius 2,2-2,4m, kõrgus 2,3-2,4m pikkus 6,0-7,0m, laius 2,30-2,40m, kõrgus 2,50-2,60m pikkus 7,15-7,82m, laius 2,50-2,55m, kõrgus 2,40-2,60m pikkus 8,0-9,5m, laius 2,50-2,60m, kõrgus 2,60-2,80m 13,6 m pikkune eurotreiler mahutab EUR tüüpi kaubaaluseid 32 või 33 tk 33 tk 33 või 34 tk 3436 tk Vahetuskerede kasutamisest on võimalik saada üldjuhul järgmist kasu:
Enimlevinumateks maksimaalseteks kauba mõõtühikuteks maanteetranspordis on järgmised parameetrid: 24 000 kg (olenevalt konkreetse poolhaagise kaalust, mõnel ka 25 tonni. Venemaal vastavalt 22…23 tonni) 34 EUR alust (à 1200 x 800 mm) [kuna tegelikkuses sageli neid väga täpselt laadida ei ole võimalik siis mahub rekkasse tavaliselt 33 EUR alust] 26 FIN alust (à 1200 x 1000 mm) 85 m³ … 112 m³ (sõltuvalt haagise tüübist, kas täis- või poolhaagis) 13,6 ldm (laadimismeetrit) Alltoodud tabelist on näha erinevate kaubamõõtühikute omavaheline sõltuvus maanteetranspordil. Veo hind arvestatakse tavaliselt suurima mahu/ kaalu näitaja järgi. EUR LDM m3 kg Selgitus 1 0,4 2,5 740 EUR – EUR alust (1200×800 mm)
Autotransport on kõige laialdasemalt kasutatav liik. Teda ei asenda ükski teine transpordiliik linnasisestel vedudel. Autoveod jagatakse rahvusvahelisteks ja riigisisesteks. Autoveondust reguleerib CMR- konventsioon ja riigisiseses veonduses lähtutakse võlaõigusseaduse sätetest. Maanteetranspordis kasutatavad veovahendid: · Jaotusautod-kasutatakse terminalide jaotuspiirkonnas kauba jaotus- ja kokkuveoks · Autorongid- rahvusvahelistel vedudel ning terminalist terminali vedudel on levinud vedukist ja poolhaagisest koosnev autorong. · Poolhaagised- levinud vahetatavate poolhaagiste kasutamine kaubaveol koostöös laevafirmadega. Laevas on poolhaagis ilma vedukita. Autost ja täishaagisest koosnev autorong ei tohi olla pikem kui 18,75 m. Poolhaagisega autorong pikkus 16.5m ja laius 255 cm. Autorongi kogukaal ei tohi ületada 40 tonni ja registrimass 40 tonni. Veod võib jagada otse-ja süsteemseteks vedudeks.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed
Loodusest üldistatud tootmiseks võetud tooraine, toodangu valmistamisel tekkivad jäätmed ja tarbitud või kasutatud toodang koormavad loodust ja muudavad seda. Kas üldistatud tootmise tulemustel muutub inimese elukeskkond halvemaks või paremaks, see sõltub üldistatud tootmise tulemustest. 2. Õhu seirest Eesti sadamates Seirejaamad peavad olema suuremate kaubasadamate suuremate terminalide juures ja jaamad mõõdavad seda liiki saasteparameetreid mida nõuab terminali spetsiifika nt nafta käitlemise tagajärjel tekkivad saasteliigid,puistlastide käitlemisel tekivad saasteliigid ning üldisi õhuparameetreid.Eesti sadamatest omavad õhuseirejaamu : Muuga sadam omab 5 seirejaama (Muuga1, Muuga2, Maardu1, Maardu2, Coal1, Coal2) mis kontrollivad keskkonda paiskuvat õhku, nafta ja naftasaaduste produktidest, puistelatidest ( kivisüsi) ja teistest ohtlikkest ainetest mis saasatavad õhku
inspection policy Teatised notices Kauba inspection of goods inspekteerimine Abi osutamine rendering assistance Hinnatrepp Maailmaturu hind Müügihind Müüja omahind Tootja hulgihind Tootja omahind Ladustamine Konteiner Käibemaks VAT Transport Prahiraha Aktsiisimaks Laadimine Speditor Komisjoni, vahendustasud Kindlustus Stividor Maksegarantiid Tollimaksud Sisseveotoll Reklaam Fikseerida maksete ahela osas Hind Price hinna suurus, valuuta Pricing, currency of price Hinna liik püsihind, type firm price, sliding muutuv hind price
avaliku lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted importijad ja eksportijad 9. Kas avaliku lao pidaja kannab vastutust klientidele kuuluvate kaupade säilimise eest? ei kanna vastutust kannab osalist vastutust kannab täielikku vastutust
Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne).Avaliku lao pidaja võib osutada klientidele ainult laoteenust ja lihtsamaid lisaväärtusteenuseid AWB (Air Waybill) Õhutranspordi saateleht. AVL (Automatic vechile location (AVL)) Süsteem, mille abil jälgitakse veovahendi/veoühiku asukohta ning täiteastet (kas sõiduk on koormaga,ilma koormata, osaliselt koormatud). B/L (Bill of Lading) Lühend B/L (kasutatakse ka kujul BL) tähendab mereveo konossementi. BRT (Brutoregistertonn) Näitab kogu laeva, mitte ainult lastiruumide, mahtuvust. NB! Registertonn on MAHU, mitte kaalu mõõtühik. CEMT luba (CEMT permission) Dokument, mis annab autovedajale õiguse teostada rahvusvahelisi autovedusid Euroopas lepinguosaliste riikide vahel. Lubasid väljastab ERAA. CMR (CMR)
Pooautomaatladudes teostatakse üksikuid järjestikuseid toiminguid automaatselt, kuid inimetse poolt antud vahetu juhtimiskäsu peale. Järjestikused tegevused on seotud enamasti hoiukoha/komplekteerimiskoha toomisega hoiustaja/komplekteerija juurde. 25. Kuidas toimib miniload laosüsteemis? Täisa automaatne mini-load süsteem töötab põhimõttel " goods to man" Hoiustamisühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiulliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skanneriga, printeriga jne. Mini load süsteem võimaldab loobuda pikkadest komplekteerimisteekondadest ja aeganõudvatest tõstetest. 26. Milleks kasutatakse külmladusi ja milline on nende temperatuurireziim?
privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 4 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted importijad ja eksportijad 9. Kas avaliku lao pidaja kannab vastutust klientidele kuuluvate kaupade säilimise eest? ei kanna vastutust kannab osalist vastutust kannab täielikku vastutust
avaliku lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted importijad ja eksportijad 9. Kas avaliku lao pidaja kannab vastutust klientidele kuuluvate kaupade säilimise eest? ei kanna vastutust kannab osalist vastutust
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
annaabi.ee 
