talitleda säilituskoena. Epidermi all võib esineda kollenhüüm. Sisemine rakkude kiht on pisemad ja neljakandilised- endoderm. Varre teiskasv: iseloomulik paljasseemne taimedele ja puitunud kaheidulehelistele harvem rohtsetele kaheidulehelistele taimedele. Üheidul.idel puudub üldjuhul. Kõik koed mida kambium toodab väljapoole moodustavad teiskoore, sissepoole aga teispuidu. Aastaringid: kevadel toodab kambium enamasti suuri trahheesid ja trahheiide, suvel ja sügisel aga väikeseid trahheiide ja rohkem puidukiude ja põhikudet. Vanemate puutüvede ksüleemis saab reeglina eristada sisemist tihedat ja kõva lülipuitu ning välimist ja heledat maltspuitu. Lülipuit enam ei transpordi põhikoe rakud on surnd. Teiskoor sisladab samu rakutüüpe mis primaarne niineosa kuid niinekiud ja sõeltorud asetsevad siin rühmiti. Mitmeaastased varred on kaetud tavaliselt ebaühtlase paksuse felleemiga(korkkoega)(surnd)
Nende kahe kambiumi servad liituvad ja nii moodustub varres pidev kambiumsilinder (puittaimedel on see juba algusest peale). Kambiumirakud poolduvad nii tangentsiaalselt, andes uusi floeemi ja ksüleemirakke, kui ka radiaalselt, vältimaks kambiumirõnga katkemist varre jämenemisel. Puhkeperioodide ajal on kambium enamasti ühekihiline. Ksüleem sisaldab trahheiide ja trahheesid. Vanimad ksüleemi elemendid (trahheiidid) asuvad varre keskosas. Kaheiduleheliste taimede ksüleem sisaldab ka tugikudet -- puidukiude (libriformi). Lisaks esineb
valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest. Teiskasv - seisneb juhtkimpude mahusuurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal. Juhtkimbud - kaheidulehelistel juhtkimbud ühe ringina, üheidulehelistel hajusalt. Suletud juhtkimp - kambium puudub, Avatud juhtkimp - kambium olemas. Aastarõngad igaaastane juurdekasv. Kevadel toodab kambium enamasti suure läbimõõduga trahheesid ja trahheiide, suvel ja sügisel aga väikese diameetriga kitsaid trahheiide ning rohkem puidukiude ja põhikudet. Leht. Lehe ül: · fotosüntees · hingamine Lehe tunnused: · taime vegetatiivne organ · kasv piiratud · ei kanna teisi organeid · dorsoventraalse sümmeetriaga Liitleht lehed on võrsel paralleeleselt. neid on palju, vaata sibula antud lehelt Lihtleht leht on võrsel üksikult. Roodumine sõrm, sulg, lehvik ja rõõproodumine.
kiudtrahheiidid. 18. Mida kujutab endast koobaspoor? Milline on selle funktsioon? Ümmargune poor, mille läätsekujulist paksemat osa nimetatakse tooruseks, tema ümber paikneb rõngakujuline ala e margo, mille läbi saavad vedelikud pooride kaudu rakkudesse liikuda. Kui koobaspoor sulub, tekib naaberpooride vahel rõhuvahe, sel juhul surutakse toorus poori avause vastu. Okaspuidus ühendavad omavahel puidu trahheiide, lehtpuidus leidub neid soontes. Kevadpuidus on ümmargused ja suured, sügispuidus elliptilised ja väiksed. 19. Aastarõngad ja kasvurõngad. Aastarõngad tekivad puidus kasvuperioodide peegeldusena, seega võib üks aastarõngas teatud klimaatilistel tingimustel koosneda ka enamast kui ühest kasvurõngast. Aastarõngad koosnevad kevad (KP)- ja sügispuidust (SP). 20. Kuidas eristada puiduliike, näiteks: tamm – saar; kask – mustlepp, lehis
kambium harilikult ühekihiline. Parasvöötmealade(vihmametsades, troopikas neid eristada ei saa ) taimede teispuidus võib eristada aastaringe (iga-aastast juurdekasvu). Kevadel toodab kambium enamasti suure läbimõõduga trahheesid ja trahheiide, suvel ja sügisel aga väikese diameetriga kitsaid trahheiide ning rohkem puidukiude ja põhikudet. Vanemate puutüvede ksüleemis saab reeglina eristada kaht osa: *Lülipuit-sisemine, tihedam, kõvem ja värvuselt tumedam puit. Lülipuit ainete transpordis enam ei osale,
tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal. Juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel - Kaheidulehelistel juhtkimbud ühe ringina, üheidulehelistel hajusalt; Avatud ja suletud juhtkimp - suletud juhtkimp -- kambium puudub; avatud juhtkimp -- kambium olemas. Aastarõngad - Parasvöötmealade taimede teispuidus võib eristada aastaringe (iga-aastast juurdekasvu). Kevadel toodab kambium enamasti suure läbimõõduga trahheesid ja trahheiide, suvel ja sügisel aga väikese diameetriga kitsaid trahheiide ning rohkem puidukiude ja põhikudet. Varre tüübid: puitunud puud, põõsad uhmad; rohtne ühe-,kahe- ja mitmeaastased taimed, mono- õitsevad üks kord; polükarpne õitsevad mitu korda elu jooksul Lehe tunnused - taime vegetatiivne organ, kasv piiratud, ei kanna teisi organeid, dorsoventraalse sümmeetriaga;
peale). Kambiumirakud poolduvad nii tangentsiaalselt, andes uusi floeemi ja ksüleemirakke, kui ka radiaalselt, vältimaks kambiumirõnga katkemist varre jämenemisel. Puhkeperioodide ajal on kambium enamasti ühekihiline. • Kõik koed, mida kambium toodab väljapoole, moodustavad teiskoore, sissepoole tekib aga teispuit. • Kevadel toodab kambium enamasti suure läbimõõduga trahheesid ja trahheiide, suvel ja sügisel aga väikese diameetriga kitsaid trahheiide ning rohkem puidukiude ja põhikudet. • Kambium toodab vaheldumisi niinekiude ja sõeltorusid ning sõltub taimeliigist, mitu korda see suve jooksul vaheldub. • Fellogeen ehk korgikambium, mis väljaspoole toodab felleemi, sisse aga esikoore põhikoele sarnanevaid rakke – fellodermi. • Prokambiumist tekivad kesksilindri välimised kihid – protofloeem, uus prokambium ja protoksüleem. • Perikambiumist algavad lisajuured ja -pungad
Juveniilpuit transportida.Võib esineda liht-,poolliht- ja koobaspoore.Poori membraan koos 10-20 esimesest aastarõngast.Sellist tüüpi puidu tihedus on madal ja koosn raku primaarseinast ja vahelamellist.Toorus-koobaspoori pikem kuivatamisel võib tekkida lõhesid.Aastarõngad-Kevadel mood puukoes läätsekujulne paksem osa.Koobaspoorid ühendavad omavahel okaspuu puidu õhukeste seintega rakud,mis kergendavad puu juurdekasvuks vajalike vedelike trahheiide,lehtpuudel koobaspoorid soontes.Kiududevahelised koobaspoorid transporti.Suvel aegl kasv ja mood väiksemad paksuseinalised rakud,mis aitavad transportida toitevedelikke tangentsiaalsuunaliselt mööda tüve annavad tüvele tugevuse.Talvel juurdekasvu ei toimu.Okaspuu puidu sügispuit laiali,radiaalsuunaline liikumine toim säsikiirtes.Räni- ja tõmbepuit võib olla 3 korda tugevam kui kevadpuit
kuusetaelik) 2) ,,tõelised" majaseened- seened põhjustavad puidu sinetust. Enamus looduses esinevad vähe. Kasutavad ära sinetuse seentest kahjustab puidu maltspuitu. hoonetes olevat tasakaalustatud toatemper ja Paljud sinetuse tekitajatest on oma levimisel neile vastuvõetavat püsivalt keskmisest seotud putukatega. Sinetuse seened levivad kõrgemat õhuniiskust, mis hoones valitseb liigniiskes kuivamata puidus, kasutades trahheiide säsikiiri, koobapoore. Puhaskultuuris ei ole värvilised. Värvuse loovad seene enda struktur pluss puit. Puitu lagundavaid seeni jagatakse nende temperatuurinõudluse järgi: 1)psührofiilsed- madalaid temp eelistavad -2-17; 2) mesofiilsed- 2-48 kraadi; 3) termofiilsed- 20-60kraadi. Puidu niiskuse lembesuse juures on oluline: 1)puidu erikaalust sõltub see, millise niiskuse sisalduse juures on seened võimelised veel arenema. Mida
Üheidulehelistel paiknevad juhtkimbud hajusalt. Kaheidulehelistel paiknevad juhtkimbud ühe ringina. Avatud ja suletud juhtkimp Avatud juhtkimp: kambium floeemi ja ksüleemi vahel on olemas Suletud juhtkimp: kambium floeemi ja ksüleemi vahel puudub Aastarõngad ehk aastaringid: on mitmeaastase taime, eriti puuristlõikes nähtavad ümmargused puidu tekstuuri jooned. Kevadel toodab kambium suure läbimõõduga (suure rakuõõnega) trahheesid ja trahheiide (moodustab heledama osa), suvel ja sügisel rohkem väikese diameetriga puidukiude ja põhikudet (moodustab tumedama osa). Suure ja väikese diameetriga rakkude vaheldumine toob esile rõngastena nähtava tekstuuri. Aastarõngad näitavad puu iga-aastast juurdekasvu. Varre tüübid Puitunud: esinevad puittaimedel (puud, põõsad, puhmad) Rohtne: esinevad rohttaimedel (ühe-, kahe- ja mitmeaastased) Monokarpne: õitsevad ühel korral
Täiuslikuim trahhee tüüp on poortrahhee, mille külgmistes rakukestades on koobaspoorid, otsmised kestad on alati hävinud. Poortrahhee läbimõõt võib ulatuda millimeetrini. Puidu põhikude koosneb nõrgalt puitunud kestadega elusatest põhikoerakkudest, mis paiknevad kitsaste radiaalsete ribadena -- säsikiirtena. Need rakud on varuainete säilituskohaks ja samal ajal kindlustavad ainete liikumise radiaalsuunas. Puidukiud esinevad vaid katteseemnetaimede puidus, okaspuudes neid pole. Trahheiide ja trahheesid koos puidu põhikoega nimetatakse hadroomiks. Primaarne ksüleem ja primaarne floeem diferentseeruvad prokambiumist juba varakult. Primaarse ksüleemi kõige väiksema valendikuga ja algelisematest rõngas- ja spiraaltrahheiididest koosnevat osa nimetatakse protoksüleemiks. Hiljem tekib metaksüleem, mis koosneb suurematest spiraal-, astrik- ja poortrahheiididest. Meta- ja protoksüleemi vaheline piir on enamasti raskesti jälgitav, kuna erinevused nende vahel on väikesed
Koosneb enamasti sõlmevahedest ja sõlmekohtadest, millest võivad välja kasvada pungad, käbid, juured. Kannab lehti ja pungi; ühendab lehti ja juuri; võimaldab lehtede tohutu assimilatsioonipinna moodustamist; varuainete kogunemise koht. Varte tippudes asuvad kasvukuhikud. Ristlõikes tavaliselt ümar, kuid ka kandilised, tiivulised ja lamedad. Aastarõngad Aastarõngas tekib kambiumi perioodilise tegevuse tagajärjel Kevadel toodab kambium õhukeseseinalisi suure valendikuga trahheiide, mis talitlevad juhtkoena, suvel ja sügisel paksuseinalisi väikese valendikuga trahheiide, mis talitlevad tugikoena Igal pool puidus, peamiselt aastarõnga sügisel tekkinud osas paiknevad vaigukäigud Üheiduleheliste katteseemnetaimede varre ehitus Puudub enamasti kambium Ehitustüüp on kinniste juhtkimpudega, mis asuvad korrapäratult hajutatult üle kogu põhiparenhüümi Varte mehhaanilise tugevuse tagavad peale juhtkimpude sklerenhüümi veel epidermi ja parenhüümi
araukaarialised) Väga vana taimerühm, mis on välja arenenud sõnajalgtaimedest. Domineerib sporofaas. Seemned pole kaitstud (pole viljalehtedega ümbritsetud). Heterospoorsed, emas- ja isasgameedid tugevalt redutseerunud, koosnevad mõnest rakust. Kujunevad seemnealgmed ja tolmukotid. Sporangiumid koonduvad käbidesse, käbid on ühesugulised, viljastumine toimub tuule abil Enamus puud ja põõsad. Juhtkude hästi arenenud, lihtsama ehitusega kui katteseemnetaimedel, sisaldab trahheiide, sõeltorudel puuduvad saaterakud. 30. Paljasseemnetaimede hõimkondade võrdlus Hmk Cycadophyta – palmlehiktaimed Kaks sugukonda: palmlehikulised (Cycadaceaea) ja käbikalised (Zamiaceae) Praegu umbes 130 liiki, lõunapoolkera reliktid Lühike jässakas tüvi, lehed suured liitlehed, meenutavad sõnajala lehti, lehed noorena kerajad Kahekojalised, emas- ja isaskäbid eri taimedel. Kuigi tolmu tekib palju, on põhiliselt putuktolmlejad. Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu
arvestatakse. Puiduehitus: · hajulisoonelised ehk hajasoonelised.mille sooned asetseva segipaisatult,siia hulka kuuluvad pöök kask lepp haab vaher · Rõngad soonelised või ka ringsoonelised lehtpuul mille sooned koonduvad aastarõngaste kaupa ringidesse N :tamm,saar,kastan, · Selliste puiduliikide pind on kalduväljuvate soonte tõttu kore ja halvasti poleeritav. · Mõnedel lehtpuudel näiteks tamm on tugirakkude seas ka suurema või väiksema õõnega trahheiide. · Mis aitavad täita juhtkoe või tugikoe ül lehtpuidu salvestusrakud asetsevad nagu okkaspuidul säsikiirtes. · kuna lehtpuud vajavad kevadel lehtedeks kasvatamiseks suuremaid toiduvarusi siis on neil salvestusrakke rohkem kui okaspuudel. Puiduliigid ja okaspuud · Okaspuudest kasvad neid alalisena mänd,kuusk,kadakas,jugapuu,liisaks nendele lehis,nulg seeder ja vähesel määral küpressilisi puid.kõige laildamiseks kasutamiseks Nulg
Kaheidulehelistel paiknevad juhtkimbud ühe ringina. · Avatud ja suletud juhtkimp Avatud juhtkimp: kambium floeemi ja ksüleemi vahel on olemas Suletud juhtkimp: kambium floeemi ja ksüleemi vahel puudub · Aastarõngad ehk aastaringid: on mitmeaastase taime, eriti puuristlõikes nähtavad ümmargused puidu tekstuuri jooned. Kevadel toodab kambium suure läbimõõduga (suure rakuõõnega) trahheesid ja trahheiide (moodustab heledama osa), suvel ja sügisel rohkem väikese diameetriga puidukiude ja põhikudet (moodustab tumedama osa). Suure ja väikese diameetriga rakkude vaheldumine toob esile rõngastena nähtava tekstuuri. Aastarõngad näitavad puu iga-aastast juurdekasvu. · Varre tüübid Puitunud: esinevad puittaimedel (puud, põõsad, puhmad) Rohtne: esinevad rohttaimedel (ühe-, kahe- ja mitmeaastased) Monokarpne: õitsevad ühel korral
Üheidulehelistel paiknevad juhtkimbud hajusalt. Kaheidulehelistel paiknevad juhtkimbud ühe ringina. Avatud ja suletud juhtkimp Avatud juhtkimp: kambium floeemi ja ksüleemi vahel on olemas Suletud juhtkimp: kambium floeemi ja ksüleemi vahel puudub Aastarõngad ehk aastaringid: on mitmeaastase taime, eriti puuristlõikes nähtavad ümmargused puidu tekstuuri jooned. Kevadel toodab kambium suure läbimõõduga (suure rakuõõnega) trahheesid ja trahheiide (moodustab heledama osa), suvel ja sügisel rohkem väikese diameetriga puidukiude ja põhikudet (moodustab tumedama osa). Suure ja väikese diameetriga rakkude vaheldumine toob esile rõngastena nähtava tekstuuri. Aastarõngad näitavad puu iga-aastast juurdekasvu. Varre tüübid Puitunud: esinevad puittaimedel (puud, põõsad, puhmad) Rohtne: esinevad rohttaimedel (ühe-, kahe- ja mitmeaastased) Monokarpne: õitsevad ühel korral
Coniferophyta – okaspuutaimed Väga vana taimerühm, mis on välja arenenud sõnajalgtaimedest. Domineerib sporofaas. Seemned pole kaitstud (pole viljalehtedega ümbritsetud). Heterospoorsed, emas ja isasgameedid tugevalt redutseerunud, koosnevad mõnest rakust. Kujunevad seemnealgmed ja tolmukotid. Sporangiumid koonduvad käbidesse , käbid on ühesugulised, viljastumine toimub tuule abil Enamus puud ja põõsad. Juhtkude hästi arenenud, lihtsama ehitusega kui katteseemnetaimedel, sisaldab trahheiide, sõeltorudel puuduvad saaterakud. Hmk Cycadophyta – palmlehiktaimed Kaks sugukonda: palmlehikulised ( Cycadaceaea) ja käbikalised ( Zamiaceae) Praegu umbes 130 liiki, lõunapoolkera reliktid Lühike jässakas tüvi, lehed suured liitlehed, meenutavad sõnajala lehti, lehed noorena kerajad. Kahekojalised, emas ja isaskäbid eri taimedel. Kuigi tolmu tekib palju, on põhiliselt putuktolmlejad. Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu .Seemned sageli lihaka
Troopikas, kus temperatuur on aastaringselt enam-vähem ühesugune, pole võimalik puidus aastarõngaid peaaegu eristada. Kõige selgemad on aastarõngaste piirjooned okaspuudel. Lehtpuudest eristuvad puidus aastarõngad hästi rõngassoonelistel puuliikidel. Puidu kevadosa koosneb suure läbimõõduga trahheedest, milline on ristlõikel nähtav selge augukeste reana. Sügiseses puiduosas on arvukamalt puidukiude ja väiksemamõõtmelisi trahheiide, millised on ka mõnevõrra tumedamad. Tüüpilised rõngassoonelised lehtpuuliigid on tamm ja saar. Varjatud rõngassoonelistel liikidel asuvad puidu kevadosas rohkelt suuremõõtmelised trahheiidid, millised puidu sügisosas on väiksemamõõtmelised ja nende vahel asub rohkesti puidukiude. Hajussoonelistel lehtpuudel on aastarõngad üksteisest raskesti eristatavad, kuna sügis- ja kevadpuit erineb üksteisest õige vähe. Hajussoonelised liigid on kask, haab, lepad, remmelgad jne
annaabi.ee 
