• Söödavõtt raskendatud Kliinilised tunnused Difteriitne vorm Kliinilised tunnused Segavorm: • Tekivad rõugetele iseloomulikud muutuse nahal ja limaskestadel. Katarraalne vorm: • Konjunktiviit, nina limaskesta ja siinuste äge põletik. Kliinilised tunnused • Katarraalne vorm Lahanguleid • Nahal : paapulid,vesikulid ja koorikud • Ülemistes hingamisteedes diferiitne katt • Valged sõlmekesed trahheas, söögitorus. • Mao-sooletrakti limaskesta hemoraagiline põletik • Kopsudes hepatiseerunud alad, gangrenoossed muutused • Serooskestadel verevalumid • Maks kollakashall • Põrn võib olla pundunud • Südamelihas võib olla pude Lahanguleid Diagnoosimine • Kliiniliste tunnuste järgi • Lahangu leiu alusel • Äigepreparaadid rõugevillide sisaldisest • Viiruse isoleerimiseks nakatatakse kanaembrüoid • Serodiagnostika: immunodifusiooni-,
o Isaskusitis, suuremates näärmejuhades Sekretsioon, absorptsioon, kaitse Mitmerealine ripsepiteel ripsrakud, karikrakud, basaalrakud, vaherakud o Hingamisteedes peamiselt Lima eritamine, tolmu eemaldamine, imendumine 6. Nimetatud katteepiteelid tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente: Ühekihiline silinderepiteel peensooles Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel sõrmenahas Mitmerealine ripsepiteel trahheas 7. Näärmeepiteel: karikraku ehitus, esinemine organismis, ülesanded, tunda ära pildil Karikrakk o Esineb mitmetes epiteelides (hingamisteedes, seedesüsteemis) Lima tootmine 8. Epiteelide regeneratsioon Füsioloogiline regeneratsioon uued epiteeli rakud tekivad olemasolevatest Reparatiivne regeneratsioon naha vigastamisel esmalt tekib sidekude, hiljem epidermis 9. Tugikudede üldiseloomustus, ülesanded
Umbes 80% koest on rasv. Ülesanded: kaitsta (mehhaniliste asjade eest), varuda (aineline ja energeetiline), eritada (sinna kogunevad kehavõõrad ained); seega suht-koht samad, mis lihtlipiidide ülesanded. Kujuneb välja nii geenide kui toitumise põhjal (eriti mõjutab asja see, mida sa lapsena, kuni 3. a saamiseni sõid). Kõhrkude: Paikneb seal, kus kude peab olema sidekoest jäigem, aga luukoest elastsem, st liigesepindadel, lülivaheketastes, trahheas. Koosneb üksikutest kõhrerakkudest (kondrotsüüdid) ja rakuvaheainest (glükoproteiinid, kollageen, elastiin). Toitub ja paraneb koe pinnal oleva sidekoe (perikondri) abil. Veresooni ja närve seal seega pole. Kollageenikiud paiknevad võrgustikuna. Veri ja lümfoidkude Ainus vedelkude! Põhiosa on rakud ja plasma (ehk vedel rakuvaheaine). Rakud: erütrotsüüdid (hapniku transport), leukotsüüdid (immuunsuse tagamine) ja trombotsüüdid
Kuidas köharefleks organismi tasemel on reguleeritud (kuidas, mille vahendusel inimene köhima hakkab)? Millised ärritajad võivad köharefleksi esile kutsuda? Köha on kaitserefleks, mille füsioloogiliseks ülesandeks on eemaldada hingamistedest liigset sekreeti, võõrkehasid. Köha jaotus: produktiivsuse alusel (ebaprduktiivne ja produktiivne köha); kestvuse alusel (äge köha <3 nädalat; krooniline köha >8 nädalat) Köharetseptorid paiknevad neelu tagaseinas, kõris, trahheas, bronhides, pleuras. Köhaärrituse korral liigb ingo KNS-i, kus tekib köharefleks. (Ärritust kutsub esile mingisugune võõrkeha hingamisteedes) 20. Milliseid ravimeid kasutatakse produktiivse/ebaproduktiivse köha leevendamiskes? Produktiivse köha puhul tuleks kasutada ekspektorante ehk rögalahtisteid, mis muudavad röga väljaköhimise kergemaks ning sellest tulenevalt võivad vähendada ka köhimissagedust.
o Ülesandeks kaitsmine, imendumine, sekretsioon Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel- naha epiteel-, epidermis- ja marrasknahk 6. Nimetatud katteepiteelid tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente: Ühekihiline silinderepiteel peensooles (silinderepiteeli rakk, selle apikaalne ja basaalne osa, karikrakk) Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel sõrmenahas (basaalkiht, ogakiht, sõmerkiht, sarvkiht) Mitmerealine ripsepiteel trahheas (basaalrakkude, vaherakkude ja ripsrakkude tuumad, karikrakk) 7. Näärmeepiteel: karikraku ehitus, esinemine organismis, ülesanded, tunda ära pildil Näärmeepiteel- rakud, mis toodavad palju nõret o Toodab oma produkti rakusiseselt sünteesides makromolekule o Kõige lihtsam nääre on karikrakk, mis toodab lima ja esineb mitmetes epiteelides (seedesüst.) o Närmerakud moodustavad epiteeli rakkudest, mis on lahkunud pinnalt, kus nad tekkisid ja
◦Astma (rohkelt eosinofiile) ◦Verine röga e. veriröga (haemoptysis) ◦Võib muuta röga pruuniks ◦NB! Vajalikud uuringud ◦Dif.dgn ninaverejooks, suu, nina limaskesta vigastus? ◦Kopsu trombemboolia, tuberkuloos, bronhiit, kopsuvähk ◦Roosakas ◦Südamepuudulikkus Köhavastased ravimid • Köha on kaitserefleks, mille füsioloogiliseks ülesandeks on eemaldada hingamisteedest liigset sekreeti. • Köharetseptorid paiknevad neelu tagaseinas, kôris, trahheas, bronhide bifurkatsiooni piirkonnas ja pleuras. • Köhavastased ravimid jagunevad: b) Köhakeskust otseselt pidurdavad (Narkootilised analgeetikumid. Mittenarkootilised köhavaigistid) c) Hingamisteede pôletikulise limaskesta ärritust vähendavad (Ekspektoransid ehk rögalahtistid) Köha ravi:specialconsiderations Väikelapsed ja rasedad ◦Köha enamasti iselimiteeruv ◦Köharavimite efektiivsus küsitav ◦Soovitada võib pehmendavaid kurgupihusteid, inhalatsioone
nõrkus). · Üksikjuhtudel esineb enne surma seroosverise nõre ja vahu eritus ninast · Siseorganites esineb hulgaliselt hemorraagiaid ja nekroosikoldeid · KHH puhul on iseloomulik maksa nekroos sagarate portaaltsoonis, mis põhjustab maksa värvumist heledaks · Maksas tekib võrkjas joonis · Üksikjuhtudel on maksa nekroos nii tugev, et põhjustab ulatuslikku maksa värvuse muutust (hele) · Hemorraagiaid esineb kopsudes, trahheas, tüümuses, neerudes ja põrnas · Põrn on paksenenud, mustjas ja ümardunud servaga · Neerud on mustjad Diagnoosimine: maks, neerud, põrn, kopsud, aju, hepariniseeritud veri, vereseerum, ELISA Ikosaeedriline KASSIDE KALITSIVIROOS Üheahelaline RNA Paljuneb raku Põhjustaja: Caliciviridae
Valiku tegemisel tuleb arvestada lapse vanuse ja arsti eelistuste ning kogemustega. Larüngoskoobile tuleb valida ka kas sirge või kõver keel. Peale arsti poolt sooritatud intubatsiooni on õe ülesanne intubatsioonitoru fikseerimine. See on ka plaaniline protseduur intubeeritud lapse õendusabis, kui plaastrid on määrdunud või hakanud lahti tulema. Vältimaks soovimatut ekstubatsiooni tuleb garanteerida, et intubatsioonitoru oleks hästi fikseeritud ega liiguks trahheas. Intubeeritud lapse juures peab õde jälgima, et lapse hingamisteed oleksid avatud ja et temale manustatav hapnik oleks niisutatud ja soojendatud. Intubeeritud patsientidele tuleb teostada trahhea sisaldise aspireerimist, mille eesmärgiks on trahheobronhiaalpuu läbitavuse tagamine ja sekreedi eemaldamine hingamisteedest. Õde peab tagama patsiendi monitooringu, selle dokumenteerima ja ka mõistma kui patsiendi seisundis toimub muutusi
(harva), nina-pisarakanali põletiku korral tekib epifoor (pisaravool), üksikjuhtudel haavandid keelel, limaskestadel ja nahal, tiinetel kassidel abordid (sagedamini 6. Tiinusnädalal), viirus võib kahjustada loodet. Sümptomid kaovad nädala jooksul, kuid sekundaarse bakteriaalse nakkuse korral vältab haigus nädalaid. Lahanguleid: Nekroosikolded ninaõõne epiteelis, farünksis, epiglotises, tonsillides, larünksis, trahheas, bronhopneumoonia, inklusioonid (lümfikoes) tekivad 7-9 päeva pärast nakatumist. Diagnoosimine: Viiruse isoleerimine, immunofluorestsentsimeetod, patohistoloogiline uurimine (tonsillid, nina limaskest – inklusioonid), seroloogiline uurimine. Äigepreparaadid, koeproovid. Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond – Varicellovirus -> Liik – hobuste herpesviirus-1 (EHV-1), hobuste herpesviirus-4
kilpnäärme folliikulites ja võrkkesta pigmentepiteel Ühekihiline prismaatiline epiteel - rakutuumad on ovaalsed, võivad esineda mikrohatud ja ripsmed, võib koosneda eri rakkudes(ääris- ja karikrakud). Tüüpiline seedetraktiepiteel, ka munajuhas. Mitmerealine epiteel kõik rakud algavad basaalmembraanilt, aga kõik ei ulatu vabale pinnale välja, mistõttu jäävad rakutuumad erinevatele kõrgustele. Esineb hingamisteedes ninaõõnes, trahheas ja bronhides. Koosneb karik- , diferentseerumata basaal- ja ripsetega rakkudest Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel koonseb mitmest rakukihist, ainult basaalkihi rakud kontakteeruvad basaalmembraaniga. Lähenedes epiteeli vabale pinnale, rakud lamenevad. Näited: suuõõnes, söögitorus, tupes. Eristatakse 3e kihti: basaal- oga- ja pindmine kiht. Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel eristatakse kuni viit: basaal-, oga-, sõmer-, läike- ja sarvkihti. Peamine keha pinda kattev kiht.
Viiruse ülekandefaktoriteks on söödad, hooldusesemed, linnud ja inimesed. Nakatunud loomad jäävad viiruse kandjateks eluks ajaks. Nad võivad aegajalt eritada viirust. Kliinilised tunnused: püsiv palavik, apaatsus, isutus, hingamise kiirenemine, köha, piimatoodangu langus. Paranemine 10-14 haiguspäeval. Respiratoorse vormi korral: nina limaskest on hüpereemiline, limas-mädane eksudaat, nekrootilised haavandid, põletiku kolded kõris ja trahheas, konjunktiivi hüpereemia ja verevalumid. Genitaalse vormi korral: sarnased limaskestade kahjustused suguteedes. 36. Leptospiroos On spiraalkujuliste bakterite poolt põhjustatud loomade haigus. Haigustekitaja kahjustab eelkõige maksa ja neere. Uimasus, isutus, oksendamine. Hiljem lisanduvad liigjoomine ja urineerimine, oksendamine, kõhulahtisus, limaskestade kollasus. Haigus levib uriini jt eritistega, saastunud joogi, toidu ja isegi
Viiruse ülekandefaktoriteks on söödad, hooldusesemed, linnud ja inimesed. Nakatunud loomad jäävad viiruse kandjateks eluks ajaks. Nad võivad aegajalt eritada viirust. Kliinilised tunnused: püsiv palavik, apaatsus, isutus, hingamise kiirenemine, köha, piimatoodangu langus. Paranemine 10-14 haiguspäeval. Respiratoorse vormi korral: nina limaskest on hüpereemiline, limas-mädane eksudaat, nekrootilised haavandid, põletiku kolded kõris ja trahheas, konjunktiivi hüpereemia ja verevalumid. Genitaalse vormi korral: sarnased limaskestade kahjustused suguteedes. 37. Leptospiroos On spiraalkujuliste bakterite poolt põhjustatud loomade haigus. Haigustekitaja kahjustab eelkõige maksa ja neere. Uimasus, isutus, oksendamine. Hiljem lisanduvad liigjoomine ja –urineerimine, oksendamine, kõhulahtisus, limaskestade kollasus. Haigus levib uriini jt eritistega, saastunud joogi, toidu ja isegi allapanu vahendusel
· Lubatud lastele ja rasedatele. · Propolki imemistabletid 20. Miks on köharefleks oluline? Kuidas köharefleks on organismi tasemel reguleeritud(kidas, mille vahndusel inimene köhima hakkab)? Millised ärritajad võivad köharefleksi esile kutsuda? Kuidas köha jaotatakse? Köha on organismi kaitserefleks, mille ülesandeks on eemaldada hingamisteedest liigset sekreeti ja võõrkehasid. Köharetseptorid on neelu tagaseinas, kõris, trahheas, bronhides ja pleuras. Köhaärrituse korral liigub info KNS-i, kus tekib köharefleks. KÖHA JAOTATAKSE: · Produktiivsuse alusel: *ebaproduktiivne köha kasutu; *produktiivne köha - aktiivselt eemaldab hingamisteedest sekreeti, võõrkehasid. · Kestvuse alusel: *äge köha (vähem kui 3 nädalat) - enamasti viirusinfektsioon, bakteriaalne infektsioon (kopsupõletik)
maktoergilistesse sidemetesse, ainevahetuse lõpp-produktidena tekivad süsinikdioksiid ja vesi. Hingamisteed: · Ninaõõs (ninakarbikud, hingamisepiteel, ninakarvad). Fn: õhu soojendamine ja puhastamine · Neel (toit ja õhk ristuvad selles) · Kõri (kilpkõhr, häälekurrud ja selles hääleside) · Hingetoru (10 cm pikk ja 2,5 diameeter) Mitmerealine ripsepiteel e hingamisepiteel: · Ninaõõnes, trahheas, bronhides · Ripsmed · Lima · Bronhioolides on kuupepiteel Täiskasvanu kopsudes on umbes 300 miljonit alveooli, läbimõõduga ca 0,2 mm. Nende üldpindala on 70-100 m2. Alveoolide seinu katvates kapillaarides d=8µm erütrotsüüdid peavad seetõttu liikuma üksteise järel. Kõigis kopsukapillaarides on üheaegselt verd alla 100 ml. Seega on alveoolide seintes sama õhuke vere kiht, mille saab, kui katta ühe teeklaasitäie verega tenniseväljaku suurune ala.
maktoergilistesse sidemetesse, ainevahetuse lõpp-produktidena tekivad süsinikdioksiid ja vesi. Hingamisteed: · Ninaõõs (ninakarbikud, hingamisepiteel, ninakarvad). Fn: õhu soojendamine ja puhastamine · Neel (toit ja õhk ristuvad selles) · Kõri (kilpkõhr, häälekurrud ja selles hääleside) · Hingetoru (10 cm pikk ja 2,5 diameeter) Mitmerealine ripsepiteel e hingamisepiteel: · Ninaõõnes, trahheas, bronhides · Ripsmed · Lima · Bronhioolides on kuupepiteel Täiskasvanu kopsudes on umbes 300 miljonit alveooli, läbimõõduga ca 0,2 mm. Nende üldpindala on 70-100 m2. Alveoolide seinu katvates kapillaarides d=8µm erütrotsüüdid peavad seetõttu liikuma üksteise järel. Kõigis kopsukapillaarides on üheaegselt verd alla 100 ml. Seega on alveoolide seintes sama õhuke vere kiht, mille saab, kui katta ühe teeklaasitäie verega tenniseväljaku suurune ala.
fosfaatühendite makroergilistesse sidemetesse, ainevahetuse lõpp-produktidena tekivad süsinikdioksiid ja vesi. HINGAMISTEED · Ninaõõs( ninakarbikud, haisteepiteel, ninakarvad. Fnd: õhu soojendamine ja puhastamine. · Neel (toit ja õhk ristuvad selles) · Kõri( kilpkõhr, häälekurrud ja selles hääleside) · Hingetoru ( 10 cm pikka ja 2,5 diameeter) MITMEREALININE RIPSEPITEEL E HINGAMISEPITEEL · Ninaõõnes, trahheas, bronhides · Ripsmed · Lima · Bronhidoolides on kuupepiteel. KOPSUD Täiskasvanu kopsudes on umbes 300 miljonit alveooli, läbimõõduga ca 0,2 mm. Nende üldpindala on 70- 100 ruutmeetrit. Alveoolide seinu katvate kapillaride diameer on 8 mikromeetrit, seetõttu peavad erütrotsüüdid neis liikuma üksteise järel. Kõigis kopsukapillaarides on üheaegselt verd alla 100 ml. Seega on alveoolide seintes sama õhuke kiht, mille saab, kui katta ühe teeklaasitäie veega
tavaliselt paarikümne minuti jooksul, kuna naha higi- ja rasunäärmete sekreetidel on tugev bakteritsiidne toime. b. Silm silmas on väga vähe mikroobe sest pisarates leiduval lüsosüümil on mikroobide paljunemist takistav toime. Pisaratel on mikroobe uhtev toime. c. Hingamiselundid ninas karvakesed ja limaskest peavad kinni enamiku mikroobide kogumikke. Nina ja kõri residentmikrofloorasse kuuluvad stafülokokid ja streptokokid, seened. Trahheas, bronhides ja bronhioolides on harva mikroobe. Kui mikroobid siiski jõuavad trahheasse, asub tööle mukotsiliaarne süsteem. Mikroobid kinnituvad hingamisteid katvale limakihile ning lima transporditakse pidevalt hingamisepiteeli ripsmete rütmiliste liigutustega epiglotise suunas ning neelatakse lõpuks alla ja maos surmab enamiku neist soolhape. Kopsualveoolid on steriilsed. Transiitmikrofloora sõltub sissehingatava õhu koostisest. d
annaabi.ee 
