Protokoll 2013 1. Teist järku püsiva objekti siirdekarakteristikute määramine Teist järku objektid. Niisugustes objektides aine või soojus on suletud kahte mahtu, mis on eraldatud takistusega. Nende näiteks on soojusvaheti, kus läbi fluidumeid eraldava vaheseina antakse soojust ühelt fluidumilt teisele; kaks ühendatud anumat vedelikuga jne. Vaatleme süsteemi, mis koosneb kahest aparaadist, mis on omavahel ühendatud torustikuga, millele on paigaldatud ventiil. Joonis Vedeliku mahuti skeem (teist järku objekt) Selle objekti sisendsuurusteks on vedelikuvood Fs ja Fv, väljundsuuruseks vedeliku nivoo muutus L parempoolses mahutis. Väikese hüdraulilise takistuse korral mahuteid ühendavas torustikus, hakkavad vedeliku nivood mahutites muutuma praktiliselt ühtemoodi ja niisugust süsteemi võib vaadelda esimest järku objektina, mille maht on mahutite mahtude summa. Kui
teise. Kuna katse tehti päikeselise ilmaga, siis oli näha, et veejuga täitus valgusega. Valgus levis veejoas siksakiliselt ning valguse levimise suund ühtis vee voolu suunaga. Mees nimega William Wheeling patendeeris 1880-ndal aatsal valguse edastamise meetodi, mida kutsutakse ,,valguse torustamiseks" ( inglise keeles ,,piping light " ). Wheeling uskus, et kasutades peeglitega torusid, suudab ta saata valgust ühest toast teise samamoodi, nagu me tänapäeval saadame vett torustikuga üle maja laiali. Kõigest hoolimata, polnud see idee jätkusuutlik. Samal aastal leiutas Alexander Graham Bell optilise hääle edastamise süsteemi, millele ta pani nimeks ,,photophone". See seadeldis kasutab valgust, et kanda inimese häält 200 meetri kaugusele. Valguskaablite tehnoloogia hakkas kiirelt arenema 20-nda sajandi teisel poolel. 1950- ndatel tekitas teadlastele kõige rohkem ,,peavalu" see, et kaablites leviv valgus kadus kuskile
valgusega. Valgus levis veejoas siksakiliselt ning valguse levimise suund ühtis vee voolu suunaga ( Pilt 1 ). Pilt 1. John Tyndalli eksperiment Mees nimega William Wheeling patendeeris 1880-ndal aatsal valguse edastamise meetodi, mida kutsutakse ,,valguse torustamiseks" ( inglise keeles ,,piping light " ). Wheeling uskus, et kasutades peeglitega torusid, suudab ta saata valgust ühest toast teise samamoodi, nagu me tänapäeval saadame vett torustikuga üle maja laiali. Kõigest hoolimata, polnud see idee jätkusuutlik. Samal aastal leiutas Alexander Graham Bell optilise hääle edastamise süsteemi, millele ta pani nimeks ,,photophone". See seadeldis kasutab valgust, et kanda inimese häält 200 meetri kaugusele. 4 Valguskaablite tehnoloogia hakkas kiirelt arenema 20-nda sajandi teisel poolel. 1950-
2 TE TE 0 TE 1 8 3 9 KUUM VESI 8 Soojusülekandeprotsessi uurimiseks kasutatakse soojusvahetit, mis koosneb neljast sektsioonist (Joonis 1). Soojusvaheti on ühendatud kuuma ja külma vee torustikuga. Kuum soojuskandja liigub sisemises torus, külm soojuskandja sisemise ja välimise toru vahelises ruumis. Sisemine toru (1) on valmistatud valgevasest, läbimõõduga 16×1,2 mm, välimine toru (2) terasest, läbimõõduga 34×2,6 mm. Välimised torud on isoleeritud vahtpolüetüleenikihiga. Isolatsiooni välimine läbimõõt on 50 mm; ühe sektsiooni pikkus 1,2 m. Vahtpolüetüleeni soojusjuhtivusteguri väärtus on 0,035 kuni 0,040 W/m·K.
Õhkpiduri skeemi võib esitada kahel viisil. Esimesel juhul kujutatakse süsteemi komponente kontuuriga proportsioone arvestamata, kuid näidates nende ligikaudset paiknemist sõidukil. Teine võimalus on kujutada piduriseadet pneumaatikaskeemina kasutades vastavaid standardseid tingmärke. Piduriseadmega esmasel tutvumisel on esimene variant lihtsam, seepärast kasutame seda ka alljärgnevaltSõiduasend Veduk ja haagis ei pidurda. Kompressor varustab suruõhuga kõiki punast värvi torustikuga ühendatud süsteemi osasid. Vedruakude silindrid on täidetud suruõhuga ja seisupidur pole rakendunud. Sõidupiduri pidurikambrites on välisõhurõhk. Sõidupiduriga pidurdamine Vastavalt pedaalile vajutamise nurgale liigub suruõhk pidurikraani (6) I harust pidurdusjõudude regulaatorisse (10) ja aktiveerib selle. Pidurdusjõudude regulaatorist pääseb töörõhk tagasilla pidurikambritesse ja tagapidurid rakenduvad. Paralleelselt
N n = QH g . (3.2) Vattmeetriga mõõdetav pumba võllile ülekantud võimsus Ne (kulutatud võimsus) on pumbas tekkivate energiakadude tõttu alati suurem võimsusest, mis on vajalik vedeliku liikuma panemiseks. Teades kasulikku võimsust ja kulutatud võimsust, saab arvutada pumba efektiivsuse : Nn = Ne . 3.1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on määrata rõhud, torustikuga ühendatud pumba tootlikkus ja võimsus pumba elektrimootori erinevatel pöörlemissagedustel. 3.2. KATSESEADME KIRJELDUS Töös kasutatav katseseade on esitatud joonisel 1.3, tööpõhimõtted on kirjeldatud punktis 1.3.1. Tsentrifugaalpump 16 on ühendatud elektrimootoriga 17, mille pöörlemissagedust saab reguleerida. Pöörlemissagedust reguleeritakse muutes sagedusmuunduriga 18 voolu sagedust. Voolu sagedusel 50 hertsi on mootori pöörlemissagedus 2850 p/min
Hapestumist võivad põhjustada ka põldudeüleväetamine, ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje, raskmetallide sattumine mulda jne. Veekogude asukad, piisab ühest toiduahela lülist surnud järved .Vee hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. Happel joogivesi reageerib torustikuga- reaktsiooni saadused vabanevad vette.Happesademed tungivad mulda mineraalainete sisaldus muutub, "pestakse" alumistesse kihtidesse ,aeglustub orgaanilise aine lagunemine- destruendidel "hapu" keskkond -oht inimestele toidutaimedes võib tekkida teatud mineraali kõrge sisaldus.okaspuud kaotavad okkad,metsad hukkuvad.Happevihmad on hävitanud terveid metsamassiive, näiteks mäenõlvadel. Meile kõige lähemal asuvad kahjustatud metsad on Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal 13
suhtes pöörduda. 25. Masina vedrustuse ülesanne ja liigitus. Ül on summutada vertikaalsuunalised võnkumised masina liikumisel ebatasasustel ja suurema kiirusega masinate juures säilitada rataste kontakt toetuspinnaga. Elastsete elementide tüübi alusel tuntakse: a) mehaanilist – vedruterasest valmistatud leht-, spiraal- või torsioonvedrusid mis asetatakse raami ja sildade vahele b) pneumaatilist – silla ja raami vahele asetatud pneumosilinder, mis torustikuga ühendatud pneumoakumulaatoriga ja milles säilitatakse masina vastav rõhk ja c) hüdraulilist – võib olla lahendatud kas õliamortisaatoritega või hüdroakumulaatoriga vedrustusega, mis koosneb silla ja raami vahele asetatud hüdrosilindrist ja hüdroakumulaatorist, mis ühendatud masina üldisesse hüdraulika süsteemi. 26. Masina käiguosa ülesanne ja liigitus. Ül on masina raskuse ülekandmine toetuspinnale ja mootori võlli pöörleva liikumise muutmine masina kulgevaks liikumiseks
Sellega saab transportida nii valmissegu kui ka kuivsegu. Masinad on varustatud vee paagiga ja dosaatoriga, mille juhtimispult asub auto kabiinis. Betooni transportimisel kuivseguna võimaldab see autojuhil peatumata doseerida trumlisse vajalik vee kogus ja teostada betooni lõplik segamine vahetult enne objektile jõudmist. Osad autobetoonsegistid on varustatud ka teise gruppi kuuluva transportvahendiga milleks enamikus on betooni pump väljasirutava noole ja transportiva torustikuga, harvemini väljasirutuv lintkonveier. Selline konstruktsioon võimaldab loobuda kahe eraldi masina – autobetoonsegisti ja betoonipumba kasutamisest. Väiksemate vahemaade taha transportimiseks on betooni punkri, pumba ja väljastamistoruga varustatud betooniveokid. 10. Betooni transportimiseks objekti piires kasutatavad seadmed, nende kirjeldus. Transportimine võib toimuda järgmistel tööpõhimõtetel töötavate seadmetega a) iseliikuvate betoonisegistitega –
Nisu, lehtsalat, kaer happelisele keskkonnale väga tundlikud saak väheneb. c. Kiviehitised, raidkujud, monumendid (eriti marmor, lubja ja liivakivi) sajandid =mõni aasta. d. Veekogude asukad, piisab ühest toiduahela lülist surnud järved .Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. e. Happel joogivesi reageerib torustikuga- reaktsiooni saadused vabanevad vette. 2. Happesademed tungivad mulda a. mineraalainete sisaldus muutub, "pestakse" alumistesse kihtidesse b. aeglustub orgaanilise aine lagunemine- destruendidel "hapu" keskkond a. b. oht inimestele toidutaimedes võib tekkida teatud mineraali kõrge sisaldus Kokkuvõttes kahju inimesele: ·Hingamisteed - sudu ·Metsade hävimine ·Nisu, lehtsalat, kaer väga tundlikud saak väheneb ·Kunstiväärtuste (skulptuurid, ehitised) hävimine
Nisu, lehtsalat, kaer happelisele keskkonnale väga tundlikud saak väheneb. c. Kiviehitised, raidkujud, monumendid (eriti marmor, lubja ja liivakivi) sajandid =mõni aasta. d. Veekogude asukad, piisab ühest toiduahela lülist surnud järved .Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. e. Happel joogivesi reageerib torustikuga- reaktsiooni saadused vabanevad vette. 2. Happesademed tungivad mulda a. mineraalainete sisaldus muutub, "pestakse" alumistesse kihtidesse b. aeglustub orgaanilise aine lagunemine- destruendidel "hapu" keskkond a. b. oht inimestele toidutaimedes võib tekkida teatud mineraali kõrge sisaldus Kokkuvõttes kahju inimesele: ·Hingamisteed - sudu ·Metsade hävimine ·Nisu, lehtsalat, kaer väga tundlikud saak väheneb ·Kunstiväärtuste (skulptuurid, ehitised) hävimine
Pneumotorustik paigaldatakse nii, et tekkiks langus 1-2% õhu liikumise suunas. Väljavõtted horisontaalselt paiknevast torustikust tehakse alati torustiku ülemiselt poolelt, et vältida vee sattumist jaotuslõdvikutesse. Vee eemaldamiseks pneumotorustikust on vajalikud kraanid. tuleks vältida torustiku paigaldamist halvasti ligipääsetavatesse kohtadesse või müürida torustik seina sisse. 14. Milleks ja kuidas ühendatakse torustikuga veemaldajad Selleks, et torustikku ei jääks vesi mis, segaks suruõhu tööd, ühendatakse ülevalt poolt et vältida vee sattumis jaotuslõdvikutesse. 15. Pneumotorustiku materjalid ja nendele esitatavad nõuded vask, süsinikteras, messing, tsingitud teras, roostevaba teras, plastmassid. Peamised materjalile esitatavad nõuded on: * kerge paigaldatavus, * korrosioonikindlus, * majanduslik odavus. 16
2 TE TE 0 TE 1 8 3 9 KUUM VESI 8 Joonis 1. Katseseadme skeem Soojusülekandeprotsessi uurimiseks kasutatakse soojusvahetit, mis koosneb neljast sektsioonist (Joonis 1). Soojusvaheti on ühendatud kuuma ja külma vee torustikuga. Kuum soojuskandja liigub sisemises torus, külm soojuskandja sisemise ja välimise toru vahelises ruumis. Sisemine toru (1) on valmistatud valgevasest, läbimõõduga 16×1,2 mm, välimine toru (2) terasest, läbimõõduga 34×2,6 mm. Välimised torud on isoleeritud vahtpolüetüleenikihiga. Isolatsiooni välimine läbimõõt on 50 mm; ühe sektsiooni pikkus 1,2 m. Vahtpolüetüleeni soojusjuhtivusteguri väärtus on 0,035 kuni 0,040 W/m·K.
ruumidesse või kaevudesse. Tuletõrjevee torustik tuleb paigaldada nii, et see taluks tulekahju otseseid mõjusid kogu tulekahju kestel. Ehitisesiseses tuletõrjeveevärgis plasttorude kasutamist ei lubata. Kui ehitisesisene tuletõrjeveevärk on enam kui 12 tuletõrjekraaniga või on ühendatud vähemalt kolme juhtimissõlmega automaatse tulekustutussüsteemiga, tuleb sisemine ringvõrk ühisveevärgi torustikuga ühendada vähemalt kahe tarnetoruga. Ühe tarnetoru ehitamine on lubatud kuni 12 tuletõrjekraaniga ehitisesisese tuletõrjeveevärgiga hoones. Tuletõrjekraanid minimaalse arvutusvooluhulgaga 1,7 l/s (DN 25), varustatakse üldjuhul 25 m pikkuste voolikutega ja minimaalse arvutusvooluhulgaga 2,5 l/s (DN 50) 20 m pikkuste voolikutega. Ühes hoones tuleb kasutada ühesuguse läbimõõduga piserdeid, joatorusid ja voolikuid,
4.15. Ei tohi kasutada tööriistu, mille tööpindadel on mõlke või killendeid, käepidemel kidasid või teravaid servi. 4.16. Suruõhu- või elektrikäsimasinatega tohib töötada ainult vastavat väljaõpet omades. 4.17. Voolikuid ühendatakse suruõhutorustikuga ainult ventiilide varal, mis on monteeritud kas õhujaotuskarpidele või magistraal-harutorudele. Voolikuid ei tohi ühendada vahetult suruõhu-torustikuga. 4.18. Teisaldamisel ei tohi instrumenti kanda voolikjuhtmest või kaablist. Teisaldamiseks tuleb instrument välja lülitada. 4.19. Suruõhu- või elektrikäsimasinatega ei tohi töötada redelil, ebakindlal töölaval, laudisel jne. 4.20. Enne seadme sisselülitamist tuleb kontrollida elektrijuhtmestikku, voolikute ja seadmete korrasolekut. 4.21. Elektriseadmeid või suruõhutööriistu ise reguleerida või remontida on keelatud, selleks tuleb välja kutsuda vastav töötaja. 4.22
väikese õhurõhu tõttu ja torustike võimalik kinnikülmumine madalatel temperatuuridel tingituna süsteemi jäänud niiskusest, töö ebatäpsus. Eelised sujuv lülitus võimalus energia akumuleerimiseks resiiverisse, madalamad tugevusnõuded elementidele ja tihenditele, lihtsam hooldada, lekkimise korral ei saasta keskkonda. Hüdrojuhtimissüsteemid: jagatakse pumbaga ja pumbata süsteemideks. Pumbata süsteemis on kaks silindrit juht ja töösilinder, mis on omavahel ühendatud torustikuga juht ja töösilindri läbimõõdud valitakse sellisel, et väike jõud pedaalil tekitab küllaldase jõu töösilindris. Pumbaga hüdrojuhtimissüsteem koosneb põhimootorilt käiatavast õlipumbast, siiberjaouturist, paagist, õlitorustikust ja töösilindrist. 3. Baasmasinad: traktorid, vedukid, üldotstarbelised transpordimasinad. Haagised, treilerid. Iseloomustada turul olevate traktorite, autode parameetreid.
vahendusel otseselt täiturmehhanismide vahetuks lülitamiseks. EELISED: lihtne, töökindel PUUDUSED: kulub palju jõudu, palju lõtke, pedaalidel ja kangidel pikk käik. Sidurite juhtimiseks kasutatakse kange ja piduritel pedaale. HÜDROJUHTIMISSÜST Pumbaga ja Pumbata. Pumbata : kujutab muudetud kujuga vahetut kangjuhtimist, mida kasutatakse siis kui pikaajaliselt ei ole vaja rakendada suurt jõudu. Süsteemis 2 silindrit-juht ja töösilinder, mis on omavahel ühendatud torustikuga. Juht ja töösilindri läbimõõdud valitakse selliselt, et väike jõud pedaalil tekitab küllaldase jõu töösilindris. Pumbaga : koosneb põhimoototorilt käitatavast õlipumbast, siiberjaoturistj paagist, õlitorustikust ja töösilindritest. Pumbaga süsteemid kuuluvad kah juhtimisgruppi ning koosnevad : õlipaagist, hüdropumbast,tagasilaskeklapist, kaitseklapist, hüdroakumulaatorist,hü.jagajast,drosselist, hüdrosilindrist,õlifiltrist ning kõik elemendid on torustikega ühendatud
mõjutada PVre(iimi. See sõltub pinnase veeläbilaskvusest ning kaugusest. Kuivendus
viisid.Asulaterritooriumi K.viisideks võib olla:*kraavitus, *horisontaaldrenaaz (süstemaatiline
või valikdrenaaz hoone ümber), *vertikaaldrenaaz,*mitmed pinnase spetsiaalsed
kuivendamise viisid nagu biodrenaaz, vaakumdrenaaz, elektrodrenaaz. Sadevee
eemaldamiseks kasut kas kraavitust (
1 6 Na+-K+- pump tekitab pidevalt vastukon tsentratsiooni. 30) Südame-vereringesüsteemi üldiseloomustus ja peaülesanded. Tegemist on peaaegu suletud hargneva ja seejärel koonduva torustikuga (veresooned- arterid,arterioolid,kapillaarid,veenulid,veenid), milles on kaks pumpa- südame vatsakesed. Vasak on ühenduses suure vereringega ning parem on ühenduses väikese vereringega. Vasakusse kotta tuleb kopsuveenist hapnikurikas veri, läheb aordi kaudu kehasse, paremast aordist läheb õõnesveenidest tulev hapnikuvaene veri pulmonaalarteri kaudu kopsudesse. Paremasse kotta tuleb kehast hapnikuvaene veri, mis viiakse kopsudesse, et see seal hapnikuga rikastada
kus torudes liigub kütus, mida soojendab kesta ülaosast sissejuhitav aur. Kestas olevad diafragmad juhivad auru liikumist liikumissuuna mitmekordse muutmise teel, kuni aur jahtub, annab ära aurustussoojuse ning kondenseerub. Kondensaat juhitakse soojendi põhjas oleva ventiili kaudu soojaveekasti. Kondensaadi taseme jälgimiseks ja selle reguleerimiseks on eelsoojendi allosas mõõduklaas. Kütuse eelsoojendi kaas on varustatud kütuse sisse- ja väljavoolututsidega torustikuga ühendamiseks ja ühe või mitme vaheseinaga kütuse juhtimiseks järjestikku läbi silmustorude sektsioonide. U-kujuliste e. silmustorudega soojusvahetid on väga töökindlad tänu torude kinnitamisele ühe torulaua külge, mis võimaldab torudel vabalt paisuda ilma soojuspaisumisest tekkivate pingeteta (mis on iseloomulik sirgete torudega 2 torulauaga soojusvahetitele). Põhitagavaratankidest pumbatakse kütus läbi ventiilikarbi kütuse ümberpumpamis-pumbaga kulupaaki
Masinad on varustatud vee paagiga ja dosaatoriga mille juhtimispult asub auto kabiinis. Betooni transportimisel kuivseguna võimaldab see autojuhil peatumata doseerida trumlisse vajalik vee kogus ja teostada betooni lõplik segamine vahetult enne objektile jõudmist. Mõningate firmade poolt toodetavad autobetoonisegistid on varustatud ka teise gruppi kuuluva transportvahendiga milleks enamikus on betooni pump väljasirutuva noole ja transportiva torustikuga, harvemini väljasirutuv lintkonveier. Masinate selline konstruktsioon võimaldab paljudel juhtudel loobuda kahe eraldi masina autobetoonisegisti ja betoonipumba kasutamisest. Toodetakse ka iseliikuvad betoonisegistid (joon 4), mis on mõeldud töötamiseks ehitusplatsil ning asendavad mobiilseid või teisaldatavaid segusõlmi. Masinad on reeglina varustatud dosaator-kopaga, mis juhitav operaatori puldist ja varustatud 360o ulatuses pöörduva operaatori töökohaga
juhtida ja eraldi käidelda.Bioloogilised väikepuhastid on Imbkaevud, Imbväljakud, filtratsiooniväljad, biotiigid, biofiltrid, aktiivmudapuhastid, ringkanalid jt. 7.10 Kinnistu vihmavee kanaliseerimine: kasutatavad materjalid, nõuded kanaliseerimisele, süsteemide osad, ehitustehnoloogia ning nõuded sajuvee juhtimiseks suublasse. Kinnistu piires olevad pinnad (katused kaetud hoovid) kuhu sajuvesi sisse ei imbu, tuleb varustada veeneelude ja torustikuga sajuvee kogumiseks ja ärajuhtimiseks. Sajuvee ärajuhtimine kinnistu territooriumilt peab toimuma nii, et ei tekiks kahjustuste ega õnnetuste ohtu või uputust. Hoonesse tuleb paigaldada sajuveekanalisatsioon, mis peab olema piisavalt pikaealine ja töökindel. Sajuveekanalisatsioon ei pea olema õhustatud. Sajuvett ei tohi hoone sees juhtida olmekanalisatsiooni ja vastupidi Sajuvesi ei tohi sattuda õhustuspüstikusse Sajuvett ei tohi juhtida drenaazisüsteemi.
annaabi.ee 
