koguma hakkanud. Kiikingus on eesmärk panna kiik järjest suurema amplituudiga võnkuma kuni see hakkab üle võlli käima. Kiiking algab siis kui jalad on kõrgemal kui pea. Enne seda toimuvat võnkumist nimetatakse lihtsalt kiikumiseks. Esmakordselt tutvustati Eestis kiikingu kiike 1993-dal aastal Pärnus Ado Koski poolt. Kuigi on seda mainiutud ka August Wilhelm Hupeli neljaköitelisest teosest "Topographische Nachrichten von Lief und Ehstland", mis käsitleb Eesti ja Liivimaa eluolu 18. sajandi lõpust. Kiikingul on vaja head füüsilist vormi (eriti tugevaid jalalihaseid) ja julgust. Mida pikemad on aga kiikingu kiige aasad seda raskem on saada üle võlli. Kiikingu võistluste eesmärgiks on suurima aisapikkuse välja selgitamine, millega inimene on suuteline täistiiru (360°) ümber kiige võlli kiikuma. Hetkel omab meeste rekordit Eestis Kaspar Taimsoo tulemusega 7.08 ja naiste
pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta (1760. aastate lõpust kuni 1799. aastani). Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4- köitelises teoses "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" (17721785) ja jätkväljaannetes "Nordische Miscellaneen" ning "Neue nordische Miscellaneen". Kõigil neil väljaannetel oli rohkelt kaastöölisi kõikjal üle Liivi- ja Eestimaa kubermangude. Tema põhjalikku tööd väärtustasid nii kaasaegsed kui ka järeltulevad põlved, eriti olulised on need aga toonaste olude tundmaõppimiseks ajaloolastele.Koos kohaliku arsti Peter Ernst
· Võitis venelasi taktikaliselt Narva lahingus · Keeldus rahust, uskudes oma jumalalt saadud võimetesse · Värvas eesti talupoegi moodustades maamiilitsa üksusi (15 000) · Jäi türki paariks aastaks vangi · Sõda lõppes tema surmaga, sest rootsi valitsus ei suutnud jätkata. Rahu oli vaid vormistamise küsimus August Wilhelm Hupel · Pastor 1737- 1819 · Pikemalt kirikuõpetaja Põltsamaal · Avaldas ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Estland" (Liivi- ja Eestimaa haldusest, rahvastikust, seisusekorraldusest jne) · 1781. a. Hakkas välja andma Nordische Miscellaneen'i · Avaldas 1780 eesti keele õpiku: ,, Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" · Ratsionalist · Avaldas ,,Põhjamaa kirjutisi" ja ,,Lühike öppetus" Johann Georg Eisen von Schwarzenberg · Torma pastor 1717- 1779 · Sündinud Baieris , kuid kolis 40 ndatel Torma
KV 35: 17611765).Põltsamaa talurahva 18. ja 19. sajandil kantud rõivaste kohta leiameväärtuslikku teavet mitmelt tolleaegselt jooniselt, mis on trükitud väljaannetes või säilitatud kunstivaramutes. Näiteks 1763. aastal Põltsamaalpastori ametisse asunud August Wilhelm Hupel pidas kirjavahetustkorrespondentidega üle Eesti- ja Liivimaa, kogudes andmeid Eestimaa ja rahva kohta. Kogutud materjal ilmus trükituna mitmes väljaandes: Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland, NordischeMiscellaneen ja Neue Nordische Miscellaneen. Hupeli töödes ilmus kaesimene joonistus rahvarõivais eestlastest Eesti perekond Põltsamaaltavalises rõivastuses. Meeste ja naiste põhiliseks ülerõivaks, kuni19. sajandi keskpaigani samuti kõige pidulikumaks rõivaks oli villasest riidest händadega pikk-kuub. Kuuel olid kaarjalt seljale ulatuvad küljeõmblused, mille kohalt vööjoonelt algavad voldid jäid taha
kultuurilise omapära vastu ka baltisakslaste seas. Kerkis esile hulk estofiile, peamiselt kirikuõpetajaid, kelle arvates talupoegade vaimsel ja kõlbelisel arendamisel, nende maailmapildi avardamisel on eluline tähtsus. Kehtiva seadustiku ühiskonna tingimustes leidsid nad, et olukorra muutmine on ühtviisi kasulik nii talupoegadele kui ka mõisnikele. Estofiilide ideed ja teod August Wilhem Hupel Oma teosed kirjutas ta suuremas osas saksa keeles: ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Estland" IIII (Riia 17741782) ajaloolis-geograafilis-majanduslik koguteos, mis annab ülevaate Liivi- ja Eestimaa geograafilistest andmetest ja rahvastikust. Põltsamaal andis ta välja koos arstiteaduse doktori Ernst Peter Wildega välja esimest eestikeelset ajakirja ,,Lühhike õppetus" mis ilmus aastatel 17661767 (41 numbrit). Elu 14 lõpuaastat (1805-1819) tegutses Hupel Paides, kus asutas linna tütarlaste kooli, kellele pärandas oma majad.
eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta. Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4-köitelises teoses "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" ja jätkväljaannetes "Nordische Miscellaneen" ning "Neue nordische Miscellaneen". Kõigil neil väljaannetel oli rohkelt kaastöölisi kõikjal üle Liivi- ja Eestimaa kubermangude. Tema põhjalikku tööd väärtustasid nii kaasaegsed kui ka järeltulevad põlved, eriti olulised on need aga toonaste olude tundmaõppimiseks ajaloolastele. Koos kohaliku arsti Peter Ernst Wildega andis ta Põltsamaal välja esimest
rahvalaulu Baltimaade valgustus: A.W. Hupel ja G. Merkel; August Wilhelm Hupel, kes kuulus Baltimaade valgustuse nn vanemasse põlvkonda, töötas pärast õpinguid Jena ülikoolis esmalt koduõpetana Põhja-Liivimaal, hiljem pastorina Põltsamaal Äksi kihelkonnas. Kirjamehena sai ta tuntuks ajakirja "Lühhike öppetus" saksakeelse käsikirja tõlkimisega eesti keelde, tema peamiseks uurimisvaldkonnaks kujunes kohalik balti temaatika, peateoseks ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" (,,Topograafilisi teateid Liivi- ja Eestimaalt"), milles kirjeldatakse Liivi- ja Eestimaa loodust, haldust ja seisuslikku struktuuri ning eesti ja läti talupoegade elu. 1781. aastal hakkas Hupel välja andma üldteaduslikku ajakirja ,,Nordische Miscellaneen". Tegeles ka eesti keelega, andis välja "Eesti keeleõpetuse" mis sisaldab põhja- ja lõunaeesti grammatikat ja sõnaraamatut.
pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta (1760. aastate lõpust kuni 1799. aastani). Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4- köitelises teoses "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" (17721785) ja jätkväljaannetes "Nordische Miscellaneen" ning "Neue nordische Miscellaneen". Kõigil neil väljaannetel oli rohkelt kaastöölisi kõikjal üle Liivi- ja Eestimaa kubermangude. Tema põhjalikku tööd väärtustasid nii kaasaegsed kui ka järeltulevad põlved, eriti olulised on need aga toonaste olude tundmaõppimiseks ajaloolastele. Koos kohaliku arsti Peter Ernst Wildega andis ta Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja
rõugepanemist -- variolatsiooni). Ulatuslikuma tööstuse puudumine jättis kohalikule teaduselule siiski oma jälje -- kuni kahekümnenda sajandini olid tehnikateadused tänapäeva Eesti alal tagasihoidlikult esindatud. 18. sajandil lõpul ja 19. sajandi alguses sai tõsiseltvõetava alguse kohaliku looduse ja elanikkonna teaduslik kirjeldamine. August Wilhelm Hupel (17371819) hakkas Põltsamaal avaldama teaduslikke kogumikke (esimene neist Topographische Nachrichten von Lief- und Estland, 17741782), milles leidsid käsitlemist teemad ajaloost etnograafiani. 17941798 aastast pärineb Ludwig August Mellini (1754-1735) atlas. Kõnesoleva sajandi lõpust pärinevad esimesed ülevaated taimestikust, loomastikust ja linnuriigist. 1776. aastal kirjeldati 7 esmakordselt eestlast antropoloogilisest vaatevinklist
saj). Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri ,,Cosmographey" (1588). Kohtudokumendid (17.saj) nt teated usundiliste arusaavade ja rahvalaulude kohta. 12. Too esile vähemalt kaks suundumust Euroopa mõtteloos 18.-19. sajandil, millega oli seotud huvi tekkimine folkloori vastu. August Wilhelm Hupel (1737-1819) kogus andmeid eestlaste, liivlaste vaimuelude ja kommete kohta. Andis välja etnoloogia ja rahvaluule alase peateose ,,Topographische Nachirichten von Lief und Ehstland". Giambattisca Vico (1668-1744) väärtustas muinaskultuuri(paganarahvaste poeesiat ja mütoloogiat. Oli arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest ja soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Teosel ,,Scienza Nuova" on oluline mõju järgmistele uurijatele. Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846) hakkas koguma eesti rahvajutte ja rahvalaule, neid avaldama. Väärtustas ka eesti keelt. 13. Missugused olid olulised J. G
• August Wilhelm Hupel - rahvavalgustust pooldav pastor, kes mistõttu aitas kaasa koolihariduse ja majanduselu edendamisel. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta (1760) Oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4-köitelises teoses "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" (1772–1785). Koos kohaliku arsti Peter Ernst Wildega andis ta Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühhike öppetus (ta tõlkis Wilde saksakeelsed tekstid eesti keelde). Lisaks andis Hupel välja veel kaheköitelise põllumajandusõpetuse ning tegutses ka eesti keele uurija ning uuendajana. Lisaks oli Hupel ka mitmete teiste väljaannete kaastööline nii Baltikumis kui ka Saksamaal.
Valgustusajastu vaimsed otsingud Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu (Gustav Adolf II algatatud kogumisaktsioon 1630. aastatel) Venemaal Peeter I ajal loodud kummaliste artefaktide ja eksootiliste esemete kogud; Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine. August Wilhelm Hupel (1737-1819) õppis Jena ülikoolis 1754-1757 1760-1763 Äksi pastor 1763-1804 Põltsamaa pastor Rahvaluule alane peateos ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" I-IV (1774- 1789) Hupelist: Jürjo, Indrek 2004. Liivimaa valgustaja A. W. Hupel 1737-1819. Tallinn: Eesti Riigiarhiiv. 18. sajandi ajaloofilosoofia Nt Giambattista Vico (1668-1744) ideed: o muinaskultuuri (paganarahvaste peoeesia ja mütoloogia) väärtustamine; o arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest; o soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida;
Autentsuse ehk eheduse mõistet on folkloristikas vaja, sest seda kasutatakse allikakriitilises töös, aga see ei aita määratleda, mis on rahvaluule. Essentsialistlik vs konstruktivistlik autentsuse käsitlus: Monumenta Estoniae Antiqua vanasõnade väljaande tekstide "autentsuskontroll" (kõrvale jäeti ligi pooled rahvaluulearhiivi kogutud tekstid) Regina Bendixi monograafia "In Search of Authenticity" (1997): kes vajab autentsust ja miks? Hupel- ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" Hurt- rahvaluule väljaandmisele (`Liivi- ja Eestimaa topograaflised teated', IIV, 17741783) A. O. Väisänen 1912-1914, 1914. a. eestlased C. Kreek ja J. Muda EÜSi kogumisaktsiooni käigus.
Eelnimetatud teadustest saab nüüdisaja mõistes rääkida alles pärast Karl Linné teose "Species plantarum" 1753 ilmumist. Eesti taimestiku teaduslik uurimine algab 18. sajandi esimesel poolel. 1727. aastal saadeti Peterburi Teaduste akadeemia poolt "Narvasse, Tallinna ja teistesse Liivimaa kohtadesse" kohalikke taimi korjama ja uurima õpetlane Johann (Ivan) Christian Buxbaum. Esimene põhjalikum Eestis kasvavate soontaimede nimistu leidub August Wilhelm Hupeli teose "Topographische Nachrichten von Lief- und Estland" 2. köites 1777. Selles loetletakse alfabeetiliselt Eesti- ja Liivimaa kultuurtaimed ning siit leitud looduslikud liigid. Viimaseid on märgitud ligikaudu 310 nimetust, neist 260 liiki loetakse tänapäeva loodusliku ja poolloodusliku floora koosseisu. Tõenäoliselt kasutas Hupel oma raamatu kirjutamisel Kopenhaageni ülikooli kasvandiku Jakob Benjamin Fischeri koostatud Liivimaa soontaimede
1732 Ivan Kirilovi Liivimaa , 1734 atlas, algusmeridiaan on Vene impeeriumi läänepoolseima linna Kuressaare meridiaan, 1745 akadeemiline Venemaa atlas, eesti alalt 245 nimetust. 1770 - J. F. Schmidti Eestimaa asehaldurkonna kaart, J. Truscotti Saaremaa kaart 1772 J. F. Schmidti Riia kubermangu kaart. Eesti alalt umbes 2800 geogr nimetust. 1765-1798 maade reguleerimine Saaremaal koos kaardistamisega 1798 L. A. Mellini atlas, valmis 1798, oli mõeldud täienduseks Hupeli teosele "Topographische Nachrichten von Lief und Estland 1774-1782. Mõõtkavas 1:200000 ning sisaldas 7100 geograafilist nimetust. Aluseks eelnevad kaardid ja mõisaplaanid. Puudus triangulatsioon. Triangulatsiooonil rajaneva kartograafia algus Eestis. 1803-04 Sõjaväetopograafia mensuli, vahel ka astrolaabi abil. 1809 triangulatsioon Peterburist piki Soome lahe rannikut Tallinnani, teostaja Karl Tenner. 1810 jõuti Narva, 1811 Tallinna ja Tartuni
Pastor Põltsamaa kihelkonnas. Väga viljakas kirjamees, kes lähtus valgustuse vaimust. On kirjutanud palju erinevatel teemadel. Paljud tema kirjatööd tuginesid abilistele, korrespondentidele, kelle kaudu kogus materjali, mida hiljem trükis avaldada. Kõige olulisem on neljaköiteline väljaanne tollaste Balti provintside kodulooline materjal, mis kirjeldas talupoegade olukorda, kirikute olukorda. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland I-IV, 1774-1789. Põhiosas on tegemist usaldusväärse allikana. Hupel on üks pakjudest baltisaksa valgustajatest. Baltisaksa valgustajad lõid uuelaadse institutsioonide võrgustiku, kuhu kuulusid eelkõige mitmesugused seltsid, klubid, lugemisühingud ja nende seltside juures oli oluliseks komponendiks ajalehtede ja ajakirjade lugemine, Euroopast tellitud ajalehed, aga samuti ka kohapealsed ajalehed. Baltisaksa ühiskonnas eriti 18
ehk ideoloogiline teogism. Johann Gottfried Herder- Sai kuulsaks oma tegevusega saksa aladel, nooremas põlves on ta lühikest aega tegutsenud Riias kiriku ja kooliõpetajana. August Wilhelm Hupel (1737-1819)- Põltsamaa pastor. Valgustus ajastu kõige viljakam kirjanik. Ta on mitmeid erinevaid sariväljaandeid väljaandnud. Tal olid omad korrespodendid ja abilised, kes jagasid materjali ja informatsiooni eriteemade kohta. Oluline väljaanne on "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" Topograafilised väljaanded Liivimaa ja Eestimaa kohta. Annab ülevaate baltiprovintside eluolu üle. Baltimaades mitmed autorid hakkasid avaldama mõtteid, mis nõudsid talurahva olukorra parandamist. Talurahva olukorra kritiseerijaid oli mitmeid, kuid kõige välja paistvam oli Garlieb Helwig Merkel (1769-1850). Esimene, kes käsitles Eesti ja Läti talupoegi mitte kui pärisorju vaid rahvust, kellelt võeti vabadus vägivaldselt ära.
annaabi.ee 
