3. Kuidas toodetud hüviseid jaotada? Toodetud hüviste jaotamise teeb vajalikuks ühiskondlik tööjaotus. Kuni hüviseid saab vahetada ilma, et ühe inimese heaolu suureneks teise inimese arvelt, räägitakse efektiivsest vahetusest. Vahetus võib olla efektiivne tingimustes, kus hüviste summaarne hulk jääb samaks. Jaotuse efektiivsus ja tootmise efektiivsus on majandusliku efektiivsuse 2 põhilist aspekti. 1.2 Tootmisvõimaluste kõver Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Tootmisvõimaluste kõver langeb alati paremale. Tootmisvõimaluste raja sellist kuju tingib ressursside piiratus. Kui majandus asub tootmisvõimaluste rajal, siis tähendab see, et ressursid on täielikult kasutatud. Kasvavate alternatiivkulude seadus kasvavate alternatiivkuludega on tegemist vaid siis, kui tootmissisendid on mõeldud ühe kindla hüvise tootmiseks.
TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER Tootmisvõimaluste kõver (TVK) on erinevate hüviste tootmiskombinatsioon olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Tootmine, mis toimub tootmisvõimaluste kõvera igas punktis on selline, et kõik ressursid (maa, töö, kapital) on hõivatud. Ühiskonnas on sellist seisu raske saavutada, st., et keegi pole töötu, kõik maa on kasutusel ja kõik masinad ja seadmed on tööle rakendatud. Oletame, et me toodame leiba ja raamatuid. Leib on kantud vertikaalsele y-teljele ja raamatud horisontaalteljele ehk x-teljele. Punktis F toodab ühiskond 5 ühikut leiba. Kui soovitakse toota ka raamatuid, tuleb loobuda mingist osast leiva tootmisest,
Kalja hinna tõus toob kaasa koka nõutava koguse suurenemise. 6) Olgu tegemist riigiga, kus peamiseks toodetavaks kultuuriks on kartul. Kartulit saab kasutada kas toiduks või piirituse tootmiseks. Tabel iseloomustab tootmisvõimalusi kui kõiki ressursse kasutatakse efektiivselt. Toidukartul 200 180 140 80 0 Piiritus 0 5 10 15 20 a) Joonista toidukartuli ja piirituse tootmisvõimaluste piir. Arvestades olemasolevaid ressursse ja tehnoloogiat, saame toota vaid piiratud koguses. Selliseid koguseid iseloomustab tootmisvõimaluste piir. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel. b) Leia piirituse tootmise alternatiivkulu igal tootmise tasemel. Kuidas see muutub? Selgita! Iga valik toob endaga kaasa alternatiivkulu. Punktis C on vähem piiritust ja rohkem toidukartulit kui punktis D
TEOORIAD JA MUDELID Majanduses tuuakse välja erinevaid muutujaid. Alljärgnevalt on toodud 2 enam kasutatud võimalust muutujate määratlemiseks. MUUTUJAD: -endogeensed, sõltuvad – nähtuse poolt põhjustatud(mõjutatud) -eksogeensed, sõltumatud, autonoomsed MUUTUJAD: -varumuutuja – kogus teatud ajahetkel -voomuutujad – koguse muutus teatud perioodil Mudel – tegelikkuse lihtsustatud kujutis, millel on säilinud olulised omadused HARJUTUSTUND 4.09 Tootmisvõimaluste kõver Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Igas riigis on teatud hulk ressursse, mida ühendades/kasutades on võimalik toota teatud kogus erinevaid kaupu. Kujutamise eeldused: -Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud (e. ressursid on täielikult ära kasutatud) -Ressursid on fikseeritud, kaupade pakkumine on kindel nii koguselt, kui kvaliteedilt (teatud
Näide: olgu nädalas 5 tundi, et õppida kaht ainet: mikro- ja makroökonoomikat ja ehitusmaterjale. Kumma õppimisele kulutada lisatund? Kasutegur? Muud mõjutavad asjaolud? Ressursid on harva samaväärselt kohandatavad alternatiivsetele kasutusviisidele seda illustreerib kasvavate alternatiivkulude seadus. 4 3.02.2014 TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone mingi fikseeritud ressursside koguse ja antud tehnoloogia korral. Näide: riik toodab kahesuguseid tooteid: põllumajandussaadusi; tööstustooteid. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER A kõik ressursid suunatud tööstustoodangu tootmisele; B, C, D, E võimalikud vahepealsed kombinatsioonid; F kõik ressursid suunatud põllumajandussaaduste tootmisele; Kõvera kuju väljendab kasvavate alternatiivkulude seadust;
html Erinevate võimaluste vahel valides tuleb lisaks iga valikuga kaasnevale otsesele kulule arvesse võtta ka alternatiivkulu. Alternatiivkulu (opportunity cost) on loobumiskulu ehk saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest võimalusest, mida me tegelikult ei kasutanud (kuna valisime veel parema võimaluse). See on nii majanduslike kui lihtsalt eluliste otsuste tegemisel äärmiselt oluline aspekt, mida teadmatusest sageli ignoreeritakse. Ressursside nappus ja tootmisvõimaluste piir Kuna ressursid (tööjõud, kapital) on piiratud, siis on ühe hüvise tootmise suurendamine võimalik ainult juhul, kui mingi teise hüvise tootmisest osa ressursse ära võetakse. Erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral näitab tootmisvõimaluste piir. Tootmisvõimaluste piiratus ei ole enamasti siiski absoluutne on mitmeid võimalusi, kuidas saavutada (toota, tarbida) rohkem kui ressursid hetkel võimaldavad
vähendamata seejuures teiste hüviste tootmist. Suhteline eelis on võime toota kaupa või teenust väiksema alternatiivkuluga. Kellele toota? Efektiivne vahetus hüviste vahetamine nii, et et ühegi inimese heaolu ei suureneks teise arvelt. 1.2 TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER Lk 12 13 TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER (TVK) näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Vt ka tabel 1.1 lk 12 ja joonis 1.1 lk 13 Kui majandus asub tootmisvõimaluste rajal (AE), siis tähendab see, et ressurssid on täielikult kasutatud. Tootmisvõimaluste kõvera(raja ) iseloomustus: 1) Vasakult paremale allapoole langev. Põhjus- ressursside piiratus, ressursse suunatakse ümber. Kui kapitalikaupade toodangut suurendatakse, tuleb tarbekaupade toodangut vähendada.
Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid, vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg, ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2.2. Majandusressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena 2.3. Tootmisvõimaluste kõver ja ressursside alternatiivne kasutamine 2.4
Piiratud ressursside puhul peavad kõik majandussubjektid oma vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel ning millegi kasuks otsustamine tähendab loobumist millestki muust. Teatud toodanguhulga tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Alternatiivkulu saab defineerida kuisaamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju kõver langeb alati paremale alla. Kirjandus: Andres Arrak jt. Majanduse ABC. Avatar 2002. lk. 17-39 Kaie Kerem, Mare Randveer Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. Tallinn, 2001, lk.7-14 Kaie Kerem, Olev Raju, Mare Randveer. Mikroökonoomika TEA Kirjastus 1999, lk. 9-32 Joseph E. Stiglitz, Carl E. Walsh
majandustegevuseks kasutab; - töö füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks; - kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. Majanduse põhiküsimused: - mida toota? - kuidas toota? - kellele toota? Alternatiiv- ehk loobumiskulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus. Tootmisvõimaluste kõver on erinevate hüviste tootmiskombinatsioon olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Tootmine, mis toimub tootmisvõimaluste kõvera igas punktis on selline, et kõik ressursid (maa, töö, kapital) on hõivatud. Piirtulu otsusega kaasnev lisanduv tulu. Piirkulu otsusega kaasnev lisanduv kulu.
Majanduse alused õppeaine kood 73B 6070/I3B 6070 Mis on majandusteadus? MSc Inna Mazing Euroakadeemia Otsime vastused järgmistele küsimustele: • Miks on majandusteadus tähtis? • Inimeste vajadused • Ressursid: esimene samm vajaduste rahuldamiseks • Nappus • Majanduslik mõtlemine • Piirprintsiibist lähtuv mõtteviis • Otsused mida teevad ettevõtted • Tootmisvõimaluste kõver • Turumajanduse põhilised majandusotsused • Majandusteaduse kaks haru: makro- ja mikroökonoomika Mis on majandus? • Majandus, s.o. ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki • Süsteem toimib majandusteaduse seaduspärasuste alusel • Üldtunnustatud majandusteooria definitsiooni veel ei ole • Laiemas kontekstis räägitakse
kasutatakse hüviste tootmisel.Koos moodustavad nad tootmissisendid.Tootmisprotsessi väljundiks on erinevad hüvised(ka teenuste tootmine ja osutamine). Tootmisressursse, mida kasutatakse ühes kohas,ei saa kas üldse või samal ajal kasutada mõnes teises kohas. Pareto efektiivsus-näitab, et heaolu on maksimaalne, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Tootmisvõimaluste kõver-näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral.Tootmisvõimaluste kõver langeb alati paremale alla.Selle tingib ressursside piiratus.Ühe hüvise tootmist on võimalik suurendada siis, kui vähendada teise hüvise tootmist.Kui majandus asub tootmisvõimaluste rajal, siis tähendab see, et ressursid on täielikult kasutatud. Positivistlik analüüs-Põhiküsimus on:Kuidas majandus toimib?.Pöörab tähelepanu protsessidele, mille eesmärk on analüüsida
baasaasta hindades. Püsivhindades väljendatud koguprodukt arvestab Erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate hinnataseme muutumist ja võimaldab võrrelda erinevate perioodide ressursside ja antud tehnoloogia korral näitab tootmisvõimaluste kõver majandustulemusi. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) antud ehk rada. Majanduses illustreerib see graafiliselt nappust, valikut ja riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul alternatiivkulu. Juhul kui tootmissisendid on mõeldud mingi kindla loodud lõpptarbimise kaupade ja teenuste koguväärtus. Sisemajanduse hüvise tootmiseks, saab rääkida kasvavate alternatiivkulude seadusest
Tootmise ja Kaubatootmine Selle algmudel on Mõlemad riigid Saavad tarbida Tundum olevat 2. Mis on teooria tööhõive kasvab, aluseks saavad tarbida väljaspool oma sobivaim aluseks... mis stimuleerimine tootmisprotsess kaasaegsetele rohkem tootmisvõimaluste rahvusvahelise loob väärtust? riigis ekspordi muutub teooriatele rada kaubanduse kaudu efektiivsemaks olemuse selgitamiseks
vaimseid võimeid. Kapitaliressursside ehk kapitalina käsitletakse kõiki juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. Üheks eriliseks kapitali liigiks on inimkapital. Inimkapitali moodustavad inimeste oskused ja teadmised, mis on omandatud läbi hariduse, treeningu ja kogemuste. Arvestades olemasolevaid ressursse ja meie käsutuses olevat tehnoloogiat, saame me toota vaid piiratud koguses. Selliseid koguseid iseloomustab tootmisvõimaluste rada. Tootmisvõimaluste rada märgib piiri nende tootmise tasemete vahel, mida me saame ja mida me ei saa toota (saavutada). Seda on oluline mõista reaalses maailmas, ent selleks, et lahendada seda ülesannet lihtsamalt, konstrueerime lihtsa majanduse mudeli. Eeldame, et kõik mis toodetakse see ka tarbitakse. On ainult kaks kaupa ning üks isik (Madis), kes elab üksikul saarel ja kellel puudub võimalus suhtlemiseks teiste inimestega. Oletame, et kõik selle saare ressursid kasutatakse nende kahe kauba tootmiseks.
1. Mis on mikro- ja makroökonoomika põhiline uurimisobjekt/- küsimus? Mikro- ja makroökonoomika uurib kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud resursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. 2. Mis on makroökonoomika? Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda valikut mõjutavaid majandusjõude. 3. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. 4. Joonista tootmisvõimaluste kõver ja too selgitused. Tootmisvõimaluste kõver (joonis) on graafik, mis näitab toodangu hulka, mida on võimalik antud ressurssidega toota. Kauba A ja B tootmisvõimaluste kõveral asuvad punktid kujutavad maksimaalset toodangu hulka, mida antud ressurssidega on võimalik toota. Punkt O tootmisvõimaluste kõveral näitab, kui palju me saame toota kaupa A ja kaupa B. Kui me tahane suurendada kauba A hulka, peame
6) Olgu tegemist riigiga, kus peamiseks toodetavaks kultuuriks on kartul. Kartulit saab kasutada kas toiduks või piirituse tootmiseks. Tabel iseloomustab tootmisvõimalusi kui kõiki ressursse kasutatakse efektiivselt. Toidukartul 200 180 140 80 0 Piiritus 0 5 10 15 20 a) Joonista toidukartuli ja piirituse tootmisvõimaluste piir. Arvestades olemasolevaid ressursse ja tehnoloogiat, saame toota vaid piiratud koguses. Selliseid koguseid iseloomustab tootmisvõimaluste piir. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel. b) Leia piirituse tootmise alternatiivkulu igal tootmise tasemel. Kuidas see muutub? Selgita! Iga valik toob endaga kaasa alternatiivkulu. Punktis C on vähem piiritust ja rohkem toidukartulit kui punktis D
Mikro ja makroökonomika 1. Põhiline uurimisobjekt on kogu ühiskond ning selle ressursside kasutamise hulk inimeste vajaduste rahuldamiseks. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist näiteks tööjõuturul ja kaubaturul 3. Makroökonomika uurib majanduse kui terviku käitumist, näiteks kogunõudlust ja kogupakkumist kaubaturul, kogutoodangut, üldist hinnataset jne. 4. Tootmisvõimaluste kõver: Tootmisvõimaluste kõver on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. 5. Riikide võimalikud majandussüsteemid on turumajandus, käsumajandus ja segamajandus. 6. Turg majandusteoorias on asutus, mis toob kokku hüvise ostjad ja müüad. 7. Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. 8
Tarbimise tasakaal – Tarbimise tasakaal näitab optimaalset hüviste kogumit, seega seal on tarbijal tagatud maksimaalne heaolu tase. Optimaalne hüviste kogum asub eelarvejoone ja ÜKK puutepunktis. Tootmisfunktsioon – Tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite omavahelist seost ja näitab maksimaalset kogutoodangut, mida võib toota kindla perioodi jooksul iga antud sisendite kombinatsiooniga. TP = f(L,K), kus L – tööjõud ja K- kapital Tootmisvõimaluste kõver – Tootmisvõimaluste kõver (TVK) näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Tootmisvõimaluste kõver iseloomustab graafiliselt ressursside nappust ehk piiratust, toodete valitavaid koguseid ja alternatiivkulu Turg – Turg (market) on üldnimi, mis tähistab mistahes institutsiooni (või mehhanismi), mille kaudu ostjad (tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad.
Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Ta baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. 4. Alternatiivkulud ja tootmisvõimaluste kõver. Alternatiivkulu - saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju – kõver langeb alati paremale alla. 5. Tulude ja kulude lihtne ringkäigu mudel. Majandustegevuse aluseks on tulude ja kulude ringkäik. Ringkäigu lihtne mudel
Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes.
liiv, nafta, õhk, vesi jne), kapital (Tootmisvahendid, mis on toodetud selleks, et toota teisi tooteid. Nende hulka kuuluvad haamrid, arvutid, autod, pesumasinad, ehitised jne), töö (Inimeste poolt kulutatud aeg tootmises) 20. Nimeta tootmisvahendeid ehk 3 tootmisressurssi? V: Maa, Töö ja Kapital. 21. Mis on inimkapital? V: Inimkapital on inimese oskused ja teadmised, mis võimaldavad tal tööd teha ja tulu saada. 22. Kuidas kujuneb graafiliselt tootmisvõimaluste rada? V: Tootmisvõimaluste rada – näitab kui palju saab toota hüvist B, kui hüvist A on teatud kogus, nii et ühiskonnas majandusliku efektiivsuse tase ei muutuks (max efektiivsus). (kahe hüvis vahelist seos ühiskonnas). Kui komplekt on joone all, saab toota ka rohkem, kui komplekt on joone ülal, siis seda komplekti ei ole võimalik selles ühiskonnas toota nii, et tegemist oleks max efektiivse majandusega! 23
Majandusteooria kordamisküsimused KT 15.11.2012 1. Nõudlus ja pakkumine 1) Tootmisvõimaluste kõver (PPF) ja alternatiivkulu. Tootmisvõimaluste kõver- näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. (on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks
· Kellele lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks? Makroökonoomika · Üldine tasakaal, õpetus majandusest tervikuna. · Sisemajanduse koguprodukt (skp) · Tarbijahinna indeks · Tööjõuturg Mikroökonoomika · Üksiktarbijaid ja ettevõtteid · Nõudlus ja pakkumine · Tulud ja kulud · Tootmine ja tootlikkus Tootmisvõimalustepiir (kui loobumiskulud ei muutu) Kõik muud tingimused jäävad samaks. ( ceteris paribus pirintsiip) Tootmisvõimaluste piir tõhusus, mitte tõhusus ning kasutamata ressursid. 1. On pealkiri 2. kui pole midagi spetsiifilist siis numbreid ei ole 3. punktid asuvat tootmisvõimaluste piiri peal maksimaalsed 4. kui tõuseb SKP tõusuga, tehnoloogia tõusu kaudu, · Nõudlus Teatud toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel.
· Mida? Milliseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja millistes kogustes? · Kuidas? Mil moel neid kaupu ja teenuseid peaks tootma? · Kelle jaoks? Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? Positivistlik analüüs mis majanduses on ega tohi olla. Normatiivne analüüs milline majandus peaks olema. Ceteris paribus osaline tasakaal. Tootmine loodus-, inim- ja kapitaliressursside ehk maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel. See näetab tootmisvõimalusi igapäeva elus. Alternatiivkulu saamata jäänud kasu, kui on valitud üks alternatiivsetest ressursside kasutamise variantidest. Nõudlusseadus- Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem hind, seda väiksem on nõutav kogus. Nõutav kogus on see, mida tarbijad kindla hinna eest ostavad. Nõudlus sõltub: · kauba hinnast; · teiste kaupade hinnast;
Majanduse eksami konspekt 1. Sissejuhatus majandusse, mikro. ja makromajandus, kasulikkuseteooria, alternatiivkulud, valikud, tootmisvõimaluste kõver, turumajanduse lihtsustatud mudel, Ceteus Paribus Sissejuhatus majandusse: Ressursid on põhielemendid tootmiseks (maa maavarad, puit jne; töö tööjõud). Firmade alustamiseks ja juhtimiseks oleks vaja kapitali ja ettevõtlikust. Inimene saab tasu e. Palka töö eest. Intress on laenatava raha eest makstav tasu. Firma aktsionääridele makstakse dividende, ehk aktsia tulusid. Majanduses on kõik ressursid piiratud.
II OSA. MIS ON MAJANDUSTEADUS 1. Miks on majanduses ja meie elus olulised nappuse ja alternatiivtulu mõisted? Kuna ei ole võimalik rahuldada kõikide soove. Inimesi on nii palju erinevaid, seega on ka palju erinevaid soove. 2. Nimeta tootmisressursside liigid. * Kompromiss * Tootmisvõimaluste piir * Nappus * Ressurss 3. Kuidas mõjutavad kompromissid, piirkulud ja piirtulud meie igapäevaseid otsuseid? Kompromisse ehk valikuid me teeme igapäevaselt. Näiteks juuste kammimine hommikul. Me peame otsustama kas hommikul varem tõusta ülesse või mitte ja kas selle soengu tegemisele kuluv aeg on ikka kasulik. Loomulikult peame me eelnevalt välja mõtlem, ka selle lõpplahenduse, mida me siis ootame. 4
Import MRP-piirprodukti kulu kus M0-autonoomne import, m-impordi NDP-sisemajanduse puhasprodukt piirkalduvus NDI-sisemajanduse puhastulu Impordi piirkalduvus NNI-rahvamajanduse puhastulu kus M on ringluses oleva raha hulk P-hind V-raha ringluskiirus PPC-tootmisvõimaluste kõver PPP-ostujõu pariteet Q-kogus r-kohustuslik reservinõue R-reservid RKP-Rahvamajanduse koguprodukt S-säästud SAC-lühiperioodi keskmine kulu SKP-sisemajanduse koguprodukt T-maksud TA-tulumaksud TC-kogutulu THI-tarbijahinnaindeks TP-koguprodukt TR-tulusiirded U-töötusemäär V-raha ringluskiirus VC-muutuvkulu VMP-piirprodukti väärtus -palk X-eksport Y-sissetulek Y-kogutulu või toodang Yfe-kogutoodangu täishõivetase Yd-kasu
Ressursid ehk tootmistegurid on vahendid mida kasut hüviste valmistamiseks o Maa- haritav maa, mineraalid, veeressursid jne o kapital- kõik inimtööga valmistatud tootmisvahendid (ehitised, seadmed) o töö- inimese kehalised ja vaimsed võimed mida kasut tootmises alternatiivkulu- parimast alternatiivist loobumise hind. Teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC) näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond loobuma aina suuremast ja suuremast teise hübise kogusest. Majanduskasvuga on tegemist siis kui suudetakse tehnoloogia täiustamise korral toota punktideni mis asuvad väljaspool tootmisvõimaluste kõverat
Määrava tähtsusega investeeringutega ja tööjõuga seotud küsimused Sisemaistest säästudest investeeringuteks ei piisa. Välisinvesteeringuid soosinud tegurid: · Kapitali ja kaupade vaba liikumine · Fikseeritud vahetuskurss · Madalad tulumaksumäärad · Võimalus kasum riigist vabalt välja viia Oluline on kaasaegse tehnoloogia import otseinvesteeringute vormis, mis aitab otseselt kaasa tootluse kasvule ja loob aluse ekspordi loovate tootmisvõimaluste kasvuks. Tasakaalustatud majanduse areng ~5% aastas · Valitsussektori eelarve tasakaal ja jooksevkonto defitsiidi ohjeldamine · Eesti toodete konkurentsivõime suurendamine ja ekspordi areng · Valitsussektori konservatiivne laenutegevus · Soodsa investeerimiskliima tagamine · Privatiseerimise lõpuleviimine Eesti majanduse areng sõltub suuresti Eestist väljaspool asuvatest teguritest. Avatud majandust mõjutavad: · Rahvusvahelistel finantsturgudel toimuv
4 1 Ressursid O Kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks 5 (tootmistegurid) 1 Tarbimine P Teadus üksiktarbijatest, turgudest ning majanduse üksikelementidest 6 1 Töö R Näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside 7 ja tehnoloogia samaks jäämise korral 1 Tootmisvõimaluste T Arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelneb 8 kõver, TVK 1 Vale põhjuse viga U Inimese füüsilised ja vaimsed pingutused, mis on vajalikud kaupade ja teenuste tootmiseks 9 Majandusõpetus KoTöö 1.Alusmõisted. Nimi Klass
Kuidas? Kellele? Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmisressursid: Loodusvara looduskeskkonna osad, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Inimressurss ehk tööjõud inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks. Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste kaupade ja teenuste tootmiseks. Tootmisvõimaluste kõver erinevate hüviste tootmiskombinatsioon olemasolevate ressursside ja tehnoloogiate korral. Tootmine, mis toimub tootmisvõimaluste kõvera igas punktis on selline, et kõik ressursid (maa, töö, kapital) on hõivatud. Turumajanduse alused: Eraomand kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. Hinnasüsteem hindade kasutamine nappide ressursside jaotamiseks; kuna inimesed teevad
kajastab graafiliselt koordinaatide alguspunktist lähtuv sirge joon. TKF-i tooteühiku hind võrdub keskmise tuluga, piirtuluga ning kogutulu ja toodangumahu jagatisega. TKT 0ika perioodi tasakaalu iseloomustab see, et kõik firmad toodavad seda kogust, mille keskmine kulu on minimaalne. TKT-l ei tooda kõik firmad diferentseeritud toodangut. TKT-l on firmad hinnavõtjad ja maksimeerivad oma kasumi toodangu mahu muutmise teel. Tootmisvõimaluste kõver (TVK) näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemaslolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. (näitab hüviste erinevaid kombinatsioone, mida ühiskond võiks toota) Tootmisvõimaluste kõver ei kajasta kahe kauba parimat kombinatsiooni antud majanduses. Turu ülejääk "surub" hinnad alla, turu puudujääk "surub" hinnad üles. TVK nihkumist väljapoole ei too kaasa töötuse vähendamine. TVK nihutab paremale näiteks tehnoloogiline täiustus, mis võimaldab antud ressurssidega toota rohkem liha.
näiteks: maavarad, mets, õhk. Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste toodete ja teenuste tootmiseks. Ettevõttlikus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Alternatiiv- ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Tootmisvõimaluste piir näitab, kui palju on ültse võimalik toota kasutades kõiki olemasolevaid ressursse. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiibiks nimetavad majandusteadlased kompromissi otsimist piiritulude ja kulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Piirikulu (lisakulu) Piiritulu (lisatulu)
Näiteks maavarad, mets, õhk. Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse töödete ja teenuste loomiseks. Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste toodete ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Alternatiiv- ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Tootmisvõimaluste piir on kaupade tootmiskombinatsionide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. Nappus tuleneb suutmatusesr rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiibiks nim majandusteadlased kompromissi otsimist piirtulude ja kulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Majandus on ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate,
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Pole olemas ühtki inimliku probleemi,mida ei saaks lahendada majandus analüüsi õigesti kasutades · Vale.majandus analüüsi abil ei saa lahendada ressurside piiratuse probleemi,kui lahenduse all mõeldakse selle elimineerimist Makroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja müüate käitumist · Vale.see on mikroökonoomolise analüüsi eesmärk Oletame et tootmisvõimaluste kõver puudutab hüvise A-telge 5 ühiku kohal ja hüvise B telge 20 ühiku kohal,see tähendab et ühiskond võib maksimaalselt toota 5 ühikut hüvist A + 20 ühikut hüvist B · Vale.ühiskond võib toota kas 5 ühikut hüvist A või 20 hüvist B Töötajate arvu kasvades nihkub tootmisvõimaluste kõver paremale(valjspoole) · Õige. Masinad,seadmed ja ehitised kujutavad endast reaalset kapitali ning aktsiad ja väärtpaberid finantskapitali
marginaalseks asendusnormiks. PIIRASENDUSNORM: PAN1 = AB / BC ja PAN2 = PQ / QR Tarbimistasakaal punktis C saavutatakse, kui kahe kauba hindade suhe võrdub piirasendusnormiga. PANc = Qx / Qy = Py / Px Tarbija hinnavaru kujutab endast vahet hüvise tegeliku väärtuse ja hinna vahel, mida tarbija on nõus maksma. LOENG 3 - ETTEVÕTLUSE ALUSED Klassikalise käsitluse järgi olid tootmissisenditeks vaid maa, kapital ja töö. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER, ISOKVANT, TOOTMISFUNKTSIOON Tootmisvõimaluste kõver näitab ühe toote maksimaalkogust, mida konkreetne majandus on võimeline tootma teiste kaupade teatud kindlate koguste olemasolu korral. Tootmisfunktsioon näitab alati maksimaalset võimalikku toodangu kogust, määrab kindlaks tootmissisendite ja väljundite seose Üldjuhul kasutatakse tootmiseks n erinevat sisendit. Lõpptoodang Q on funktsioon neist ja mis avaldub valemiga: Q = f (X1 , X2 , ..., Xn )
inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine jne, rühmitatakse kahet gruppi – kapital ja töö; tegurikomplekt – konkreetne kombinatsioon erinevatest saadaolevatest tootmisteguritest; tootmisruum – kõik võimalikud tegurikomplektid, kulupiirang – ettevõtte ressursid, põmst see, et raha ei ole lõputult; samakulujoon – väljendab graafiliselt kulupiirangut; alternatiivkulu – saamatajäänud tulu, mida ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades; tootmisvõimaluste hulk – samakulujoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk, samakulujoonel asuvad komplektid võimaldavad olemasolevat rahalist ressurssi täies mahus ära kasutada; toodangumaht – valmistatud toodangu kogus; tootmistehnoloogia – milliseid tootmistegureid kasutatakse ja millises proportsioonis; tootmisfunktsioon – toodangukoguse sõltuvus kõigist tootmisteguritest, kirjeldab kasutatavad tootmistehnoloogiat, selline seos tootmistegurite koguste ja toodangu vahel, kus ressursse
- kui on olemas kaks hulka p ja qq ning kui igale elemedile vastab hulga q mingi element, siis on tegemist funktsiooniga - seega saab nõudlust väljendada funktsioonina kuba hinnast: qd= f (p), - qd on tarbijate poolt nõutav kauba kogus ja p on kauba hind. - Toodud funktsioon esitab kahe muutuja omavahelist seost. Tabel Graafik – kahe muutuja: hinna ja koguse seost kujutatakse kahemõõtmelises teljestikus Mudel - tootmisvõimaluste kõver - Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate kaupade või teenuste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. - Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju – kõver langeb alati paremale alla. Alternatiivkulu printsiip - Piiratud ressursside puhul peavad majandussubjektid oma vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel, millegi kasuks otsustamine tähendab loobumist millestki muust
hoc. Tekib eeldusel, et kui kaks nähtust(sündmust), ilmuvad või avalduvad koos, on üks teise põhjuseks. · Kompositsiooni viga. Tekib eeldusel, et see, mis vastab tõele iga osa kohta eraldi, on samuti tõde terviku suhtes ehk, mis on õige terviku suhtes, on õige ka iga osa kohta eraldi võetuna. · Ceteris paribus, ladina keelest "teistel võrdsetel tingimustel". Tekib siis, kui muutuse efekt ühes kogumis on ebakorrektselt üle kantud teise kogumisse. 5.Tootmisvõimaluste kõver ja alternatiivkulu 5.1.Olemus ja eeldused TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Kujutamise (konstrueerimise) eeldused: 1. Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud. 2. Ressurssid on fikseeritud, tootmistegurite võimalik pakkumine on fikseeritud nii koguselt kui
1. Milliseid kaupu toota ? , Kellele toota ? , Kuidas toota ? 2. Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad, kapital ja inimressursid. 3. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiip tulu millegi tootmisest või tarbimisest kasvab teatud piirini, sellest edasi pole motet enam toota või tarbida, sest tulu hakkab vähenema Alternatiivkulu suurim kasutamata jäänud võimalus. 4. Tootmisvõimaluste kõver 5. Eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikus. 6. Majandusringlus on raha, ressurside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Raha voolab ühes suunas ning ressursid, kaubad ja teenused teises suunas. 7. Tööjõud on riigi aktiivne tööealine elanikkond. Aktiivne rahvastik on inimesed, kes võtavad osa ühiskondlikust tööprotsessist ja kellel on kindel sissetulekuallikas. Mitteaktiivne rahvastik ehk väljaspool tööjõudu olevad inimesed
1. Milliseid kaupu toota ? , Kellele toota ? , Kuidas toota ? 2. Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad, kapital ja inimressursid. 3. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiip tulu millegi tootmisest või tarbimisest kasvab teatud piirini, sellest edasi pole motet enam toota või tarbida, sest tulu hakkab vähenema Alternatiivkulu suurim kasutamata jäänud võimalus. 4. Tootmisvõimaluste kõver 5. Eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikus. 6. Majandusringlus on raha, ressurside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Raha voolab ühes suunas ning ressursid, kaubad ja teenused teises suunas. 7. Tööjõud on riigi aktiivne tööealine elanikkond. Aktiivne rahvastik on inimesed, kes võtavad osa ühiskondlikust tööprotsessist ja kellel on kindel sissetulekuallikas. Mitteaktiivne rahvastik ehk väljaspool tööjõudu olevad inimesed
Meie valikud mõjutavad ka teiste inimeste valikuid 12. Piirprintsiibist lähtuv mõtlemine, marginal principe Otsused, mida teevad ettevõtted 13. 12. Kasumimotiiv , 13. Tootmisvõimaluste piir, production possibility frontie - Näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral A 3
vaimseid võimeid. Kapitaliressursside ehk kapitalina käsitletakse kõiki juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. Üheks eriliseks kapitali liigiks on inimkapital. Inimkapitali moodustavad inimeste oskused ja teadmised, mis on omandatud läbi hariduse, treeningu ja kogemuste. Arvestades olemasolevaid ressursse ja meie käsutuses olevat tehnoloogiat, saame me toota vaid piiratud koguses. Selliseid koguseid iseloomustab tootmisvõimaluste rada. Tootmisvõimaluste rada märgib piiri nende tootmise tasemete vahel, mida me saame ja mida me ei saa toota (saavutada). Seda on oluline mõista reaalses maailmas, ent selleks, et lahendada seda ülesannet lihtsamalt, konstrueerime lihtsa majanduse mudeli. Eeldame, et kõik mis toodetakse see ka tarbitakse. On ainult kaks kaupa ning üks isik (Madis), kes elab üksikul saarel ja kellel puudub võimalus suhtlemiseks teiste inimestega. Oletame, et kõik selle saare ressursid kasutatakse nende kahe kauba tootmiseks.
Positivistlik majandusanalüüs - majandusteadlased konstrueerivad mudeleid, mis võimaldavad prognoosida võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas sõltuvalt erinevatest poliitilistest otsustest Normatiivne majandusanalüüs - majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid, tulusid ja kulusid, mis need otsused kaasa toovad Alternatiivkulu - saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju kõver langeb alati paremale alla. Turg - institutsioon või mehhanism, mille puhul ostjad ja müüjad kontakteeruvad kaupade ja teenuste vahetamiseks. Keskne tunnusjoon on hind. 1
hoc tekib eeldusel, et kui kaks nähtust ja sündmust ilmuvad või avalduvad koos on üks teise põhjuseks. · Kompositsiooni viga. Tekib eeldusel, et see, mis vastab tõele iga osa kohta eraldi, on samuti tõde terviku suhtes ehk, mis on õige terviku suhtes on õige ka iga osa kohta eraldi võetuna. · Cateris paribus, ladina keelest ,,teistel võrdsetel tingimustel". Tekib siis, kui muutuse efekt ühes kogumis on ebakorrektselt üle kantud teise kogumisse. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüvitiste tootmisvõimaluste kombinatsioonide olemasolevate ressursside ja tehnoloogiate korral Kujutamise ( konstrueerimise ) eeldused: 1. Toimub efektiivne tootmine , tootmistegurid on täielikult hõivatud. 2. Ressurssid on fikseeritud, tootmistegurite võimalik pakkumine on fikseeritud nii koguselt kui kvalteedilt ( suht madala kvalifikatsiooniga töötaja on rakendatud vastaval töökohal,
teineteist täiendada. Ühe kauba hinna tõus toob kaasa teise kauba pakkumise suurenemise. Tootmistegurite hinnad – Kui kauba tootmiseks kasutatava töö ja kapitali hind tõuseb, siis väheneb ka pakkumine. Tehnoloogia – Uus tehnoloogia aitab vähendada tootmiskulusid ja suurendab pakkumist. Tootjate arv – Kui turule siseneb uusi kauba tootjaid, siis suureneb ka kauba pakkumine. 24. Mida kirjeldab ja kajastab tootmisvõimaluste kõver? Tootmisvõimaluste kõver (TVK) on erinevate hüviste tootmiskombinatsioon olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Tootmine, mis toimub tootmisvõimaluste kõvera igas punktis on selline, et kõik ressursid (maa, töö, kapital) on hõivatud. 25. Nimetage nõudluse hinnaelastsuse mõjurid? 7 Nõudluse hinnaelastsust iseloomustab seda, kuidas hinna muutumine mõjutab meie ostuotsuseid, kuidas me ostjatena reageerime hinnamuutusele. Nõudluse
KORDAMISKÜSIMUSED Teema 1 Majanduse üldteooria - on õpetus olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Tootmisvõimaluste kõvera kujunemine, seisundid see- ja väljaspool TVK-d- ! Tootmisvõimaluste kõver näitab ühe kauba tootmise taseme juures maksimaalset võimalikku teise kauba tootmise mahtu. • Seisundid seespool TVK-d on võimalikud, kuid siis jääb osa ressursse (tööjõud ja tooraine) kasutamata, järelikult pole efektiivsed. • Seisundid väljaspool TVK-d pole saavutatavad, kuna sellist tootmismahtu pole meie tehnoloogia ja tööjõudluse juures nelja töötajaga võimalik saada. Tootmisvõimaluste kõveral pole võimalik suurendada ühe kauba tootmist
hüviste tootmiseks kasutada · Töö Inimese kehalised ja vaimsed võimed, mida kasutatakse tootmisprotsessis · Kapital-kõik inimtööga valmistatud tootmisvahendid. Luuakse varasema majandustegevuse käigus · Majanduskasv reaalne SKP inimese kohta suureneb pikaajaliselt · Ressursid kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade valmistamiseks ja teenuste osutamiseks · Tootmisvõimaluste kõver joon, mis graafiliselt näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majanduses võib toota, kui kasutatakse kõiki kättesaadavaid ressursse ja olemasolevat tehnoloogiat · Alternatiivhüvis · Asendusefekt hüvis muutub teiste sarnaste hüvitsega võrreldes odavamaks · Inferioorne hüvis Hüviste nõudlus väheneb, kui tarbijate sissetulekud suurenevad · Normaalhüvis nõudlus sissetuleku kasvades suureneb · Nõudluskõver+nõudlus.
- Ettevõtte eesmärk on kasumlikkuse maksimeerimine. - Ettevõte käitub ratsionaalselt. - Lühiperiood ja pikk periood. Lühiperiood on periood, kui vähemalt 1 sisend ei ole vahetatud. - Kust ostetakse resursse? Majapidamistelt. - Sisend tööjõud L K kapital Sisenditegurikomplekt ettevõte, mis kasutab nii tööjõudu kui kapitali. W tööjõud; r kapital; c cost(kulutus) Kolmnurk tootmisvõimaluste hulk wL+rK = c tööjõu kulu + kapitali kulu = kogukulu K= c/r w/r L See mida iga inimene annab oma osa produkti. MPL tööjõu piirprodukt MPK- kapitali piirprodukt Keskmine toodang APK = q/k APL = q/L Mastaabi efekt MRTS = MPL/MPK = L / K Ettevõte kulud. Esimese lennuki ehitamiseks jaoks kulub rohkem, kui järgmiste ehitamiseks. (kollane joon MC)
annaabi.ee 
