III Euroopas hilisindustriaalne teras,nafta,bensiin,auto,telefoniside,raadio,lennukid IV - postindustriaalne tuumatehnika,kosmose tehnika arvutite ilmumine 2.Riigi arengutaseme näitajad a)Millised majanduslikud näitajad? Sisemine kogutoodang - SKT aastajooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus(arvestataxe ainult lõpptoodangut) Rahvuslik kogutoodang - RKT aastajooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade teenuste kogusumma,millele on juurde arvestatud eksportdi ja impordi saldo. Ostujõu pariteet erinevate riikide kaupade võrdlemine dollarites. 1.Madala sissetulekuga riigid RKT 785$ 2.Keskmise sissetulekuga riigid RKT 10000$ 3.Kõrge sissetulekuga riigid RKT- üle 10000$ Eesti 3330$ Soome24080$ Singapur 32940$ Tansaania 210$ Mehhiko 3680$ Kuveit 22110$ Naftariikidel üle 10 000$ aga alla 20 000$
Oletame, et Jaan vajab mikroökonoomika õpikut. Toomasel on see õpik olemas, kuid ta ei kasuta seda. Jaani seisukohalt oleks mõttetu kulutada raha nimetatud õpiku ostmiseks, otstarbekam oleks hoopis laenata õpik Toomase käest. See parandab Jaani heaolu, kuid samal ajal ei halvenda Toomase heaolu. Kui me vaatleme majanduslikku efektiivsust tootmise seisukohalt, siis tähendab seda situatsiooni, mille korral ei ole võimalik antud teadmiste taseme ja tootmisressurssidega toota rohkem ühtegi hüvist, vähendamata seejuures teiste hüviste tootmist. Selleks et suurendada ühtede hüviste tootmist, vähendamata samal ajal teiste hüviste tootmist, peab suurenema tootmise potentsiaal. Tootmise potentsiaali saab tõsta, suurendades investeeringuid tootmisesse. Investeeringute suurendamine ei ole aga ainuke tootmismahu suurendamise võimalus. Vähem tähtsad ei ole inimeste teadmised , mis võimaldavad uue
saaks kasutada samu ressursse. (inimene ei saa töötada juristina, kui ta on arst) Kuidas toota? Pareto efektiivsus(Pareto efficiency): ,,majanduslik efektiivsus", näitab, et heaolu on maksimaalne, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu nii, et samal ajal ei väheneks mõne teise inimese heaolu. Tootmise seisukohalt tähendab see situatsiooni, mille korral ei ole võimalik olemasolevate teadmiste taseme ja tootmisressurssidega rohkem toota üht hüvist, vähendamata seejuures teiste hüviste tootmist. Suhteline eelis on võime toota kaupa või teenust väiksema alternatiivkuluga. Kellele toota? Efektiivne vahetus hüviste vahetamine nii, et et ühegi inimese heaolu ei suureneks teise arvelt. 1.2 TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER Lk 12 13
piirkond 26 Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad: Majanduslikud näitajad Sotsiaal-demograafilised näitajad Inimarenguindeks (IAI/HDI), väärtused 0-1. 27 Majanduslikud naitajad: SKT/SKP – riigi territooriumil aasta jooksul toodetud lõpptoodang rahalises väljenduses (tavaliselt SKP elaniku kohta USD) RKT/RKP – riigi tootmisressurssidega aasta jooksul toodetud lõpptoodang rahalises väljenduses Rahvastiku hõivatus erinevates majandussektorites (hankiv, töötlev, teenindav) Eksport-import Elektrienergia tarbimine elaniku kohta Inflatsioon, palgatõus Infrastruktuuride tase (teedevõrk + sidevahendite hulk 100 elaniku kohta) 28 29 Sotsiaal-demograafilised näitajad 1. Iive (sündimus - suremus) 2. Haridustase (kirjaoskus %) 3. Keskmine eluiga 4
Põllumajandustootja ülesandeks on: tootmistehnoloogiate valik; masinate valik ja soetamine; masinate efektiivne kasutamine. Sobivate masinate ja tehnoloogiate valikul ja soetamisel tuleb põllumajandustootjal arvestada erinevate mõjuteguritega: - Tootmisüksuse suurusega ja tootmissuunaga - Tootmistingimustega (nii looduslik-klimaatiliste ja mullastikutingimustega kui ka põldude seisundi, suuruse ja paiknevusega). - Tootmisressurssidega (nii tööjõu kui kapitaliressurssidega). - Masinaehitusfirmade ja maaletoojate poolt pakutavate masinate ja nende tehnilise hoolduse tingimustega, koolitustega. - Tootmisüksuse majandusliku suutlikkusega - Majandustingimustega, sh laenude ning toetuste kättesaadavusega - Masintehnoloogiate ja masinatealase nõuandetegevusega, täiendkoolituse võimalustega, rakendusuuringute tulemuste tutvustustega. - Keskkonnakaitseliste nõuetega.
Koondindeksitest: enamkasutatav indeks on inimarenguindeks (oodatav eluiga,; haridus (kirjaoskus+koolis käidud aastate arv); rahuldav elustandard (reaaltulu in kohta) 4. SKP- ehk sisemajanduse koguprodukt on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus. Ühelt poolt on SKP kogu sissetulek, mida teenivad majanduse liikmed ja teiselt poolt kogu kulutused ehk kaupade ja teenuste tarbimine. RKP- aasta jooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade ja teenuste kogumaksumus, millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo. SKP kui maj. indikaatori puudused: Riikide rahvaarv on erinev; Hinnataseme muutused; Valuutade ostujõu erinevused; SKP ei arvesta vaba aja väärtust; SKP ei näita, milliseid kaupu ja teenuseid ning millises proportsioonis toodetakse. (vaestes riikides suurendavad esmatarbekaubad heaolu rohkem kui luksuskaubad); SKP ei arvesta negatiivsete välismõjude olemasolu (keskkonna saastatus);
• Elektrienergia- kasutamine annab võrreldes veeressurssidega teistsugust efekti o kasutamise efektiivsust hinnatakse kapitaalmahutuste seisukohast TEHNIKARESSURSSIDE EFEKTIIVSUS • Põllumajandustootja ülesanded o tootmistehnoloogia valik o masinate valik ja soetamine o masinate efektiivne kasutamine • Masinate ja tehnoloogia valiku mõjutegurid o tootmisüksuse suurusega ja tootmissuunaga o tootmistingimustega o tootmisressurssidega o masinaehitusfirmade ja maaletoojate poolt pakutavate masinate ja nende tehnilise hoolduse tingimustega o tootmisüksuse majandusliku suutlikkusega o majandustingimustega o masintehnoloogiate ja masinate alase nõuandetegevusega o keskkonnakaitseliste nõuetega • Masinakasutuse efektiivsus- sõltub milliste masinatega ja kui palju nendega tööd tehakse
produktiivsustasemega. Omahinda kujundavatest teguritest on suurema osatähtsusega töötasu ja sööda maksumus, nt. seakasvatuses ligi 70% kõigist kulutustest söödakulud. 44.Omahinda mõjutavad tegurid loomakasvatuses Omahinda kujundavateks teguriteks on suurema osatähtsusega töötasu ja sööda maksumus. 45:Tootmise efektiivsuse süsteem Efektiivsus väljendub mitmeastmeliselt ja seda iseloomustatakse vastavate näitajate süsteemi kaudu. Tootmisressurssidega seotud efektiivsuse näitajad on: 1.tööviljakus ehk tootliku (P/T) 2.vara ehk fonditootlus (P/F) 3.haritava maa tootlikus (P/M) Nimetatud näitajate pöördsuuruseks on: 4.töömahukus (T/P) 5:varamahukus (F/P) 6. Haritava maa mahukus (M/P) Laialdast kasutamist omab praktikas tootmise efektiivsuse näitajana omahind ja selle pöördsuurus so 7. omahind (C/P) 8.toodangu hulk tootmiskulude ühiku kohta (P/C) omaette näitajad kujundab kasum kasutatud või kulutatud tootmisressursside suhtes: 9
45. Omahinda mõjutavad tegurid loomakasvatuses Omahinda kujundavateks teguriteks on suurema osatähtsusega töötasu ja sööda maksumus. Nt seakasvatuses ligi 70 % kõigist kulutustest on söödakulud. (Tootmisomahinda kujundavad: töötasu, sööda hind, töövahendite amortisatsioon, remont ja muud põhi ja üldkulud.) 46. Tootmise efektiivsuse süsteem Efektiivsus väljendub mitmeastmeliselt ja seda iseloomustatakse vastavate näitajate süsteemi kaudu. Tootmisressurssidega seotud efektiivsuse näitajad on: 1.tööviljakus ehk tootliku (P/T) 2.vara ehk fonditootlus (P/F) 3.haritava maa tootlikus (P/M) Nimetatud näitajate pöördsuuruseks on: 4.töömahukus (T/P) 5:varamahukus (F/P) 6. Haritava maa mahukus (M/P) Laialdast kasutamist omab praktikas tootmise efektiivsuse näitajana omahind ja selle pöördsuurus so 7. omahind (C/P) 8.toodangu hulk tootmiskulude ühiku kohta (P/C) omaette näitajad kujundab kasum kasutatud või kulutatud tootmisressursside suhtes: 9
taimekaitsevahendite ja põllutöömasinate kasutamise. 6)paremad ergonoomilised omadused. 18. Põllumajandustootja ülesanded ja valikud seoses tehnika kasutamisega 1) tootmistehnoloogiate valik, 2)masinate valik ja soetamine, 3) masinate efektiivne kasutamine. Sobivate masinate ja tehnoloogiate valikul ja soetamisel tuleb põllumajandustootjatel arvestada erinevate mõjuteguritega (tootmisüksuse suurusega ja tootmissuunaga, tootmistingimustega, tootmisressurssidega, masinaehitus firmade ja maaletoojate poolt pakutavate masinate ja nende tehnilise hoolduse tingimustega, tootmisüksuse majandusliku suustlikkusega, majandustingimustega (laenud, toetused), masintehnoloogiate ja masinatealase nõuandetegevusega, keskkonnakaitseliste jm tingimustega. 19. Tehnilist progressi iseloomustavad joonised (neutraalne, suuremat ja väiksemat väljundit andev) Tehnoloogiaefekti üldine suund.
järgnevad liidri eeskujule 4. MÄNGUTEOORIA : vaatleb firmade käitumist kui strateegiliste käikude ja vastukäikude seeriat 5. KULUPÕHINE HINNAKALKULATSIOON: hinna alus on toodangu keskmine muutuvkulu, millele lisatakse teatud protsent, et katta jagamatuid kulusid ja saada kasumit TOOTMISTEGURITE TURG TURG: HÜVISTE e. VÄLJUNDITE TURG: kaubeldakse kaupade ja teenustega TOOTMISTEGURITE e. SISENDITE TURG: kaubeldakse tootmisressurssidega (maa, töö, kapital) MÕLEMIL TURUL firma püüab maksimeerida oma kasumit; firma võib olla kas hinnavõtja või hinnakujundaja TOOTMISTEGURI PIIRKULU (MFC) e. RESSURSI PIIRKULU (MRC): tootmisteguri ühe täiendava ühiku kasutuselevõtuga kaasnev lisakulu MFC = TC / TOOTMISTEGURI HULK HINNAVÕTJA TOOTMISTEGURI PIIRKULU = TEGURI TURUHINNAGA RESSURSSIDE NÕUDLUS: TULETATUD NÕUDLUS, mis sõltub ressursi abil valmistatava toodangu nõudlusest
looduslikud, sotsiaal-majanduslikud, tehnilised, organisatsioonilised tegurid) · tulemusnäitajad iseloomustavad nähtuse kulgu, struktuuri, tulemust 323) 324) Efektiivsusnäitajate süsteemi kuuluvad kvalitatiivsed näitajad 325) Mis on kvalitatiivnäitajad ja mis on nende tunnused? 326) Tootmisressurssidega seotud efektiivsuse näitajad on: · tööviljakus ehk tootlikkus (P/T) · vara- ehk fonditootlus (P/F) · haritava maa tootlikkus (P/M) 327) Nimetatud näitajate pöördsuurusteks on: · töömahukus (T/P) · varamahukus (F/P) · haritava maa mahukus (M/P) (NB! tavaliselt ei kasutata) 328) Kuludega seotud näitajad on: · tootmisomahind (C/P)
pdf4free.com © Indrek Saar 2010 ülesande lahendamine tagab maksimaalse kasumi või minimaalse kahjumi kas siis vastavalt antud eelarve raames või antud tootmismahu korral 2. Seost maksimaalse tootmiskoguse ja olemasolevate ressursside (või olemasoleva tootmiskoguse ja minimaalsete ressursside) vahel väljendatakse tootmisfunktsioonina. Teisisõnu, tootmisfunktsioon kajastab konkreetsete tootmisressurssidega toodetavat maksimaalset toodangut. Tootmisfunktsioon sisuliselt määrab ära ka firma kulud, sest kulud sõltuvad ressursside mahust, mis on vajalik mingi konkreetse toodangu tootmiseks ning nende ressursside hinnast. Kuna ressurssidest loetakse olulisimaks tööjõudu (labor) ja kapitali (capital), siis kirjeldatakse tootmisfunktsiooni enamasti järgmiselt:
hinnangut varasemate hinnangutega. Loodusvarade kulu tuleb hinnata nende naturaalse kulu majandusliku hinnangu alusel. Muud kululiigid palgakulud, tehistöövahendite väärtused ning remondi- ja moderniseerimise kulud, tööobjektide (materiali) varude väärtus ja kulu, samuti looduskaitse kulud - tegelike andmete alusel. Teadus- ja tehnikapotentsiaal esineb tavaliselt koos seda kandvate tootmisressurssidega kvalifikatsioon ja teaduslik tase koos inimestega, tööpinki juhtiv arvuti ja selle programm koos tööpingiga jne. Ent selleks, et teadus- ja tehnikapotentsiaali tähtsust mõistusmaailmas õigesti hinnata, on teadus- ja tehnikapotentsiaal siin arvestatud ressursside ja nende kulude eraldi struktuurielemendina. Selle hindamiseks on mitmeid meetodeid inimeste puhul kõrgelt kvalifitseeritud töötaja palga erinevus nn
näitaja abil. Efektiivsus väljendub mitmeastmeliselt ja seda iseloomustatakse vastavate näitajate süsteemi kaudu. Vararentaablus -tootmise üldefektiivsuse näitaja, mida kasut tootmisvarade majandusliku efektiivsuse hindamiseks nii põllumajanduses tervikuna kui ka ettevõttes ja selle põhiharudes, taime- ja loomakasvatuses. Põllumajanduses rakendatud tootmisressursid: tööjõud, tootmise põhi- ja käibevarad ning haritav maa, mis ei kuulu tootmisvarade hulka. Tootmisressurssidega seotud efektiivsuse näitajad: 1.tööviljakus e tootlikkus (P/T) toodangu hulk/tööaeg 2.vara e fonditoolus (P/F) P toodangu hulk /F- varad 3.haritava maa tootlikkus (P/M) toodangu hulk/maa Nimetatud näitajate pöördsuurused: 4.töömahukus (T/P) T-tööaeg /P toodangu hulk 5.varamahukus (F/P) F-varad/P toodangu hulk 6.haritava maa mahukus (M/P)Maa/ toodangu hulk (tavaliselt ei kasutata) 3.1.8.1.1.2 Tootmise efektiivsuse näitaja omahind ja ta pöördsuurus 7
annaabi.ee 
