(3) Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuudel teenitud töötasu. Kui töötaja ei ole tööandja juures töötanud ühte tervet kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks töötasu alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja arvutada keskmist töötasu. § 3. Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel (1) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral «Töölepingu seaduse» § 19 alusel. Töölepingu seaduse § 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest
a) töötaja haigestumise algust, s.o haigestumise esimest päeva b) tööandja kohustuse algust, s.o haigestumise neljandat päeva Oluliseks osutub see määratlus juhul, kui töötaja haigestub kalendrikuu viimas(t)el päeva(de)l ning tema haiguse neljas päev sattub järgmisesse kuusse. Kõnealune määrus sellele ühest vastust kahjuks ei anna. Mille poolest erinevad tööpäeva -ja kalendripäevapõhine arvestus. Millisel juhul mida arvestada? § 3. Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel (1) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral ,,Töölepingu seaduse" § 19 alusel. (2) Hüvitise maksmiseks majanduslikul põhjusel töölepingu ülesütlemisel või sellest
Sellisel juhul kasutatakse kollektiivlepingus kokkulepitud töötasu, välja arvatud, kui töölepingus kokkulepitud töötasu on keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul suurem kollektiivlepingus kokkulepitud töötasust; 2) kehtiv töötasu on suurem kui Statistikaameti avaldatud viimase kvartali riigi keskmine brutokuupalk. Sellisel juhul kasutatakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtivat töötasu. § 3. Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel (1) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral «Töölepingu seaduse» § 19 alusel. (2) Hüvitise maksmiseks majanduslikul põhjusel töölepingu ülesütlemisel või sellest vähem
...................................................................27 3. HAIGUSHÜVITISE AVUTAMINE.....................................................................................31 3.1 Võimalused haigushüvitise arvutamiseks.....................................................................31 3.1.1 Variant 1. Üldkord ...............................................................................................32 3.1.2 Variant 2. Keskmise tööpäevatasu arvutamine ....................................................33 3.1.3 Variant 3. Puhkusetasu arvestamise kord .............................................................34 3.1.4 Variant 4. Sotsiaalministeeriumi välja pakutud arvutusmeetod ...........................35 3.2 Võrdlus ja analüüs.........................................................................................................36 KOKKUVÕTE..................................................................
Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleks töölepingu kokkuleppeline lõpetamine vormistada kirjalikult. 9)Töölepingu saab korraliselt üles öelda üksnes töötaja, teatades sellest tööandjale ette 30 kalendripäeva. Kui töötaja teatab töölepingu lõpetamisest ette vähem kui 30 kalendripäeva, on tööandjal õigus nõuda töötajalt hüvitist vähem etteteatatud päevade eest TLSi § 100 lg 5 alusel. Hüvitiseks on töötaja keskmine tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mis sellesse vähem etteteatatud ajavahemikku jääb. Töötaja võib korraliselt üles öelda tähtajatu töölepingu, aga ka tähtajalise töölepingu, mis on sõlmitud teise töötaja asendamiseks. Muudel asjaoludel sõlmitud tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda ei saa.Korralisel ülesütlemisel ei pea töötaja töölepingu ülesütlemist tööandjale põhjendama.
ja töö tegemise keeldumise kuul kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärade suhtena. Indekseerimist ei kohaldata juhul, kui: töötasu on kollektiivlepingus kokku lepitud ning kui see on vähemalt sama suur kui töölepingus kokkulepitud töötasu; kehtiv töötasu on suurem kui Statistikaameti avaldatud viimase kvartali riigi keskmine brutokuupalk. Kui on vaja välja arvutada keskmine töötasu tööpäevatasu maksmiseks, siis toimitakse edasi järgmiselt: liidetakse arvessemineva ajavahemiku töötasud ning jagatakse need sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga, mida vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral TLS § 19 alusel (viibis puhkusel või haiguslehel vms). Kui töötaja kannab töö tegemisega seoses kulusid, tuleb need tööandja poolt talle hüvitada
sissenõutavaks muutnud, võetakse arvutamise aluseks jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis, mais ja juunis teenitud töötasud. Puhkuse tasu arvutamisel on võimalik ka olukord, kus keskmist töötasu arvutama ei pea. Kui töötajale on arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kuu jooksul makstud ainult muutumatu suurusega töötasu, siis puhkusetasu maksmiseks keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse muutumatu suurusega töötasu. Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse kuue kuu töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarsete tööpäevade arvuga. Tööpäevade arvu vähendatakse nende tööpäevade võrra, millal töötajale ei makstud töötasu tööst keeldumise korral (töötaja oli haiguslehel, puhkusel, ajateenistuses, osales streigis, esindas seaduse alusel teisi töötajaid jne). Keskmise tunnitasu arvutamiseks jagatakse keskmine tööpäevatasu kokkulepitud tööaja töötundide arvuga päevas
TLS § 100. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Hüvitise suurus on töötaja keskmine tööpäevatasu iga vähem etteteatatud tööpäeva eest. Kuna töötaja on töötanud üle 10 aastat, on tal õigus koondamisest vähemalt 90 kalendripäeva etteteada. 6 Töötaja asub tööandja juurde tööle 1. märtsil. Ajavahemikus 1. maist kuni 31. juulini on töötaja töövõimetuslehel. Millal ja millises ulatuses saab töötaja oma tööle asumise kalendriaastal puhkust nõuda? Kuidas antakse puhkust teise ja järgmiste aastate eest? TLS § 68
Kui töötaja ei ole tööandja juures töötanud ühte tervet kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks töötasu alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja arvutada keskmist töötasu. (4) Kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale kuue kuu jooksul töötasu makstud, arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtivast töötasust. § 3. Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel (1) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral (n töötaja on haiguslehel) «Töölepingu seaduse» § 19 alusel. (2) Hüvitise maksmiseks majanduslikul põhjusel töölepingu ülesütlemisel või sellest vähem etteteatamisel
Tööandja ei pea etteteatamistähtaegu järgima, kui töötaja rikub oluliselt töökohustusi, mille tagajärjel ei saa tööandjalt nõuda lepingu jätkamist. Tegemist on eelkõige juhtumiga, kus töötaja on oma töökohustusi oluliselt rikkunud ning tema tegu välistab töösuhte jätkumise isegi etteteatamistähtaja võrra. Kui tööandja teatab töölepingu lõppemisest ette vähem, peab ta töötajale maksma hüvitist. Hüvitiseks on töötaja keskmine tööpäevatasu iga vähem etteteatatud tööpäeva eest. Etteteatamise tähtaja jooksul tuleb tööandjal anda töötajale vaba aega uue töö otsimiseks. Töölepingu ülesütlemine töötajast tuleneval põhjusel Töölepingu seadus annab tööandjale võimaluse tööleping üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel. Seaduses on välja toodud ülesütlemise mõjuvate põhjuste näidisloetelu: töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi
vähemalt 30 kalendripäeva; 510 tööaastat vähemalt 60 kalendripäeva; 10 ja enam tööaastat vähemalt 90 kalendripäeva. Tööandja ei pea etteteatamistähtaegu järgima, kui töötaja rikub oluliselt töökohustusi, mille tagajärjel ei saa tööandjalt nõuda lepingu jätkamist. Kui tööandja teatab töölepingu lõppemisest ette vähem, peab ta töötajale maksma hüvitist. Hüvitise suurus on töötaja keskmine tööpäevatasu iga vähem etteteatatud tööpäeva eest. Etteteatamise tähtaja jooksul tuleb tööandjal anda töötajale vaba aega uue töö otsimiseks. 11. Töölepingu ülesütlemise konkreetsed alused (koondamine, katseajaga mittetoimetulek, jne) Küsimus võib olla esitatud suvalisest alusest! Koondamisega on tegemist juhul, kui tööandjal ei ole enam võimalik töötajale kokkulepitud tingimustel tööd anda
eurot ja juulis töötasu 480 eurot? Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 2 lg 3: Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud. Kui keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib enne esimest palgapäeva, siis keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse kokkulepitud töötasu. § 3 lg 1: Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral ,,Töölepingu seaduse" § 19 alusel. 500+140+300+500+550+480= 2470 eurot sai kogu perioodi kohta. Selle aja jooksul oli päevi 22+9+16(haige)+21+30(puhkas)+22=120
tükipalgasüsteem - palga arvutamise aluseks on töötaja poolt tööaja jooksul valmistatud kvaliteetse toodanguühiku või sooritatud tööoperatsioonide arv (töösoorituse järgi). Kehtestab tööandja olenevalt töö iseloomust, tööandja teavitab sellest töötajat. Keskmise töötasu arvutamine: Arvesse võetakse kõik töötasuna makstavad summad. Üldnorm - arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kuu kalendrikuu jooksul makstud töötasust. Tööpäevatasu arvutamine saadud töötasu jagatakse vastava ajavahemiku täistööajaga töötava töötaja kalendaarse tööpäevade arvuga. Arvesse ei lähe päevad, mil töötajal oli õigus keelduda tööst (puhkus, töövõimetus jms). Töötasu suurus Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kui suurus ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada - töötasu
õiglane. 5. Etteteatamistähtaja järgimata jätmisel on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ula- tuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel (TLS § 100 lõige 5). Vähem ette teatatud aja eest on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist vastavalt TLS § 29 lõike 8 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimustele ja korrale. Hüvitist on õigus saada töötaja keskmise tööpäevatasu alusel nende tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võrra vähem ette teatati. § 101. Töötajate informeerimine ja konsulteerimine töölepingute kollektiivsel ülesüt- lemisel (1) Enne kui tööandja otsustab kollektiivse ülesütlemise, peab ta aegsasti konsul- teerima usaldusisikuga või tema puudumisel töötajatega, eesmärgiga jõuda kokkuleppele kavandatavate ülesütlemiste ärahoidmises või nende arvu vä-