4.Mahuühikud Eestis tarvitatud mahuühikud 1 kantpenikoorem = 343 kantversta 1 kantverst = 125 000 000 kantsülda 1 kantsüld = 27 kantarssinat = 343 kantjalga = 9,712417 m3 1 kantarssin = 4096 kantverssokit = 0,35971914 m3 1 kantjalg = 1728 kanttolli = 0,028316084 m3 1 kanttoll = 1000 kantliini = 16,3866227 cm3 1 steer (ehitus- ja küttematerjali mõõt) = 1 m3 5.Vedelikumõõdud 1 tallinna ankur = 32,5 liitrit 1 riia ankur = 38,2 liitrit 1 vaat = 40 pange = 492 liitrit 1 pang = 10 toopi = 12,3 liitrit 1 toop = 4 kortlit = 75 kanttolli = 1,23 liitrit 1 tallinna pang tallinna toopi = 13,3 liitrit 1 tallinna toop = 4 tallinna kortelit = 1,33 liitrit 1 riia toop = 4 riia kortlit = 1,087 liitrit 1 vene toop = 4 vene kortlit = 1,23 liitrit 6.Viljamõõdud 1 setvert = 8 setverikku = 3 riia vakka = 6 tallinna vakka = 209,91 liitrit 1 setverik = 8 karnitsat = 26,24 liitrit 1 karnits = 2,67 toopi = 200 kanttolli = 3,28 liitrit
Kaaluühikud Mahuühikud kg kilogramm l - liiter g gramm dl -detsiliiter cl sentiliiter ml milliliiter tk tükk sl supilusikas tl teelusikas 2.1 Kaaluühikud 1 kg = 1000g 2.2 Mahuühikud 1l =10dl =100cl =1000ml 1 dl = 10 cl = 100 ml = 0,1l 1 cl = 10ml = 0,1dl =0,01 l 1ml = 0,1cl =0,01 dl = 0,001 l 1l vett=1 kg 1 maitseainemõõt~ 1ml 1 teetass~ 2,5dl 1 spl~ 15 ml~3 tl 1 kohvitass~ 1,5 dl 1 tl~ 5ml 1 klaas 2dl 1 dl= 100ml 2.3 Inglise mahuühikud 2.4 Inglise kaaluüh...
pp, tt, kk b, d, g p, t, k kappide, nutta, lukke kabi, sadu, magab kapid, nutab, lukud p, t, k -- ülipika vokaali või kaksiktäishääliku järel (toopi, lauta, kõiki) ff, ss f, s seffe, tussidega - sefid, tusiga f, s -- ülipika vokaali või kaksiktäishääliku järel (seife, telegraafi(mida
müntide kaalumiseks.Eesti- ja Liivimaal oli pikkusmõõdu ühik küünar, kaubanduskaalu ühik oli nael, vedeliku õõnesmõõdu ühik oli toop, kuivainete mõõtühik oli vakk. Kangkaalude hulka kuuluvad võrdõlgsed ja mittevõrdõlgsete kangkaalud. Võrdõlgsed kangkaalud koosnevad kaalukangist ja kaalukaussidest. Neid kasutati apteegis, turul jne.Kiirkaal on selline kaal mis on mittetäpne. Kortelit kasutati vedeliku mõõtmiseks (õlu jne), korteli suurus oli ¼ toopi. Rootsi ajal oli vilja mõõduks tünder. Eesti vabariigis kehtestati meetermõõdustik 26 Nov, 1925.Meetermõõdustikus on pikkusmõõduks meeter, kaubanduskaalu aluseks on kilogramm ja õõnesmõõdu aluseks liiter. Tollipulk on jäik kokkuklapitav joonlaud mille mõõteskaala oli tollides.Toll on 2.54 cm.
1 jalg = 12 tolli ~ 30,48 cm. 1 toll = 10 liini ~ 2,54 cm 1 liin = 10 punkti ~ 2,54 mm. Vene vanimaks kaaluühikuks oli suur grivna = 409,512 g. Grivnast kasvasid välja hilisemad massi môôtühikud - puud, nael, solotnik. Vedelikke môôdeti tünnide ja ämbritega. Ämber vett kaalus näiteks 33 naela ja 1 tünn mahutas 10 ämbrit vett. 1835. a. olid Venemaal kehtivad järgmised vedelike môôtühikud: 1 tünn = 40 ämbrit ~ 4,9196 hektoliitrit 1 ämber = 10 toopi ~ 12,299 liitrit 1 toop = 2 pudelit ~ 1,2299 liitrit 1 pudel = 2 veerandtoopi ~ 0,6149 liitrit 1 veerandtoop = 2,5 sajandikku e. tsarkat ~ 0,3074 liitrit 1 sajandik (tsarka) ~ 0,123 liitrit. 18. sajandil olid vene kuivainete môôduühikud järgmised: 1 setvert = 8 setverikku ~ 2,099 hektoliitrit 1 setverik = 8 karnitsat ~ 26,239 liitrit 1 karnits ~ 3,279 liitrit. Vene kaalu- ja môôdusüsteemi püüti ühtlustada Nikolai I valitsusajal. 1
väiksemaid mõõtühikuid, sest arv 12 jagus juba 2-, 3-, 4-, 6-ga. Rootsi ajal Baltimaades võeti viljamõõduna tarvitusele tünder. Varem kasutati vilja mõõtühikuna tünni. Valitses mõõtude mitmekesisus. 1665. a. püüti Rootsi kuningriigis ühtlustada mõõdusüsteemi. Kaalude ajaloost Eestis Eesti- ja Liivimaal oli kaubanduskaalu ühikuks nael, kuivainete mõõtühik oli vakk ja vedeliku õõnesmõõdu ühik oli toop. Vedeliku mõõtmiseks kasutati ka kortlit, mille maht oli ¼ toopi. Eesti aladelt leiti esimesed kaalud 11. saj, mis kuulusid suurte mündileidude juurde. Need olid väikesed nn. hõbedakaalud, mis koosnesid kahest kausikesest, kokkuklapitavatest õlgadest, kaalu keelest ja pidemest ning mahtusid koos juurdekuuluvate vihtidega parajasti vöökotti. Neid kasutati väärismetallide ja müntide kaalumiseks. Eesti ja vene kaalusüsteem Vene vanimaks kaaluühikuks oli suur grivna = 409,512 g Eesti- ja Liivimaa kaalusüsteem sarnanes vene omaga.
(1) 3.3 Liigjoomine Õlle- ja veinisortide rohkust arvestades ei ole sugugi üllatav, et keskaja tallinlased ka ise seda küllust vääriliselt hinnata oskasid, ega lasknud ennast mitu korda paluda peekrit tõstma. (1) Kõige suuremad prassimised toimusid tähtsate pidustuste, iseäranis gildide peajootude ajal. Jootudel tarbitud alkohoolsed kogused on aukartustäratavad. Suurgildi 1543. aasta maikrahvipeol joodi ära 17 tünni lauaõlut, 12 toopi veini, 27 toopi õlut, 29 toopi Hamburgi õlut, s.o kokku umbes 1683 toopi, liitrites veel mõnevõrra rohkem. (1) Mõistagi käisid alkoholi ülemäärase pruukimisega kaasas mitmesugused ekstsessid, mis rohkearvuliselt kajastuvad Tallinna kriminaalkroonikas. Sagedased on teated kaklustes ja peksmistest. (1) Alkoholismi kui probleemi keskaja ühiskonnas ei teadvustatud. Kui mõni mees mõistlikult juua ei osanud ehk oma piiri ei teadnud, oli see tema enda süü ja ta vääris karistamist, kuid see ei
Euroopa muuseumides. · Rootsi ajal Baltimaades võeti viljamõõduna tarvitusele tünder. Varem kasutati vilja mõõtühikuna tünni. Valitses mõõtude mitmekesisus. 6/7/11 Kaalude ajaloost Eestis · Eesti ja Liivimaal oli kaubanduskaalu ühikuks nael, kuivainete mõõtühik oli vakk ja vedeliku õõnesmõõdu ühik oli toop. · Vedeliku mõõtmiseks kasutati ka kortelit, mille maht oli ¼ toopi. · Eesti aladelt leiti esimesed kaalud 11. saj, mis kuulusid suurte mündileidude juurde. · Need olid väikesed nn. hõbedakaalud, mis koosnesid kahest kausikesest, kokkuklapitavatest õlgadest, kaalu keelest ja pidemest ning mahtusid koos juurdekuuluvate vihtidega 6/7/11 Eesti ja vene kaalusüsteem · Vene vanimaks kaaluühikuks oli suur grivna = 409,512 g · Eesti ja Liivimaa kaalusüsteem sarnanes vene omaga. ·
rusikasuurune taignamuna ja lasti vette, kui see vee peale kerkis, oli paras aeg ahjust leivad välja võtta. Kui leivad ahjust välja võeti, niisutati neid veega, rannas kalasoolveega. Retseptid Odraleib 1 l vett või piima 25 g pärmi 2 kg odrajahu soola, suhkrut Pärm, sool ja suhkur segada sooja piimaga, lisada jahu. Sõtkuda tainas, lasta kerkida. Vormida leivad, lasta ahjupannil kerkida, määrida piimaga ja küpsetada. Lihtjahust rukkileib Leiva tegemiseks segati ühe pange (u 10 toopi) toasooja vee hulka umbes pool vajaminevast jahukogusest ja leivajuuretis ning jäeti rätiku või linaga kaetult sooja kohta hapnema. Leivajuuretis oli eelmisest leivateost leivanõu külge jäänud ja sealt kaabitud tainas, mis murendati kas tervenisti uue seade hulka või leotati seda ja uude seadesse lisati ainult leovesi. Järgmisel päeval sõtkuti (Lõuna-Eestis kasteti) teine pool jahust hulka ning lisati köömneid ja veidi soola
tagasi. Viimaks oli vana peremees (sepp) nii vaene, et surres polnud tal mitte särkigi selga panna. Kolm päeva seisis ta matmata, enne kui ta endine poiss talle särgi muretses. P.S Mullu leidsid Porkuni mehed tähendatud koha pealt ühe umbes kahetoobise hõberiista, mille sees kõiksugu rahad olid. See viidi mõisa. Mõisnik andis selle eest leidjatele ainult kaks toopi viina. Jälle pettus! UJUVAD SAARED Vaene korratüdruk Kaie käinud mõisas tööl. Ta jäänud oma kauni välimusega saksale silma. Saks hakanud Kaiet endale armukeseks nõudma. Kaie polnud sellega nõus, kuna tal endal olnud juba tubli noormees välja vaadatud. Saks vihastanud koledasti. Kord hiilinud ta ligi, kui Kaie parajasti suurt heinasületäit tõstnud ja lükanud Kaie järve. Rahvasuu
peeti sobivaks kingituseks valitsejatele. ,, Kaneeli mainitakse ka Piiblis. 2. Moosese raamatu 30. peatüki 23. ja 24. salmis käsib Issand altaririistade võidmise õli valmistada muuhulgas kaneelist ja kassiast: "Ja Sina võta enesele parimaid palsameid; viissada seeklit sula mürri, ja pool osa sellest, kakssada viiskümmend seeklit, healõhnalist kaneeli, ja kakssada viiskümmend seeklit lõhnavat kalmust, ja viissada seeklit kassiat püha seekli järgi, ja kolm toopi oliiviõli..." Õpetussõnades (7:17) räägitakse armuvoodi kohta: "Ma riputasin voodisse mürri, aaloed ja kaneeli." 3 Kaneeli mainivad ka Herodotos ja teised antiikkirjanikud. Vana-Kreekas kasutati kaneeli juba 400 eKr. 16.18. sajandi Euroopas oli kaneel üks eriti kallihinnalistest vürtsidest. Kaupmees Anton
vanad pesukünad ja pesupingid. Väiksem, samuti kolmel jalal seisev kaanega leivategemisnõu, mis viimasel sajandil on asendanud leivaküna, kannab Põhja-Eestis nimetust leivaastja. Lüpsik: Oli pealt laiem kaane ja kandesangaga puupang, harilikult varustatud piima kurnamiseks samasuguse oksaharust tilaga nagu piipkanngi. Piimapütt- e. tsõõrik: U. 25 cm läbimõõduga ja kuni 15 cm kõrge kaaneta nõu, mis mahutas 3-5 toopi, oli kuni koorelahutajate ja meiereide ilmumiseni üldkasutusel piima hapendamiseks ja lauale toomiseks. Kirn- e. putk, koorekirn: Enne piimatööstuse arengut tavaline võitegemise nõu. Ülalt pisut kitsenev kõrvade ja kaanega kõrge nõu, mille sees liikus üles-alla mänd koore võilelöömiseks. Lännik: On kuni 10-toobine pealt laienev väikeste kõrvade ja kaanega nõu, mida kasutati hapu- ja kohupiima, või, silkude jms. hoidmiseks ja kaasavõtmiseks.
abieluinimene). Pruudiks ei kõlvanud mitte igaüks, pruutki pidi olema tsunftile vastuvõetav, selline, kes tsunfti nime ei häbistaks. Kõige sagedamini valis sell endale naiseks kas tsunfti mõne meistri tütre või lese. Sel puhul olid ka sissemaks ja sedöövri maksumus väiksemad. Sedöövri valmistamisaeg ei olnud pikk: kuni töö käis, seni tsunfti teised liikmed pidutsesid (meistrikandidaat oli andnud neli toopi hispaania veini, õlut aga nii palju, nagu eksamineerijad tahtsid). Valminud töö pandi tsunftis kõigile vaatamiseks välja. Kõik meistrid silmitsesid seda hoolega ja leidsid tingimata mingi vajakajäämise. Kui meistritöö ikka vastu võeti, siis tegi uus meister veel samal päeval kogu tsunftile peo. "Siis kutsutakse kokku tsunftihärrad, meistrid ja sellid koos naiste ja tütardega, milleks tema (meistrikandidaat) peab panema välja kaks
Seda söödi suuremate pidupäevade puhul, eriti jaanipäeval. Ehtsat juustu tehti vaid rannarootsi aladel ja mõisates. Eesti talurahvas seda ei tundnud. [] Argi- ja peojoogid Peale hapuroka olid igapäevasteks jookideks taar ja kali. Taari tehti jämedast odrajahust või linnasejahust hiljem rukki- või segajahust. Taarile lisati sageli kadakamarju. Oli ütlus: igal talul oma taar. [] Kevaditi joodi rohkesti kasemahla, mida hea kask võis anda kuni 150 toopi. Kasemahlast kääritati heinaajaks mahlakalja, lisades sellele rukkijahu, linnaseid, leivakoorukesi jm. [] Valmistati ka kadakamarjajooki või teed. Palju kasutati meejooki (või meeõlut), mis valmistati meest, veest ja pärmist. [] Põline peo- ja tavandijook oli õlu, mida Eestis tehti arvatavasti juba I aastatuhandel pKr. Vanaaegne pidujook, kääritatud mõdu on sajandeid kõrvale jäänud. Õlletegemine on traditsiooniline meeste ülesanne
See mass segati taigna hulka ning riputati taas peale rukkijahu, kaeti riietega ja jäeti terveks ööks käärima. Järgmisel päeval, kui tainas oli hapuks läinud, klopiti see puumõla ja kätega hästi läbi, lisati veidi jahu ja sõtkuti nii nagu tavalist rukkileiba. Maitseks lisati nagu ikka soola ja köömneid. Kartulileival oli see eelis, et see seisis kaua värske. Rukkipüüli- ehk kolmepäevaleib Seda tehti suurte pühade ja pidustuste puhul. Üks retseptidest oli niisugune: Kuus toopi keeva vett kallati leivategemisnõusse. Sinna juurde segati nii palju rukkipüüli, et sai vedela taigna. Seda klopiti puumõlaga nii kaua, kuni tainas oli hästi valge ja jahutükke enam ei olnud. Seejärel kaeti nõu kinni ja lasti pool päeva soojas toas hapneda. Seisnud tainas klopiti hästi hoolega läbi ja lasti hapneda teise päevani. Kui tainas ei olnud siis veel küllalt hapu, klopiti see uuesti läbi ning lasti veel seista. Taignasse lisati peotäis köömneid ja kuiva rukkipüüli
Poolakess (1895) Vale- ja absurdinaljade näiteid 1. Tüüp tingnimetusega "Suurejooneline pulm" -- pole ilmselt kattuv norra jutuga AT 1961, kuid osa siinseid motiive põimub ka sarja AT 1960 alltüüpidesse. Kivita Mats taht tütart mehele panna. Et ta üle küla rikas old, taht ta kua ästi suured pulmad teha. Este pand ta kohe kaks kuuenädalist orikast aeda pulma aaks tappa ja nuumand seitse pääva ühtepuhku jumalaviljaga. Siis akand ta pulmaõlut tegema ja pand terve kilimitu (12 toopi) linakseid likku. Sellest teind ta viis voati virrvommi (lahjemat õlut) ja kolm voati ästi kanged karamommi, mis kohe miest mässib. Juhtund külamies tulema, Mats kiit omal ästi kange õlle olema ja toond külamehele kapaga oma karamommi mekkida. Ise mõeld: "Soab näha, kas võtab mehe pikali!" Mies joond, soand süda täis, mis teda narritakse, ja virutand Matsile kapaga pähe, paljas kõrv jäänd aga piosse. Matsi naene
Majanduslikult oli Eesti Rootsile tähtis eelkõige viljaaidana. See tõi talurahvale eeskätt teotöö suurenemise. Üldiseks nõudmiseks kujunes, et keskmisest talust tuli 3-6 päevaks nädalas saata mõisa mees, veoloom ja rakend. Ei tule siiski arvata, et talupoeg aina vaesuses vireles, ilma vaba aja ja jõukuseta oli. 1668. aastast pärinev seadus piirab talupoja pulmi kahele päevale. Pulmakülalisi lubatakse kutsuda mitte üle 16 paari ja neile anda mitte üle 8 tünni õlut ja 4 toopi viina. Eestlaste rootsimeelsust vähendas kahetsusväärselt asjaolu, et 1695-1697 tabas Eestit (Soomet ja Ingerimaad) ikaldus ja suur nälg. Rahvaarv, mis oli tõusnud umbes 350 000- ni, langes nälja tagajärjel umbes 28 000-ni. Näljahäda raskendas jätkuv vilja väljavedu. Idataevasse olid taas kogunenud sünged pilved. Põhjasõda (1700-1721) Halastamatu Põhjasõda muutis Eesti taas võõraste vägede tallermaaks ja paiskas pead tõstva maarahva uuesti põrmu
1 verst = 1,07 km = 500 sülda 1 süld = 2,13 m = 3 arssinat 1 arssin = 71,7cm = 16 versokki = 28 tolli 1 jalg = 30,5 cm = 12 tolli 1 toll = 2,54 cm = 10 liini. 1 miil = 1609m 1 meremiil = 1853m 1 jard = 91,4cm = 3jalga Pinnaühikud 1 tiin = 1,09 ha 6 1 tündrimaa 0,5 ha 1 aaker = 4047 m2 o,4 ha Ruumiühikud 1 vaat = 491 l = 40 pange 1 pang = 12,3 l = 10 toopi 1 toop = 1,23 l = 4 kortlit 1 gallon = 4,55 l = 8 pinti 1 pint = 0,57 l 1 unts = 29,6 cm3 Massiühikud 1 puud = 16,4 kg = 40 naela 1 nael = 409 g = 96 solotnikut 1 unts = 28,4 g Selline ühikute mitmekülgsus segas riikidevahelist koostööd ning kaubavahetust. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal (1789 – 1799) loobuti kõigest kuninglikust ja ka vanadest ühikutest. 1791.a. otsustati defineerida uued pikkuse ja massi ühikud. Nimetused valiti nii, et
Õpetlik tendents sumbub kantniku, ta kodukondsete ja kõrtsiseltsilistegi vallalises karakteristikas, faabula juhtimine peatub meelsalt vaeserahva olustikuliste pisiasjade vahelekriipsutamises, kilke ja prussakaid unustamata. Ei puudu aga algajal ka haleduseni kaasaliigutatud meeleolude tsipakesi. Seda ebatasast tähendusliikumist väljendavad lamedavõitu kirjakeele harjumused kõrvuti värskelt rahvalikkude kõnekäändudega (näit. ,,tõmba parem pool toopi va kõrihöövelt"). Huvitavamad kõigest sellest on jutukeses laialepillatud alatoonid. Need aimavad nagu ette hilisemaid ehttammsaarelikke juhtmotiive: elu näib hea ja see on halb; inimliku eluõnne tumedate sunduste vastu ei ole midagi parata; aga kõige madalamalgi on armastuse ja kaastundmuse silmapilgud kõige ülemad. Oma ülesannet ei näe ma muidugi mitte tähelepanu peatamises Tammsaare Hanseni kõigil jutustuskatsetel ta õpilasaastailt
..” ja tuletada meelde mõõtühikuid, mida kasutasid meie esivanemad sajand või paar tagasi (viiteid leidub klassikalistest proosateostes, näiteks „Tõde ja õigus”); jalg (29,6 cm) = 4 kämmalt (à 7.4 cm) = 16 sõrme (à 1.85 cm); küünar (44.4 cm) = 1½ jalga; süld (2.134 m) = 3 arssinat verst = 500 sülda = 1067 m arssin = 28 tolli = 711.2 mm verssok =1/16 arssinat = 44.45 mm toop = 1.23 dm3 (= 3 naela vett) pang = 10 toopi tünder = 40 pange (492 dm3) karnits = 3.27 dm3 setverik = 8 karnitsat setvert = 8 setverikku nael = 409.5 g leesikas = 20 naela puud = 2 leesikat perkovitš = 10 puuda Vanas-Kreekas: plethron (29,6 m) =162/3 sülda; staadion (178.6 m) = 6 plethroni. NB! Need, kes lähevad tööle kas Inglismaale või USA osariikidesse, peavad arvestama, et USA ja Inglismaa samanimelised massi- ja ruumalaühikud võivad olla
annaabi.ee 
