Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tööleht: Takistus ja eritakistus ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ristlõikepindala, eritakistus, voolutugevus, tõmba, elektritakistus, johanna, kristallivõre, pingest, suurusest, põhjenda, tabelites, hõbe, kuipalju(3p) Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist (lambi hõõgniidis, mootoris jne.). 2. Kirjelda elektrivoolu tekkimist metallides. (3p) Ühe keha vabad laengukandjad saavad laengu. Siis hakkab see keha liigseid elektrone ära andma, et saada neutraalseks tagasi. Siis tekib selline ahelreaktsioon. 3. Mida nimetatakse elektrivoolu suunaks? (2p) Elektrivoolu suunaks nimetatakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. 4. Kuidas muutub voolutugevus juhis kui pinget vähendada 4 korda? (2p) Voolutugevus peaks suurenema umbes 4 korda. 5. Sõnasta Ohmi seadus. (3p) Voolu tugevus juhis on võrdeline pingega See tähendab: kui pinge suureneb korda, suureneb korda ka voolutugevus. Võrdetegur sõltub juhi mõõtmetest ning materjalist. Seda iseloomustatakse takistusega. Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose: 6. Miks ühendatakse ampermeeter voolutugevuse mõõtmisel juhtidega jadamisi
Valemid alalisvool Valemid alalisvool 1. Voolutugevuse definitsioon 1. Voolutugevuse definitsioon kus I voolutugevus juhis (A), q juhi ristlõiget läbinud laeng (C), t ajavahemik, mille jooksul juhti laeng läbis kus I voolutugevus juhis (A), q juhi ristlõiget läbinud laeng (C), t ajavahemik, mille jooksul juhti laeng läbis 2. Voolutugevuse arvutamine 2. Voolutugevuse arvutamine
1V= 1J/1C 4. Tuua näiteid pinge väärtustest. Pinge: Elektrivõrgus 220 V Auto aku poolustel 12V Äikesepilvede vahel 100 000 000 V Kuivelemendi poolustel 1,5 V 5. Kuidas ühendatakse voltmeeter vooluringi? Voltmeeter ühendatakse vooluringi rööbiti juhiga, mille otstel pinget tahetakse mõõta. 6. Sõnasta Ohmi seadus. Lisa valem Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. U I = I- voolutugevus (A), U- pinge (V), R- takistus () R 7. Millest on põhjustatud metallide takistus? Metallide takistus on põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallvõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust. 8. Defineerida takistuse ühik. Juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1 amper. 1= 1V/1A 9. Millest sõltub juhi takistus? Lisa valem. Juhi takistus sõltub juhi pikkusest, ristlõike pindalast, ainest.
Pinge füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. U=A/q U = pinge V, A = elektrivälja töö J, q = elektrilaeng C. Takistus ühik . Juhi takistus on 1 , kui juhi otstele on rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1A. Eritakistus füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Aine eritakistus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistusega. Takistid ja reostaadid reguleeritakse voolutugevust vooluringis. Takisti on kindla takistusega juht, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistus. Reostaat on juht, mille takkistuse väärtus on muudetav
U Võrdub pinge ja voolitugevuse jagatisega R= I Näitab arvuliselt pinget, mis kutsub esile selles juhis voolutugevuse 1A V Põhiühik A =Ω 1Ω on sellise juhi takistus, milles pinge 1V kutsub esile voolutugevuse 1A. V 2 kΩ = 2000 Ω = 2000 A 2 k Ω tähendab, et voolutugevuse 1A kutsub esile pinge 2000 V Sõltuvus pingest on võrdeline Ohmi seadus Määrab voolutugevuse sõltuvuse Sõltuvus eletriväljast – juhti läbiv voolutugevus sõltub juhile rakendatud pingest võrdeliselt. Sõltuvus elektrijuhist – Voolutugevus sõltub traadi takistusest pöördvõrdeliselt. Voolutugevus juhis sõltub juhile rakendatud pingest võrdeliselt ja juhi takistusest pöördvõrdeliselt. U I= R
Ohmi seaduse kohaselt on vooolutugevus juhis võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega .Voolutugevus juhis sõltub pingest juhi otstel ja kui suur on juhi takistus,pinge erinevate väärtuste korral on voolutugevus juhis erinev. Juhi takistus sõltub:juhi pikkusest,juhiristlõike pindalast,aine omadustest. Juhi takistus on võrdeline juhi pikkusega,pöördvõrdeline juhi ritlõike pindalaga ning sõltuvuses juhi ainest. Aine eritakistus iseloomustab aine mõju elektrivoolule ning on arvuliselt võrdene sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistusega. Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus,mis iseloomustab juhi mõju suunatult liikuvatele vabadele laengukandjatele e elektrivoolule. Metallide elektritakistus on põhjustatud suunatult liikuvate vabadeelektronide ja kristallivõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust.Juhi elektritakistus on 1 oom,ühiku tähiseks on
Füüsika Elekter metallides Voolu tekkimise tingimused: Vabad laengukandjad Neile mõjuvad elektrijõud Elektrivooluks nim elektrilaengute suunatud liikumist Alalisvool Alalisvooluks nim elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Voolutugevus Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus, tähis I ja ühik üks amper (1A – SI-süsteemi ühik) Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega. I = q/t I – voolutugevus amprites q – laengu suurus kulonites t – aeg sekundites Voolutugevust määravad suurused Voolutugevus I sõltub elektronide suunatud liikumise kiirusest v ja laengukandjate kontsentratsioonist n. Laengukandjate kontsentratsiooniks n nim laengukandjate arvu ruumalaühikus n = N/V
Elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Et saada ülevaade vooluringi osade omavahelistest ühendustest, esitatakse vooluringid joonistena, mida nimetatakse elektriskeemideks. Vooluringi osasid tähistatakse elektriskeemidel tingmärkidega. Jadaühenduse korral on elektritarvitid ühendatud jadamisi e. järjestikku. Kui üks tarvititest läbi põleb või kui üks tarviti välja lülitada, katkeb elektrivool kogu vooluringis. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega (I=I1=I2). Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel (pinge on suurem selle jada otstel, mille takistus on suurem). Kui jadamisi on ühendatud mitu ühesuuruse takistusega juhti, on pinge kõikide juhtide otstel sama väärtusega (U=nUj). Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus võrdub juhtide takistuste summaga (R=R1+R2). Kui jadamisi on ühendatud n ühesuuruse takistusega juhti, on juhtide kogutakistus n korda suurem üksikjuhi takistusest (R=nRj)
................................................................................................................................................. 1 1.Elektrivool. Voolutugevus. ............................................................................................................................
Elektriõpetuse tähtsamad valemid. 9 klass. 1. Voolutugevus. Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengusuurusega. elektrilaeng q 1C ( kulon) Voolutugevus= aeg ; I= ; 1A (amper)= ; t 1s ( sekund ) 2. Pinge Elektrivälja pinge juhi kahe punkti on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise.
Millest sõltub voolutugevus juhis? · Pingest juhi otstel · Juhi omadustest · Juhi takistusest Kuidas sõltub voolutugevus pingest juhi otstel? · Voolutugevus on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R · I-voolutugevus, U-pinge, R-takistus. Kuidas sõltub voolutugevus juhi takistusest? · Voolutugevus juhis on pöördvõrdeline juhi takistusega. Mida nimetatakse juhi elektritakistuseks? · Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi (takistavat) mõju suunatult liikuvatele vabadele laengukandjatele ehk elektrivoolule. Millest on põhjustatud metalli eritakistus? · ... suunatult liikuvate elektronide ja kristallvõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust. Kuidas on defineeritud takistuse ühik? · Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus 1 amper. Kuidas määratakse tavaliselt juhi takistus?
Elektrivool vabade laengukandjate suunatud liikumine. Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Alalisvool elektrivoolu tugevus ja suund ei muutu.(akud, patareid) Vahelduvvool elektrivoolu suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt Eritaktstus näitab 1 m pikkuse ja 1m2 ristlõike pindalaga juhi takistust. Ülijuhtivus füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Vooluallikas ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks Elektromootorjõud suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Elektromotoorjõud tekib mehaanilise, keemilise või mingi muu energia toimel ja võrdub vooluringi pinge ja vooluallika
(ühik:1 oom) 1 oom juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstel rakendatud pinge 1 W tekitab juhis voolu 1 A. eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Takistuse temperatuuritegur näitab, kui suur on takistuse suhteline muutus 0°C juures temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra. Ülejuhtivus metallides - aine oomadus, mis väljendub selles, et aine eritakistus muutub 0 lähedaseks, kui temperatuur langeb alla poole ainele iseloomuliku aine kriitilist piiri. Kriitiline temperatuur temperatuur, millest alates aine muutub ülijuhitavaks. Elektrivoolu töö elektrivälja töö laengukandjate suunatud liikumise tagamisel.(ühik: 1 kWh) elektriseadme võimsus - on voolutugevuse ja pinge korrutis elektriseadmes. Nimivõimsus (märgitud elektriseadmele), ühes ajaühikus vabanev energia.
Näited lihtsate elektriskeemide kohta : Lihtne vooluahel Vooluahelat võib vaadelda koosnevana kahest osast : -sisemine osa ehk siseahel , milleks on toiteallikas -välimine osa ehk välisahel , mille moodustavad ülejäänud elemendid (tarvitid , lülitid , ühendusjuhtmed jne ) Küsimused ja ülesanded 1.on kaks samast ainest juhet . Üks on teisest kaks korda pikem , kuid ka kaks korda väiksem rustlõike pindalaga . Kas juhtmete takistused on erinevad ? Kui on , ss mitu korda ? põhjenda vastust: Vastus :takistused on erinevad , üks juhe on teisest 2 korda pikem ja seega 2 korda suurem takistusega - lisaks on sama juhe ka kaks korda väiksema ristlõike pindalaga , mis suureneb takistust veel 2 korda . Kokku erineb juhtmete takistus 4 korda . 2.Leia 1 km pikkuse ja 3,6mm lõbumõõduga alumiinimtraadi takistus 0 kraadi juures . l- 1km 1*10 3m et S - *d2 d-3,6mm- 3,6/10-3m al 2,5* 1O-8*m -?
ELEKTRILAENG on füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud keha võimet võtta osa elektromagneetilisest vastastikmõjust. ELEKTRIVOOLUKS nim. Vabadae laetud osakeste suunatud liikumist. Selle tekkeks vajalikud tingimused on vabade osakeste ja elektrivälja olemasolu. Metallides on vabadeks laengukandjateks elektronid, elektrolüüdi vesilahuses pos. ja neg. ioonid. q I= ELEKTRIVOOLU VOOLUTUGEVUS on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivoolu ja ta on võrdne t juhi ristlõiget mingi ajavaheminu jooksul läbinud vabade laetud osakeste laengu ja selle ajavaheminu suhtega. SI-s mõõdetakse elektrivoolu voolutugevust amprites (1A), kusjuures 1A on võetud SI põhiühikuks. Seda mõõdetakse ampermeetriga, kusjuures ta ühendatakse tarbijaga (takistusega) alati jadamisi. SI-s on elektrilaengu ühik q
1. Voolu tekke tingimused 2. Valentselektronid jt 3. Alalisvool 4. Laengukandjate kontsentratsioon. Valem. Ühikud 5. Elektronide triiv 6. Takistus ja eritakistus. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Valem. Ühikud. 7. Elektrimõõteriistad. 8. Juhtide jada-ja rööpühendus . Takistuse kohta valemid ja ühikud.Skeemid. 9. Takistuse temperatuuritegur. Valem. Ühikud 1. Voolu tekke tingimused:*Elektrivoolu, laetud osakeste suunatud liikumise, korral peavada olema täidetud kaks tingimust: Peab eksisteerima see, mis liigub; Peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise*Elektrivoolu puhul on see, mis liigub, liikumisvõimeline laetud osake*Voolu
Elektrivool 1. Nimeta voolu tekkimise 2 tingimust ? vabade laengute olemasolu, juhis peab olema tekitatud elektriväli 2. Voolu toimed. Soojuslik:vooluga el.juht soojeneb ; keemiline:aku ; magnetiline:magnetnõel pöördub el.vooluga juhtme juures. 3. Defineeri voolutugevus ja pinge. Tähised ja mõõtühikud. I=Juhi ristlõiget ajaühikus läbinud laengu suurus. Tähis I [A] I=q/t; Pinge 2 punkti vahel näitab, milline töö tehakse laengu 1C ümberpaigutamisel U[V] 4. Milles avaldub juhi takistus, tähis, ühik ja 1 oomi definitsioon ? Füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi vastumõju elektrivoolule, tekib elektroni ja juhi kristallvõre vastasmõju tulemusel. R[oom] 1oom-takistus on 1oom, kui pinge on võrdne voolutugevusega 5. Mida nim
Galvaanielementideks nimetatakse keemilisi vooluallikaid- välja arvatud akud. Vooluringi möödutavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. Pinge juhi kahe punkti vahel on 1 volt, kui ühe kuloni suuruse elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1 dzaul. Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1 amper. Elektritakistus iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Tööleht 7 Ohmi seadus 1.Millest sõltub voolutugevus juhis? V: Kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus 2.Kuidas sõltub voolutugevus pingest juhi otstel
elektrolüüdis korratus liikumises. Selleks, et tekiks elektrivool, peab olema jõud, mis paneb elektrilaengud kindlas suunas liikuma. Kestva elektrivoolu tekkimiseks on vajalik vooluring, kus need laengud saaks kestvalt liikuda ja liikumapanevaks jõuks pingeallikas (nimetatakse ka toiteallikaks). Kui voolu suurus ega suund küllalt pika ajavahemiku kestel ei muutu, siis nimetatakse seda alalisvooluks. Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus ehk lihtsalt vool, tähiseks I, ühikuks amper (A). Voolutugevus on võrdne ajaühikus (ühes sekundis) juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega: q I= A = C/s (1 amper on 1 kulon 1 sekundis) t I voolutugevus amprites (A) q laeng, mis aja t vältel läbib juhi, kulonites (C) t aeg sekundites (s) Tänapäeval on amper üks rahvusvahelise mõõt- ühikusüsteemi SI põhiühik ja teda defineeritakse jõu
elektrolüüdis korratus liikumises. Selleks, et tekiks elektrivool, peab olema jõud, mis paneb elektrilaengud kindlas suunas liikuma. Kestva elektrivoolu tekkimiseks on vajalik vooluring, kus need laengud saaks kestvalt liikuda ja liikumapanevaks jõuks pingeallikas (nimetatakse ka toiteallikaks). Kui voolu suurus ega suund küllalt pika ajavahemiku kestel ei muutu, siis nimetatakse seda alalisvooluks. Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus ehk lihtsalt vool, tähiseks I, ühikuks amper (A). Voolutugevus on võrdne ajaühikus (ühes sekundis) juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega: q I= A = C/s (1 amper on 1 kulon 1 sekundis) t I voolutugevus amprites (A) q laeng, mis aja t vältel läbib juhi, kulonites (C) t aeg sekundites (s) Tänapäeval on amper üks rahvusvahelise mõõt- ühikusüsteemi SI põhiühik ja teda defineeritakse jõu
elektrolüüdis korratus liikumises. Selleks, et tekiks elektrivool, peab olema jõud, mis paneb elektrilaengud kindlas suunas liikuma. Kestva elektrivoolu tekkimiseks on vajalik vooluring, kus need laengud saaks kestvalt liikuda ja liikumapanevaks jõuks pingeallikas (nimetatakse ka toiteallikaks). Kui voolu suurus ega suund küllalt pika ajavahemiku kestel ei muutu, siis nimetatakse seda alalisvooluks. Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus ehk lihtsalt vool, tähiseks I, ühikuks amper (A). Voolutugevus on võrdne ajaühikus (ühes sekundis) juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega: q I= A = C/s (1 amper on 1 kulon 1 sekundis) t I voolutugevus amprites (A) q laeng, mis aja t vältel läbib juhi, kulonites (C) t aeg sekundites (s) Tänapäeval on amper üks rahvusvahelise mõõt- ühikusüsteemi SI põhiühik ja teda defineeritakse jõu
rööpset, teineteisest 1meetri kaugusel tühjuses asetsevaid kaduvväikese ringikujulise ristlõikega sirgjuht läbides tekitab nende juhtmete vahel iga meetripikkuse lõigu kohta jõu 2x10-7N. Tuletada I= qnvS Kui juhis pikkusega l ja ristlõike pindalaga S on N laengukandjat (vaba elektroni v. iooni), siis nende kontsentratsioon n=N/V=N/Sl (V-juhi ruumala). Sellest N=nSl. Kui laengukandja laeng on q, siis kogulaeng q(kogu)=Nq ning voolutugevus I= q(kogu)/t= Nq/t= nSlq/t, kus t-aeg, mille jooksul N laengut läbib lõigu l ning läbivad S. Et l/t= v- laengukandjate suunatud liikumise kiirus, siis I= nSvq Ohmis seadus-voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline juhitakistusega vooluringi igas osas. I=U/R Sellest takistus R=q/I ning R ühik 1oom=1V/1A, s.t. juhi takistus on 1oom kui 1V pinge tekitab selles 1A voolu.
Raivo PÜTSEP Elektrooniline õpik ELEKTROTEHNIKA T2 ALALISVOOLU AHELAD 2007 OHMI SEADUS Ohmi seadus elektriahela osas - voolutugevus on võrdeline elektriahela osa pingega selle otstel ja pöördvõrdeline selle osa takistusega. U kus I A - voolutugevus elektriahelas I U V - pinge elektriahela otstel R - elektriahela osa takistus R Ülesannete lahendamisel Ohmi seaduse järgi võib kasutada järgmist kolmnurka: U Otsitava suuruse leidmiseks kaetakse see kinni ja loetakse vastus, I R näiteks U = IR
Raivo PÜTSEP Elektrooniline õpik ELEKTROTEHNIKA T2 ALALISVOOLU AHELAD 2007 OHMI SEADUS Ohmi seadus elektriahela osas - voolutugevus on võrdeline elektriahela osa pingega selle otstel ja pöördvõrdeline selle osa takistusega. U kus I [A] - voolutugevus elektriahelas I= U [V] - pinge elektriahela otstel R [] - elektriahela osa takistus R Ülesannete lahendamisel Ohmi seaduse järgi võib kasutada järgmist kolmnurka: U Otsitava suuruse leidmiseks kaetakse see kinni ja loetakse vastus, I R näiteks U = IR
suurem on töö, mida elektriväli nende ümberpaigutamisel teeb. Pingeks nim elektrivälja poolt laetud osakeste tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne lektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. Elektrivälja töö Pinge = Elektri laeng A U=q J (jaul) 1V (volt)= 1C (kulon) Ohmi seadus/ Elektritakistus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju suunatult liikuvatele vabadele laengukandijatele ehk elektrivoolule. Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Pinge Voolutugevus = Takistus U I=R ______________________________________________ U (pinge)(V) R(takistus)() = I (voolutugevus)(A) 1 volt
juhtidest alati ühendatud kas jadamisi või rööbiti. Jadaühendus ja rööpühendus on juhtide kaks ühendusviisi. Jada- ehk järjestikühenduse korral on juhid ühendatud omavahel järgemööda nagu kaks taskulambipatareiga ühendatud taskulambipirni joonisel 1 . Mõlemad lambid põlevad ühesuguse heledusega. Vooluringi avamisel katkeb vool korraga mõlemas lambis. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega, sest üheski juhis ei saa ju laetud osaksed kaduda, tekkida ega kuhjuda. Tähistades voolutugevuse juhtides vastavalt I1 ja I2, võib panna kirja seose: I = I1 = I2 Joonis 2. Elektriskeem pingete mõõtmiseks juhtide jadaühenduse korral. Jrk. U1 / U2 / U/ Nr. V V V
ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamiselmjuhi ühest punktist teise. A U= q Pinge ühik on üks volt, lühendault 1 V. Pinge juhe kahe punkti vahel on 1 volt, kui 1 kuuoni suuruse elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1 džaul. 1J 1V = 1C Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Voltmeter on elektripinge mõõtmise riist. Ühendatakse mõõdetava ahelaosa või -elemendiga rööbiti. Ohmi seadus. Elektritakistus Elektritakistuse tähis on Ω (oom). Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega: I = G * U. Aine eritakistus ρ näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus: RS ρ= l Siin R on elektrijuhi takistus, S on juhi ristlõikepindala, l on juhi pikkus. Kui võtame valemis S = 1 ja l = 1, saamegi ρ = R. l R= ρ S
1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. 2. Millist suunda loetakse elektrivoolu suunaks? Elektrivoolu suunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. 3. Iseloomustada elektrivoolu toimeid (kolm toimet). 1)Soojuslik- Kõik elektritarvitid soojenevad voolu toimel 2)Keemiline- Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi 3)Magnetiline- Vooluga juhi ja magneti vahel on vastastikmõju 4. Defineerida voolutugevus. Voolutugevus on füüsikaline suurus mis näitab kui suur laen läbib ajaühikus juhi ristlõiget. I=q/t 5. Millised on elektrivoolu olemasolu tingimused? Peavad olemas olema vanad laengukandjad. Vabadele laengukandjatele peavad mõjuma elektrijõud. 6. Sõnastada Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R 7. Defineerida üks oom. Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rakendatud pinge üks volt tekitab juhis voolu üks amper. 8
Vooluallikas on seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti (d) ja lüliti(d). Elektrivool võib olla vaid suletud vooluringis. Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas. U=A/q Pinget mõõdetakse voltmeetriga, mis ühendatakse juhiga rööbiti Ohmi seadus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R Juhi elektritakistus füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Juhi elektritakistus on võrdeline juhi pikkusega, pöördvõrdeline juhi ristlõike pindalaga ning sõltub juhi ainest. Valem R=?* l/S. Ühikuks 1 oom. Juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1 amper
Elektriliselt isoleeritud süsteemis on kogulaeng jääv suurus. See tähendab, et kui kuskil selles süsteemis tekib mingi negatiivne laeng, peab seal tekkima ka samasuur positiivne laeng. Coulomb`I seadus. F = kq1q2 / r2 kus k = 9 . 109 Nm2 /C2 Elektrivälja tugevus. Füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur jõud mõjub selles välja punktis positiivsele 1 C laengule. E = F / q Ühik N / C või V / m Punktlaengu väljatugevus. Punktlaengu väljatugevus sõltub laengu suurusest ja vaadeldava punkti kaugusest E = k q / r2 Positiivse laengu väli on suunatud laengust eemale, negatiivse oma laengu poole Superpositsioon ehk liitumise põhimõte. st. Kogu väljatugevus on võrdne üksikute laengute väljatugevuste geomeetrilise summaga. JõujoonMõtteline joon, mille igas punktis on elektrivälja vektor suunatud pikki selle joone puutujat. Töö elektriväljasA = q E s kus s on jõu suunaline nihe. Töö ei sõltu laengu liikumise tee kujust.
voolu suunale), keemiline(saab nt lagundada aineid, mille käigus tekivad pos ja neg ioonid, nt akud) ALALISVOOL-vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu(aku,patarei) VAHELDUVVOOL-vool,mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad (elektrivarustussüsteem) PINGE-füüs suurus,mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel juhis 1V=1J/1C pinge=elektrivälja töö/elektrilaeng U=A/q Ohmi seadus: voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R ELEKTRITAKISTUS-füüs suurus,mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. R=U/I 1=1V/1A R=* l/S ERITAKISTUS-iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Eritakistus=takistus*juhi pindala/juhi pikkus =RS/l ühik 1*m ja 1*mm2/m Jada-ehk järjestikühendus:juhtides voolutugevus sama(I=I 1=I2), pinge juhtide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete
OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA. TAKISTUS. Eriliiki juhtidel sõltub voolutugevus pingest erinevalt. Pinge voolu tunnusjoone saamiseks tuleb mõõta erinevate pingeväärtustele vastavad voolutugevused. Ohmi uuris katseliselt voolu ja pinge vahelist seost metalljuhtide korral ja tegi kindlaks seaduspärasuse. Voolutugevus I juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega U. I=U/R. Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V takistab juhis voolu 1A, seega 1oom= 1V/1A. Ohmi seadus kehtib ka elektrolüütide lahuste kohta. Voolu korral pooljuhtides, gaasides jne on sõltuvus I ja U vahel tunduvalt keerukam. Takistus on peamine juhi elektrilisi omadusi iseloomustav suurus. Ta sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest ühtlase ristlõikega juhi takistus. Aine eritakistus
0 S C= d ALALISVOOL Elektrivool laengute suunatud liikumine. Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Elektrivoolu tekkimise tingimused: 1. aines peab leiduma piisavalt vabu elektrikandjaid 2. peab mõjuma elektrijõud Voolutugevus I on esitatav ühe laengukandja laengu q, laengukandjate kontsentratsiooni n, nende suunatud liikumise keskmise kiiruse v ja juhi ristlõikepindala S korrutisena. I = q n v S Elektritakistus ehk juhi takistus R näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles jhis ühikulise tugevusega vool: U R takistus (ühik: 1) 1V R= 1= I U pinge (1V) 1A I voolutugevus (1A) Elektrivoolu töö voolu kulgemisel juhis teb elektrijõud laengukandjate liikumist pidurdavate jõudude vastu tööd
annaabi.ee 
