reklaam. See, kes tekitab tehnikate najal hirmu v. pisaraid, ei kanna ju mkidagi üle. Kas emotsioon on kunstnikus, publikus või meediumis. Kuidas saab materiaalne ese kanda emotsiooni, nt punalipp revolutsioonilist meelsust? Isegi kui eeldada, et inimene on alati mõne emotsiooni meelevallas, kuidas eristada kunstilisi ja mittekunstilisi emotsioone? Sürrealistlik grupikirjutamine, juhusele rajatud kunst või väga erilised elamused ei saa olla emotsiooni ülekandmine. Tolstoile vaid piibel ja Homeros olidki kunst. Vennalikkus oluline. Nii nt. Vennaskond suurem kunst kui Mozart, eriti nt Peter Shafferi järgi.
patustajad, kes ei suuda uskuda, et peavad juba siit ilmast lahkuma. Ka Raskolnikov arvas, et leidis sellest tõe, mis suutis talle elamistahte tagasi tuua: ,,Ükskõik kuidas elada, ainult elada!" Inimesed, kes enesetappu sooritavad, sellele ei mõtle, kuna nad ei ole mitte teiste poolt surma mõistetud, vaid tahavad seda ise teha. Neil on veel valikuvõimalus, surmamõistetutel aga mitte. Mõeldes reaalsele elule ning Vene kirjanikule Tolstoile, oli ka tema mingis mõttes ellumõistetu. Mees hoidis nii enda kui ka võõraid talupoegi ning kaitses nende õigusi, kirjutas kriitilisi artikleid riigi korralduse kohta ning sai seetõttu võimude viha enda kaela. Ta mõisteti lindpriiks ja pandi kirikuvande alla ning seega puudusid tal põhimõtteliselt kõikvõimalikud õigused, kuid ta oli siiski ellu jäetud. Ta lihtsalt elas sellel ajal ilma eesmärkideta ning mõttetult tühjalt nagu ka Raskolnikov
varjatud väliste tseremooniate, silmakirjatseva vagaduse ja sotsiaalse ülekohtu taha.(Eesti Entsüklopeedia lk 215) Joonis 5. Viimane ülesvõte koos abikaasaga 1910. Tolstoi sattus konflikti tsaarivalitsusega ning mitmed hilisemad teosed said ilmuda üksnes välismaal(nt ,,Ülestõusmine"). (Väike maailmakirjanduse leksikon lk 196) Ajakirjanduses kirjutati: "Meil on kakstsaari: Nikolai II ja Lev Tolstoi. Kumb neist on tugevam? Nikolai II ei suuda Tolstoile midagi teha, ei suuda kõigutada tema trooni, kuna Tolstoi kahtlemata kõigutab Nikolai II ja tema dünastia trooni. (Vene kirjandus lk 91) Tolstoi uute vaadetega kaasnes unistus talupoja elust, kuid seda takistas tema naine, kes ei saanud tema vaadetest aru. Tolstoi oli kindlustanud Sofjale ja oma lastele materiaalse 7 heaolu ja tahtis sellest nüüd loobuda. Kuigi naine teda mõista püüdis, see tal ei õnnestunud ja
LEV TOLSTOI 1828 1910 Tolstoi sündis 28. augustil 1828. aastal Jasnaja Poljana pärusmõisas krahvi pojana. Tema isa oli Nikolai Tolstoi ja ema Maria Volkonskaja. Lisaks Tolstoile oli peres veel neli last vennad Nikolai, Sergei, Dimitri ja õde Maria. Vaatamata sellele, et Tolstoi jäi üheksa aastaselt orvuks, oli ta lapsepõlv siiski õnnelik. Lapsena oli Tolstoi isepäine, õigusepüüdlik ja aus. 1844. aastal astus Tolstoi Kaasani Ülikooli, alguses idamaa keelte, pärast õigusteaduskonda. 1847. aastal palus ta end ülikoolist välja arvata. Saades Jasnaja Poljana ja veel mitme küla valdajaks, pidas Tolstoi oma kohuseks täie jõuga talupoegade
Kõiges, peaaegu kõiges, mida ma kirjutasin, juhtis mind vajadus koondada enese väljendamiseks omavahel haakuvad ideed, kuid iga idee, kui teda väljendada eraldi, kaotab oma mõtte, muutub kohutavalt labaseks, niipea kui piirduda ühega nendest haakumistest, milles ta paikneb. [ ... ] Ning kui kriitikud arvavad, et nad mõistavad ja võivad juba följetonis väljendada seda, mida mina öelda tahan, siis võin neid ainult õnnitleda.»7 Tolstoile kuulub erakordselt selgesti väljendatud mõte, et kunstiline idee realiseerub «haakumiste» -- struktuuri -- kaudu ega eksisteeri sellest väljaspool; kunstniku idee realiseerub tema tegelikkusemudelis. Tolstoi kirjutab: «Kunstikriitikuiks on vaja inimesi, kes näitaksid, kui mõttetu on otsida kunstiteosest eraldi ideid, ning pidevalt suunaksid lugejat selles lugematute põimingute labürindis, milles seisnebki kunsti olemus, ning viiksid ta seaduste juurde, mis on nende põimingute aluseks
toidu üle. Õppejõud, kes ennast kehtestada üritas pandi aga fakti ette ning oli sunnitud koolist lahkuma. Ka teenrid olid selgelt madalamad ja täitsid käsku. Stratifikatsioon on seega koolisiseselt aktiivne. Vaadates Lütseumi piiridest välja võiks näiteks tuua kas või mõrvade uurija, kellesse suhtuti küll auväärselt, kuid ikkagi polnud ta samal tasemel ei lütseumi direktori, teatripidaja ega vürstinnaga. Teatrist rääkides on esinejad Tolstoile sügavalt alluvad, mis näitab samuti kihistumise olemasolu. Üldiselt Venemaal oli väga tugev seisuste klassifikatsioon. 10 7. POLIITIKA JA VÕIM Kuigi teatris käimist võib kuskiltmaalt seostada majandusega, siis minu arvates majanduse valdkonda antud filmis märkimisväärselt ei puudutata. Küll aga on poliitikal ja võimul oma roll. „1814“ üks produtsente on öelnud, et ühiskonnakriitiline osa pole selles nii tähtis
värsirea lõpu märkimiseks kasutada kaldkriipsu. · NÄIDE: Lihtsate detailide valik H. Runneli luules "ümber põllu lepistikud / herneaias kepistikud / koduküla, kodumaa" muudab autori mõtte mõistetavaks igale lugejale. Tsitaatväljendid: · ...on teisest keelest üle toodud tuntud sõnaühendid, mida kasutatakse mingi olukorra ilmestamiseks. · Näide: Tolstoile olid oma romaanides sümpaatsed need kõrgseltskonna esindajad, keda iseloomustas comme il faut käitumine. · Sellised väljendid tuleb ülejäänud kirjastiilist eristada. Trükituna kasutatakse kaldkirja; käsikirjalises tekstis tõmmatakse alla laineline joon (ei vaja joonlauda). Moto: · ...on autori sõnasõnaline tekst, mis paigutatakse pealkirja järele kirjandi teksti ette; moto peaks kirjandi peamõtet täpsustama, sellele vihjama
Tolstoi istus kaevikus ja ei pidanud vajalikuks sõjategevusse astuda. Ta pani kõik kirja. T oli väga üleolev, isekas ja iseseisev. Ta kirjutab oma kolm kuulasat ,,Stevastoopoli jutustust", mis avaldatakse Sovremennikus. Tolstoi kasutab muusikalise kompositsiooni võtteid, kirjutades teist Stevastoopoli jutustust. Erru minna õnnestub tal alles 1855. aastal. Ta saabub Peterburi ja nüüd on tal võimalus tutvuda Sovremenniku toimetuse liikmetega. Toimetusel on Tolstoile väga suured lootused. Nad tahtsid Tolstoid endale kaastööliseks. Sovremenniku toimetuses hakkab küpsema konflikt. Nad loodavad, et T leevendab konflikti ja asub aadlike poole peale. T ei kavatsegi kedagi toetada, ta tahab olla kõigest eraldi. Kõik on imestunud. Erilised diskussioonid tekivad tal Turgeneviga. Turgenev on üdidni aristokraat ja ta arvab, et Tolstoist saab tema liitlane. Tekivad hoopis tülid. Kõige suuremaks teesklejaks peab T Turgenevit. Turgenev leiab, et
,,Sortsid"- see on tema üks keerulisemaid teoseid, mis on suunatud 1860.-1870. aastate vene revolutsioonilise liikumise vastu. ,,Nooruk"- See romaan on kirjutatud Venemaa tulevikule mõeldes. ,,Vennad Karamazovid"- romaan on ühtlasi kirjaniku viimane teos (lõpetatud on ainult esimene osa). Lev Tolstoi elulugu Tolstoi sündis 28. augustil 1828. aastal Jasnaja Poljana pärusmõisas krahvi pojana. Tema isa oli Nikolai Tolstoi ja ema Maria Volkonskaja. Lisaks Tolstoile oli peres veel neli last vennad Nikolai, Sergei, Dimitri ja õde Maria. Vaatamata sellele, et Tolstoi jäi üheksa aastaselt orvuks, oli ta lapsepõlv siiski õnnelik. Lapsena oli Tolstoi isepäine, õigusepüüdlik ja aus. 1844. aastal astus Tolstoi Kaasani Ülikooli, alguses idamaa keelte, pärast õigusteaduskonda. 1847. aastal palus ta end ülikoolist välja arvata. Saades Jasnaja Poljana ja veel mitme küla
,,Sevastoopoli jutustused" kogumikus muljed Sevastoopoli lahingutest. ,,Luzern" jutustus põhineb ühel episoodil. Hotelli ees mängis muusik, keda aadlikud kuulavad ja naudivad, kuid keegi ei anna talle selle eest raha. Tolstoi tahab teda restorani kutsuda, kuid neid ei lubata sisse. Üldistus: aadlikud naudivad seda, mida lihtrahvas teeb, kuid mitte keegi ei ole nõus vastu midagi andma. ,,Kasakad" jutustus keskendub inimese eneseotsingu probleemidele. Peategelane on Tolstoile sarnane: ta püüab talupoegade elu kergendada. ,,Sõda ja rahu" kirjutas 1863. a sügisest. Tõeline mammut-romaan mahukas, erinevaid tegevusliine palju, tegelasi ~300. Romaan käsitleb Pr-Vene sõda ning konkreetseid ajaloolisi sündmusi, lahinguid (Austerlitzi, Borodino, Moskva vallutamine). Tolstoi kujutab sõda üksikasjaliselt, täpselt, värvikalt. Läbi tegelaste tuleb välja ka Tolstoi suhtumine sõja mõttetusse. Ta annab venelastele lootust, et päästa kodumaa
muunduma, nüüd tulebki poisiiga, see puberteediaeg, kus triloogia peategelane hakkab inimesi jaga kaheks: need, kes on väga hea lastetoaga, kes oskavad käituda, ja need, kes ei ole seda. See aeg, kus muutub inimese jaoks oluline väline külg, mitte sisemine. Noorus on siis kirjeldus sellest, kuidas peaks endast uuesti need puhtad ja parimad omadused üles leidma ja kuidas viia ennast nii kaugele, et tunda, et suudad ennast teostada elus. Sõja teema on Tolstoile üsna oluline, alguse saab see ikkagi seal Kaukaasias. Tal on üldse väga palju omapäraseid mõtteid. Suhtumine sõjasse väga vastuoluline, arvab, et sõda on suur kurjus, teistpidi arvab, et sõda viib inimarengut edasi. Siis on tema meelest kahesugust vaprust. Lihtsõduri vaprus on niinimetatud õige vaprus, sest tema kaitseb sõjas oma maad, oma kodu, aga ohvitserivaprus on mäng, sest ohvitser püüab pidevalt teistele ohvitseridele näidata kui edukas ja julge sõjaväelane ta on. Seal
,,Ju õhtus aeglaselt kaob kerge pilveviir" ,,A. P. Kernile" ,,Bakhantlik laul" 1821 ,,19. oktoobril" ,,Muusa" ,,Talveõhtu" ,,Kümnes käsk" 1826 1822 ,,Vjazemskile" ,,Laul Olegist" ,,Laulud Stenka Razinist" ,,J. N. Tolstoile" ,,Pihtimus" ,,Läkitus tsensorile" ,,Prohvet" ,,Vang" ,,Hoidjale" ,,Mind valdab õnn, kui selja taha jätta" 1823 ,,Stantsid" ,,Kes, lained, peatas teie hoo" ,,Talvine tee" ,,Kui lootusrikkalt siis jääks maha maine ,,Ööhämarus on juudionnis" ring"
B surm viib nad taas Natasaga kokku. Bonapartism- tehakse karjääri üle laipade. "Anna Karenina" - üksikisiku kokkupõrkest ühiskonnaga Anna ei saagi paremini lõppeda, sest astub ühiskonna vastu. 1881.a. kolis Tolstoi perekond Moskvasse. Tolstoi külastab vanglaid, organiseerib vaesteköögi supijagamisi- aitab, aga jõuab järeldusele, et vene olukord ei parane. Narodniklus- tuleb olla rahvalähedasem. Korraldatakse atentaat Aleksander II-le, vägivaldne ühiskonna muutmine aga Tolstoile ei meeldi. "Pihtimused" - ütleb avalikult lahti senisest elust ja loomingust. "Tuleb elada nagu rahvas", töötada, alistuda, kannatada, olla helde. "Ülestõusmine" - Venemaal on kuulus advokaat Aleksander Koni, Tolstoi sõber, kes jutustab selle teose süzee, Tolstoi kirjutab 10 aastat. Pealkiri metafoorne- mees teeb heateo, teeb õige otsuse. Tolstoi plaanib iseenda perekonna lahkuda 30 aastat (teeb seda alles 80-aastasena), temaga läheb kaasa ustav teener. Ei jõua
Lahkab maaelu probleeme ning loeb sügavaid monumentaalseid karaktereid. ,,Elu ja armastus" ,,Ma armastasin sakslast" ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" Lahkab filosoofilisi probleeme. Draamad: ,,Juudit" ja ,,Kuningal on külm" Loomajutt ,,Meie rebane" Lühijutt ,,Vanaisa surm" 2.L.TOLSTOI ,,ANNA KARENINA" Romaan kujutab klassiühiskonda, mille ladvik on egoistlik nii suhtumises rahvasse kui ka oma sisemises ,,kõikide sõjas kõikide vastu". Käsitletakse perekonna lagunemist. Tolstoile oli perekond inimelu kõige tähtsam osa ning perekonna Perekonna allakäik annab märku ühiskonna surmatõvest. Teoses on kaks süzeeliini: Anna-Karenin-Vronski ja Levin-Kitty. Peategelane on Anna Karenina-kaunis, tark, rõõmus, aga ka keeruline ja vastuoluline naine. Oblonskite perekond Moskvas on segi pööratud klassikalise truudusetusejuhtumi poolt. Dolly avastas, et tema mees Stiiva pettis teda ning ähvardab Stepani lahutusega. Stepanis on natuke
tütrega, kes oli terve elu linnas elanud. Nad sai palju lapsi, kes naist kurnasid. Lisaks polnud naisel maal seltskonda ning ta suutis Tolstoid veenda, et lapsed saaksid hariduse Moskvas. Pere kolsiki 1881 aastal Moskvasse, mil Tolstoi oli suures vaimses kriisis. Moskva elu oli ebameeldiv, elati üürimajas ning naine oli vinguva iseloomuga. Tolstoi soovis osaleda rahvaloenduses ning sellest tulenevalt sattus väga vaestesse piirkondadesse, puutudes kokku viletsusega. Tolstoile sai selgeks, et Venemaal valitseb suur ebavõrdus, ebaõiglus. Mehes süttis soov olukorda muuta ning hakkas lävima teisitimõtejatega. Lisaks muutus Tolstoi väga suuremeelseks, annetades vaestele suurel hulgal raha. Üleüldse muutus Tolstoi maailmavaade: ta loobus kinnisvarast, tegi testamendi, jättes kõik pärijatele. Veendus, et inimene sünnib heana, kuid ühiskond muudab inimloomuse halvaks. Oli kriitiline vene õigeusukiriku institutsiooni suhtes
Suhtumine religiooni. Pole ateist. Peaks olema üks riigireligioon, mille positiivsed dogmad sisaldaksid ühiskondliku lepingu ja seaduste pühadust. Tõeline religioon on tundeküsimus. Inimesele omane religioosne tunne lõpetab kõikumise mõistuslike argumentide ja religiooni vahel religiooni kasuks. Jumal on üle kõigist mõistuslikest formuleeringutest. Kaitseb evangeeliumi tõe lihtsust. Rousseau'l arvatavasti mõju Tolstoile ja Kierkegaardile. Rousseau' mõju: võrsuva revolutsiooni ideoloog. Suhe valgustusse. Kriitik koos Kantiga. Rousseau' teosed on esimene kõrgetasemeline rünnak valgustuse väärtustele, eelkõige mõistuse valitsusele. Vaen mõistuspärase tsivilisatsiooni vastu peegeldub hiljem edasi, rajatakse kõik tunnetele (N: Nietsche, Freud). Rousseau annab tõuke romantismile. Romantismi ja rahvusluse tõus
,,Sevastoopoli jutustused" kogumikus muljed Sevastoopoli lahingutest. ,,Luzern" jutustus põhineb ühel episoodil. Hotelli ees mängis muusik, keda aadlikud kuulavad ja naudivad, kuid keegi ei anna talle selle eest raha. Tolstoi tahab teda restorani kutsuda, kuid neid ei lubata sisse. Üldistus: aadlikud naudivad seda, mida lihtrahvas teeb, kuid mitte keegi ei ole nõus vastu midagi andma. ,,Kasakad" jutustus keskendub inimese eneseotsingu probleemidele. Peategelane on Tolstoile sarnane: ta püüab talupoegade elu kergendada. ,,Sõda ja rahu" kirjutas 1863. a sügisest. Tõeline mammut-romaan mahukas, erinevaid tegevusliine palju, tegelasi ~300. Romaan käsitleb Pr-Vene sõda ning konkreetseid ajaloolisi sündmusi, lahinguid (Austerlitzi, Borodino, Moskva vallutamine). Tolstoi kujutab sõda üksikasjaliselt, täpselt, värvikalt. Läbi tegelaste tuleb välja ka Tolstoi suhtumine sõja mõttetusse. Ta annab venelastele lootust, et päästa kodumaa
annaabi.ee 
