PLANEEDID MAA ON üks üheksast hiigelsuurest ja peaaegu ümmargusest taevakehast, mis tiirlevad ümber Päikese. Need on planeedid - tohutu suured kivi-, metalli- ja gaasikerad. Mõnda neist, näiteks Maad ja Veenust, ümbritseb atmosfääriks nimetav gaasikiht. Suurimatel planeetidel - Jupiteril, Saturnil - on ümber tolmuosakestest rõngas. Planeetide temperatuur on väga erisugune : Päikesele lähim planeet Merkuur on planeedi päeva ajal kuumem kui ahi, kuid Päikesesüsteemi servaalal paiknev Pluuto 10 korda külmem kui öine pakane. Kõik planeedid liiguvad elliptilist(ovaalkujulist) orbiiti mööda ümber Päikese. Nad tiirlevad ja pöörlevad kõik samas suunas. Läbi teleskoobi vaadates paistavad planeedid valguskettaina, mis liiguvad öösel üle taevalaotuse. Planeedid ei tekita seda valgust ise, vaid
Perioodilisi komeete on teada ainult mõnikümmend. Teleskoobis paistab komeet ebakorrapäraselt liikuva udulaiguna, mis lähenedes Päikesele kasvab sabatäheks. Komeet püsib taevas mõne päeva kuni poole aastani, kuid enamasti on komeete näha siiski mõnest nädalast mõne kuuni. Komeedid on väga hõredad taevakehad, millel võib eristada udust ümmargust pead, sellest eristuvat tuuma ning pikka heledat moodustist ehk saba. Komeedi tuum koosneb tolmuosakestest, kivikestest, jääst ning külmunud gaaside segust. Enamasti on see mõnekümne kilomeetrise läbimõõduga kamakas. Päikesele lähenedes hakkab see kamakas soojenema, tolm ja gaasid hakkavad eralduma ning selle tulemusena moodustub komeedi pea, mille läbimõõt võib olla kuni 200 000 kilomeetrit. Osa kergemat ainet paiskub päiksetuulte mõjul eemale ning sellest moodustub saba, mille pikkus võib olla kuni 100 miljonit kilomeetrit. Selle
päikesesüsteemi äärealadelt · Komeedid on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. · Nad ilmuvad enamasti ootamatult paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab"sabatäheks" · · · · . Komeedi füüsiline loomus · Väike, mõnekilomeetrise läbimõõduga tuum on komeediainus tahke osa. · Tuuma on koondunud kogu komeedi mass. · Komeedi tuum koosneb arvatavasti tolmuosakestest, aine tahkete osakeste ja külmunud gaaside,- süsihappegaasi,ammoniaagi,metaani- segust.Päikesele lähenemisel komeedi tuum soojeneb ja gaasid ning tolm hakkavad tuumast eralduma, tekitades tuuma ümber gaaskesta,mis koos tuumaga moodustavadki komeedi pea. · Hele komeet See kui hele komeet meile taevast paistab sõltub kolmest asjast: · komeedi suurusest, täpsemalt temast välja paiskuva aine hulgast
Saturnil on 18 nimetatud kaaslast, rohkem kui ühelgi teisel planeedil. Seal võib olla ka veel mitmeid väiksemaid, mis on veel avastamata. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat Planeedil on tugev magnetväli Saturni rõngad Eristatakse seitset Saturni rõngast, mis omakorda jagunevad lugematuks hulgaks pisirõngasteks Saturni rõngad koosnevad jääkristallidest ja arvatavasti meteoriit- liku päritoluga tolmuosakestest Huvitavad fakt Saturnist Saturni eripäraks heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga Saturni mass on 95 Maa massi Uraan Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet ja palja silmaga vaevu nähtav Ta on neli korda Maast suurem, kuid nii kaugel, et teda on raske näha Uraan on Päikesest 19 korda kaugemal kui Maa Uraani pind on üsna ilmetu
5. Hingamiselundite ehituslikud iseärasused võrreldes teiste elundkondadega Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga. Seestpoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises tolmuosakestest, hoiab teda niiskena ja soojendab. Hingamiselundite süsteemil on veel teisigi funktsioone. Ninaõõne ülemises osas asub haisteelund, kõri on häält tekitavaks organiks, kopsude kaudu eraldub veeaur. 6. Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes? Seda filtreerivad peenikesed karvakesed ja ninaõõnes soojendatakse seda. Suuremad osakesed võetakse kinni. 7. Kõri asukoht Kõri asub kaelal 4.6. kaelalüli kõrgusel. Milles seisneb kõri funktsioon
funktsiooni. Neoteenia - pidurdunud areng ja ellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. 2.2 ÜLEVAADE INIMORGANISMI EHITUSEST RAKUD JA KOED rakud koed organid elundkond organism · EPITEELKUDE katab organismi välispinda, organite sise- ja välispindasid. nt. nahk kaitseb keha, sisekõrva epiteelrakud võtavad ärritusi vastu, soole epiteelrakud imavad toitaineid, ripsepiteel - ripsmed ja ka hingamisteedes, puhastavad õhku tolmuosakestest. · SIDEKUDE toetab struktuure, täidab lihastevahelist ruumi, seob naha teiste organite külge, transpordib aineid(veri), koguneb naha alla ja pehmendab lööke(rasvkude). Kollageen mood. sidekoe põhimassi. Rasvkoe rasvaga täidetud rakud eelkõige varuainete kogumiseks, pehmendavad ka lööke. Seal talletatakse ka võõrained, mida erituselundid ei suuda eritada. Fibrillaarne sidekude tihedate paralleelsete kimpudena,
küsimustele kirjalikult. 1) Milliseid õõsi läbib õhk alates ninasõõrmetest kuni kopsualveoolideni? - Õhk läbib alates ninasõõrmetest ninaõõne, kõriõõne, trahhea, bronhid ja jõuab siis kopsualveoolideni. 2) Mis tähtsus on hingamisteede ripsepiteelil? - Ripsepiteeli ripsmekesed liiguvad ja ajavad hingamisteedest koos limaga välja õhku saastavaid võõrosakesi. Tänu sellele puhastub sissehingatav õhk tolmuosakestest, samal ajal ka soojeneb ja muutub niiskeks. 3) Kus asub haistmisepiteel? - Ülemises ninakäigus. 4) Mis põhjustab ninaverejooksu? - Ninaõõne veresoontest moodustuvad koobaspõimikud ja nende vigastus põhjustab tugeva ninaverejooksu. 5) Kus asuvad häälepaelad ja mis võimaldab erinevate helide tekkimist? - Häälepaelad asuvad kõriõõne keskmises ahenenud osas – häälekõris. Häälekõri
hinnatud 63 000 tonni. KOMEEDID Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja nad on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. Komeedid ilmuvad enamasti ootamatult, korduvalt nähtavaid, nn. Perioodilisi komeete on teada ainult mõnikümmend. Komeedid on väga hõredad taevakehad, millel võib eristada udust ümmargust pead, sellest eristuvat tuuma ning pikka heledat moodustist ehk saba. Komeedi tuum koosneb tolmuosakestest, kivikestest, jääst ning külmunud gaaside segust. Enamasti on see mõnekümne kilomeetrise läbimõõduga kamakas. Päikesele lähenedes hakkab see kamakas soojenema, tolm ja gaasid hakkavad eralduma ning selle tulemusena moodustub komeedi pea, mille läbimõõt võib olla kuni 200 000 kilomeetrit. Komeedi peas olev aine on väga hõre, veel hõredam on komeedi saba. 10
Taevakehad, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel. Võib olla tekkinud ühe seal eksisteerinud plahvatamisel- Phaeton. Suurim neist on Ceres (diam. 1000km) väiksemate läbimõõdud 200-300 m. Komeedid ehk sabaga tähed. Taevakehad, mis tiirlevad ümber Päikese mööda väga piklikke orbiite. Mõned neist satuvad Päikese lähedusse ka juhuslikult- mitteperioodilised komeedid. Ülejäänud on perioodilised. Tuntuim on Halley komeet. Periood on 75. a., viimati 1986 a .Komeedid koosnevad tolmuosakestest, kividest, jääst ja külmunud gaasidest. Tal on pea, tuum ja saba. Kui ta satub Päikesele ligemale, siis osa komeedist aurustub, tekib saba, 200-300 mln km pikk. Palja silmaga on nähtud 10 komeeti, binokliga umbes 50. Meteoorid. Väikesed taevakehad, mis satuvad Maa atmosfääri ja põlevad peamiselt 80 km kõrgusel ära. Kui neid on korraga palju, nimet. seda meteoorisajuks. Tav. on see sadu intensiivne augustis, sept.s. Meteoriidid
(raskemad plahvatavad supernoovadena) ja see saab tooraineks uutele tähtedele. Seegi aine, millest me koosneme, tekkis millalgi väga ammu kusagil tähe sisemuses.(7) 11 KOKKUVÕTE Referaati teha oli väga huvitav, uurides erinevaid raamatuid, sain oma püstitatud küsimustele igati ammendavad vastused ja olen nüüd selles teemas palju targem. Uurimustöö tulemusena jõudsin järeldusele, et tähed sünnivad suurtes tolmuosakestest ja gaasilisest vesinikust koosnevates pilvedes, mida nimetatakse udukogudeks. Raskusjõud tõmbab udukogu osakesi kokku tompudeks, mis omakorda tõmbuvad veel kokku, hakkavad kiiresti pöörlema ja jagunevad lõpuks mitmesajaks väikesiks osakeseks, millest igaühest saab lõpuks täht. Tähe saatuse otsustab see, kui suur on temas sisalduv ainemass ja kui kuumalt ja heledalt see põleb. Mida kuumemalt põleb, seda lühem on eluiga. Tähed
kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga. http://content.answers.com/main/content/wp/en-commons Seestpoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises tolmuosakestest, hoiab teda niiskena ja soojendab. Väline hingamine toimub rindkere rütmiliste liigutuste tõttu. Sissehingamisel satub õhk hingamisteede kaudu kopsude alveoolidesse, väljahingamisel nendest välja. Kopsualveoolide ehitus erineb hingamisteede omast /vaata kopsude ehitus/. Nende kaudu toimubki gaasivahetus : alveoolides leiduvast nn. alveolaarõhust satub verre hapnik ja sealt välja süsihappegaas. Kopsudest väljavoolav arteriaalne veri kannab hapniku kõikidesse
lähemale kui Marss, Maa või isegi Merkuur. Praegu arvavad enamus teadlased, et asteroidid tekkisid mingi planeedi purunemisel. Komeedid e. sabatähed  väga hõredad taevakehad. Täpsemal vaatlusel võib eristada kolme osa: udust ümmargust pead. Selles helendavat tuuma ja pikka heledat moodustist, mida meie nimetame sabaks. Komeedi tuum on väike, mõnekümne kilomeetrise läbimõõduga kamakas, mis koosneb tolmuosakestest, kivikestest, jääst ja külmunud gaaside segust. Komeedi saba on väga hõre ning teadlased ütlevad, et see on nähtav ,,eimiski". Niisuguse mõõtmetelt tohutu moodustise kogumass on aga kõiges miljondik Maa massist. Astronoomide poolt vaadeldud komeete on 1000 ringis. Silmaga hästi nähtavaid komeete esineb sajandi jooksul paremal juhul ehk kümmekond, binokliga jälgitavaid ehk 50 ringis. Ükski perioodiline komeet pole igavene  need kustuvad.
Kopsude minutiventilisatsioon (VE) on igas minutis kopsusid läbinud õhu hulk. Võrdub keskmise hingamismahu (VT) ja hingamissageduse (fr) korrutisega: VE = VT x fr. Kui puhkeolekus VT = 0,5l ning fr=14-1 siis VE = 7 l/min. 3. Surnud ruum ja selle tähtsus organismis Surnud ruum koosneb anatoomilisest (hingamisteede see osa, kus gaasivahetust ei toimu: nina- ja neeluruum, hingetoru, hingamisteed kuni terminaalsete bronhideni  0,15..0,2l  osa, kus sissehingatud õhk puhastub tolmuosakestest, soojeneb kehatemp-ni ning küllastub veeauruga) ning alveolaarsest surnud ruumist (tekib, kui alveoole ümbritsevatesse kapillaaridesse puudub verevool ning gaasivahetus ei ole võimalik). Anatoomiline ja alveoraalne surnud ruum moodustavad funkstionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alveoraalne surnud ruum väga väike ning anatoomline surnud ruum peaaegu võrdub funktsionaalse surnud ruumiga. 4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise
Kopsude minutiventilisatsioon (VE) on igas minutis kopsusid läbinud õhu hulk. Võrdub keskmise hingamismahu (VT) ja hingamissageduse (f r) korrutisega: VE = VT x fr. Kui puhkeolekus VT = 0,5l ning fr=14-1 siis VE = 7 l/min. 3. Surnud ruum ja selle tähtsus organismis Surnud ruum koosneb anatoomilisest (hingamisteede see osa, kus gaasivahetust ei toimu: nina- ja neeluruum, hingetoru, hingamisteed kuni terminaalsete bronhideni  0,15..0,2l  osa, kus sissehingatud õhk puhastub tolmuosakestest, soojeneb kehatemp-ni ning küllastub veeauruga) ning alveolaarsest surnud ruumist (tekib, kui alveoole ümbritsevatesse kapillaaridesse puudub verevool ning gaasivahetus ei ole võimalik). Anatoomiline ja alveoraalne surnud ruum moodustavad funkstionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alveoraalne surnud ruum väga väike ning anatoomline surnud ruum peaaegu võrdub funktsionaalse surnud ruumiga. 4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja
Perioodilisi komeete on teada ainult mõnikümmend. Teleskoobis paistab komeet ebakorrapäraselt liikuva udulaiguna, mis lähenedes Päikesele kasvab sabatäheks. Komeet püsib taevas mõne päeva kuni poole aastani, kuid enamasti on komeete näha siiski mõnest nädalast mõne kuuni. Komeedid on väga hõredad taevakehad, millel võib eristada udust ümmargust pead, sellest eristuvat tuuma ning pikka heledat moodustist ehk saba. Komeedi tuum koosneb tolmuosakestest, kivikestest, jääst ning külmunud gaaside segust. Enamasti on see mõnekümne kilomeetrise läbimõõduga kamakas. Päikesele lähenedes hakkab see kamakas soojenema, tolm ja gaasid hakkavad eralduma ning selle tulemusena moodustub komeedi pea, mille läbimõõt võib olla kuni 200 000 kilomeetrit. Osa kergemat ainet paiskub päiksetuulte mõjul eemale ning sellest moodustub saba, mille pikkus võib olla kuni 100 miljonit kilomeetrit. Selle tohutu moodustise
kilomeetri paksune atmosfäär. Jupiter peidab endas hiiglaslikku ookeani, mis aga ei sisalda vett, vaid koosneb vedelast vesinikust ja heeliumist. Selle sügavus on umbes 40 000 kilomeetrit ja tõenäoliselt alles selle põhjas on tahke pinnas. Üksikasjalikud uurimistulemused Jupiterist saadi 1979.aastal, kui planeedi lähedalt möödus kaks kosmosesondi Voyager. Muu hulgas avastati Jupiteri rõngas, mis koosneb 55 000 kilomeetri kaugusel ümber Jupiteri tiirlevatest tolmuosakestest. ( 1.) Jupiteri tiirlemisperioodiks on ligi 12 aastat. Planeedi näiva liikumise määrab ära põhiliselt Maa liikumine. Jupiter pöörleb kiiresti, pöörlemisperiood sõltub ,,geograafilisest laiusest": ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi ja 50 minutit, poolustel aga viis minutit kauem. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik. Planeedil on tugev magnetväli, seega peab tal olema ka tahke tuum. Kosmosejaam Galileo on selgeks teinud, et vesinik moodustab 86% atmosfäärist
nn. Perioodilisi komeete on teada ainult mõnikümmend. Teleskoobis paistab komeet ebakorrapäraselt liikuva udulaiguna, mis lähenedes Päikesele kasvab sabatäheks. Komeet püsib taevas mõne päeva kuni poole aastani, kuid enamasti on komeete näha siiski mõnest nädalast mõne kuuni. Komeedid on väga hõredad taevakehad, millel võib eristada udust ümmargust pead, sellest eristuvat tuuma ning pikka heledat moodustist ehk saba. Komeedi tuum koosneb tolmuosakestest, kivikestest, jääst ning külmunud gaaside segust. Enamasti on see mõnekümne kilomeetrise läbimõõduga kamakas. Päikesele lähenedes hakkab see kamakas soojenema, tolm ja gaasid hakkavad eralduma ning selle tulemusena moodustub komeedi pea, mille läbimõõt võib olla kuni 200 000 kilomeetrit. Osa kergemat ainet paiskub päiksetuulte mõjul eemale ning sellest moodustub saba, mille pikkus võib olla kuni 100 miljonit kilomeetrit
Esimese kaeve huumushorisondi tüsedus on 30 cm, teisel mullal 40 ja kolmanda toorhuumuslik horisont on 10 cm sügav. Erinevusena võib välja tuua põllukaevel El ehk väljauhte horisondi, kust on lessiveerumise tulemusena peene tolmu ja savi osakesed laskuva veega allpool asuvasse horisonti. Selline eluvioakumulatiivne protsess saab toimuda ainult neutralsetes tingimustes. Lessiveerumise tagajärjeks on pindmise kihi vaesumine ibest ja tolmuosakestest ning rauast ning sisseuhtehorisondi rikastumine nende osakestega. (Mullateadus) El-horisondi tüsedus on 32 cm. Põllumullal on sisseuhtehorisondiks illuviaalhorisont, (16 cm) mis on tekkinud ülemistest horisontidest pärit savi- ja ibeosakeste sisseuhtel väljauhtehorisondi alla. Värvuse poolest on horisont, kas kakao- või šokolaadipruun. Kahes järgnevas sügavkaeves - rohumaa ja metsa omas esineb Bw horisont
Teleskoobis paistab komeet ebakorrapäraselt liikuva udulaiguna, mis lähenedes Päikesele kasvab sabatäheks. Komeet püsib taevas mõne päeva kuni poole aastani, kuid enamasti on komeete näha siiski mõnest nädalast mõne kuuni (vt.joonis3.). Joonis.3. Komeedid Komeedid on väga hõredad taevakehad, millel võib eristada udust ümmargust pead, sellest eristuvat tuuma ning pikka heledat moodustist ehk saba. Komeedi tuum koosneb tolmuosakestest, kivikestest, jääst ning külmunud gaaside segust. Enamasti on see 21 mõnekümne kilomeetrise läbimõõduga kamakas. Päikesele lähenedes hakkab see kamakas soojenema, tolm ja gaasid hakkavad eralduma ning selle tulemusena moodustub komeedi pea, mille läbimõõt võib olla kuni 200 000 kilomeetrit. Osa kergemat ainet paiskub päiksetuulte
eest taha suunas, diafragma kontraktsioonil tema kuppel lameneb ja rinnaõõne maht suureneb ka vertikaalsuunas. Rahulikul hingamisel lisatakse hingamisteedesse ja eemaldatakse sealt ligikaudu 0,4-0,5l õhku, seda ruumala nim hingamismahuks. Üks osa hingamismahust täidab hingamisteede selle osa, milles gaasivahetust ei toimu, sinna kuuluvad nina- ja neeluruum, hingetoru ja hingamisteed kuni terminaalbronhioolideni. See on anatoomiline surnud ruum, kus sissehingatud õhk puhastub suurematest tolmuosakestest, soojeneb kehatemperatuurini ja küllastub veeauruga. Hingamisteede see osa, kus toimub gaasivahetus vere ja alveolaargaasi vahel, on gaasivahetustsoon, sinna jõuab hingamismahust 0,3-0,35l. Gaasivahetustsooni jõudnud sissehingatav õhk muudab alveolaargaasi koostist, mistõttu on võimalik venoosest verest CO 2 ära anda ja viia verre täiendav kogus O2, st verdarterialiseerida. Kui alveoole ümbritsevates kapillaarides puudub verevool, siis
sisemiste roietevahelihaste kokkutõmme. Sügaval ja raskendatud hingamisel muudavad rinnaõõne mahtu ka hingamise abilihased: kaelalihased, saaglihas, rangluualune lihas, kõhulihased jt. Kopsude alveolaarventilatsioon. Surnud ruumid: Üks osa hingamismahust täidab hingamisteede selle osa, milles gaasivahetust ei toimu, sinna kuuluvad nina- ja neeluruum, hingetoru ja hingamisteed kuni terminaalbronhioolideni. See on anatoomiline surnud ruum, kus sissehingatud õhk puhastub suurematest tolmuosakestest, soojeneb kehatemperatuurini ja küllastub veeauruga. Kui alveoole ümbritesevates kapillaarides puudub verevool, siis nende alveoolide ventileerimisel gaasivahetus alveolaarõhu ja vere vahel pole võimalik ning tekib alvolaarne surnud ruum. Anatoomiline ja alvolaarne surnud ruum kokku moodustavad funktsionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alvolaarne surnud ruum väga väike ning anatoomiline surnud ruum võrdub funktsionaalse surund ruumiga.
väljendamiseks, tingimusteks on siis 0 ºC, 760 mmHg ja veeauruta gaasisegu (võimaldab erinevaid mõõtmistulemusi võrrelda). Hingamismaht- teatud osa kopsudes olevast gaasisegust, mis uueneb hingamisel. Üks osa hingamismahust täidab hingamisteede selle osa, milles gaasivahetust ei toimu, sinna kuuluvad nina- ja neeluruum, hingetoru ja hingamisteed kuni terminaalbronhioolideni. See on anatoomiline surnud ruum, kus sissehingatud õhk puhastub suurematest tolmuosakestest, soojeneb kehatemperatuurini ja küllastub veeauruga. Kui alveoole ümbritesevates kapillaarides puudub verevool, siis nende alveoolide ventileerimisel gaasivahetus alveolaarõhu ja vere vahel pole võimalik ning tekib alvolaarne surnud ruum. Anatoomiline ja alvolaarne surnud ruum kokku moodustavad funktsionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alvolaarne surnud ruum väga väike ning anatoomiline surnud ruum võrdub funktsionaalse surund ruumiga
annaabi.ee 
