1. Transistorvimendusaste hise emitteriga. Koostada ja pingestada skeem kollektorvooluga ca 1 mA,kollektorvooluga 6V, toitepingega 12V, pingevimendusteguriga 10,kasutades tpunkti stabiliseerimiseks ka emittertakistust. 2. Transistorvti - selle koostamise alused. 3. Kahetaktilised skeemid. 4. Diferentsiaalvimendi omadused. 5. Tagasisedestatud vimendi vimendustegur. Koostada tagasisedestatud vimendi plokkskeem pingevimendusteguriga 100, kui tagasisideta vimendi enda vimendustegur on 1000000. Leida sama tagasisidestatud vimendi vimendustegur kui vimendi enda vimendus muutub 1000000st poole viksemaks. Palju muutus
väljundseadmed ning välismälud. Emaplaat(motherboard) · On plaat, millele on kantud, voolurajad, mis seovad üheks süsteemiks, protsessori,mälud ja mälupesad, laiendkaartide pesad,kettasedmete pistikud jpm. Pordid (port) · On mitmerealised pistikud, mille abil saab arvutiga ühendada printereid, hiirt, klaviatuuri ja teisi seadmeid. Toiteplokk (power supply) · Varustad arvutit seadmete vajalike parameetritega toitepingega (muundab 220 volti 16, 12 või vähemaks voldiks)
omadusi. Kui anda mitte inventeerivasse sisendisse üsnagi väike sisend pinge (näiteks karakterisitka kuju: Nii näiteks on helisagedus võimendi vajaliks sagedus karakteristika 10mV), siis läheb väljund positiivsesse küllastusse, kus väljund pinge on ligilähedane Op võimendi sageduskarakteristikast väiksema võimendusega ja kitsama sagedus ribaga, positiivse toitepingega, kui aga anda sama pinge inveneerivasse sisendisse, siis tekkib kusjuures sagedusriba laius on piiratud nii alt kui ülevalt. Alumine sagedus piir väljundis negatiivne küllastus, kus väljundpinge on ligilähedane negatiivse toitepingega. määratakse sisendisse ühendatud RC-ahelaga R1, C1, mis ei lase läbi alalispinge Kasutatava toitepinge väärtus määrab ühtlasi maksimaalse väljund pinge amplituudi
korraldusi ja täidab need. (Intel , AMD) Emaplaat (Mohterboar) Emaplaat on plaat millele on kantud voorurajad mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad ,laiendkaartide pesad kettaseadmetekettsa,kettapistikud jpm. Pordid (port) on mitmerealised pistikupesad ,mille abil saab arvutiga ühendada printereid, hiirt, klaviatuuri ja teisi seadmeid. (logitech,HP) Toiteplokk (power supply) Varustab arvuti seadmeid vajalike parameetritega toitepingega (muundab 220 volti, 12 või vähemaks voldiks). Laienduspesad, siinid Laienduspesad: on lisaseadmete ja-mälu paigaldamise kohad. Siinid : mööda siine edastatakse infot protsessori ja teiste seadmete vahel. Kõvaketas (Hard Disk Drive) on magnetketas ,kuhu on võimalik talletada suures koguses informatsiooni. Disketiseade seade andmete lugemiseks disketil või nende salvestamiseks sellele. Diskett mahutab 1,44 MB. Laserplaadiseade (CD-ROM)
R´L=RL/n2, n=W1/W2. Kui koormustakistus on väljund takistusest väiksem tuleb kasutada pinget vähendavat trafot kui suurem siis pinget tõstvat trafot. Joonis 2.5.3 Tingituna trafost muutub ka transistori tööreziim sest kollektor pinge muutused ei teki nüüd mitte kollektor takistuse pingelangu kaas abil. Vaid toitepinge ja primaarmähisel tekkiva emj jõuliitumisel. Kui sisend signaal puudub siis on kollektori ja emitteri vaheline pinge võrdne toitepingega. Kui sisend signaali suurenemisel tekib kollektor voolu suurenemine siis induttseeridakse pirmaar mähisel emj mis püüab voolu suurenemist takistada see tähendab tema minus on suunatud kollektorile. Sisend signaali vähenemisel püüab aga trafo induktiivsus. Voolu muutust takistada ja emj pluss on suunatud kollektorile. Praktiliselt võib taolises reziimis kollektori ja emitteri vaheline pinge muutuda toitepingest märksa suuremaks.
otsese sidestuse kasutamise ja vajaduse sümeetrilise toitepinge järele. Op võimendi võimendus tegur on väga suur vähemalt 20 000- 1 000 000 korda. Ja seetõttu kasutatakse tema kasutamisel negatiivset tagasisidet, mis võimaldab kujundada täpsemalt võimendi omadusi. Kui anda mitte inventeerivasse sisendisse üsnagi väike sisend pinge (näiteks 10mV), siis läheb väljund positiivsesse küllastusse, kus väljund pinge on ligilähedane positiivse toitepingega, kui aga anda sama pinge inveneerivasse Inventeerivalvõimendil antakse sisend signaal läbi takistuse R1 inventeerivasse sisendisse ja sellesse sisendisse, siis tekkib väljundis negatiivne küllastus, kus väljundpinge on ligilähedane negatiivse samasse sisendisse tuuakse väljundist takistusega R2 tagasiside pinge. See tagsiside on negatiivne, sest toitepingega. Kasutatava toitepinge väärtus määrab ühtlasi maksimaalse väljund pinge amplituudi
Toiteplokk Toiteploki ülesandeks on arvuti toitmine vajalike parameetritega toitepingega. Kuigi Elektroonikaseadmed tarbivad madalapingelist voolu, tuleb meeles pidada, et toiteplokis (ja veel võib olla mõnes seadmes) on kasutusel needsamad 220 volti, mis sõrmega katsudes on vähemalt ebamugav, kui mitte surmav. Seega ettevaatust! Enne toite sisselülitamist tuleks kindlasti arvuti juhendist kontrollida millisele toitepingele arvuti on mõeldud. Vastasel korral võib saada suurte, kuid kallihinnaliste suitsupilvede omanikuks, kui arvuti on lülitatud pingele 110 või 127
Joon.1.13 Kõikide lülitireziimis töötavate transistoride puhul on probleemiks transistori reziimis töötamine induktiivkoormuse korral. Kui me lülitame transistoriga aktiivtakistusliku koormuse, siis me liigume koormussirgel punkti A ja B vahel ilma igasuguseliste kõrvalekaldumisteta. Kui aga lülitatav objekt on induktiivse iseloomuga, siis tekib selle koormuse klemmidel voolu muutuste korral emj mis liitub toitepingega ja transistori tööreziim muutub oluliselt. Voolu suurenemisel indutseeritakse emj milline püüab voolu suurenemist takistada.Tekkiva elektromotoorjõu polaarsus on selline ,et ta lahutub toitepingest ja tööreziim ei muutu enam mööda koormussirget AB vaid vastavalt alumisele ringile (joon.1.13). See reziim ei ole transistorile ohtlik. Kui aga hakkame transistori välja lülitama (sulgema), siis püüab emj säilitada tarbijat läbivat voolu, ning
Takistuse mõõtühik on oom (lühend ) Pinge, voolutugevus ja takistus on omavahel seotud, ühe suuruse muutumisel muutub ka mõni teine neist. Seda sõltuvust nimetatakse ohmi seaduseks. Elektrivoolu võimsus. Ajaühikus elektrivoolu poolt tehtud töö on elektrivoolu võimsus. Võimsuse ühikuks on vatt (W). Tehtud tööd on võimalik arvutada: korrutades omavahel aja, pinge ja voolutugevuse. Tarbija võimsuse leidmiseks piisab kui korrutame teda läbiva voolutugevuse toitepingega (vooluvõrgu, patarei või aku pingega). 6. Kasutatud allikad · http://en.wikipedia.org/wiki/Electricity · www.energia.ee/et/tasubteada · http://www.koolielu.edu.ee/tehnoloogia/b_12/potentsiaalid.htm · http://www.koolielu.edu.ee/tehnoloogia/b_12/tugevus.htm
Kuigi pulsilaiusmodulatsiooni saab kasutada informatsiooni edastamiseks, on selle peamine kasutusala elektriseadmete võimsuse kontrollimine. Kõige rohkem kasutatakse pulsilaiusmodulatsiooni võimsuse kontrollimiseks inertsiga koormistel, näiteks mootoritel.[1] Koormisele rakendatavat keskmist pinget (ja voolu) kontrollitakse toitepinge ning koormuse vahelise lüliti kiirel sagedusel sisse- ja väljalülitamisega. Mida kauem on lüliti sisse lülitatud (ehk koormis on ühendatud toitepingega), seda suurem on koormisele rakendatav pinge.[2] Pulsilaiusmodulatsiooni sisse- ja väljalülitussagedus peab olema nii suur, et see ei mõjutaks rakendatavat koormist soovimatul kujul. Selline sagedus on seadmetel väga erinev. Näiteks peab elektripliidi puhul lülitamine käima vaid paar korda minutis, lambi valgusregulaatoris 120 korda sekundis ning helivõimendites ja mikroskeemides peab lülitussagedus olema kümnetes kuni sadades kilohertsides.[2]
pinget tõstvat trafot. Elektrilises reziimis on trafo sidestuse korral erinevusi seetõttu, et kollektorahelas ei toimi nüüd mitte alalisvooluline pingelang, vaid primaarmähisel voolu muutustest indutseeritud. Kui sisendsignaal puudub, siis määrab tööreziimi transitoris tööpunkti vool ja toitevool, ning sel juhul on kolektori ja emiteri vaheline pinge võrdne toitepingega. Kui sisendsignaali toimel hakkab vool suurenema primaarmähise induktiivsus seda suurem on takistus tekib elektromotoorjõud, mille toimel kolektori ja emiteri vaheline pinge väheneb. Kui sissendsignaali vähenemisel tekib kolektorvoolu vähenemine, siis muudab emj. polaarsust,
npn pnp . 23. Millega võrdub tavaliselt opvõimendite võimendustegur? Võimendustegur=väljundsuurus/sisendsuurus(Näide:Ku=Uout/Uin) 24. Millised on opvõimendite populaarsed kasutusalad? Analoogelektroonika( , .) 25. Kuidas võib võimendeid liigitada voolu järgi? Mitte linearsed, linearsed, vahelduv voolu võimendid 26. Kui kaks toitepinget on 15 V, milline on siis tipust-tipuni suurus ideaaljuhul? 30 27. Opvõimendil on avatud kontuuri võimendustegur 100000 toitepingega ±12 V. Milline on minimaalne vajalik sisend (V), selleks et tekiks küllastus? -0,00012 28. Milline on opvõimendi võimendustegur, milles kasutatakse sisendtakistust 100 ja tagasisidetakistist 100 k ? 1000 29. Nimetage negatiivse tagasiside eeliseid. Negatiivne tagasiside parandab võimendusteguri stabiilsust, vähendab moonutusi ja suurendab keskriba. 5.4. Küsimused impulss- ja digitaalelektroonikast 1. Milline on põhiline erinevus lineaarse ja lülitava lülituse vahel?
See tähendab suure ajakonstandiga ahelaga reziimis eeldasime, et meil on tegemist suure harvendusega signaaliga, nii multivibra töösagedust saab muuta kondensaatorite mahtuvuse või baasi takistuste valikuga. Väljund et pausi vältel jõuab kondensaator lõpuni tühjeneda. Juhul kui sisend pinge on väikese harvendusega, pinge amplituud on praktiliselt võrdne toitepingega sest pingelang transistoril küllastatud olekus on siis tekkib laadimise ja tühjenemise reziimides erinevus. See tuleneb sellest, et pausi vältel kondensaator üsna väike. Väljund impulside kuju on esikülje moonutusega see on kumerusega sest igakord kui trans tühjeneb ainult osaliselt, see täjendab järgmise impulsi saabumisel on tal mingi jääk pinge. Ja järgmise sulgub ja toimub kollektor pinge tõus, toimub ka vastava kollektoriga ühendatud kondensaatori
Teema 3 Pooljuhtseadised 48 Lülitireziimis töötavate transistoride puhul võib tekitada probleeme töötamine induktiivkoormusega. Aktiivtakistusliku koormuse korral liigub transistori tööpunkt koormussirgel punkti A ja B vahel ilma kõrvalekalleteta. Kui aga kommuteeritav objekt on induktiivse iseloomuga, siis tekib sellise koormuse klemmidel voolu muutuste korral endainduktsiooni elektromotoorjõud, mis liitub toitepingega, mistõttu transistori tööreziim oluliselt muutub. Voolu suurenemisel indutseeritakse elektromotoorjõud, milline püüab voolu suurenemist takistada. Tekkiva elektromotoorjõu polaarsus on selline, mis lahutub toitepingest ja tööreziim ei muutu enam mööda koormussirget AB, vaid vastavalt alumisele ringile joonisel 6.26. See reziim ei ole transistorile ohtlik. Joonis 6.26. Induktiivse koormusega transistor lülitireziimis [4].
Joonis 4 NLX emaplaat NLX tüüp on nagu LPX, mõelduyd peamiselt suurtele arvutikomplektide tootjatele. Paljud muudatused on tehtud selle mõttega, et oleks võimalik toota erineva kujuga arvuteid ja et oleks võimalik seda teha odavalt. Emaplaadil paiknevad komponendid Emaplaat on mitmekihiline mikroelektroonika seadeldis, mille eesmärgiks on võimaldada andmeedastuskanalite kaudu liigutada andmeid erinevate emaplaadil paiknevate komponentide vahel, samas varustades neid sobiva toitepingega, mis saadakse toiteplokist. Protsessor Protsessor (CPU Central Processing Unit) on kesktöötlusseade, arvuti "aju", mis juhib kõiki arvutis toimuvaid protsesse. Protsessor on väike komplektne arvutusmasin, mis on mahutatud ühte kiipi (Chip) ehk mikroskeemi, siit ka sageli kasutatav nimetus: mikroprotsessor (microprocessor). Igal protsessoril on kaks põhikomponenti: · ALU (Arithmetic/Logic Unit), aritmeetika-loogikaseade, mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid
"kaasavõtmise võimaldamine" ja seega seaduslik... .bmp- bitmap - bittkaart, ruutpunktikestest koosnev pilt. .tif kvaliteetsete fotode jaoks. .bat- batch fail on .bat laiendiga fail kuhu kirjutad ainult käsu ja ta teeb selle ära kui käima panna .exe- Käivitusfailid/täitmisfailid on programmid, millede abil Sa käivitad enamus ülessandeid oma kompuutris Toiteplokk Toiteploki ülesandeks on arvuti toitmine vajalike parameetritega toitepingega. Kuigi Elektroonikaseadmed tarbivad madalapingelist voolu, tuleb meeles pidada, et toiteplokis (ja veel võib olla mõnes seadmes) on kasutusel needsamad 220 volti, mis sõrmega katsudes on vähemalt ebamugav, kui mitte surmav. Seega ettevaatust! Enne toite sisselülitamist tuleks kindlasti arvuti juhendist kontrollida millisele toitepingele arvuti on mõeldud. Vastasel korral võib saada suurte, kuid kallihinnaliste suitsupilvede omanikuks, kui arvuti on lülitatud pingele 110 või 127 volti
voolu, pos pinge korral tekib. S-neelu-paisu karakt tõus, mida suurem, seda paremad võimendus omadused. Trans sisetak-trans kanali dün tak(väike kallak, suur tak). 3pdf 3. =inv, ainult R1 asemel paralleelselt mitu taki eraldi sisenditega. Olgu IsisDif=0, siis Its=I1+.. +In või Usis=-(U1+..+Un) Uvalj=-(Rts/R1*U1+..+Rts/Rn*Un) 4. emitter coupled logic(emittersidestus)-voolud erinevad vähe, aga kogu aeg sees. Kas väikeste pingete korral. Põhielem on voolu ümberlülit, neg toitepingega. Kui x>Uo, siis juhib T1. Voolav vool I=const 12pdf 5. Kõik loend-d on 2ndloendurid, 10ndloend on modif 2nd, trig baasil; *summ *lahut *reversiivsed | asünc-trig järjestik ja lülitavad info muutusel ja sünc-lülitavad korraga; Loendavad ipulsse. Liigitus 2nd-mitte2nd käib täissaamise kohta(6nd loendur) Pilet 7. 1. pooljuhtdiood 2. formeeritud kanaliga MOSFET 3. diferentsiaalvõimendi OV baasil 4. 2NING-EI element 5. lihtne DAM 1. Anood-|p|n|-katood
-põrandakatte ja viimistlustööde masinad ja seadmed; -plaatijate tööriistad 298-Kuidas liigitatakse elektrilised käsimasinad kasutatava voolu liigi järgi? -alalisvool (vt tv lk 44 joon 2.6); -normaalsagedusega vahelduvvool (50 Hz) (vt tv lk 44 joon 2.4); -kõrgsagedusega vahelduvvool (200 Hz). 299-Millised on elektrilistes käsimasinais kasutatavad vahelduvvoolu mootorid? ühefaasilised kollektormootoriga masinad toitepingega U 250 V. Need masinad on varustatud mitmesuguste töötamist ja käsitsemist hõlbustavate elektrooniliste ja mehaaniliste lisaseadmetega nagu nt: -elektrooniline pöörlemiskiiruse regulaator; -elektrooniline pöördemomendi piiraja ja momendi eelseadistus; -ülekoormuskaitse; -mehaaniline käigukast; -mehaaniline või elektrooniline reevers; -mikrokompuuter mälu seadmega tööparameetrite valimiseks (vt tv lk 44 joon 2.10);
ning topeltlaiusega rööbastee tegemine. Uuringus jõuti järeldusele, et topeltlaiusega rööbasteel on kõige suuremad tehnilised piirangud ning seda tuleks kasutada ainult erandjuhtudel, kui eraldi 1435 mm rööbastee tegemine ei ole võimalik. (AECOM 2011) 8 Rail Balticu lõigud soovitatakse elektrifitseerida 25 kV vahelduspingel. Kuna mitmel juba olemasoleval lõigul kasutatakse 3 kV alalispinget, siis võib osutuda vajalikuks ka kahe toitepingega veeremi kasutamine. (AECOM 2011) AECOM pakkus välja kasutustasude taseme, mille korral oleksid nii reisijateveo- kui kaubaveoteenused kasumlikud: reisijateveooperaatoril kujunes hinnaks 3,95 eurot rongi kilomeetri kohta ning kaubaveooperaatoril 5,92 eurot rongi kilomeetri kohta. (AECOM 2011) AECOMi arvutuste kohaselt peaks Rail Balticu infrastruktuuri rajamisel Euroopa Liidu poolne toetus Balti riikide osas olema 2,07 miljardit eurot, millest Eesti investeeringute osa oleks 600,3
Kui ahela väljund U0 lühistada (U0= 0), siis on vool ahelas määratud lineaarse takistusega R ja toitepingega E. Graafikul asub see lühisreziimile vastav punkt väärtusega E/R püstteljel. Kui ahel katkestada, siis on voolutugevus ahelas null.
L (R ) C U CE IC E/RC E UCE B A e D C VD +E e JOONIS 4.14. Kõikide lülitireziimis töötavate transistoride puhul on probleemiks transistori töötamine induktiivkoormuse korral. Kui me lülitame transistoriga aktiivtakistusliku koormuse, siis me liigume koormussirgel punkti A ja B vahel ilma igasuguste kõrvalekaldumisteta. Kui aga lülitatav objekt on induktiivse iseloomuga, siis tekib selle koormuse klemmidel voolu muutuste korral emj mis liitub toitepingega ja transistori tööreziim muutub oluliselt. Voolu suurenemisel indutseeritakse emj milline püüab voolu suurenemist takistada. Tekkiva elektromotoorjõu polaarsus on selline ,et ta lahutub toitepingest ja tööreziim ei muutu enam mööda koormussirget AB vaid vastavalt alumisele ringile (joon.4.14). See reziim ei ole transistorile ohtlik. Kui aga hakkame transistori välja lülitama (sulgema), siis püüab emj säilitada tarbijat läbivat voolu, ning tema klemmidel
JOONIS 4.14. Kõikide lülitireziimis töötavate transistoride puhul on probleemiks transistori töötamine induktiivkoormuse korral. Kui me lülitame transistoriga aktiivtakistusliku koormuse, siis me liigume koormussirgel punkti A ja B vahel ilma igasuguste kõrvalekaldumisteta. Kui aga lülitatav objekt on induktiivse iseloomuga, siis tekib selle koormuse klemmidel voolu muutuste korral emj mis liitub toitepingega ja transistori tööreziim muutub oluliselt. Voolu suurenemisel indutseeritakse emj milline püüab voolu suurenemist takistada. Tekkiva elektromotoorjõu polaarsus on selline ,et ta lahutub toitepingest ja tööreziim ei muutu enam mööda koormussirget AB vaid vastavalt alumisele ringile (joon.4.14). See reziim ei ole transistorile ohtlik. Kui aga hakkame transistori välja lülitama (sulgema), siis püüab emj säilitada tarbijat läbivat voolu,
imeväikesi mikro osakesi. Ja elektrit juhtivad ja mitte elektrit juhtivat Termopasta ostul tuleks jälgida tema soojusjuhtivust, elektrijuhtivust, viskoossust ning mille põhine ta on silikoon, hõbe jne. Paigaldamisel jälgida et ei oleks liiga paksult ja tuleks eelnevalt puhastada nii protsessor kui ka cooler, piirituse vms. Aurustuva ainega. 55. Toiteplokid ja nende võimsused. Toiteplokk Toiteploki ülesandeks on detailide toitmine sobivate toitepingega. Enamik kaasaegseid arvuteid võimaldab töötada nii 110 kui ka 220 voldise pingega. Arvutiplokis on peidus ka jahutusventilaator. Emaplaadile ühendatakse eriliste ühenduste abil.AT toiteplokk AT emaplaadele on pildil olevad ühendused. Jälgida tuleb ühendusel, et mustad juhtmed jääksid kõrvuti. Arvuti seiskamiseks tuleb lülitada power-nuppu. Kettaseadme juhtmed ATX toiteplokid Vool läheb otse emaplaadile. Arvuti lülitub isevälja.Toitepinged AT toiteplokk +5 -5 +12
Avanemisprotsessi võib jagada kolmeks etapiks: paisu-emitteri mahtuvuse laadimine, paisu- kollektori mahtuvuse laadimine ja paisu-emitteri mahtuvuse laadimine IGBT-transistori täieliku küllastumiseni. Ajavahemiku t0 vältel laeb paisuvool IG sisendmahtuvust CGE ja paisu-emitteri vaheline pinge UGE kasvab läviväärtuseni UGE(th). Kuna UGE on ikka veel madalam kui UGE(th), puudub sellel etapil kollektori vool ja kollektor-emitteri vaheline pinge UCE on võrdne toitepingega (UCC). IGBT-transistori avanemisprotsess algab kohe, kui UGE ületab pinget UGE(th) (ajavahemik t1). Kollektori vool IC hakkab kasvama ning saavutab koormusvoolu väärtuse IC(load), mis on võimalik ainult ideaalse vabavooludioodi korral. Reaalse vabavooludioodi puhul ületab 103 UGE Miller'i tasand UGE(on) UGE(pl) UGE(th)
sisendit. Üht sisendit nim. tugipinge sisendiks ja sinna antakse see pinge mille suhtes teist pinget võrreldakse. Teine sisend on võrdluspinge sisend kuhu antakse see muutuv pinge mida me soovime etteantud tugipingega võrrelda. Pingete võrdsuse saavutamisel tekib väljundpinges hüpe või formeeritakse väljundvõimsus. Andes tugipinge mitteinverteerivasse sisendisse läheb opvõimendi väljund positiivsesse küllastusse kus väljundpinge on lähedane positiivse toitepingega, andes nüüd sisendpinge ka teisele sisendile ei muutu opvõimendi olekus esialgu midagi, seni kuni sisendpinge saavutab tugipinge. Niipea kui sisendpinge ületab tugipinge kasvõi mõne millivoldi võrra saab maksvusele inverteeriva sisendi toime ja võimendi väljund läheb negatiivisesse küllastusse. Asendimuutus toimub mõningase hilinemisega ja see on sisuliselt seotud väljundtransistoride küllastusest väljumisega,
transistori voolud ja pinged ning staatiliste tunnusjoontega pole enam võimalik kõiki neid muutusi iseloomustada. Sellist olukorda võime vaadelda kui transistori ja koormustakistuse järjestiklülituse lahendamist grafoanalüütilisel teel. Transistori omadusi kajastavale väljundtunnusjoontele kanname koormustakistusest sõltuva koormussirge, mille kaks punkti on piirreziimide abil lihtsalt määratavad. Kui Ic = 0, siis on kollektori ja emitteri vaheline pinge võrdne toitepingega s.t. UCE = E ja võime märkida punkti kollektorpinge teljel. Kui aga transistori takistus on null, siis läbib ahelat vool E / Rc ja saame punkti kollektorvoolu teljel. Nende punktide ühendamisega saamegi väljundtunnusjoontel koormussirge millele peavad vastama kõik transistori ja koormustakistuse järjestiklülituse reziimid.. Selliselt on konstrueeritud joonisel 6.24 toodud dünaamilised väljundtunnusjooned. Joonis 6.24. Transistoril on võimalik kolm tööreziimi
AT See on vanemat tüüpi arvutikorpuste standard (alates 286-st), mis näeb ette laienduspesade asukoha emaplaadil, ühtset tüüpi emaplaadi toitepistiku ja nn. Full AT emaplaadi, lisakaartide maksimaalsed lubatud mõõtmed ja kinnitusavade asukohad. Tänapäeval on nn. Baby AT (originaalse IBM AT uuendatud variant) tüüpi korpused kõige levinumad. Seda tüüpi emaplaadid töötasid 5 voldise toitepingega. ATX See standard tekkis Pentium tüüpi arvutite ilmumisega. Selles on püütud vähendada soojuskadusid. Selleks võeti kasutusele madalam 3,3 voldine toitepinge. Lisati PCI siin (kuigi seda esines ka uuematel AT plaatidel, kuid need toimisid läbi muundurite). Püüdes parandada jahutusõhu liikumist arvutis, paigutati mitmed komponendid emaplaadil ümber. Protsessor pandi vahetult toiteploki ventilaatori kõrvale, lootuses et protsessorile pole enam eraldi jahutust vaja
2.1 . Märkigerlr, et kõikideļ julrttrclel on ttrootori nroment ligikaudu võrdeline staatori i-aasi.,,ooļtr ruudltga' Konstantsel sageduseļ töötarniseļ on staatārivool ligikaudu võrdeļine ltrcotori toitepingega' Seega ei atuta türistoņirrgeregulaatoril põhinev sujuvkäivitus tracļįtsioorli]iste käivitusviisidega paremat tnootori monrendi-voolu suhet, ktrid võimaIcļaĮ.. valicla käivitusmomendi suurust. Su.jrivkäivitr-rse peamiseks eeļiseks traditsiooIriļisįe
annaabi.ee 
