-Ajaline järgnevus (pöörd- või ajaline järjestus, probleemi kujunemine) -Rühmitamine (vaadeldavad nähtused jagatud rühmadeks, kirjeldus/arutlev kirjand) -Analüüsimine e. eritlemine (teema lahutatakse osadeks, arutletakse probl. olemuse üle) -Vastandamine (esitatakse 2 vastandlikku poolt: enne-praegu, poolt-vastu; kirjeldus/jutustav/arutlev) -Põhjuslike seoste esiletoomine ja järelduste tegemine (soovitused, viisid, mõjud, kirjeldus, vähe jne) Jutustamine tutvusta sündmust, toimumisaega, -kohta, osalisi ajaline järgnevus ainult kõige olulisematest sündmustest lühikesest ajavahemikust väga pikalt ja põhjalikult pikast ajavahemikust ühe-kahe lausega Kirjeldamine leia üles kõige iseloomulikum pisematedki detailid, ära unusta tervikut värvikad omadussõnad tabavad võrdlused üks nähtus mitmest küljest Arutlemine too näiteid võrdle ja vastanda liigenda probleem osadeks) analüüsi Lausete seostamise võimalused -Sõnakordus (rõhutamine, mõjutamine)
Ajamäärused Ajamäärus väljendab sündmuse ajalisi parameetreid. Ajamäärused jagunevad neljaks: 1. Toimumisaega näitav • määrsõna, nt: Homme lähen ma kinno. • nimisõna, nt: Teater lõppeb alles õhtul hilja. • kaassõnafraas, nt: Pärast raamatu lugemist läksin ma magama. 2. Ajapiiri näitav • algusaega väljendav (mis ajast alates?), nt: Kino algab kella üheksast. või nt: Alates homsest hakkan ma rohkem kinos käima! • ajalist lõpppiiri väljendav (mis ajani
ettepanekusse suhtud. Jüri on Marisse armunud; e. harva ka põhjust, nt Isa suri vähki. Sisseütleva käände tunnuseks võib kõikidel sõnadel olla sse. Seesütlev kääne Seesütlev kääne on sisekohakäänete seas asukohakääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: 5 a. asukohta, nt Me elame linnas; b. toimumisaega, nt Tema sünnipäev on märtsis; c. seisundit, nt Jüri on sügavas depressioonis. Peale selle võib seesütlevat kasutada märkimaks: d. omadust või tegevussfääri, mille poolest keegi või miski silma paistab, nt Korralikkuses ületab ta teisi tublisti, aga arukuses kipub teistele alla jääma. Lisaks esineb seesütlev kindlate verbide rektsioonilise laiendi käändena: e. ilma selge tähenduseta, nt Ma kahtlen teie siiruses. Mari oli oma võidus veendunud; f
d) isikut, eset või nähtust, kellele või millele tegevus on suunatud, nt Kuidas sa minuettepanekusse suhtud. Jüri on Marisse armunud; e) harva ka põhjust, nt Isa suri vähki. Sisseütleva käände tunnuseks võib kõikidel sõnadel olla sse. Seesütlev kääne Seesütlev kääne on sisekohakäänete seas asukohakääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) asukohta, nt Me elame linnas; b) toimumisaega, nt Tema sünnipäev on märtsis; c) seisundit, nt Jüri on sügavas depressioonis. Peale selle võib seesütlevat kasutada märkimaks: d) omadust või tegevussfääri, mille poolest keegi või miski silma paistab, ntKorralikkuses ületab ta teisi tublisti, aga arukuses kipub teistele alla jääma. Lisaks esineb seesütlev kindlate verbide rektsioonilise laiendi käändena: e) ilma selge tähenduseta, nt Ma kahtlen teie siiruses. Mari oli oma võidusveendunud;
14 6. Loengute läbiviimiseks vajaliku tehnika tõrked. 7. Ilmastikust tingitud tõkked seminari läbiviimisel. Enne seminari toimumisaja määramist ning välja reklaamimist tuleks veenduda, et see ei kattu MTÜ Eesti Noored organisatsioonile sarnaste organisatsioonide üritustega. See elimineerib võimaluse, et seminarist huvitatud eelistavad antud seminarile mõnda teist üritust. Juhul kui seminari toimumisaega pole võimalik muuta ning see kattub mõne teise seminari toimumisajaga, tuleks antud üritus muuta võimalikult atraktiivseks, et huvitatud eelistaksid MTÜ Eesti Noored poolt korraldatavat loengusarja. Seminarist osavõtjate arv sõltub suurel määral nende teadlikkusest ürituse toimumisest. Seetõttu on oluline, et seminari reklaamitaks aktiivselt infomessidel ja eelkõige sotsiaalmeediavõrgustikes, kuna viimases viibivad enim noored vanuses 18-25, kes on MTÜ Eesti Noored sihtgrupp
suhtus talupoegadesse hästi ja kritiseeris aadleid. Päevikute ja mälestiste eripära- Kirjutatakse tavaliselt siis, kui aktiivset tegevust enam ei toimu, on enamasti ühe inimese arvamus asjast. Puudub vahel kp ja koht. Kronoloogia definitsioon ja põhimõisted- ajaloo abiteadus, mis uurib ajaarvestussüsteeme ja kalendreid ja aitab kindlaks määrata dokumentide ja teiste ajalooallikate tekkimise aega., samuti ka sündmuste toimumisaega. Ajaarvamine- Aastate järjestamine. Nt Jeesus Kristuse sünnist alates. Kalender- Ajaarvamise korraldamise viis, mille aluseks on ööpäev ja mis lähtub astronoomilistest nähtustest. Sirvi kalender- puukalender , milles on puumärkidega tähistatud nädalapäevad. Igal nädalapäeval oli oma märk. Lugunädal- Loendati rahvakalendri tähtpäevade vahelisi nädalaid. Nt kadrist jõuluni neli. Julianuse kalender- kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr.
d) isikut, eset või nähtust, kellele või millele tegevus on suu¬natud, nt Kuidas sa minuettepanekusse suhtud. Jüri on Marisse armunud; e) harva ka põhjust, nt Isa suri vähki. Sisseütleva käände tunnuseks võib kõikidel sõnadel olla sse. Seesütlev kääne on sisekohakäänete seas asukohakääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) asukohta, nt Me elame linnas; b) toimumisaega, nt Tema sünnipäev on märtsis; c) seisundit, nt Jüri on sügavas depressioonis. d) omadust või tegevussfääri, mille poolest keegi või miski silma paistab, nt Korralikkuses ületab ta teisi tublisti, aga arukuses kipub teistele alla jääma. Lisaks esineb seesütlev kindlate verbide rektsioonilise laiendi käändena: e) ilma selge tähenduseta, nt Ma kahtlen teie siiruses. Mari oli oma võidusveendunud; f) paaris kivinenud väljendis, nt Kõik läheb vanas vaimus edasi.
Meil on kiusatus öelda, et ta ei teadnud abstraktse nimisõna "juhus" tähendust, hoolimata sellest, et ta teadis väga hästi määrsõna "juhuslikult" tähendust. Ent kuidas sai ta tunda ühte, teadmata teist? Tuues veel ühe näite: teil on raske öelda, mis on Teadmine ja mille poolest ta erineb Tõesest Uskumusest, kuid see raskus, milline ta ka oleks, ei vaeva teid enam, kui küsitakse selliseid konkreetseid küsimusi nagu: Kas te ikka veel teate Waterloo lahingu toimumisaega? Kui vanalt te õppisite või saite teada Pythagorase teoreemi? Miks on päheõpitud sõnamulinat lihtsam unustada ehk lakata teadmast kui tähendusrikkaid lauseid ja miks on proosalauseid lihtsam unustada kui värsse? Pange tähele, et kuigi sel juhul mu abstraktne epistemoloogiline küsimus rakendas abstraktset *Abstractions. Dialogue (Canadian Philosophical Review). Vol l,1962. 1
progressiivne aspekt, mis väljendab protsesse(nt eesti k olen söömas). Perfektiivne aspekt väljendab sündmust või seisundit lihtsa tervikuna, võtmata arvesse toimumisaja sisemist struktueeritust. (nt eesti k ta jalutas metsas). Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega (nt kõnelemisajaga). Tavaliselt markeeritakse verbi abil. Kui sündmuse toimumisaega vaadeldakse võrdluses kõnelemisajaga, on tegemist absoluutse ajaga. Nt tulevik, lihtminevik. Relatiivne aeg viitab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi toimumisajale mingi teise kontekstuaalselt määratletud ajahetke suhtes; teine ajahetk ei kattu kõnelemisajaga: Nt ee k enneminevik. sündmushetk(s) kõnehetk(k) viitehetk(v). olevik: s, k, (v); lihtminevik: s k(v); tulevik: k(v) s; minevik: s____k(v); enneminevik: s____v k Nt yagua keeles on 1
(Saksamaa) ja Ligue 1 (Prantsusmaa).[15][16] Parimad klubid pääsevad rahvusvahelistesse sarjades, nagu näiteks Meistrite Liiga ja UEFA karikas Euroopas või Copa Libertadores Lõuna-Ameerikas. Meistrite Liiga ja UEFA karika tiitliomanikud selgitavad omavahel Euroopa Superkarika võitja. Jalgpall eestis Jalgpalli Eestis reguleerib Eesti Jalgpalli Liit. .Eesti jalgpallikoondise mängude loend on Eesti jalgpallikoondise mängude nimekiri, mis sisaldab toimumisaega, mängupaika, võistlust, tulemust ning väravalööjaid.[1] Tulemused on samuti kokku võetud riigiti. Mängude loend uuendatud seisuga 19. juuni 2011. Eesti jalgpallikoondislaste loend on nimekiri Eesti koondises mänginud jalgpalluritest, nende tegevusaastatest, osaletud kohtumistest ja löödud väravatest. [1] Nimekiri on sorditav nimede, aastate, mängude ja väravate kaupa. Viimati uuendatud pärast 22. detsembril 2010 peetud mängu Katariga.
Kontinuatiivne aspekt väljendab käimasolevat sündmust (nt ta on seda
nägemas). Progressiivne aspekt on kontinuatiivne aspekt, mis väljendab
protsessi (nt ta on lugemas). Habituaalne aspekt väljendab harjumuslikku
seisundit või sündmust.
Milline on tavaline viis aja markeerimiseks? Kuidas jaguneb
ajakategooria? Mis neid iseloomustab?
Aega markeeritakse tavaliselt verbil. Aeg jaguneb relatiivseks ajaks ja
absoluutseks ajaks. Absoluutne aeg on siis, kui sündmuse toimumisaega
võrreldakse kõnelemisajaga, nt tulevik, lihtminevik jne. Relatiivne aeg on aeg,
mis viitab kahele ajale, millest kumbki pole kõnelemishetk.
Millised on eesti keele ajakategooria grammatilised liikmed? Kuidas
väljenduvad nendes kõnehetk, viitehetk ja sündmushetk?
Eesti keele ajakategooria grammatilised liikmed on olevik (s=k=v) (sööb saia),
lihtminevik (sõi saia) (s=v)
Eituse väljendamise kõige sagedasem viis väljendamiseks: 1- Verbile lisatakse eituspartikkel nt. Ee EI lähe Rumeenia k Baiat-ul merg-e acasa Poiss minema-3SG koju 2- Lisatakse eitusverb 3- Eitust märgitakse verbi afiksitega AEG Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega (nt. Kõnelemisajaga) . Tavaliselt markeeritakse verbil. Kui sündmuse toimumisaega vaadeldakse võrdluses kõnelemisajaga on tegemist absoluutse ajaga. Nt. Tulevik, lihtminevik jne. Relatiivne aeg viitab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi toimumisajale mingi teise kontekstuaalselt määratletud ajahetke suhtes; teine ajahetk ei kattu kõnelemisajaga. Preesens, imperfekt, futuurum, perfekt, pluskvamperfekt. Kõneviis on vormistik, mis annab edasi modaalsust, väljendatakse tavaliselt verbil.
5. Kronoloogia def ja põhimõisted Kronoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb ajaloosündmuste ajalise järjestamisega. Tegeleb ajamõõtmisega. Õpetus ajaarvestamissüsteemidest. Õpetus erinevatest ajaarvestamise süsteemidest läbi ajaloo. Ajalooline kronoloogia- ajaloo abiteadus, mis uurib rahvaste ja riikide ajarvestussüsteeme ja kalendreid ning aitab kindlaks määrata dokumentide ja ajalooallikate tekkeaega ja ajaloosündmuste toimumisaega. Ajaarvamine - aastate järjestamine ja ajaloosündmuste dateerimine mingit kindlast (tegelikust või legendaarsest) sündmusest lähtudes. Egiptuses arvestati aastaid vaaraode valitsusaja järgi, Ateenas arhontide järgi, Roomas konsulite järgi (kui see või teine oli konsul). Pikkade ajaperioodide puhul võib tekkida segadusi. Kristlik ajaarvamine - Jeesus Kristuse sünnist. Kalender: Peamiselt kuu ja päikesekalendrid ja ka kuu-päikesekalender. Kuukalender on
kontinuatiivset aspekti, rik''usan `Ta näeb seda.' (otsetõlge: `ta on seda nägemas') Progressiivne aspekt väljendab kontinuatiivset aspekti, mis väljendab protsesse, mitte seisundeid. nt Olen söömas, olin raamatut lugemas, inglise k He is talking. 62. Aeg ehk tempus - Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega (nt kõnelemisajaga). Tavaliselt markeeritakse verbil. Kui sündmuse toimumisaega vaadeldakse võrdluses kõnelemisajaga, on tegemist absoluutse ajaga. Nt tulevik, lihtminevik jne. Relatiivne aeg viitab verbiga väljendatava sündmuse (S) või seisundi toimumisajale mingi teise kontekstuaalselt määratletud ajahetke (V) suhtes; teine ajahetk ei kattu kõnelemisajaga (K). Nt ee k enneminevik S=sündmushetk; K=kõnehetk; V=viitehetk 63. Modaalsus, modaalverbid Kõneviis ehk modus, Kõneviis ja modaalsus, Kõneviis on vormistik, mis annab edasi modaalsust;
pööramisel. Aspektoloogia. Tähendusaspekti ja aega ei tohi omavahel segamini ajada. Tempus ehk aeg väljendab tegevuse suhet kõnehetkega ja on seega deiktiline kategooria. 60. Aeg Grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega. Tavaliselt markeeritakse verbil. Kõnehetk on tempuse lähtekoht e origo. Absoluutne aeg, kui sündmuse toimumisaega vaadeldakse võrdluses kõnelemisajaga (tulevik, lihtminevik). Relatiivne aeg viitab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi toimumisajale mingi teise kontekstuaalselt määratletud ajahetke suhtes (enneminevik). Imperfekt e lihtminevik, futuurum e tulevik. Perfekt e t'isminevik vaatleb mineviku tegevust kõnehetkest lähtuvalt, pluskvamperfekt e enneminevik vaatleb mingist minevikus olnud vaatepunktist lähtuvalt. Sellist vaatepunkti nimetatakse viiteahelaks. 61
Saatsin Peetri. / Saatsin Peetri jaama. nn possesiivne perfetk (be/have) SAE (Standard Average European) alalütlev verb. mu-l on auto pes-tud. I-ADE be:SG3 car wash-PPP mu-l on poes käidud I-ADE be:SG3 shop-INE go-PPP Aeg · Aega on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega (nt kõnelemisajaga). Tabaliselt markeeritakse verbi. · Kui sündmuse toimumisaega vaadeldakse võrdluses kõnelemisajaga, on tegemist absoluutse ajaga. NT: tulevik, lihtminevik jne. · Relatiivne aeg viitab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi toimumisajale Kõneviis Kõneviis on vormistik, mis annab edasi modaalsust; väljendatakse tavaliselt verbil. Kaudne kõneviis -vat kirjakeeles ja pidi suulises keeles.
Kuivendatud põllu- ja metsamaad kasut intensiivsemalt, aineringe mullas kiire. Täiendavate meetmete rakendamise eesmärk on vähendada hajureostusena väljakantavat biogeenide koormust. Talu tasandil on seda võimalik muuta vähendades äravooluga väljakantavat biogeenide kogust ja parendades toitainete kasutamisest taimede poolt. Biogeenid (lämmastik fosfor) kantakse haritavalt maalt välja pindmise- ja drenaaziäravoolu kaudu. Reguleerides seda on võimalik mõjutada leostumise kogust ja toimumisaega. Teine võimalus on vähendada väetamist või parendada taimede poolt väetiste omastamist ja kasutamist. Väetamisega piiramine, maakasutuse muutus (rohumaaks) või laiad kaitseribad erosiooniohtlike väljade ja veejuhtmete vahel vähendavad kokkuvõttes saagi kogust või talu sissetulekut. Mulla niiskusreziim mõjutab lämmastiku- ja fosforiühendite reaktsiooni ja seotust pinnaseosakestega ning nende kasutamist taimede poolt. K. ühtlustab taimede kasvutingimusi ning soodustab sellega
Veetaseme alanemisega pääseb õhk pinnasesse ja kiireneb org. aine lagunemineMaa kuivendamisega kaasneb äravooluvee keemilise koostise muutumine. 48)Milliseid abinõusid on uuritud ja mõnedes maades kasutatakse biogeenide väljakande vähendamiseks kuivendatud alalt? Biogeenid (lämmastik fosfor) kantakse haritavalt maalt välja pindmise- ja drenaaziäravoolu kaudu. Reguleerides äravoolu on võimalik mõjutada leostumise kogust ja toimumisaega. Ei tohiks kuivenduskraavide ega -dreenide vett juhtida suublasse (jõkke, järve, merre) otse, vaid läbi looduslähedase puhasti - kraavilodu, puhvertiigi. Metsaribade rajamine. Eestis on kasutatud dreenide täitemulla lupjamist. Soomes on kasutatud lubjalisandiga täidisdrenaazi rajamist risti pinnavee liikumissuunaga ning pinnase profileerimist toru kohal selliselt, et pindmine äravool tõkestatakse ja juhitakse läbi struktuurse dreenikaeviku täitepinnase.
Universum paisub (galaktikad eemal- duvad üksteisest nii nagu laigud täispuhutaval õhupallil). Seda tõestab Hubble'i seaduse kehtivus. Hubble'i seadus väidab, et mida kaugema kosmilise objektiga on tegemist, seda suurema kiirusega see meist eemaldub. Kauguse ja spektrijoonte punanihke põhjal määratud eemaldumiskiiruse suhe (Hubb- le'i konstant) võimaldab hinnata Universumi paisumise alguse (nn. Suure Paugu) toimumisaega. Kaugeimad veel vaadeldavad kosmilised objektid määravad nähtavushorisondi, mis eemaldub meist. Suur Pauk on ca 12 miljardit aastat tagasi toimunud hiigelplahvatus, milles sai alguse Universum. Infot selle kohta annab taustakiirgus kosmiline soojuskiirgus, mille spektraalne koostis vastab kiirgava keha absoluutsele temperatuurile 2,8 K. Sellise temperatuurini on paisumise käigus jahtunud Univer- sum. Universumi algsele (nn
Universum paisub (galaktikad eemal- duvad üksteisest nii nagu laigud täispuhutaval õhupallil). Seda tõestab Hubble'i seaduse kehtivus. Hubble'i seadus väidab, et mida kaugema kosmilise objektiga on tegemist, seda suurema kiirusega see meist eemaldub: v = H r. Kauguse r ja spektrijoonte punanihke põhjal määratud eemaldumiskiiruse v suhe ehk Hubble'i konstant H võimaldab hinnata Universumi paisumise alguse (nn. Suure Paugu) toimumisaega. Hubble'i konstant on parimate kaasaegsete hinnangute kohaselt ca 71 km/(s . Mpc) = 2,3 . 10 18 s1. See tähendab, et kui Universum paisub globaalselt (nii, nagu pikeneb kumminöör, mille üks ots on mis- tahes vaatleja küljes paigal ja teine ots eemaldub peaaegu absoluutkiirusega) siis eemaldub vaatlejast 1 m kaugusel paiknev objekt vaatlejast kiirusega 2,3 . 10 18 m/s, 2 m kaugusel paiknev objekt kaks korda suurema kiirusega jne
Universum paisub (galaktikad eemal- duvad üksteisest nii nagu laigud täispuhutaval õhupallil). Seda tõestab Hubble'i seaduse kehtivus. Hubble'i seadus väidab, et mida kaugema kosmilise objektiga on tegemist, seda suurema kiirusega see meist eemaldub: v = H r. Kauguse r ja spektrijoonte punanihke põhjal määratud eemaldumiskiiruse v suhe ehk Hubble'i konstant H võimaldab hinnata Universumi paisumise alguse (nn. Suure Paugu) toimumisaega. Hubble'i konstant on parimate kaasaegsete hinnangute kohaselt ca 71 km/(s . Mpc) = 2,3 . 10 18 s1. See tähendab, et kui Universum paisub globaalselt (nii, nagu pikeneb kumminöör, mille üks ots on mis- tahes vaatleja küljes paigal ja teine ots eemaldub peaaegu absoluutkiirusega) siis eemaldub vaatlejast 1 m kaugusel paiknev objekt vaatlejast kiirusega 2,3 . 10 18 m/s, 2 m kaugusel paiknev objekt kaks korda suurema kiirusega jne
annaabi.ee 
