Euroopa peamiselt põhja-, kesk- seemnetega, ja idaosas kuid ka vegetatiivselt Kasvab Tähtis mitmesugustel toiduobjekt värsketel ja paljudele niisketel loomadele muldadel
· Männiliste sugukonda kuuluv igihaljas okaspuu. · Kasvab Euroopa põhja-, kesk- ja idaosas. · Eesti ainus looduslik kuuseliik. · Elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400500 aasta vanuseks. · Kasutatakse peamiselt ehitusmaterjalina, tarbepuiduna ning jõulupuuna. Harilik mänd · Eesti kõige tavalisem metsapuu · Juurestik võib ulatuda, nii hästi sügavale maa sisse, kui ka laiuti tüvest väga kaugele · On kuivades männimetsades paljudele loomadele toiduobjekt · Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m ja jämedaima läbimõõt 140 cm. · Kasutatakse peamiselt ehitusmaterjalina, laevaehituses, ravimina ning mäenduses Harilik kadakas · Igihaljaste kahe- või ühekojaliste okaspuude perekond küpressiliste sugukonnast. · Kadakaid on umbes 60 liiki peamiselt põhjapoolkeral tundrast troopikani, millest vaik 9 kasvab Euroopas ning 1 Eestis. · Kasutatakse peamiselt ravimina, samuti õlle-, likööri-
Kuusk on igihaljas okaspuu. Tema vanus on harilikult kuni 250 a., maksimaalselt kuni 500 a. Kuusel kasvavad käbid. Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8 -16 cm pikad ja läbimõõdus 3 - 4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Kuuseokkad on 1,3 - 2,5 cm pikkused, läikivad, terava tipuga, tumerohelised. Oksale kinnituvad okkad ühekaupa. Okkad püsivad puul 6 - 7 (10) a. Kuusk on toiduobjekt väga paljudele loomadele. Seemneid söövad mitmed linnud (näiteks rähnid, käbilinnud), aga ka oravad, hiired jt. Noored kasvud on heaks vitamiin C allikaks. Koort kahjustavad kooreüraskid, kelle väikesed valged vastsed uuristavad koore alla huvitavaid labürinte. Nad söövad ära puidu selle osa, mida inimene puitmaterjalina kasutada ei saa. Kuusk on paljudele linnuliikidele ja oravatele pesapuuks. Kuusel on juurte ümber
NT; Paeluss Fakulatiivne parasiit- Toitub võimaluse korral peremehest, kuid peremehe puudumisel saavad ikkagi edasi areneda. NT; Sääsk Parasiit- Sellest kooseluvormist kasu saav liik. Peremees- Sellest kooseluvormist kahju saav liik. * Kisklus- toitumissuhe röövlooma ja saaklooma vahel. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor olla ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. * Herbivooria- toitumissuhe taimeliigi ja taimtoidulise looma vahel. Herbivoor- taimtoiduline loom. Omnivoor- segatoiduline loom ehk loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest 4. Ökoloogiliseks amplituudiks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda. Teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nim ökoloogilise teguri optimumiks
1. PROTOZOOLOOGIA- teadusharu mis tegeleb algloomade uurimisega 2. ALGOLOOGIA - teadusharu mis uurib vetikaid 3. RÄNIVETIKAD- on umbes 16 000 liiki, üherakulised või koloonilised. arvatavasti veerand fotosünteesi käigus produtseeritud orgaanilistest ainetest sünteesitakse ränivetikate poolt. räni vet. on olulised vee hapnikuga varustajad , esmane toiduobjekt paljudele fütoplanktonist toituvatele veeloomadelew. ränivetika tunnuseks on vetikarakku ümbritsev ränipantser. põhiliseks paljunemis viisiks on pooldumine. kõigepealt eemalduvad kaaned, seejärel pooldub tuum ja protoplasma. Mõlemad tütarrakud saavad ühe vana poolme ja kastvatab selle vastu uue, alati sisemise (väiksema). Kui rakk ob vähenenud sellel teel kolmandiku heidab ta ühe rakupõlvkonna pantseri ära- moodustub aksospoor, mis kasvab algsete mõõtudeni
puudumisel saavad ikkagi edasi Lisaks solkmele on obligatoorne areneda. parasiit ka paeluss. Kumbki ei saa peremeesorganismi sattumata edasi Inimese verd imev sääsk on areneda ja paljuneda. fakultatiivne parasiit. Kisklus Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitmissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor olla ise ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Esimesed selgroogsed karnivoorid olid kalad. Esimesed neljajalgsed karnivoorid olid kahepaiksed, kes asusid maale elama. Nende põhiliseks toiduks olid kalad. Hiljem lisandusid putuktoidulised neljajalgsed loomad. Kiskjate saagiks on enamasti vähese kohanemisvõimega, väiksemad või haiged loomad. Sellega reguleeritakse saakloomade arvukust, ühtlasi aga paraneb ka
Sel põhjusel on nad ka äärmiselt haavatavad ja jäävad silma ka kaluritele. Suur osa kilpkonni saavad röövpüügi tõttu hukka. Neid püütakse nii toiduks kui ka nende kilbise pärast. Paljud jäävad lihtsalt kogematta kinni kala ja kreveti püünistesse, mida ei korjata piisavalt kiiresti ära. Nii võib kilpkonn sinna ära lämbuda, vaatamata oma võimetele kaua hinge kinni hoida. Vette visatud praht võib välja näha nagu toiduobjekt. Plastikut manustanud kilpkonn aga kannatab tõsiste tagajärgede all. Plastmass pole tema jaoks seeditav, lisaks sellele on see ka mürgine. Nii kahjustab kilpkonn oma seedesüsteemi ja see takistab tal saamast toitaineid kätte oma tavalisest toidust. Surm saabub pikkamisi. http://www.turtles.org/threats.htm KOKKUVÕTE Merikilpkonnad on ohustatud roomajad. Nende väljasuremist põhjustavad paljud looduslikud
4. Tõuseb sõltumatuse määr keskkonnast. Näiteks: kalad saavad elada vaid vees, kahepaiksed vajavad paljunemiseks vesikeskkonda, linnud ja imetajad on püsisoojased saades asustada alasid, kus temperatuur kõigub suurtes ulatustes, imetajate emakasisene areng. 5. Edasiste kohastumuste võimalikkus · Spetsialistide strateegia: eeliseks on konkurentsi puudumine paljudele eluks vajalikele sisenditele (toiduobjekt jne). Puudus: juhul kui toiduobjekti või elupaigaga toimub muutus, on suur oht välja surra. · Generalistide strateegia: sõltuvus eluks vajalike sisendite tasandil väike. Kasutatakse mitmeid tasandeid. Eelis anda alati uusi kohastumusi 6. Polüfunktsionaalsus- ühele biostruktuurile mitu sõltumatut kasutusala. Näiteks: põdra jäsemed tagavad aktiivse kulgemise, kaitse ja vahendi toidu väljakraapimiseks.
Ussid Usside rühma kuulub kolm suuremat hõimkonda: lameussid, ümarussid ja rõngussid. Lameussid on lameda kehaga ussid. Siia rühma kuuluvad ka mõned inimese soolestikus elavad parasiidid. Ümarusse iseloomustab keha, mis on ristlõikes ümar. Ka selle rühma esindajatest on paljud siseparasiidid. Rõngusside keha on omapärase ringisoonistusega. Enamik rõngusse elab veekogudes ning on ka selliseid liike, kes elavad mullas Paelussid Paelussid on parasiidid, kes elavad selgroogsete loomade ja inimese sooles. Nende keha on lintjas ja lülistunud. Lülisid võib ühel paelussil olla isegi kuni 1000 ning keha pikkus võib ulatuda kuni 20 meetrini. Paelussidel on võimalik eristada peapiirkonda ja kehapiirkonda. Peapiirkonnas on neil iminapad või muud spetsiaalsed kinnitumisorganid, mille abil nad soole seina külge kinnituvad. Kaela piirkonnas hakkavad moodustuma lülid. Paelussi keha koosneb arvukatest lülidest. I...
pikkused käbid. Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400–500 aasta vanuseks. Harilik kuusk on ühekojaline taim ja paljuneb peamiselt seemnetega. Kuusk suudab paljuneda ka nii, et kohtadesse, kus juurestik ulatub maapinnale, kasvavad maapinnale ulatuvate juurte otsa oksad. Niimoodi võib maapind soodsates tingimustes olla kaetud mitte rohu, vaid maapinnast välja kasvavate okstega. Kuusk on tähtis toiduobjekt paljudele loomadele. Tema seemneid söövad rähnid ja käbilinnud, oravad ja hiired. Noored kuusekasvud on hea C-vitamiini allikas. Paljudele linnuliikidele, samuti oravatele on kuusk pesapuuks, sest tiheda võra sisse saab pesa hästi ära peita, et vaenlased seda ei märkaks. Kuuse juured elavad sümbioosis kuuseriisikaga. Seeneniidid aitavad kuusel mullast vett kätte saada. Kuuse koori kahjustavad üraskid, sügavamale puidu sisse teevad oma käike siklaste vastsed.
pikkused käbid. Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400–500 aasta vanuseks. Harilik kuusk on ühekojaline taim ja paljuneb peamiselt seemnetega. Kuusk suudab paljuneda ka nii, et kohtadesse, kus juurestik ulatub maapinnale, kasvavad maapinnale ulatuvate juurte otsa oksad. Niimoodi võib maapind soodsates tingimustes olla kaetud mitte rohu, vaid maapinnast välja kasvavate okstega. Kuusk on tähtis toiduobjekt paljudele loomadele. Tema seemneid söövad rähnid ja käbilinnud, oravad ja hiired. Noored kuusekasvud on hea C-vitamiini allikas. Paljudele linnuliikidele, samuti oravatele on kuusk pesapuuks, sest tiheda võra sisse saab pesa hästi ära peita, et vaenlased seda ei märkaks. Kuuse juured elavad sümbioosis kuuseriisikaga. Seeneniidid aitavad kuusel mullast vett kätte saada. Kuuse koori kahjustavad üraskid, sügavamale puidu sisse teevad oma käike siklaste vastsed.
Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kasu saav liik on parasiit ja kahjustatav liik peremees. (Parasiidid on nt sääsed, kirbud, täid, kellele on peremeheks inimene.) Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad e. karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor ka ise olla mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskjaahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. (Nt toitub ristämblik toakärbsest.) Taimtoidulise looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet nimetatakse herbivooriaks. (Herbivoorid on nt lehetäi, maipõrnikas, viidikas, metskits.) 5. Populatsiooniökoloogia: populatsiooni mõiste, struktuur ja muutused selles. Igal liigil on oma leviala ehk areaal. See on territoorium, mida teatud liigi isendid asustavad
variant organismide kooselust, mille puhul üks organism kasutab teist organismi oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. 28. Mis on kisklus? Näited. Kisklus ehk röövlus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk röövloomad peavad jahti teistele loomadele (saakloomadele), surmavad nad ning söövad ära. Samas võib kiskja olla mõne teist liiki kiskja toiduobjekt (mõni kiskja võib üheaegselt olla nii kiskja kui ka saakloom, kui ta ise langeb saagiks). Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Kisklus hõlmab ka putuktoiduliste ja lihasööjataimede toitumissuhteid. 29. Mis on taimetoidulisus? Näited. Taimtoidulise looma ja taime omavaheline toitumissuhe. N: rohttaimed, võrsed, oksad ja põder. 30. Mis on konkurents? Näited.
• Areng o Protsess, mille käigus keerustub organismi elutegevus ja ehitus o Seisneb kvalitatiivsetes muutustes organismi morfoloogias ja füsioloogias o Otsene areng (noorjärk sarnaneb ehituselt ja talitluselt üldjoontes vanemorganismiga) o Moondega areng (noorjärk erineb oluliselt nii ehituselt kui talitluselt vanemorganismist, esineb vastse staadium, kellel sageli teine elupaik, toiduobjekt jne) § Esineb pea kõikide tuntud hõimkondade esindajatel § Kõige täiuslikum putukatel (kõik eri arenguvormid): • Ürgseltel praktiliselt moonet ei olegi, sest kooruvad isendid on vanemorganismiga sarnased. Samas on neil täiskasvanult väga erinevaid vorme, olenevalt elukohast • Vaegmoone – vastne, valmik (ritsikas, prussakad, lutikad,
Parasiidid on näiteks inimese verd imevad sääsed, kirbud ja täid. Vihmamettsade on palju parasiite näiteks viigipuu, kes on parasiittaimeks teistele taimedele, ta kinnitub teiste taimede külge ja on seal senikaua kuni peremeestaim hukkub. c)Kisklus Kisklus on röövloma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kiskjad on loomad, kes toituvad peamiselt teistest lomadest. Samas võib kisja ola ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Näiteks:1. kaks isast tiigrit võivad omavahel kakelda just emaslooma pärast. 2. tiigrid kütivad hirvi ja jõehubusid ja teisi loomi, et saak kätte saada tuleb see kiirelt kätte saada ja sageli lähevad nad mitmekesi kisklusesse toidupärast. Kus on parem liha. 3. oma väikesi, ent tugevaid lõugu kasutades toituvad röövritsikad kilkidest. Suured röövritsikad püüavadmõnikord isegisisalikke ja konni. 4
Kui põdral, aga on näiteks paelussid, siis tegemist on obligatoorse parasitismiga. See on selline parasitismi vorm, kus parasiit vajab peremeesorganismi vältimatult. Enamasti on sel puhul tegemist parasiitse eluvormiga, mis on täielikult kohastunud peremeesorganismiga. Kisklus Kisklus ehk röövlus ehk episitism ehk predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor olla mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Näiteks kisklusega on tegemist tiigilendlase toitumises, tema peamiseks toiduks on väiksed putukad nagu sääsed ja kihulased. Kiivitaja toitub peamiselt putukatest ja nende vastsetest, limustest, vihmaussidest, hulkjalgsetest. Tihti sööb ta mardikaid. Ta sööb kaerasorisid ja rohutirtse. Must-toonekurg eelistab loomset toitu: peamiselt kalu, aga sööb ka konni, veeputukaid, harva roomajaid ja veetaimi
ülejäänud puude vahel. Kägipuu võrsub puudelehtedes ning kõrgelt puude otsast hakkab kägipuu oma õhulisi juuri allapoole ajama, mis allapoole jõudes hakkavad paksenema ning keerduvad umber puu, seda niimoodi aeglaselt surmates. Sedasorti sümbioosi kutsutakse parasitismiks. [16] Kisklus Kisklus on röövloma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kiskjad on loomad, kes toituvad peamiselt teistest lomadest. Samas võib kisja ola ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Kisklusest tooksime näiteks alligaatori, kes söövad kalu, linde ja väiksemaid imetajaid. Teiseks jaaguari, kes sööb nii imetajaid kui ka linde ja nende mune. Anakondad, kes on ühtlasi ka maailma suurimad maod, söövad nii sigu, linde, kalu, närilisi kui ka osa tüüpe krokodille. Servalid, kes on tuntud kui kõrbeloomadena, esinevad ka vihmametsades. Servalid, nimelt, söövad sisalikke, hiiri ja linde. Viimaseks troopiliste vihmametsade kiskluse
Tegelikkus on palju keerlulisem. Kui palju erinevaid loomi sööb rohtu? Ja kui palju sööb kiskja erinevaid loomi? Toiduahel näitab ainult üht võimalikku toidu ja energia liikumise teed. Suuremal osal loomadel on mitu toiduobjekti ja nad on sellega mitme toiduahela lüliks. Nii on toiduahelad looduses seotud. Omavahel seotud toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Toiduvõrk annab tõepärasema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest ,,elatuvad". Toiduobjekt sõltub ka looma suurusest. 20. Koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus. Kooslus eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. Populatsioon rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas elupaigas. Ökosüsteem looduse elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeriv tervik. 21. Bioloogiline mitmekesisus kui loodus vara. Ohustatud ja kaitset vajavad liigid. Ka inimestele on liigirikkus otseselt kasulik, näiteks sordiaretustes vajatakse
kahjustavad kahjurputukad. Tõusmed tärkavad 34 nädalat pärast idanemist ja neil on 89 (harva ka 10) idulehte. Noores eas (esimesed 1015 aastat) on puude kasvukiirus üsna madal. 3 aasta vanused seemikud on umbes 20 cm kõrgused. Puude juurdekasvu kiirus on kõige suurem 1525 (35) aastastel puudel, küündides soodsates tingimustes 70100 cm aasta kohta. Üle 100- aastaste puude juurdekasv väheneb oluliselt. 1.5 Koht ökosüsteemis Kuusk on tähtis toiduobjekt paljudele loomadele. Tema seemneid söövad rähnid ja käbilinnud, oravad ja hiired. Noored kuusekasvud on hea C-vitamiini allikas. Paljudele linnuliikidele, samuti oravatele on kuusk pesapuuks, sest tiheda võra sisse saab pesa hästi ära peita, et vaenlased seda ei märkaks. Kuuse juured elavad sümbioosis kuuseriisikaga, moodustades mükoriisa. Seeneniidid aitavad kuusel mullast vett kätte saada. Kuuse koori kahjustavad üraskid, sügavamale puidu sisse teevad oma käike siklaste
· Erikoidne mükoriisa kanarbikulised · Orhidoidne mükoriisa Ca 50% molekulaarsest lämmastikust tekib ookeanides. Seda toodavad bakterid. 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; Kisklus ehk röövlus, episitism, predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi, samas võib karnivoor olla ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Herbivooria ehk taimtoidulisus on taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Lotka-Volterra tüüpi mudel kaks komponenti, C-kiskjate ehk tarbijate arv ja N-olemasoleva biomassi või saaklooma arv. Sellest saab teha järelduse, et kui algselt on puudus tarbijatest, siis saaklooma populatsioon kasvab ekspetentsiaalselt: dN/dt=rN. Alati on kiskjad, kes nö eemaldavad olemas olevat biomassi populatsioonist. Seega
ümbruses kontsentratsiooni tõsta. Kalad vehivad esimeste uimedega, viburitega organismid kasutavad ühte viburit samuti veekeerise tekitamiseks. Organismid, kui toiduressursid. Troofilised teed: 1) Lagunemine. Surnud organism muutub toiduressursiks lagundajatele. 2) Parasitism. Peremees on elu, kuid teda juba kasutatakse ära kui ressurssi. Parasiit tavaliselt ei tapa oma peremeest. 3) Röövtoitumine. Toiduobjekt tapetakse ja süüakse ära. Konsumendid on need, kes kasutavad teisi organisme oma toiduks. Konsumendid võivad olla ntks polüfaagid (mitmekesise toiduvalikuga loomad). Konsument võib spetsialiseerud ühele liigile või väga kitsale liikide grupile monofaagid (ntks vaarikatest toituv puuviljakärbes). Mida suurem on spetsialiseerumine, seda enam piirdub organismi elu kindla piirkonnaga, kus seda toiduobjekti leidub. Taimede ja loomade toitaine sisaldus kui toit
kisklus ja parasitism) märksa vähem tähelepanu. 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt (konspekt, Begon et al. 10.2.1); Kisklus ehk röövlus ehk episitism ehk predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor olla mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Kõige lihtsam võrrandisüsteemi mudel kiskja-saaklooma dünaamika kirjeldamiseks on Lotka-Volterra tüüpi mudel. Sellel süsteemil on kaks komponenti: C- kiskjate ehk tarbijate arv/number ja N- olemasoleva biomassi või saaklooma arv. Sellest saab teha järelduse, et kui algselt on puudus
nematoodide suguküpseid isendeid Eestis tähendatud on. Nematoda liigid D. minutus ja C. heterochrous on väga spetsiifilised lesta parasiidid. Môlemat liiki on Lääne - Eesti lestadel ka varem leitud. C. osculatum´i ja R. acus´e larvid on lestal samuti tihti esinevad. 36 Acanthocephala klassi liikidest on Corynosoma sp. kaks liiki väga levinud hülge parasiidid. Lest kui hülge toiduobjekt on nende liikide vektorperemeheks. Pomphorynchus laevis´ e elutsüklis on lest lôpp-peremees. Ka seda liiki on lestal Lääne- Eesti vetes varem leitud. A. anguillaet lestal tavaliselt ei esine. Neid leidub põhiliselt rõõvkaladel. Samuti on lestal harvaesinev Cestoda klassi liik S. pungitii, kelle plerotserkoide leidub luukaritsal ja ogalikul. Võrreldes sügiseste proovidega, on kevadiste proovide lestad rohkem nematoodidega nakatunud. Eriti arvukalt oli C
saagieelistus aga peamiselt sünnijärgselt. Eelis: võimaldab kohandada oma toitumist vastavalt toidu kättesaadavusele konkreetses keskkonnas. Toitumiseelistuste sünnijärgne kujunemine toimub erinevail meetoditel: o katse ja eksituse meetod - kui nt rott puutub kokku talle senitundmatu toiduga, näksib ta seda natuke ja ootab mõnda aega. Kui ta seejärel tunneb end halvasti, siis ta seda toitu rohkem ei puutu. Kui halba enesetunnet ei järgne, siis võetakse see toiduobjekt edaspidi menüüsse. Roti sellist käitumist nimetatakse Garcia efektiks ja sellega on pidanud arvestama nt rotimürkide väljatöötajad (mürk ei tohi toimida liiga kiiresti). o eelistuste omandamine teistelt isenditelt – See toimub omakorda erinevail viisidel: maternaalne mõju – katsed on näidanud, et nt noored võõrutatud rotid eelistavad toitu, mida sõi nende ema imetamise ajal ja mille vastavad keemilised
annaabi.ee 
