Leidsid 17 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Toiduainete tunnusmärgid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tooraine, epkk, toodetele, põhitooraine, kaubanduskoda, sensoorse, toitude, toiduainetele, kvaliteedimärgid, kvaliteedimärk, laboratoorse, ettevõtjad, eeliseid, usaldust, kasvatatud, parima, juhendaja, deutsche, hindamissüsteem, sertifitseerimise, liselt, äriregistrisse, kantud, dokumentaalselt, lihatoodete, piimatoodete, motiveerida, tootmamärgatavateks tänapäeva suure valikuga kauplustes. See teeb tarbija ostuotsuse tunduvalt lihtsamaks. Kuid ka propageerib kodumaiste toiduainete tarbimist ja suurendab usaldust Eesti päritolu toidukaupade vastu. Eestlased eelistavad kodumaist kaupa ja uuringud on näidanud, et 80% ostjatest pöörab tähelepanu kauba päritolu maale. Sügisel välja antavad märgid kannavad väljaandmisaasta numbrit ja kehtivad järgmise aasta lõpuni. Selle aja jooksul tehakse märki kandvatele toodetele pistelist järelkontrolli. Juhul, kui tarbija märkab märgistatud tootel tõsist kvaliteediviga, on tal võimalus pöörduda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poole, kes teostab kaebuse saanud tootele koheselt järelkontrolli ning informeerib juhtunust tootjat. 3 Aus kaup ELA liikmete sõnul annab märk garantii, et nende lihatoodetes pole kondilihamassi kasutatud
1)Tunnustatud Eesti Maitse 2)Ökomärk 3)Eestis Kasvatatud 4)Aus Kaup 5)Mahe Märk Tunnustatud Eesti Maitse Toiduainete erimärgistus on Eestis kasutusel juba mitu aastat. Selliste märkide eesmärk on aidata tarbijal orienteeruda kireval toiduturul, tõstes esile heade ja kvaliteetsete Eesti toodete konkurentsieeliseid. See teeb tarbija ostuotsuse tunduvalt lihtsamaks. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda alustas toiduainete kvaliteeti tähistava märgi väljatöötamist 1997.aastal, mil EPKK koostöös Saksa Põllumajandusühendusega sai alguse Eesti toiduainete kvaliteedi hindamise ja märgistamise projekt. Esimesed Tunnustatud Eesti Maitse kvaliteedimärgid (ristikumärgid) anti välja 1998. aasta sügisel. 2000. aastal tuli kasutusele ka eestimaist päritolu ja kõrget kvaliteeti tähistav märk Tunnustatud Eesti Maitse ehk pääsukesemärk. Euroopa Liidu nõuetest tulenevalt muutub 2004-nda aasta sügisest Tunnustatud Eesti Maitse ristikumärgi nimetus Tunnustatud Maitseks.
.......................................................................................4 3. ,,EESTIS KASVATATUD"..............................................................................5 4. ,,MAHEMÄRK"...........................................................................................6 5. ,,AUS KAUP"...............................................................................................7 ,,Tunnustatud Eesti Maitse" Tunnustatud Eesti Maitse päritolumärk antakse toodetele, mille põhitooraine on 100%-liselt eestimaise päritoluga ning mis on edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise. Märgi kasutamisõigust võivad taotleda kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad, kes tõendavad dokumentaalselt toote valmistamisel kasutatud põhitooraine kodumaist päritolu. Kvaliteedi- ja päritolumärgi väljaandmise eesmärgiks on: väärtustada Eestimaist toodet Eesti turul; toetada Eesti toiduainete kodumaist müüki ja eksporti;
....................................4 5. Mahemärk.............................................................................................5 6.Öko........................................................................................................6 SISSEJUHATUS Tegin selle uurimustöö selleks, et saada teada mida tähendavad kindlad märgid, mingisugustel toodetel. TUNNUSTATUD EESTI MAITSE 1. Tunnustatud Eesti Maitse päritolumärk antakse toodetele, mille põhitooraine on 100%-liselt eestimaise päritoluga ning mis on edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise. 2. Märgi kasutamisõigust võivad taotleda kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad, kes tõendavad dokumentaalselt toote valmistamisel kasutatud põhitooraine kodumaist päritolu. 3. Hindamise esimeses etapis vaatab EPKK läbi kõik esitatud toodete füüsikalis-keemiliste ja mikrobioloogiliste laborianalüüside tulemused
· Märki võib kasutada võidutootel ajaliste piiranguteta, kuid tingimuseks on märgi kasutamine koos vastava aasta numbriga ning eeldusel, et toote pakendit pole muudetud. Eesti parim toiduaine 2010 · Eesti Parim Toiduaine on Fazeri Must seemneleib · Eesti Parim Mittealkohoolne Jook 2010 Põltsamaa Premium Õunamahl · Eesti Parim Köögiviljatoode 2010 Küüslaugukur Tunnustatud Eesti maitse · Tunnustatud Eesti Maitse päritolumärk antakse toodetele, mille põhitooraine on 100%-liselt eestimaise päritoluga ning mis on edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise. · Kvaliteedi- ja päritolumärgi väljaandmise eesmärgiks on: väärtustada Eestimaist toodet Eesti turul toetada Eesti toiduainete kodumaist müüki ja eksporti pakkuda eeliseid konkurentsis Kui kaua märk kehtib? · Sügisel välja antavad märgid kannavad väljaandmisaasta numbrit ja kehtivad järgmise aasta lõpuni.
Toidu ja öko märgistused. Rahvuslipu märk toote hinnasildil näitab, et see on valmistatud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades. Millised tooted saavad õiguse kanda lipumärki ? Tooted, mis kannavad kauplustes lipumärki, on toodetud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes. Eestis toodetud toiduainetes on kasutusel nii kodumaine kui importtooraine, ent suurim lisandväärtus toodetele on antud Eestis, need tooted on loodud Eesti töötajate poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades. Tunnustatud Maitse · Näitab toote kõrget kvaliteeti · Tooted on läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise · Märki saavad taotleda kõik Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtted · Märk antakse Eestis toodetud toiduainele, st. tooraine päritolu antud märgi puhul oluline ei ole
....................................................................................lk 20-24 Kasutatud materjal..............................................................................................................lk 25 2 Toidukaupade märgistus Tunnustatud Maitse · Näitab toote kõrget kvaliteeti · Tooted on läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise · Märki saavad taotleda kõik Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtted · Märk antakse Eestis toodetud toiduainele, st. tooraine päritolu antud märgi puhul oluline ei ole · Tunnustatud Maitse märki annab välja ning tooteid kontrollib Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda Tunnustatud Eesti Maitse · Näitab põhitooraine Eestimaist päritolu · Märk saavad taotleda vaid Eestis registreerunud ettevõtted, kes suudavad 100%
Ökomärgis on tähis, mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust. Ökomärgis antakse tootele või teenusele, mis avaldab keskkonnale vähem negatiivset mõju kui samaväärne märgiseta toode või teenus. Ökomärgis on hea abivahend inimestele, kes soovivad teha keskkonnasõbralikku valikut tarbetoodete ostmisel. Ökomärgiste eesmärk on minimiseerida keskkonnale ja inimese tervisele avaldatavat mõju toodetest ja teenustest. Kriteeriumid on välja töötatud spetsiifilistele toodetele ja teenustele. Kriteeriumid põhinevad kogu elutsükli mõjuanalüüsil toorainest tootmiseni, kasutamiseni ja tekkivate jäätmeteni. Ökomärgistatud toodete vastavust kriteeriumitele kontrollib sõltumatu hindaja. ECO MÄRK Selle ökomärgiga tähistatakse mahepõllumajanduse tingimustes kasvatatud produkte. Näiteks: kartul, teraviljad, juust, jne. Märgiga tegeleb ülemaailmne sõltumatu organisatsioon SKAL. Tänaseks
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED (3.0 EAP) 1. Sensoorse analüüsi (hindamise) mõiste SENSOORNE ANALÜÜS on toodete organoleptiliste omaduste uurimine meeleorganite abil. SENSOORNE HINDAMINE on klassifitseerimismeetod, kus kasutatakse kategooriaid. Iga kategooria koostatakse järjestatud skaala abil ja skaala punktid näitavad järjestust. 2. Sensoorse analüüsi rakendamisvõimalused · toiduainete tööstuslik tootmine; · teaduslikud uuringud; · toiduainete kvaliteedi kontrollimine; · tootjate motiveerimine ja kvaliteetsete toiduainete väärtustamine. 3. Toiduainete kvaliteedinäitajate grupid Kõikide toiduainete puhul hinnatakse toote välimust, maitset, lõhna ja konsistentsi/tekstuuri. Toiduainete kvaliteedinäitajad: · toiteväärtus; · tehnoloogilised näitajad;
Ökomärgis antakse tootele või teenusele, mis avaldab keskkonnale vähem negatiivset mõju kui samaväärne märgiseta toode või teenus. Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon jagab keskkonnaga seotud märgised kolme tüüpi: · I tüüp: ökomärgised · II tüüp: isedeklareeritavad märgised · III tüüp: keskkonnateatised Ökomärgist (I tüüp) peetakse kõige rangemaks keskkonnamärgiseks. See on vabatahtlikkuse alusel taotletav ning toodetele ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav märgis. Teave toote või teenuse keskkonnasõbralike omaduste kohta antakse edasi sümbolina, mida võib kasutada tootel, toote pakendil, etiketil, tootega kaasnevates dokumentides, reklaamis. Ökomärgis antakse tootele või teenusele, mis vastab kehtestatud kriteeriumidele, ökomärgise andmise otsuse langetamisel lähtutakse toote või te enuse olelusringist. Praegu eksisteerib üle maailma umbes 40 ökomärgiseskeemi
3.2.7Säilitamistingimused ja tarvitamisjuhis 4. Märgistusel esitatav lisateave (st mitte kohustuslik teave) ja teabe esitamise piirangud 4.1 Toitumisalane teave 4.2Toitumis- ja tervisealased väited 4.3Käitlemisettevõtte tunnustamise number 5. Küünlad 6. Pesemismeetodid 7. TEMPUR 2 8. Eestis kasutatavad toidumärgised Tunnustatud Eesti Maitse Näitab põhitooraine Eestimaist päritolu Märki saavad taotleda vaid Eestis registreerunud ettevõtted, kes suudavad 100% tõestada tooraine kodumaist päritolu Tooted on läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise Märki annab välja ning kontrollib Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda Tunnustatud Maitse Näitab toote kõrget kvaliteeti Tooted on läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise Märki saavad taotleda kõik Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtted
...............................................................23 4.2Tartu Annelinna Prisma: Põnn tooted..................................................................25 4.3Tartu Eedeni Maksimarket: Vilma tooted............................................................26 4.4Tartu Eedeni Maksimarket: Põnn tooted.............................................................27 2 5KASUTATAV TOORAINE........................................................................................29 5.1Salvest Põnni tooraine.........................................................................................29 5.2Vilma tooraine.....................................................................................................31 5.3Toorainete kirjeldused.........................................................................................32 6PAKENDIMÄRGISTUSED.....................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1KAUBAMÄRK.................................................................................................................5 1.1Ajalooline taust ja areng.............................................................................................5 1.2Kaubamärgi kaitse.......................................................................................................7 2KAUBAMÄRK LEIBUR..................................................................................................8
Soola põhiliseks koostisosaks on naatriumkloriid Naatriumkloriidi sisaldus soolas oleneb soola puhtusastmest Puhas sool sisaldab 40% naatriumi ja 60% kloori Soolade liigitamine Tootmisviisi järgi jagunevad soolad: Meresool Jämesool Peensool ehk keedusool Tuntakse veel mitmeid lisanditega soolanimetusi (nt jodeeritud sool) Meresool Saadakse peamiselt merevee aurutamisel päikeseenergia toimel Seejärel soola ladestus kogutakse, vajadusel sõelutakse, peenestatakse ja pakendatakse Kuna tooraine ja energiaallikas (merevesi ja päikeseenergia) on väga odavad, siis on meresoola tootmiskulud suhteliselt madalad Puhtuseaste sõltub ümbritseva merevee koostisest ja puhtusest Jäme- ehk kivisool Saadakse enamasti maa-aluste soolalademete kaevandamisel Vajadusel peenestatakse, sõelutakse ja pakendatakse Jämesoola tootmine on suhteliselt odav eriti odava tööjõu puhul Tootmisel ei puhastata, seda tehakse vaid mehaaniliselt Peen- ehk keedusool
1liitris merevees on umbes 30 g soola). Meresoola võib saada suurema soolasisaldusega sisemeredest või soolajärvedest (Punane meri, Surnumeri, Suur soolajärv). Meresoola saadakse peamiselt merevee aurutamisel, päikeseenergia toimel, spetsiaalsetes vannides või tiikides. Seejärel soola ladestus kogutakse, vajadusel ka sõelutakse, peenestatakse ja pakendatakse. Päikese ja tuule toimel aurustub vesi ja järgi jääb sool. Meresoola tooraine ja energiaallikas - vastavalt merevesi ja päikeseenergia - on väga odavad ning seega on selle soola tootmiskulud suhteliselt madalad. Samas on meresoola tootmine odav vaid soojemates piirkondades ning seetõttu hakkavad soola hinda, soola transportimisel päikeseenergia vaesematesse piirkondadesse, tugevalt mõjutama logistikakulud. 1.4.4 Lisanditega soolad. Soolale antakse täiendavaid omadusi erinevate lisandite nagu näiteks joodi, fluori ja nitriti abill
kõik tootjad, kes asuvad konkreetses geograafilises piikonnas ja toodavad registreeritud spetsifikatsioonile vastavat toodet. Eksisteerib kolm märki. Vt. lisa 1 1. Kaitstud päritolu nimetus ( Protected Desingnation of Origin, PDO) tähistab toodet, mida toodetakse kindlas riigis, regioonis või kohas ning, mis omab sellest tulenevalt kindlaid kohale iseloomulike inim- ja keskkonnafaktoritest tulenevaid omadusi. Tingimuseks on, et tooraine saadakse määratletud piirkonnast ning toote tootmine, töötlemine ja müügiks ettevalmistamine toimuvad nimetatud geograafilises piirkonnas. Kaitstud päritolunimetust kandva toote puhul on toote omadused otseselt tulenevad geograafilise piirkonna inim- ja keskkonnafaktoritest. 2. Kaitstud geograafiline tähis-tunnusmärk (Protected Geographical Indication, PGI)- päritolunimetusega sarnane, kuid tingimused on vabamad
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
