Nimisõnad-vastavad küsimusele kes? mis? Nt: koer, pudel, laud Omadussõnad- väljendavad omadusi ja vastavad küsimusele missugune? Nt: kullakarva, iselaadi,punane Arvsõnad- väljendavad arve. Nt: esimene, sajas, neliteist Asesõnad- asendavad sõnu mida on varem mainitud Nt: ma, sa, see, teine Tegusõnad väljendavad tegevust ja vastavad küsimusele mida tegema? Nt jalutama. Määrsõnad muutumatud sõnad, mis väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist jm. Nt: väljas, täna, kiiresti, lahti, palju, kahjuks. Kaassõnad kuuluvad käändsõna juurde ja annavad sellele ligilähedaselt samasuguseid tähendusi nagu käändelõpud. Nt kuni, enne, ees, tõttu Sidesõnad muutuvad sõnad, mis seovad lause osasid ja lauseid omavahel. Nt ja, ning, ent, kuna, sest Hüüdsõnad muutumatud sõnad mis väljendavad tundeid või millega püütakse tähelepanu äratada. Nt: tohoh, ennäe, hallo
monarh zetoon- mängumark aitäh seflus zilett nonoh afiss-afisi- afissi- kuulutused zongleerima tohoh revans- revansi-revansi- kaotuse zürii haod tagasitegemine pidzaama hagijas- koeratõug kusett plaaz sampanja repotaaz sampoon kollez siffer snitsel sokeerima sokolaad soppama
Sõnaliigid KÄÄNDSÕNAD Nimisõnad nimetavad asju, olendeid ja abstrakseid mõisteid. Nimisõnad vastavad küsimustele (kes?mis?) Näited: auto, inimene, mopeed, pall Omadussõnad väljendavad omadusi ja vastavad küsimustele (missugune?). Näited: ilus, suur, kaunis, sihvakas, ümmargune Arvsõnad väljendavad arve. Arvsõnad jagunevad: 1) Põhiarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitu?) 2) Järgarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitmes?) Asesõnad asendavad sõnu, mida on varem mainitud. Arvsõnad jagunevad kolmeks: 1) Nimisõnalised asesõnad, näiteks (ma, sa, ta, me, te, nad) 2) Omadussõnalised asesõnad, näiteks (see, too, missugune laud) 3) Arvsõnalised asesõnad, näiteks (mitu, kõik, kogu) PÖÖRDSÕNAD Tegusõnad väljendavad tegevust ja olekut ning vastavad küsimustele (mida tegema?) Näiteks: mängima, lööma, jooksma, naerma, sõitma MUUTUMATUD SÕNAD Määrsõnad väljendavad kohta, aega, viisi, seisund...
Hea põhjus küll! Mille paganama pärast tuleb tekitada selliseid perekondi ja inimestele haiget teha? Ahjaa, üks väike detail häiris mind läbi saate -- väge täis Angela peedistas oma seaduslikku meest ikka üsna võimsalt. Küll oli Tõnis tossike ja tallaalune ja ema seelikuäärest kinnihoidja. Kuid mida tegi samal ajal ema Angela oma pojaraasuga, tulevase mehega!? Keeldus titekesele piire panemast, sest (t)emale oli mugavam tite kaisus magada!!! Tohoh!" www.naistekas.delfi.ee nojah-jaatus, mööndust väljendav; ...uudiste valgel- uudiste põhjal; jõulupruut- jõuludel abielluv pruut; paganama- kerge kirumissõna; ahjaa-tähendus nõrgenenud,õigus; peedistama- tähenärijalikult käituma; tossike- rumaluke; tallaalune- talla all olev; ema seelikuäärest kinnihoidja- memmepoeg; pojaraas- poeg; titekene- laps; tohoh- rõhutus ,,TANTSUD TÄHTEDEGA: Saatest lahkus väikseima häältearvuga Dave Benton"
Müstiline kivi 23,juuli, mõnus suvine aeg. Linnud laulavad ja meri kohiseb. Kuum, kuum on temperatuur. Higi voolab, aga pole probleemi, väike hüpe merre ja oledki jahtunud. Järsku kuuleb Indre kaugelt enda nime. See hääl mis ütles “Indre” on kuidagi tuttav. Põõsas kohises nagu keegi oleks seal. “Mis sa kooserdad seal poiss?” küsis Indre põõsas olevalt poisilt. “Ma ei ole poiss, vaid noormees!” sähvas põõsas olev noormees. “Tohoh, nii kohe räägi võõra poisiga, kas sa üldse tead kes ma olen?”. “Loomulikult tean, sa oled Indre.”. Indre mõtles korraks, et kust see noormes teda teab. Kas ta on sugulane või sõbra sõber keda ma korraks olen näinud aga suhelnud eriti temaga pole. “Kes sa oled ja kust sa mind tunned?” küsis Indre. “ Kas sa tõesti ei saa aru, et ma olen su klassivend Aleks?”. “Oota.” Indre vastas ning varsti taipas, et see noormees ongi Aleks, tema klassivend
sõnavorm). MUUTUVAD SÕNAD JA MUUTUMATUD SÕNAD Pane õigesse lahtrisse: verbid (tegusõnad), adverbid (määrsõnad), substantiivid (nimisõnad), interjektsioonid (hüüdsõnad), adjektiivid (omadussõnad), konjunktsioonid (sidesõnad), numeraalid (arvsõnad), pronoomenid (asesõnad), adpositsioonid (kaassõnad) Pane õigesse lahtrisse: eile, tegema, mina, üks, maja, tohoh!, ilus, ning, taga Muutuvad sõnad Muutumatud sõnad Verbid (tegusõnad) tegema Adverbid (määrsõnad) eile Substantiivid (nimisõnad) maja Interjektsioonid (hüüdsõnad) tohoh! Adjectiivid (omadussõnad) ilus Konjuktsioonid (sidesõnad) ning Numeraalid (arvsõnad) üks
Hale nukker Trohheus värsimõõt Alepõllundus Baldahhiin ehisvari voodi kohal Kokkuhoid Rahhiit ainevahetushaigus Oidu mõistust Arahhis maapähkel Hurmav veetlev Mahagon troopikapuu väärispuit Innukalt õhinal,hoogsalt Aitäh Helas kõlas Tohoh Epakal edeval,pirtsakal Krahh Herilasepesa Epohh Eriline Kasahh Helkur valguspeegeldi Tsehh Heroiin mõnuaine Almanahh koguteos Heroiline kangelaslik Ostutsekk Hiirukas hiirhall Tsehhid Lääneslaavi rahvas tsehhid Iive juurdekasv Tsatsa tants
absoluutne, anekdoot, röntgen jne 2. h õigekiri 2.1. h sõna algul eristab tähendusi 2.2. h sõna keskel või lõpus · Pika täishääliku järel kirjutame ühekordse h psüühika, stiihia, psüühiline · Lühikese täishääliku järel on enamasti hh: psühholoogia, psühhiaater, mehhanism, mahhinatsioon, uhhaa * aga mõnedes sõnades on ka h boheemlus, muhameedlane · Sõna lõpus on enamasti hh: krahh, almanahh, tsehh, tsehh Aga ka h: aitäh, nonoh, tohoh, säh 3. i ja j Silbi alguses on j, silbi lõpus i sa-jab, ma-ter-jal, ports-jon sai-ad, ma-te-ri-aal-ne, mis-si-oon * Erandlik on lühike sisseütlev: majja, ojja, tujju, ajju * Tegijanimi (tunnus ja) Käi/ma + ja = käija, müü/ma + ja = müüja, raiuma + ja = raiuja III Häälikuühendi õigekiri Kaashääliku- ehk konsonantühendis on kaks või rohkem järjestikust erinevat kaashäälikut. Täishäälikuühendis ehk diftongis on kaks järjestikust erinevat
TÄHEORTOGRAAFIA h õigekiri h sõna keskel ja lõpus I. Ühe tähega kirjutatakse: 1. Pika täishääliku järel olev h • STIIHIA • STIIHILINE • PAPAAHA • PSÜÜHIK • PSÜÜHILINE TÄHEORTOGRAAFIA h õigekiri h sõna keskel ja lõpus I. Ühe tähega kirjutatakse: 2. Lühike h täishäälikute vahel: ABSTRAHEERIMA BOHEEMLANE KONTRAHEERIMA MAHORKA 3. Hüüdsõnade lõpus on üks h: AIH, OIH, OHOH, TOHOH, AITÄH, FUH jne TÄHEORTOGRAAF IA h õigekiri II.Kahe tähega kirjutatakse: 1. Pikk h sõna lõpus ŠAHH KRAHH TSEHH EPOHH 2. Pikk h täishäälikute vahel: KAHHEL, MEHHANISM, SAHHARIIN, ARAHHIS, RAHHIIT, BALDAHHIIN, PSÜHHOOS TÄHEORTOGRAAFIA h õigekiri Seega võib h täishäälikute vahel olla nii lühike kui pikk. Normikohased on nii MEHAANIK kui MEHHAANIK MEHAANIKA kui MEHHAANIKA NB
varrukas, kummardama, intelligentne, kolleeg, grammofon, barrikaad, paralleelne, annulleerima, terrass; ümarik - ümmargune, samuti - sammuti (aeglaselt), ballett baleriin. · ERAND! Viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega, nt: asesõnades: mul, sul, tal, kel, mil, sel, tol, ma, sa, ta, me, te, nad, mu, su, mus, sus, tas, ses, tos, kes, mis; abisõnades: jah, aitäh, ah, oh, noh, säh, kah, tohoh, et, ja (sidesõna), ju, ka; tegusõnas: on. SULGHÄÄLIK SÕNA KESKEL · Sõna sees kirjutatakse sulghäälik vormiprintsiibist lähtudes. Oluline on jälgida, kas klusiil satub helilise või helitu hääliku naabrusesse: Tavaliselt kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k, p ,t (nt lahke, kopsik, peatselt) ja heliliste järele g, b, d (nt kõrvaldas, õmmeldi, kaergi). · Sama põhireegel kehtib ka liite -ki, -gi kirjutamisel:
kommunikatsioon dokk tokk kommenteerima sümmeetria grammatika grammofon arranzeerima karikatuur arreteerima karikeerima korrigeerima korrelatsioon korrektne korrektuur korruptsioon korrespndent irratsionaalne F ja S ning H käituvad erinevate põhimõtete järgi VÕRDLE tohoh TÄHTEDE ARV MUUTUB F ja S H ALATI KAHE TÄHEGA ! aitäh ÜLIPIKK PIKK ÜLIPIKK ÜLIPIKK PIKK ÜLIPIKK säh kett keti kett pall palli palli noh
Rõhumäärsõnad: võib-olla, arvatavasti, kahjuks, ju, samuti, eelkõige, hoopis, no Kaassõnad: Mõõdukaassõnad: kuni, ligi, üle Ajakaassõnad: enne, pärast, eel Kohakaassõnad: eest, taga, läbi, üle, juures, alla Abstraktkaassõnad: tõttu, abil, asemel, pihta, poolt, järgi Sidesõnad: Ja, ning, ega, ehk, või, aga, kuid, ent, et, kui, kuna, sest, kuigi, ehkki, nagu jne. Hüüdsõnad: Ennäe, kõtt, tsau!, tere!, tohoh jne. 5) Vormiõpetus: tüvi, liited ja tüvevaheldus- Sõnavorme saadakse tüvevahelduse ja aglutinatsiooni teel. Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamisviisi, mille puhul tüvele lisatakse liiteid. Tüvevahelduse puhul muudetakse sõnatüve. Käändsõnade A-tüvi (ainsuse omastav) ja B-tüvi (ainsuse osastav). Tegusõnade A-tüvi (mina vorm) ja B-tüvi (da-tegevusnimi). Tüvevokaal on tüves avalduv vokaal nt. koera. 5 tüvevahelduse liiki
(enne) ja tagasõnadeks (lõuna järel). Näide: peal, juures, ees, kõrval, all, üleval, taga, kohal, sees, läbi, tõttu, abil, üle jne. Sidesõnade ülesanne lauses on siduda lause erinevaid osi. Arvult eesti keeles on sidesõnu vähe. Lihtsidesõnade- ja sidesõnadeühendid (sellepärast, et). Hüüdsõnad väljendavad tundeid või millega püütakse tähelepanu äratada. Näide: tohoh, ennäe. MORFOLOOGIA . . . ehk vormiõpetus on keeleteadusharu, mis uurib sõnavormide moodustamist. Sõna jagunevad muutuvateks ja muutumatuteks sõnadeks. Muutuvad sõnad on käänd- ja pöördsõnad. Käändsõnadele saame lisada käände lõppe ja püürsõnadele pöörde lõppe. Kui me liidame sõnadele erinevaid lõppe, siis saame sõnadest erikujulisi vorme. Näide: käsi (nimetav) käe (omastav) kätt (osastav) käega (kaasütlev). Iga selline vorm on sõnavorm
Struktuurilt jagunevad sidesõnad:1) lihtkonjunktsioonid (aga, sest, vaid);2) liitkonjunktsioonid (justkui, otsekui); rinnastavad või alistavad Hüüdsõna-Hüüdsõna on iseseisva nominatiivse tähenduseta muutumatu sõna, mis väljendab tundeid, tahteavaldusi, hüüatusi, loodushääli vms ja esineb lauses kas omaette hüüundina või mitmesuguste vormelite kujul (k.a iseseisvate lausetena, nt Kuku!) Nt Noh, ma võin ju tulla. Tohoh pime! Algupärased/teisesed/laenulised. 8. Tegusõna. Tegusõna väljendab tegevust või olemist ja vastab küsimusele mida tegema? Morfoloogiliselt on verb pöördsõna, süntaktiliselt esineb ta lauses öeldisena. Tähenduse järgi võib verbe jagada: Tegemisverbid Olemisverbid, olemisverbid. Objektiga seostumise alusel jagunevad verbid: Sihilisteks-tegema, Sihituteks-käima, Verbide jaotus tegevuslaadi alusel. Kestus
Rinnastavad sidesõnad jagunevad tähenduse järgi ühendavateks ja eraldavateks. Ühendavad sidesõnad on kas üldühendavad: ja, ning, ega, vastandavad: aga, kuid, ent, vaid, või seletavad: ehk, elik. Eraldav sidesõna on või, nt elu või surm. 16. Hüüdsõna e interjektsioon, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Hüüdsõnad on iseseisva leksikaaltähenduseta muutumatud sõnad, mis väljendavad tundeid (nt tohoh, oi, ai, uih), annavad edasi tahteimpulsse (nt kõtt(kassile, mine ära), äss (koerale, kui tahame et ta läheks kellelegi kallale), kuss), on suhtluses kontakti sõlmimise ja hoidmise vahendid (nt halloo, ja-jah) või jäljendavad heli (nt kill-koll, plärts). Tähenduse järgi on võimalik eristada hüüdsõnade seas nelja suuremat rühma. 1.Tundeid väljendavad hüüdsõnad peegeldavad kõneleja emotsioone ja suhtumist, nt oi, ahaa, ohoo, hurraa, ai- ai, ähää. 2
Sidesõnu on võimalik jagada ka üldkategoriaalse tähenduse alusel, kuid kuna see pole sõnadel ühemõtteline ja sõltub lausekontekstist, siis seda jaotust siin ei esitata. 14. Hüüdsõna e interjektsioon - Hüüdsõna on iseseisva nominatiivse tähenduseta muutumatu sõna, mis väljendab tundeid, tahteavaldusi, hüüatusi, loodushääli vms ja esineb lauses kas omaette hüüundina või mitmesuguste vormelite kujul (k.a iseseisvate lausetena, nt Kuku!) Nt Noh, ma võin ju tulla. Tohoh pime! Hüüdsõnade jaotus päritolu alusel: 1) Algupärased ehk primaarsed hüüdsõnad: oi, uih, ai, noh, päh, ahaa, pots; 2) Teisesed ehk sekundaarsed hüüdsõnad, mis on kujunenud muusse sõnaliiki kuuluvatest sõnadest, nt aituma aita, jumal; etskae et sa kae, oot-oot oota jt. 3) Laenulised hüüdsõnad: halloo, marss, proosit, tsau, pakaa, jess, jepp, õu. Hüüdsõnade jaotus funktsiooni alusel: 1
) sel:ge (.) mis siis teha (.) tulla teie juurde K: jah see oleks mõistlik või siis nahaarsti või perearsti juurde J.M: ennetada ka saab peale selle et istuda soojas stuudios ja mitte ronida päikse kätte K: rohkem ei ole teadaolevaid ennetusmeetodeid täna (.) tänaseks päevaks küll üles loetleda J.M: päiksekreem (.) kas see ei aita või K: päiksekreem paraku pigem soodustab nahavähi [teket] J.M: [tohoh] K: kuna inimesed kui nad kasutavad päiksekaitsefaktoritega kreeme siis sellisel juhul nad ei põle ära vaid viibivad väga kaua ultraviolettkiirguse käes (.) ja kumulatiivne ehk kogudoos elu jooksul on väga kõrge ja seetõttu haigestutakse siis nahavähki ühel hetkel J.M: ehk siis kogu elu on vaeva nähtud ja ühel hetkel läheks asi kriitiliseks K: nooo (.) umbes nii J.M: piltlikult=öeldes (.) ma ei saa aru sellest päikesefaktori numbrist (.) ühed
Oi kui raske. LAURA: Ma tahan küsida, kas... (Lahkub. Pikk paus.) OSVALD: Saab, saab. Juba on tõmmanud. Toon voodisse. ROLAND: Aga see... 6. stseen OSVALD: Ei, ei. Kui läheb tilk maha, pole midagi. OSVALD: Tohoh imet! Kust teie, armsad ROLAND: Aga see ju ... inimesed, nii hilja tulete. Kas juhtus mingi OSVALD: Kuss, kuss. Ega kohv liiga kange äpardus? Ei ole viga, õues on ju vinge ilm. saanud? Ma ise armastan hästi kanget. Te ei Oh te vaesed, täiesti läbi külmanud. Ei ole tea, kui hea meel on mul teid näha. Nagu viga, kohe saame sooja. Ärge pange tähele, inimene vaatab inimest. Ma näen teie mul on siin kõik pilla-palla
lihtne üles leida. Ja kuulama tulla. Armastan ilusaid lugusid kuulata. Ongi vist kõik. Võtke oma dokumendid. Ega te väga palju raisanud vahepeal. Mulle ei meeldi raiskamine. See sõna ise on juba kole. (Võtab padja alt rahapakid.) Ma ei sega teid rohkem. (Läheb ukse poole.) Ärge mossitage. Ärge mõelge, et rikkus lihtsalt tuleb. Teil isegi vedas. (Piilub sahtlisse.) Kas see on minu telefon? Oi kui raske. Lahkub. Pikk paus. 6. stseen OSVALD: Tohoh imet. Kust teie, armsad inimesed, nii hilja tulete. Kas juhtus mingi äpardus? Ei ole viga, õues on ju vinge ilm. Oh te vaesed, täiesti läbi külmanud. Ei ole viga, kohe saame sooja. Ärge pange tähele, mul on siin kõik pilla-palla. Üksinda elan, ei pane tähelegi, milline seapesa tekib. Kohe teeme korra majja. Tulge, kallid lapsed. Istuge siia pehme voodi peale. Kohe toon teile midagi ümber. (Toob teki.) Istuge, istuge. (Laura ja Roland istuvad voodile.
üleloomulikku. Tuleb Polonius. POLONIUS: Tervist teile, isandad. HAMLET: (vaikselt) Pange tähele, ta tuleb mulle näitlejatest teatama. (valjult) Teil on õigus, sõber, esmaspäeva hommikul, just siis see oligi. POLONIUS: Mu prints, mul on teile uudis. HAMLET: Mu isand, mul on teile uudis. Kui Roscius oli Roomas näitlejaks... POLONIUS: Näitlejad on siia tulnud, mu prints! HAMLET: Tohoh imet! POLONIUS: Ausõna! HAMLET: All eesel igal näitlejal! POLONIUS: Parimad näitlejad maailmas igal alal, olgu see tragöödia, komöödia, ajalookroonika... Polonius lahkub. HAMLET: Muide, mu lellest onu ja tädist ema peavad pettuma. GUILDENSTERN: Mis mõttes? HAMLET: Ma olen hull ainult põhja-loode tuulega. Kui tuul on lõunast, oskan teha vahet kana ja kulli vahel.
«Vaadake seda äbarikku! Ta palub almust!» Kes kivi konnalompi on visanud või linnuparve tulistanud, sel on aimu mõjust, mida need ebakohased 26 sõnad keset üldist pingelist vaikust avaldasid. Gringoire võpatas otsekui elektrilöögist. Proloog katkes ja kõigi pead pöördusid segaduses kerjuse poole, kes end häirida laskmata ses vahejuhtumis paraja silmapilgu leidis heaks lõikuseks ja kaebliku häälega kõnelema hakkas, ise silmi pilutades: «Andke vaesele, halastage!» 1 4 «Tohoh! Jumala eest,» hüüdis Joannes, «see on Clopin Trouillefou. Hei, sõber, kas su haav jalale enam ei kõlvanud, et sa ta käe peale oled pannud?» Nõnda öeldes viskas ta ahvi osavusega väikese mündi võidunud kübaralodusse, mida kerjus oma haige käega rahva poole sirutas. Kerjus võttis almuse ja kibeda pilke meelerahuga vastu ja jätkas oma haleda häälega. «Andke vaesele, halastage!» See vahejuhtum lõbustas kaunikesti kuulajaid ja hea hulk vaatajaid Robin Poussepaini ja
Mul ei lähe minutitki aega.» Ta kadus ja tuli varsti tagasi vankriga, pani kaks väikest kotti sinna sisse, viskas mõned räbalad peale ja hakkas minema, koormat järel vedades. Ueilslase maja juurde jõudes peatusid poisid, et puhata. Parajasti kui nad kavatsesid uuesti liikurrta. hakata, astus ueilslane välja ja ütles: «Hallo, kes seal on?» «Huck ja Tom Sawyer.» «Hästi! Tulge kaasa, poisid, te lasete kõiki oodata. Noh, kähku, jookske ees, mina vean teie vankrit. Tohoh, see ei olegi nii kerge, nagu võiks arvata. Mis teil siin on, telliskivid või vanaraud?» «Vanaraud,» vastas Tom. «Seda ma arvasin. Poisid siin linnas näevad rohkem vaeva ja raiskavad rohkem aega selleks, et valukoja jaoks kuue penni eest vanarauda koguda, kui neil kuluks selleks, et hariliku tööga kaks korda niisama palju teenida. Aga niisugune on juba inimese loomus. Liikuge kiiremini, liikuge kiiremini.» Poisid tahtsid teada, milleks selline rutt.
annaabi.ee 
