Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskond Klaasikunst- ja disain, III kursus Mai Schults Louis Comfort Tiffany vitraaz Feeding Flamingoes Referaat Pilt 1 Juhendaja: Prof. Mare Saare, Tallinn 2011 Sissejuhatus Selles referaadis tutvustan vitraazi Feeding Flamingoes, mis on loodud muuseumite ja kollektsionääride poolt väärtustatud kunstniku Louis Comfort Tiffany (18481933) poolt. Alustan ülevaatega juugendstiilist, mis on nimetatud vitraazi valmimise perioodiks. Sellele järgnevalt toon lugejani informatsiooni vitraazi autorist Louis Comfort Tiffanist endast. Vitraazi tutvustamisel lähtun enamjaolt Hugh F. McKean´i (1908-1995) raamatus The ,,Lost" Treasures of Louis Comfort Tiffany kirjeldatust. Raamatu autoriks on kunst...
Inimesed alustavad oma haridusteed 7. aastaselt, kui nad sammuvad põhikooli lõpetavate õpilaste või abiturentide käevangus esimesse klassi. Igaühe jaoks on haridustee erineva raskustasemega, kuid ilma hariduseta tänapäeva ühiskonnas hakkama ei saa. Kool on koht, kus antakse teadmised, mida elus läheb vaja. Õppeained, mis seal õpetatakse, toetuvad empiirilistele ja aprioorsetele argumentidele. Antud juhul toetun ma reaalainetele ja humanitaarainetele. Matemaatika, füüsika, keemia need on reaalained ning seal toetutakse empiirilistele argumentidele. Nendes õppeainetes õpitakse fakte, mis on kunagiste matemaatikute, füüsikute ja keemikute poolt kirja pandud. Keemias ja füüsikas on igasugused katsed, millega tõestatakse ära faktid. Näiteks, kui õpilane ei tea Pythagorase ja Eukleidese teoreemi, siis on väga raske hakkama saada 9
Just emotsioonid on minu jaoks väga olulised. Moraalipühakut minust just ei saaks, kuid püüan elada võimalikult moraalselt. Samas ma ei unusta kunagi iseennast vaid oman suuri unistusi, mis ootavad realiseerimist. Leian, et kokkuvõttes elatakse oma elu ikka iseendale ja oma unistustele. Elu on kui vahend, mida kasutada, millele toetuda, millest saada jõudu. Ühtset printsiipi, mille teooriaid järgiksin täies ulatuse, välja tuua on raske kuna toetun mitmele erinevale teooriale, uskudes kõige lõpuks ikkagi iseennast. Võib ehk siis öelda, et intuitsioon on minu juht siin elus.
" (Heinala, 2007) ja selgub ka see, mida meie linnavanemad tegelikult tegema peaksid. "...et lahendada probleemi ,,noored ja alkohol", tuleb hakata muutma inimeste suhtumist ja väärtushinnaguid. Mitte noorte inimeste, vaid kõikide." (Heinala, 2007) Kuna ma ise olen selle artikli autor, polegi mul midagi väga rohkemat öelda, kui, et ma leian et kogu artikkel on väga teemakohane ja seisukohtadelt õige. Ma pole enda meelest seal kindlat seisukohta võtnud vaid toetun pigem ainult enda ja teiste kogemustele. Lisaks ei tee ma ka seal otseselt kedagi maha, vaid pigem suunan tähelepanu veidi tähtsamatele asjadele, probleeme ennetada üritades. Kasutatud kirjandus: Oma Saar. http://omasaar.ee/index.php? content=artiklid&sub=2&artid=3519&term=alkoholiprobleem
huvitavam ning saada mingisugustki kaastunnet või isegi kerget tähelepanu. ,,Mina ise pean operatsioonile minema" ,,Oi, tunnen kaasa," ütles ta. Paistis, et ta mulle tõepoolest kaasa tundis. /.../ ,,See ei ole midagi tõsist. Mul on tilluke kasvaja" ,,Ei või olla!" Ta tõstis käe suu ette ja puha. (lk 58) Poolel teel vannituppa hakkasin kujutlema, nagu mul oleks kuul soolikates. / .../ Siis ma lähen jala trepist alla lifti ei kasuta: Toetun trepikäsipuule, ja endal mul niriseb suunurgast vähehaaval verd. /.../ Kujutlesin. Kuidas Jane hoiab mul sigaretti huultel, kuni ma ise verest tühjaks jooksen. (lk 99100) Holden Gaulfieldi mäss maailma vastu seisnes kõige selle, mida talle soovitati mitte tegemises. Ta eiras Spenceri ja Antolini õpetusi ja nõuandeid. Holden oleks pidanud rohkem kuulama ja mitte nii isepäi tegutsema. Üheks nö mässu põhjuseks usun ma ka puberteedi ea olemas olu. Anny Drobet 12b
Neli kuud enne 2016 aasta suve olümpiamänge on ikka veel õhus paar väga suurt küsimust, üks neist puudutab Zika viirust ja olümpia edasilükkamist või asukoha muutmist ja teine Venemaa osalemist olümpial. Seda kirjandit kirjutades toetun Kristjan Port’i arvamusele “Kõikide osapoolte jaoks oleks parem, kui Venemaad ei lasta olümpiale” (sport.err.ee, vaadatud 23.05.2016) Esiteks, olümpia harta näeb ette seda, et kui sa osaled olümpial, pead sa järgima kõiki olümpia harta punkte. Meditsiinireeglistiku lõigus on kirjas, et dopingut sportlased ei või kasutada nii võistlusvälisel kui ka võistluste ajal. Venemaa on rängalt eksinud just selle punkti vastu
valdkonnas saanud piisavalt palju kogemusi. Oma ametivalikuga olen väga rahul. Minu arvates mul on pingeline, aga huvitav töö, mille eest ma saan piisavat töötasu. Arvan, et valitud kutse (sotsiaaltöötaja) sobib mulle. Analüüsides iseenda, võin teha kindlaks, et mul on tüüpilised isiksusejooned: inimkeskne ja sõbralik, kannatlik, taktitundeline, mõistev, lahke, abi- ja koostöövalmis, toetav. Eelistan tegevusi, mis hõlmavad suhtlemist teiste inimestega. Igapäevaselt toetun pigem oma tunnetele kui loogilisele mõtlemisele. Arvan, et mulle sobivad tegevused on abistamine, teenindamine, õpetamine, ravimine, nõustamine, kasvatamine. Võimalikud kutsed on arst, psühholoog, nõustaja, õpetaja. Vaba aega mul eriti üle jäägi, tööd on nii palju. Üritan kaks korda nädalas aeroobikatrennis käia. Minu vaba aja tegevused: vabatahtlik (ühiskondlik) töö, lugemine ja tantsimine. Millised on minu eesmärgid? Tänapäeval minu peamiseks eesmärgiks on edukalt
Iga strateegia all on valik tegevusi või otsustusi, mida saab kasutada. Ära on toodud ka neli strateegiat, mille kasutamine on kokkuvõttes ebaefektiivne ning mille korduv kasutamine viib läbipõlemiseni. Head strateegiad mida kasutada: · Planeeri probleemi lahendamine · Tean mida teha ja pingutan, et asjad hakkaksid liikuma · Teen tegevusplaani ja järgin seda · Muudan midagi, et asjad korda saaks · Toetun varasemale kogemusele ja toimin selle järgi Hinda olukorda positiivselt · Muutun või kasvan isiksusena · Muutun juhtunu läbi paremaks, professionaalsemaks · Leian endale uue sihi · Avastan uuesti, mis on oluline Otsi sotsiaalset toetust · Räägi kellegagi, et olukorrast paremat ülevaadet saada · Otsin kellegi, kes suudaks olukorraga midagi ette võtta · Küsin nõu sugulastelt ja sõpradelt · Räägin kellegagi tunnetest
tulemusi ei tõota, jääb sagedamini tähelepanuta. Bengt Sevelius: ,,Oluline on, et kvaliteetsed sporditegemisoskused jõuaksid kõigi lasteni ka nendeni, kellest ei tule kunagi suuri sportlasi, kuid kes saavad oma tervisele liikumisharrastusega tublisti kasu tuua." Soome kogemus: sport ja heaolu Jüväskyla ülikooli sporditeaduste osakonna programmidirektor, dr Anna-Katriina Salmikangas on veendunud, et ühine sporditegemine suurendab ühiskonna kui terviku heaolu. ,,Toetun seda väites oma uurimistööle Nakertaja-Hetteenmäki piirkonna kohta läbi aastakümnete," märgib dr Salmikangas. ,,Ühiste spordiharrastuste loomine aitas piirkonna inimesed omavahel suhtlema ja suhtluskanaleid looma, koosolekuid pidama ja kokkuleppeid sõlmima." Nagu Bengt Sevelius, nii on ka Anna-Katriina Salmikangas veendunud, et ainult altpoolt tulevast initsiatiivist ei piisa spordiharrastusteks vajalike eelduste loomine on riigi ja kohalike omavalitsuste ülesanne
nad ei pea ära harjuma täielikult uue elukeskkonnaga. Kultuurilise globaliseerumise tagajärjel on tekkinud ülemaailmne keel, praegu tuntud kui Inglise keel. Seda keelt võid kuulda tänapäeval igal kontinendil. Vähim levinud on see Aafrikas kuna suurem osa riikidest seal on arenevad riigid. Minu arust on see väga hea kui on vähemalt üks ülemaailmne keel, niimoodi saaks üle terve maailma ringi rännata ja aru saada erinevatest ühiskondadest. Muidugi toetun ka sellele arusaamale, et igal rahval või ühiskonnal võiks olla ka enda keel, mida rahvas kõneleb. Nagu mainitud varem, on tänapäeval kultuuriline globalisatsioon saavutanud selle, et suuremas osas riikides on saadaval produktid nagu Coca-Cola, McDonalds jne. Me saame nautida küll kahjulikke kuid soodsaid ja huvitavate maitsetega toite. Kui võtta kõik arvesse nagu ülemaailmne keel ehk Inglise keel, ülemaailme toit, kultuuritavad, siis see aitab meil mõista teisi
istumist, sest minu arvates on selline teguviis publikule solvav. Istumine tähendab ebakindlust ja ükskõiksust kuulajate vastu ning märkasin, et need esiatjad, kes istusid, lugesid paberilt maha ja ning neid oli halvasti kuulda. Teiseks tugevuseks pean ma esitamist ilma materjalideta. Enne esitamist teen paar korda läbi, et teema oleks enam-vähem peas ja probleemide korral on slaidid alati toetavad. Kümne minuti jooksul on publikule kurnav edasi anda palju infot, mille tõttu toetun maksimaalselt viiele põhipunktile. Proovin lisada ka igale punktile isiklikke näiteid, mis teeb kindlasti kuulamist huvitamaks. Tagasisides kirjutati ka, et mul olid head isiklikud näited. Nõrkused Minu suurimaks probleemiks suulises eneseväljenduses on närveerimine, millega kaasneb kiirustamine. See teeb kuulajatel kõne jälgimise ja arusaamise keeruliseks. Ma satun pabinasse ja selle tagajärjel kannatab diktsioon. Kuigi tavaliselt mul ei esine tõrkeid pikemate
Ma olen küll vist hull. Jumala eest. Poolel teel vannituppa hakkasin kujutlema, nagu oleks mul kuul soolikates. Maurice'i-vanamees oli mulle kuuli kõhtu kupatanud. Nüüd ma olin teel vannituppa, et võtta närvidele karastuseks tubli lonks vana burbooni viskit, mis aitaks mul tõeliselt tegevusse astuda. Kujutlesin, kuidas ma sellest neetud vannitoast väljun, juba riides, automaatpüstol taskus, kuid ise kergelt vaarudes. Siis ma lähen jala trepist alla - lifti ma ei kasuta. Toetun trepi käsipuule, ja endal mul niriseb suunurgast vähehaaval verd. Nii ma lähen paar korrust allapoole - kõhtu kinni hoides, vererada järel-, siis helistan liftikella. Kui Maurice liftiukse avab ja näeb automaati minu käes, hakkab ta kriiskava, hirmunud häälega karjuma, et ma ta rahule jätaksin. Aga mina kupatan talle siiski kuuli kerre. Kuus lasku karvasesse lihavasse kõhtu. Siis ma viskan püstoli liftikäiku - muidugi pärast seda, kui olen kõik näpujäljed ära pühkinud
........................ 12 1 Sissejuhatus Käesolev töö jutustab Nigeri Vabariigi inimarengust. Niger on üks vaesematest riikidest maailmas. Üle 85% elanikkonnast elab maapiirkondades, kus majanduslik ja sotsiaalne areng on äärmiselt madal. Töös on kasutatud ÜRO poolt koostatud Arenguprogrammi, mis kasutab riikide võrdlemiseks inimarengu indeksit (IAI). Toetun kõige värskemale, 5. oktoobril 2009 avaldatud inimarengu aruandele, mis on koostatud 2007. aasta andmete põhjal. Selles reastatud 182 riigi hulgas asub Niger 182 ehk viimasel kohal. Kuna paljudelt väga erineva arengutasemega riikidelt andmete kogumine ja töötlemine võtab kaua aega, siis ei pruugi andmed olla väga täpsed. 2 ÜRO Inimarengu aruanne
Oma referaadis käsitlen seda, kuidas toimub Eestis lapse eraldamine perekonnast ning millised tingimused on seatud sidemete säilitamisele koduga ning laste õigusele saada teavet oma identiteeti puudutavate küsimuste ja perekonnast eraldamise põhjuse kohta. Tahan teada, kes peab perest eraldatud lapse edasise elukoha, hooldamise ja kasvatamise korraldama. Oma töös püüan statistilise ülevaate saada perekonnast eraldatud lastest Eestis. Referaadi koostamisel toetun Eesti Vabariigi Lastekaitseseadusele, Perekonnaseadusele ning Sotsiaalhoolekandeseadusele. 3 1. LAPSE ERALDAMINE PEREKONNAST Lapse äravõtmist vanemalt ja vanemlike õiguste äravõtmist reguleerib Eestis Perekonnaseadus. Lapse eraldamine vanematelt võib toimuda üksnes lapse huvides. Kodust ja perekonnast eraldatud lapse edasise elukoha, hooldamise ja kasvatamise
võivad teisiti rääkida. Kui mul on suur surve, siis teen ma kõik tööd kiiresti ja üllatavalt professionaalselt ära. Seega olen isiksus, kes töötab perfektselt suure surve all. Kui iseennast analüüsida, siis mul on tüüpilised isiksusejooned, nagu sõbralik, kannatlik, püsiv, taktitundeline, salliv, mõistev, lahke, toetav , abi- ja koostöövalmis. Sooviksin töötada inimestega, kellega peab suhtlema. Tavaliselt toetun ma igapäevastes tegemistes pigem loogilisele mõtlemisele, kui tunnetele. Arvan, et mulle NELLI MAHMUTOV 2 sobivateks tegevusteks on abistamine, rääkimine, õpetamine, ravimine, nõustamine. Võimalikeks kutseteks loeksin psühholoogi kutset, õpetaja jt. Minu vaba aja tegevuste alla kuuluvad lugemine, käsitöö, vabatahtlik tegevus, sport ja tantsimine. Millised on minu eesmärgid?
Tegemist on emotsionaalselt väga raske probleemiga, mis peaks olema rohkem päevavalgel. Referaadi eesmärk on tõstatada tähelepanu autoagressiivsele käitumisele, sest taolise käitumise all kannatavad noored on tihti "nähtamatud" ning teised nende ümber samuti teadmatuses. Olles ise oma tutvusringkonnas selle probleemi all kannatavate inimestega kokku puutunud, julgen väita, et see on teema, millest peab rohkem rääkima. Antud referaadis toetun põhiliselt E. David Klonsky põhjalikule uurimusele "The functions of deliberate self-injury: A review of the evidence", Keith Hawtoni ja Anthony Jamesi uurimusele "Suicide and deliberate self harm in young people" ning "Koolinoorte vaimse tervise" kokkuvõtvale raportile. Referaadis on viidatud ka SEYLE projektile, psühholoog Marje Oja tööle "Autoagresiivne käitumine noorukieas", Robert Youngi, Michael van
omaette. Samas on kultuuriruum alati intertekstuaalne. Seetõttu ei saa eristada, millised tekstid on primaarsed. Õigupoolest ei eksisteeri ühtki puhast teksti ja see tähendab, et mille alusel panna tekstile piirid. Tõlkija peab kindlaks tegema tõlgitavuse astme ja töötama välja tõlkestrateegia. Minu strateegia on toetuda märkide ülekandmisel autoriteetsetele tõlkeallikatele st antud artikli terminoloogia tõlkimisel toetun eesti keelsetele feministlikele tekstidele. Kasutan paralleltekstide abi ja võrdlevat meetodit. 3 ,,Sõna ,,semiootika" tuleneb kreeka sõnast seme, millest tuletatud semeiotiokos tähendab märkide tõlgendajat. Semiootika teadusdistsipliinina on lihtsalt märkide analüüs või märgisüsteemide toimemehhanismide uurimine" (Cobely&Jansz 2002: 4).
Sissejuhatus Austaalia on minu jaoks eksootiline maa. Uurimistöö eesmärk on tundma õppida Austraalia loomastikku ehk faunat ja noppida huvitavaid fakte selle kohta. Materjali uurimistööks olen saanud ainult eesti- ja ingliskeelsetest raamatutest, teatmeteostest ning internetist. Huvitavat ja mahukat ainestikku on palju. Ma ei ole Austraalias käinud ega Austraalia loomi ise näinud, aga raamatuid uurides olen targemaks saanud. Uurimistöös toetun loodusteadlaste poolt uuritud loomade süstematiseerimisele, detailsele välimuse kirjeldusele ja loomade huvitavatele elukommetele. Käesolevas uurimistöös teen ma subjektiivse valiku huvitavamateast loomadest ja kirjeldan nende välimust ja elukombeid lühidalt. Kaheksanda klassi õpilase uurimistöö maht ei saa olla väga mahukas, seega toon välja ainult Austraalia loomastikule iseloomulikumaid, üldtuntumaid ja ainult põnevamaid fakte
plaadist v¨aljaulatuva peatala omakaal: g4k = 0, 52 · 0, 30 · 25 · 1, 8 = 7, 0kN norm. omakaal kokku: gk = 22, 3 + 6, 7 + 9, 1 + 7, 0 = 45, 1kN Arvutuskoormused: kasuskoormus: qd = q · qk = 1, 5 · 133, 9 = 200, 9kN omakaalukoormus: gd = 45, 1 · 1, 2 = 54, 1kN arvutuskoormus kokku: pd = 200, 9 + 54, 1 = 255, 0kN 3.0.1 Arvutuslikud avad Peatala toetun v¨ alisseintele 380mm ulatuses, postide laiuseks eeldan 300mm. 0, 38 0, 38 lef f,1 = ln,1 + = 5, 4 + = 5, 59m (114) 2 2 lef f,2 = ln,2 = 5, 40m (115) 3.0.2 Arvutuslikud paindemomendid ja p~ oikj~
Armastan end ja o ma Seksuaalne ärakasutamine. Süütunne, L3 kaunist seksuaalsust. Olen kaitstud. Mind Enesepõlgus. armastatakse. Seksuaalsuse tõrjumine. Majanduslik Armastan end sellisena, nagu olen. Minu L4 ebakindlus. Töökohaga seotud hirmud. oma jõud on see, millele toetun,.- Olen igas Jõuetusetunne. mõttes kaitstud. Kaitsetus, eneseväljendusraskused. Viha. Elurõõm kuulub mulle. Palun, mida vajan ja L5 Võimetus rõõmustada. võtan selle rõõmuga vastu. Ristluu Olen ise oma elu vägi ja võim. Loobun Võimu minetamine. Põikpäine, vana viha.
fiktiivse luuletaja teoseid.27 Muuhulgas on mõned intervjueeritavad maininud, et just Propeller pani alguse pungi laiema kõlapinna tekkimisele ENSVs: Allan Vainola 28 nimetab seda ühena pungini viinud sündmustest ning Eero Tamm 29 nimetab seda koguni ENSV üheks ainsaks tõeliseks punkbändiks. Eelnevat arvesse võttes on oluline teada, mis Propelleri viimaseks jäänud kontserdil toimus. Sündmuste kirjeldamisel toetun lisaks mitmetele kirjalikult kättesaadavatele allikatele ka Allan Vainola (kes osales sündmustes isiklikult) meenutustele, millest palusin tal rääkida intervjuu käigus. 22. septembril 1980. aastal toimus Kadrioru (tollasel „Dünamo“) staadionil Eesti TV ning Eesti Raadio vaheline jalgpallimatš, mille eel, vaheajal ja järel pidi mängima ansambel Propeller. Mängu eel ning vaheajal kollektiiv esineski, kuid kuna vaheajal aset
Materjalide kogumiseks ja läbitöötamiseks olen rakendatud folkloristikas ja sotsioloogias praktiseeritavaid uurimismeetodeid nagu intervjuu, ankeetküsitlus, võrdlevat analüüsi jne. Uurimistöö kirjutamisel kasutan erinevaid teoreetilisi allikaid. Tähtsamateks on erinevate folkloristide, ajaloo- ja kultuuriteadlaste nagu Tarmo Kulmari, Eiki Bergi, Anu Korbi, Aivar Jürgensoni, Tiia Ristolaineni, Marika Mägi, Maire Sala uurimusi, artikleid. Suuremal määral toetun oma juhendaja PhD Marju Torp-Kõivupuu teadustöödele. Vene matmiskombestikku puudutavad materjalid toetuvad eelkõige Andrei Kostini, Natalia Judina, Vladimir Andrejevi, Tatjana Dronova, Tamara Tolchanova metoodilistele materjalidele ja artiklitele. Hauakivide sümboolika tõlgendamiseks kasutan rohkesti Aleksander Heintalu, Matthias Johann Eiseni, Tiit Saare, Mall Hiiemäe, Jelena Levkievskaja, Inna Smirnova, Jelena Grushko, Tolstaja teadustöid,
3 lasteluulet, mis on ilmunud aastatel 2002-2007. Eraldi peatun Vilepi jutustamis- ja värsitehnikal. Oma bakalaureusetöös lähtun välisautoritest ennekõike Hans-Heino Ewersi teoreetilistest seisukohtadest ja Peter Hunti poolt toimetatud erinevate lastekirjanduse uurijate esseede kogumikest. Eesti autoritest toetun filosoofiadoktor Mare Müürsepa töödele ning Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse (ELTK) almanahhis Nukits ja ELTK toimetistes ilmunud uurimuslikele töödele. ELTK-lt on saadud kõik arvandmed, millele tuginedes on loodud lisadeks olevad graafikud. Vilepi loomingu analüüsimisel olen kasutanud peamiselt Maria Nikolajeva poolt lastekirjandusele rakendatud narratiivianalüüsi meetodit ning Mart Mägra ja Jaak Põldmäe värsiõpetuse alaseid töid.
.. lahenduste leidmine __ D Tegemine __ D ... lahenduste elluviimine __ 9. Ei meeldi ... 10. A ... ootamatused __ A Faktidele toetuv __ B ... süsteemitus __ B Kaalutlev __ C ... loengud __ C Emotsionaalne __ D ... planeeritus ja kord __ D Riskiv __ 11. Õppimisel toetun ... 12. A ... enda kogemusele ja A Sammsammult edasi intuitsioonile __ kulgemine __ B ... teiste kogemusele __ B Mitmest vaatenurgast vaagimine __ C ... loogilisele mõtlemisele D ... proovimisele __ C Palju ideid korraga __ __ D Mis halvasti, see uuesti __
annaabi.ee 
