Füüsiline sektor 4. Klassikaline koolkond Töötaja tuleb teaduslikult valida, õpetada ja arendada (mitte meeldivuse alusel). Nirgakiviks on tööjaotuse printsiip. Plaanimine – üksikasjalik, tüpne Õigused, kohustused, suhtlusteed – määratletud Kontroll – püsivus, avalik Juhtimisulatus – piiratud Otsustamine – tipptasandil Puudused ja eelised Eelised - positiivsne tööprotsessi muutmine läbipaistvaks ja täpseks, arvamus, et hea töö väärib head palka, tulemuspalga idee Puuduse – kaob individuaalsus, tööliste võimete alahindamine, välise motivatsiooni rõhutamine, eeldused ekspluateerimiseks Suhtumine Töötajad ei ole huvitatud vastutuse võtmisest 5. Administratiivne koolkond Tööjaotus
Majandussektor–turud, fiskaalsüsteem, pangasüsteem Tehnoloogiasektor– teaduse ja tehnika arengutase, innovatsioon Füüsiline sektor– loodusressursid, maavarad 4.Klass.koolkond: Tööjaotus–kitsapiiriline Plaanimine – üksikasjalik, täpne Õigused,kohustused, suhtlusteed –määratletud Koordinatsioon–„üks parim tee“,täpne Kontroll–püsiv,avalik Juhtimisulatus–piiratud Otsustamine – tipptasandil •Teadusliku töökorralduse koolkond – iga tööd ja ka organisatsiooni saab korraldada teaduslikult, parimal viisil •Töötajaid tuleb teaduslikult valida, õpetada ja arendada (mitte meeldivuse alusel) • Nurgakiviks on tööjaotuse printsiip • Positiivne tööprotsessi muutmine läbipaistvaks ja täpseks, arvamus, et hea töö väärib head palka, tulemuspalga idee • Puudused – kaob individuaalsus, tööliste võimete alahindamine, välise motivatsiooni rõhutamine, eeldused
riikides ka sisuliselt riigipeaks. Minister on poliitiline figuurm kes peab valitsuses kaitsma oma erakonna seisukohti. Tal on õigus nimetada ametisse ka mitmeid tippametnikke ning nõunikke, kes sageli kuuluvad temaga samasse parteisse. Ametnike hierarhia kõrgeimal astmel on kantsler, kes peab tagama ministeeriumi igapäevatöö ning kindlustama järjepidevuse ministrite vahetumise puhul. Täidesaatva võimu tipptasandil on esindatud nii erakondade huvid (ministrite näol) kui ka ametnikkonna huvid (kantslerite näol). Selline süsteem kehtib ka Eestis. Valitsuse moodustamine parlamentaarses riigis Eesti Vabariigi näitel: 1. Riigikogu uue koosseisu kokkuastumine. 2. Riigipea nimetab valitsusjuhi kandidaadi. 3. Riigikogu annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks. 4. Valitsusjuhi kandidatuuri hääletamine parlamendis. 5. Peaminister esitab valitsuse koosseisu presidendile
a. mässukatse läbikukkumist loobus Nõukogude Liit vandenõude organiseerimisest. Sõlmiti kokkuleppeid riigipiiri osas ja kaubandusleping. 1932 lisandus ka mittekallaletungipakt. Eesti osales aktiivselt Rahvasteliidu töös, ühinedes kõigi kokkulepete ja deklaratsioonidega, mis tõotasid vähendada sõjaohtu. Rootsi oli Eestist huvitatud-Tartu ülikool avati rootsi keele ja kirjanduse õppetool, Rootsi ärimehed investeerisid Eestisse, toimusid vastastikkused visiidid tipptasandil. Rahvusvaheline olukord teravneb taas: 1933. a. algas natsionaalsotsialistide võimuletulekuga Saksamaal. Rahvasteliidu suutmatus lahendada probleeme. Eesti jaoks kujunes halvaendeliseks 1935. a. sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping, mis andis Saksamaale õiguse suurendada oma sõjaväelaevastikku. Suureks ohuks oli ka Nõukogude Liidu aktiviseerumine. NSV Liit hakkas õhutama Balti kolmikliidu loomist, lootes suhteliselt
Tegelikult kasutatatkse konkreetsete reformide puhul nii ülalt alla kui alt üles põhimõtteid. Väga radikaalsed ÜA reformid jäävad venima, sest nad on liiga komplekssed, et lahendada lühikese aja jooksul kõiki probleeme, mida ühinemisega saavutada tahetakse. ÜA reformid arvestavad palju vähem kultuurikomponenti, mis loob lisapingeid, mis hakavad pärssima ühinemisjärgset elu. Ülevalt alla ühinemiste puhul tuginetakse nö tipptasandil poliitilistele kokkulepetele ja need toimuvad kogu süsteemis, mistõttu on sinna kaasatud KOV esmatasandist kõrgemad tasandid ja toimijad, ning reeglina muudetakse nende rolle ja suhteid. Liigselt ülalt alla reformid vähendavad uute võimude legitiimsust. (Sootla jt, 2011) Alt üles ja vabatahtlike ühinemiste puhul annab keskvalitus ette väga üldised raamid vaid ühinemiste õiguslike raamide osas ja siis aitab ühinemise käigus ad hoc konsulteerida osapooli kui neil tekivad küsimused
meeldivuse alusel). Nirgakiviks on tööjaotuse printsiip. Tööjaotus – kitsapiiriline Plaanimine – üksikasjalik, tüpne Õigused, kohustused, suhtlusteed – määratletud Koordinatsioon – „üks parim tee“, täpne 4 Kontroll – püsivus, avalik Juhtimisulatus – piiratud Otsustamine – tipptasandil Puudused ja eelised Eelised - positiivsne tööprotsessi muutmine läbipaistvaks ja täpseks, arvamus, et hea töö väärib head palka, tulemuspalga idee Puuduse – kaob individuaalsus, tööliste võimete alahindamine, välise motivatsiooni rõhutamine, eeldused ekspluateerimiseks Suhtumine „X“ (McGregor) Töötajad on oma loomult laisad, seetõttu tuleb neid pidevalt kontrollida Töötajad ei ole huvitatud vastutuse võtmisest
ideloogilist suunda. Enamikus Euroopa riikides määrab suuna parlamendi koosseis. Minister on seega poliitiline figuur, kes peab valitsuses kaitsma oma erakonna seisukohti. Minister võib nimetada ametisse tippametnikke ning nõunikke. Poliitika ülemäärast heitlikkust peaks vältima ametnikkond, kõrgeimal astmel on kantsler, kes peab tagama ministeeriumi igapäevatöö. Täidesaatva võimu tipptasandil on seega esindatud nii erakondade huvid kui ka ametnikkonna huvid. Selline süsteem kehtib ka Eestis. Kuidas valitsus moodustatakse? Peaminister valib riigipea, arvestades põhiseadust, poliitilisi traditsioone ja poliitiliste jõudude vahekorda Kaheparteilises parlamentaarses riigis: Suurbritannia Riigipeal vaid formaalne ülesanne kinnitada kahekordse valiku tulemus. Riigipea nimetab peaministrikandidaadiks valimised võitnud erakonna liidri. Seejärel pannakse valitsusjuhi kandidatuur
kooskõlastada tegevusi, korraldada inimeste tööd, juhtida organisatsiooni talitlemist. Juhtimistegevusega kaasnevad juhtimistoimingud ehk menetlused, mis tähendavad osategevuste ja toimingute sooritamise laadi. Juhtimistasandid: erialajuhtimine tööjaotuse tagajärjel tekivad kitsamad tegevusvaldkonnad , üldjuhtimine eesmärkide saavutamiseks erialavaldkondade üheks tervikuks kokkusulatatu. Juhtimisalane tööjaotus: · Tippjuhtimine toimub organisatsiooni tipptasandil( ümbruskond, eesmärgid, strateegia, siseehitus, üldküsimused) · Keskjuhtimine esineb ametiredeli keskmistel pulkadel, spetsialistide tegevuse juhtimine ( kooskõlastamine, evitamine) · Esmajuhtimine asupaigaks on ametiredeli alumised pulgad ja sisuks üksikasjaliste täidesaatva iseloomuga toimingute juhendamine ja kontrollimine. Tehniliste täitjate tegevuse suunamine ja tehtu ülevaatamine(täideviimine, ülevaatamine).
Taani, Norra ja Iirimaa. Samuti otsustati sellel kohtumisel laiendada eurointegratsiooni pannes aluse ühisele välispoliitikale ning majandus- ja rahaliidule. Selgema kuju võtsid tippkohtumised aastatel 1974-1988. Detsembris 1974 Pariisis toimunud tippkohtumisel jõuti Prantsusmaa presidendi Valery Giscard d´Estaing´i algatusel kokkuleppele, et Euroopa juhtimis- ja majanduskriisi lahendamiseks on vaja rohkem poliitilist sisendit tipptasandil ja regulaarseid kohtumisi. Lepiti kokku, et valitsusjuhid ( või riigipead) hakkavad kohtuma kolm korda aastas. Esimene uute põhimõtete järgi peetud tippkohtumine toimus Dublinis 10.-11. märtsini 1975, kui Iirimaa oli Euroopa Majandusühenduse Nõukogu eesistuja. 1987. aastal mainiti tippkohtumist esimest korda ametlikus lepingus( Ühtne Euroopa Aktis), ametliku staatuse sai see 1992. aastal Maastrichti lepingus. Aastatel 1975-1995 peeti keskmiselt kolm kohutumist aastas, kuid 1996
projekteerijale kättesaadav ning nii tavalise vastasseisu asemel kujuneb hea tellija ja projekteerija koostöö ehitajaga, mis on eriti vajalik suurte ja ajategurile tundlike projektide puhul. On selge, et need eelised pole praktikas mitte alati saavutatavad, osaliselt seetõttu, et traditsiooniliselt koolitatud töövõtja meeskond ja töövõtu firmad pole kohandatud uute, enam tellijatele orienteeritud meetoditega. Selline huvide vastasseis ilmneb siiski vaid juhtimise tipptasandil: allpool on tegevuse aluseks tavapõhimõte - maksta võimalikult madalamat tasu tehtud töö eest ja eksisteerivad ka tavakonfliktid. Tuleb nõustuda sellega, et mõlema lepingutüübi eelised on vaieldamatult toonud kaasa nende ulatusliku kasutamise ka keerukate projektide puhul, kus traditsioonilise mooduse kasutamine on palju raskem. 3. Projektijuhtimine Seda terminit kasutatakse väga vabalt, kuid tema õige tähendus eeldab projektijuhti, kes asub püramiidi
vajalik suurte ja ajategurite tundlike projektide puhul) Puudused: Vähem sobilik töövõtjale, sest kasutatakse vaid ühte osa tema organisatsioonist ja tal pole võimalik kasutada projekti rahavoost tulenevaid eeliseid Need eelised pole praktikas mitte alati saavutatavad (traditsiooniliselt koolitatud töövõtja meeskond ja töövõtu firmad pole kohandatud uute, enam tellijatele orienteeritud meetoditega). Huvide vastasseis tipptasandil 41. Mis on hinnakirja leping Kasutatakse tavaliselt riigitellijate poolt eriti remont- ja hooldustööde puhul. Siin on teatud sarnasus seeriatöövõtu lepinguga, kuid töövõtja koostab pakkumusena endale ,,hinnakirja", mille alusel ta on nõus tööd tegema. Mõnikord kasutatakse seda lepinguvormi ka väikeste uusehitiste puhul, mille ehitamine tuleb päevakorda alles muu töö käigus. 42. Mida tähendab ruumiprogramm Ruumiprogramm- ruumide paigutus hoones
kaitsma oma erakonna seisukohti. Ministril on õigus nimetada ametisse ka mitmeid tippametnikke ning nõunikke, kes sageli kuuluvad temaga ühte parteisse. Poliitika ülemäärast heitlikkust parlamendivalimiste või valitsuskriisi järel peaks vältima ametnikkond, kes ei vahetu iga valitsusevahetusega. Ametnike hierarhia kõrgeimal astmel on kantsler, kes peab tagama ministeeriumi igapäevatöö ning kindlustama järjepidevuse ministrite vahetumise puhul. Nii on täidesaatva võimu tipptasandil esindatud nii erakondade huvid (ministrite näol) kui ka ametnikkonna huvid (kantslerite näol). Selline süsteem kehtib ka Eestis, kuid lühikeste traditsioonide tõttu tuleb ikka ette olukordi, kus ministri vahetudes lahkuvad ka ministeeriumi tippametnikud. 4.2 Kuidas valitsust moodustatakse? Parlamentaarses demokraatias, kus tuleb kõigepealt leida parlamendile vastuvõetav peaminister, on valitsuse kokkupanek keerulisem kui USA-tüüpi presidentaalses süsteemis.
täitjatega). Uusklassikaline käsitlusviis püüab aidata juhte paremini mõista inimeste käitumist töökeskkonnas (juhid pevad olema ka kasvatajad). Klassikalise koolkonna nägemus: · Tööjaotus konkreetne · Plaanimine üksikasjalik · Õigused, kohustused, suhtlusteed määratletud · Koordinatsioon ,,üks parim tee", täpne · Kontroll avalik · Otsustamine tipptasandil Uusklassikalise koolkonna nägemus: · Tööjaotus avar · Plaanimine üldine · Õigused, kohustused, suhtlusteed töötajate suurem iseseisvus · Kordinatsioon ametlik ja vabatahtlik · Kontroll varjatud · Otsustamine mitmel tasandil (delegeeritud) 11. Juhtimise osategevused, nende olemus ja omavahelised seosed. 1) Planeerimine on seotud eesmärkide püstitamise, poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega.
projekteerijale kättesaadav ning nii tavalise vastasseisu asemel kujuneb hea tellija ja projekteerija koostöö ehitajaga, mis on eriti vajalik suurte ja ajategurile tundlike projektide puhul. On selge, et need eelised pole praktikas mitte alati saavutatavad, osaliselt seetõttu, et traditsiooniliselt koolitatud töövõtja meeskond ja töövõtu firmad pole kohandatud uute, enam tellijatele orienteeritud meetoditega. Selline huvide vastasseis ilmneb siiski vaid juhtimise tipptasandil: allpool on tegevuse aluseks tavapõhimõte - maksta võimalikult madalamat tasu tehtud töö eest ja eksisteerivad ka tavakonfliktid. Tuleb nõustuda sellega, et mõlema lepingutüübi eelised on vaieldamatult toonud kaasa nende ulatusliku kasutamise ka keerukate projektide puhul, kus traditsioonilise mooduse kasutamine on palju raskem. 3. Projektijuhtimine Seda terminit kasutatakse väga vabalt, kuid tema õige tähendus eeldab projektijuhti, kes asub püramiidi
(raamatupidamine, tootmine jt); üldjuhtimine - eesmärkide saavutamiseks erialavaldkondade üheks tervikuks kokkusulatatu (minister, juhatuse esimees, direktor). Suuremates organisatsioonides võib esineda ka juhtimisalane tööjaotus, mis toob kaasa organisatsiooni hargnemise sügavuti, vertikaalselt. Joonis 5. Juhtimispüramiid (juhtimistasandid) (Üksvärav, 2004) Tippjuhtimine toimub organisatsiooni tipptasandil ning on seotud kõige üldisema ja põhimõttelisema suunamise ning kooskõlastamisega. Juhtide tegevuse juhtimine. 5 Keskjuhtimine esineb ametiredeli keskmistel pulkadel, kus toimub valitud strateegiast ja tegevuspoliitikast lähtuvate tegevuskavade väljatöötamine ning tulemuste kokkuvõtmine. Keskjuhtimine on spetsialistide tegevuse juhtimine.
Tegevuste ridade ja tegijate veergude ühises lahtris aga on kokkuleppeline märge selle kohta, millist rolli üks või teine isik selle tegevuse (dokumendi koostamise) juures omab (kinnitab, võtab vastu lõpliku otsuse, organiseerib täitmise, osaleb täitmises, kooskõlastab, saab informatsiooni, on kohustatud või omab õigust nõuda tegevuse alustamist, ei ole seotud nimetatud tegevusega (dokumendiga) jms. Iga roll märgistatakse erineva tähisega, samuti on tähised erinevad juhtimise tipptasandil ja kesktasandil. Eeltoodud maatriksi näidisega on haaratud kaks juhtimistasandit (tippjuhid ja keskastmejuhid), kuid samasse maatriksisse võivad olla lülitatud ka tehnilised täitjad. Reeglina on siiski otstarbekas kasutada tehniliste täitjate ja nende rollide määratlemiseks allmaatrikseid. Maatriksite juurde kuulub on nende kasutamise, muutmise ja täiustami-se juhend. Maatriksi kinnitamisel vastava juhi (juhtorgani) poolt omandab maatriks sellesse lülitatud töötajate (allüksuste)
annaabi.ee 
