techniques) võimaldavad uurida, millised lihaskiud rakendatakse füüsilise harjutuse ajal tööle. Arvatakse, et skeletilihaskiudude totaalne arv organismis elu jooksul ei muutu. Arvatakse ka, et lihaskiudude tüübid ei varieeru sõltuvalt soost või vanusest, kuid erinevates lihastes ja erinevatel inimestel lihaskiudude tüübid varieeruvad märkimisväärselt. Väheaktiivsetel meestel, naistel ja lastel on 45% tüüp II ja 55% tüüp I kiudusid. [3] Tippsportlastel täheldatakse teatud mustreid kiudude esinemisel lihastes. Näiteks vastupidavusalade sportlastel on rohkem tüüp I kiudusid. Sprinteritel jällegi suurel hulgal tüüp IIb kiude. Keskmaajooksjatel esineb ligikaudu võrdsel hulgal tüüp IIa ja IIx kiudusid. Sama on sageli ka jõualade, näiteks heitjad ja hüppajad puhul. On pakutud, et erinevat tüüpi harjutused ja treening kutsuvad esile muutusi skeletilihaskiududes.[3]
Kui kätte oli jõudnud olümpiamängude aeg, oli bakter väga heas vormis, analoogselt eelvõistlustega. Algas esimene olümpiaala jooks ja bakter kihutas kohe teiste hulkraksete eest minema. Poole distantsi peal tekkisid tal aga hallutsinatsioonid ja ta kujutas endale ette, et enne finisit on sein ees ja Poku ei saagi lõpetada tema jaoks meeletult rasket jooksu. Massöör samas rahustas korraldajaid ja defineeris seda, kui normaalnähtust, mis esineb enamus tippsportlastel. Bakter Poku sai olümpiamängudel väga edukaks, sest ta sai igalt alalt milles ta võistles diplomi ja medali. Aga millegi pärast kutsuti ta hiljem dopingukontrolli. Seal selgus kurb tõsiasi: bakter Poku on patustanud keelatud ainetega ja ees ootab võistluste tulemuste tühistamine. Nii jäi auahne bakter ilma kõikidest diplomites ja medalitest. See pisike bakter vajus sügavasse masendusse ning ta otsustas minna ja
opiaatide valuvaigistavate mõjudega. Kui organism ei saa on kilomeetri normi kätte, langeb tema kehaline ja emotsionaalne seisund, seega on neil vajadus jooksmisele. Teine grupp inimesi on kulturistid. Alguses nad ei tajugi ära, millal peaks piiri pidama lihaste treenimisega, kuni juba süüakse sisse anaboolseid steroide, mis põhjustavad südame rütmihäireid ja kahjustavad maksa. Steroididega on probleeme rohkem harrastussportlastel, kes ei tea mida süüa ja kui palju. Tippsportlastel on oma arstid, kes teavad kuidas asteroidid mõjuvad ja oskavad paika panna kindla toitumiskava, et steroidide kahjulik toime oleks võimalikult väike. Arvamus, et internetisõltuvus on levinud vaid nooremas eas, on täielik müüt, sest ka just vanemad inimesed on need, kes leiavad, et internetist on võimalik leida omale täiuslik kaaslane. Inimesed veedavad jututubades nii palju aega, et kogu nende elu hakkabki selle ümber keerlema. Osad täiskasvanud jätavad maha oma
toiduenergias, mis on 30-32% asemel nüüd 25-30%. Rasvades sisalduvad essentsiaalsed rasvahapped on igasuguse füüsilise koormuse puhul obligatoorsed , kuna organism neis ei sünteesi. Linoolhappe soovitatavad kogused on 14-17 g päevas meestele ja 11-12 g päevas naistele.Rasvade soovitusliku tarbimise ületamisel pole olnud oodatavaid tulemusi täiendava energia saamiseks suurenenud füüsilise koormuse korral, samuti ei paranenud tulemused tippsportlastel. Head valikud päevaratsioonis on taimeõlide baasil valmistatud salatid ja kalatooted,samuti pähklid ja seemned (Rein Jalak, Peeter Lusmägi 2010:156). Vee tarbimine ja kehaline aktiivsus Vedeliku balansi säilitamine nii treeningul kui ka võistlustel on näidanud vee tarbimise olulist rolli füüsiliselt aktiivsetel inimestel ja kõrge treeningukoormusega sportlastel. Kui vee tarbimist alahinnata, võib dehüdratsioon viia ohtliku seisundini. Tegelikult tähendab see, et nii
suurenemise vajadus Mida suurem on treenitus, seda väiksem on hüppeline areng kehalise töö võime puhul. Suurte koormuste vaheldumine "akumuleerimise" etappidega Eriti vajalik on selline treeningviis nt tippsportlastel. > Väiksemate intervalltreeningutega kutsutakse organismis esile sügava väsimuse periood, millele järgneb suurem, pikem puhkepaus, mis omakorda võimaldab suuremat superkompensatsiooni. Selle tulemusena, kuigi väikse kogusena, kasvab kehalise töö võime. > Tähtis on järgida sellist treeninguviisi makrotsüklites (nt aastatsüklis). 3. SPETSIIFILISTE TINGITUD REFLEKSIDE JA NENDE SÜSTEEMIDE KUJUNDAMINE · Uute liigutusvilumuste kujundamine. NB
Keelealased andmebaasid ja keeleabi internetis Eesti keele hooldamise ja korraldamisega tegeletakse põhiliselt Eesti Keele Instituudis. Ühispäring keeleinfot sisaldavatest allikatest ehk e-keelenõu asub aadressil http:/kn.eki.ee. Kolm peamiselt kasutatavat sõnaraamatut on: ,,Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013" Universaalne kirjakeele sõnaraamat, annab infot nii sõnade õigekirja, käänamise-pööramise, tähenduse, kokku-lahkukirjutamise, lauses kasutamise kui ka sobivuse ja stiili kohta. Annab normiinfot ÕS suunab, hindab ja soovitab paremat kirjakeelt. ÕS on abiks ka kohanime- ja lühendiküsimustes. ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" Annab eesti keele sõnade tähendused. Sisaldab ka murdesõnu, lühendeid, vananenud sõnu, tsitaatsõnu, oskussõnu, samuti ühendväljendeid. Sõnadele on lisatud muutmisinfo ning kasutusnäited. See on kirjeldav, mitte normiv sõnaraamat. ,,Võõrsõnade leksikon" Suur valik võõrsõnu koos häälduse, ...
Allergia indutseerib astmat Sport miks? Suu kaudu pingutuse ajal külm, kuiv õhk, temperatuuri langus hingamisteedes (nina kaudu hingates soojendatakse sissehingatav ühk ning puhastatakse), ödeemi tekke algus Kuiv õhk kaotame niiskust hingamisteedes, osmolaarsuse tõus, konstriptsiooni põhjustab, seega nina kaudu hingata koormuse ajal Pingutusastmahoo ajal ei tõuse eosinofiilide arv veres ega rögas NO hulk väljahingatavas õhus ei muutu või väheneb pärast füüsilist koormust Tippsportlastel hingamisteedes rohkem põletike rakke, kõrgem histamiini tase Hüpervenitlatsioonist tingitud kahjustus Pingutusastma ja gastrofagiaalne refluks (GÖR) [toidu tagasiheide]. Astmahaigetel esineb 30 80% Mõjutavad · koormuse tüüp, intensiivsus [jooksminejalgrattasõitujumine] · keskkond [külm, kuivsoe, niiske õhk allergeenid] · hingamisteede infektsioonid · kehakaal ülekaalulistel lastel FEV 1 langus enam väljendunud võrreldes normosteeniliste lastega
pallimängudes. Spordijook on energiavarude taastajana parem kui lihtsalt magusasöömine või oma segatud suhkruvee joomine. Liigne süsivesikute tarbimine pingutuse ajal võib anda 4 hoopis soovitule vastupidiseid tulemusi. Spordijookides on süsivesikuid kindlaksmääratud kogus, üldjuhul kuus protsenti. Niisiis pole spordijookide kasutamine mitte niisama poosetamine. Tippsportlastel võimaldab see saavutada paremaid tulemusi, harrastajal aga muuta treeningut kergemaks ja nauditavamaks. Energiajoogid Kehaline koormus ei ole energiajoogi kasutamise näidustuseks, kuna energiajookide koostis ei taga kahte tähtsat ülesannet - organismi energiavarude ja mineraalide - taastumist koormuse mõjul. Koffeiinisisaldus võib aga omakorda häirida neerude talitlust. Kui esimene energiajook Red Bull 1987a. Austrias turule tuli, oskasid tootjad
Verel on ka kaitsefunktsioon, mida täidavad antikehad. 33) Kehaline treening ja vereloome - Aeroobses tsoonis toimuva vastupidavustreeningu tulemusena suureneb erütropoees. Punaliblede maht suureneb, mis omakorda suurendab hemoglobiinisisaldust. Nii erütrotsüütide kui ka plasma maht kasvavad sel puhul ühepalju, hemoglobiinisisaldus aga oluliselt ei muutu. Suuremahuliste treeningute puhul suureneb aga tippsportlastel plasma maht rohkem ja hemoglobiinisisaldus reeglina väheneb, tekitades nii sportlasel aneemia. Vereloome ehk hemopoees Vereloome on vererakkude moodustumine ja küpsemine. Näiteks erütropoees ehk punaste vereliblede moodustumine toimub punases luuüdis. 34) Lümfi ülesanded - Lümfisõlmedes muudetakse kahjutuks toksiinid ja väikesed võõrkehad. 35) Miks on rasvkude vajalik ? - Rasvkude on ka energia salvestamise koht, see
Samal ajal kui rasvu põletavates punastes lihaskiududes mitokondrite arv (rasvade põletamise potentsiaal) väheneb, kasvab mitokondrite arv rasvarakkudes mitmekordseks. Seda tuuakse üheks võimalikuks seletuseks, miks sportlased koguvad treeningupausi ajal suhteliselt palju rasva – keha tegeleb energiavarude potentsiaali parandamisega. 17. Miks on treeningupausi järgsed muutused tippsportlase ja algaja organismis erinevad? Üldise reegli järgi on tippsportlastel treeningupausi kestuse ja vastupidavuse langus selges korrelatsioonis. Kõige suurem on vastupidavuse langus umbes viiendal nädalal, seejärel vastupidavuse muutus stabiliseerub, püsides enam- vähem ühesugusena kuni pool aastat. Algajatel sportlastel on pausi negatiivse tagajärje arvnäitajad tavaliselt märksa piiratumad – sealt, kust on vähe võtta, ka võetakse vähe! Paraku viib algajatel umbes pooleaastane paus vastupidavusvõime lähtetasemele, st
9 · pöiajooks, · pöiatõukehüplemised, · sääretõstejooks, · "kätejooks". Äärmiselt oluline on nimetatud harjutuste sooritamise kvaliteet ja korrektsus. Kiirustreeningu vahendid võib jaotada maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamise vahenditeks. Kõik maksimaalse kiirusega joostavad kuni 80 m pikkused lõigud arendavad maksimaalset kiirust, üle 80 m pikkused lõigud aga kiiruslikku vastupidavust. Kui tippsportlastel võib maksimaalsete ja submaksimaalsete ehk kiiruslikku vastupidamist arendavate harjutuste suhe olla 50%:50%, siis noorte treeningus kasutatakse submaksimaalseid harjutusi kaks korda enam kui maksimaalseid. Spetsiaalse ettevalmistuse etapil tehakse 23 kiirustreeningut nädalas. Sportlase kiiruse arendamiseks tuleks esiteks valida jõuharjutused, mis koormavad ja kaasavad võimsalt tööle tippkiirusel pearaskust kandvaid lihaseid: reie-kakspealihased,
210–240 löögini minutis. Puhkepulss – see on pulsisagedus minutis, kui süda töötab puhkeolekus. Parim aeg selle mõõtmiseks on hommikul enne voodist tõusmist. Keskmiselt on inimesel normaalse seisundi puhul puhkepulsi sageduseks 60–80 lööki minutis. Mida paremas vormis on inimene, seda rohkem suudab ta süda ühe löögiga verd pumbata, mistõttu heas füüsilises vormis inimestel on madalam puhkepulss. See võib olla kuni 40 lööki minutis, tippsportlastel isegi alla 30 löögi minutis. Treenimata inimestel peab süda töötama kiiremini ehk suurendama pulsisagedust, et transportida vajalikul hulgal hapnikurikast verd elunditesse. Ebatavaliselt kõrge puhkepulss viitab sellele, et oled ennast üle pingutanud või haigeks jäämas. Maksimum- ja puhkepulsi vahe näitab pulsivahemikku, milles süda töötab. Mida suurem on kasutuses olev pulsivahemik ehk pulsireserv, seda suurem on ka töövõime reserv.
CK tõus eriti väljendunud ekstsentriline koormuse korral; normväärtused spordis: N 120U/l, M 200U/l * ferritiin iseloomustab kaudselt organismi hapnikutranspordi süsteemi võimsust. Ferritiini määramist peetakse üheks parimaks rauapuudusaneemia testiks. Ferritiini kontsentratsiooni languse põhjuseks on rauavaegus ja rauadepoode tühjenemine. Normaalne sisaldus veres: M 30-400 ng/ml; N 23-150ng/ml, tippsportlastel 40-90 ng/ml. *vabad aminohapped (türosiin, leutsiin, alaniin, glutamiin, trüptofaan) 2 VO2 kajastab otseselt lihaste töötamise intensiivsust SLS on praktiline ja universaalne tööintensiivsuse indikaator. 2. Treeningu tulemusel tekkivad biokeemilised muutused sportlase organismis kiirus- ja jõutreeningu tagajärjel.
Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes olukordades. Mitmese intelligentsuse teooria Horward Gardner tõi oma mitmese intelligentsuse teoorias välja 6 intellektuaalset võimet: 1. keeleline e lingvistiline kirjanikel, keelemeestel hästi arenenud 2. loogilis-matemaatiline matemaatikud, füüsikud võimekad 3. ruumialane muistsed meresõitjad 4. kehalis-kinesteetiline tippsportlastel väga hea kehatunnetus 5. muusikaline hõlmab muusika mängimist, loomist ja kuulamist 6. isikukohane intelligentsus hõlmab teiste ja enda tunnetamist Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme koostisosa: 1. seesmine inimeses toimuvad kognitiivsed protsessid (vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine, oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel); 2
Iseloomustab: kindlad kliinilised tunnused; pöördumatus; häire süvenemisel lõppeb surmaga. Vitamiin A puudusest tuleneb kuivsilmsus jääb pimedaks. Vitamiin C puudusest tuleneb skorbuut tekib sisemine verejooks. Vitamiin D puudusest tuleneb rahhiit luude pehmenemine ja deformeerumine. Vaeguse põhjused: · Nälgus või ebakvaliteetne toit. · Mitte vastavus kõrgenenud vitamiini nõudlusele (raseduse korral, tippsportlastel). · Tervist kahjutuvad harjumused ( meestel suitsetamine kaanatab sperma kvaliteet, alkoholism, ravimid antibiootikumid) · Antivitamiinid vitamiinid, mis aeglustavad vitamiine esmasest toidust ( karpkalas on tiaminaas ->b1, siis tuleb kala toorelt süüa). · Võib põhjustatud olla ka enda organismi seisundist (peensoole operatsioon, maksa haigused, enneaegsed sündinud lapsed). 2. Üleküllus Hüpervitaminoos Põhjused
talumise võimet) arendame laktaatset (kõrge laktaadi kontsentratsiooniga) kiiruslikku vastupidavust. 5. Alaktaatne kiiruslik vastupidavus Maksimaalse kiiruse ja selle säilitamise jaoks tehtavat treeningut nimetatakse alaktaatseks kiiruslikuks vastupidavuseks. Vastupidavustreeningu põhivahendid: 1. Kestustöö aeroobse läve tasemel Organismi energiavajadus saadakse peamiselt rasvadest saadava energia arvelt, on aeroobse baasi aluseks. Toime algab 60-90 minutist, tippsportlastel võib treening ulatuda 2-3 tunnini ja rohkemgi. Südame löögisagedus 120-160 lööki minutis, laktaadisisaldus kuni 2 mmol/l. Aeroobse baasi arendamine sõudmises on hea võistlustulemuse saavutamise aluseks. Suurem osa vastupidavustreeningutest sõudmises tuleb sooritada just sellise intensiivsusega. Enne veepeal algava treeningu algust on enamus sõudjate laktaadi konsentratsioon veres kuskil 1,6 mmol/l ja aeroobse töö alguses see võib väheneda alla 1,0 mmol/l, kuid püsiseisundi
Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes olukordades. MITMESE INTELLIGENTSUSE TEOORIA Horward Gardner tõi oma mitmese intelligentsuse teoorias välja 6 intellektuaalset võimet: 1. keeleline e lingvistiline kirjanikel, keelemeestel hästi arenenud 2. loogilis-matemaatiline matemaatikud, füüsikud võimekad 3. ruumialane muistsed meresõitjad 4. kehalis-kinesteetiline tippsportlastel väga hea kehatunnetus 5. muusikaline hõlmab muusika mängimist, loomist ja kuulamist 6. isikukohane intelligentsus hõlmab teiste ja enda tunnetamist KOLMEKOMPONENDILISE INTELLIGENTSUSE TEOORIA Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme koostisosa: 1. seesmine inimeses toimuvad kognitiivsed protsessid (vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine, oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel); 2
, 7., 10. minutil, kuid suurimad väärtused on saadud ka 15. minutil pärast koormust. Laktaadianalüsaator Aeroobne lävi koormus kuni aeroobse läveni on valdavalt aeroobne, laktaadisi- saldus aeroobsel lävel on valdavalt 2 mmol/l. Tippsportlastel ja tervisesportlastel mõõdetakse iga koormusastme järel vere laktaadisisaldus, mis aitab täpselt määrata anaeroobset ja aeroobset läve ning anda treeningjuhiseid vastavalt koormustsoonile. Vereproov võetakse soovitavalt kõrvalestast või näpuotsast. Vere analüüsiks kasutatakse viimasel ajal väikseid portatiivseid laktaadianalüsaatoreid, mis võivad vastuse anda juba 60 sek (analü-
annaabi.ee 
