Sääsed Lololo siin nimi Sääskede areng · Täismoondega arenevad · Neli järku: muna, vastne, nukk ja valmik · Kestab 10- 28 päeva · 200- 300 muna · Söövad pisiorganisme ja orgaanilist hõljumit Elukeskkond · Lendamiseks esimene tiivapaar · Tagatiivad muutunud sumisteks · Lendavad niiske ja tuulevaikse ilmaga · Päikesepaisteline ja tuuline ei sobi · Elavad varjulistes põõsastikes, tihedas rohus ja metsaservades. Pistesääsklased · Kahetiivaliste selts · Rohkem kui 2000 liiki · Taimemahl, lindude ja imetajate veri · Pistesääskedel pikk ettepoole suunatud iminokk ja läbipaistvate soomustega kaetud keha · Vereimejad: hallasääsed, linnusääsed,
Kärbsed Kärbsetel on üks paar tiibu, selle järgi ka liik- kahetiivalised. Lennutiivad on kilejad, teine tiivapaar on putukatel arenenud sumistiteks, mis tekitavad lendamisel iseloomulikku heli (pirinat).Paljude tiivad liiguvad väga kiiresti, toakärbsel 330 korda sekundis. Iseloomulikud tunnused: • jässakas keha • lühikesed tundlad • hõredalt paiknevate harjastega keha • tegutsevad ainult päeval Paljunemine • kiire paljunemine • vaegmoone • vastseks vakl • munemine • Mõnedel liikidel on pulmalend ja teistel mitte. Eriti
Kiletiivalised Karmen Kallas ja Marii-Helen Horn Kehaehitus · Pea · Tundlad · Jalad · Tiivad · Ülalõuad · Paar liitsilmi ja 3 lihtsilma · Suised · Esi- ja tagakeha Kõige suurim odaherilane ja kõige väiksem munakireslane Osadel sugukondadel on kaks paari kilejaid läbipaistvaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad Eesmine ja tagumine tiivapaar omavahel väikeste konksukestega ühendatud, töötavad lennul ühtse kandepinnana Kiletiivaliste suised on haukamis- või libamistüüpi Kõikidel kiletiivalistel on hästi arenenud ülalõuad, millega tahket toitu närida, kaevata või pesamaterjali koguda Sipelgad Mürmekoloogia. Enamik sipelgaid elab troopikas Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased, väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad rautsikad
Vastsed-rvtoidulised. Puruvana vastsed elavad torukujulistes majakestes ja toituvad taimedest.Valmikud tagasihoidliku vlimusega,lendavad kohmakalt.Tiibu katavad ehmed. EHMESTIIVALISED.Tiivad asetavad katusjalt tagakehale.Ehmestiivaliste vastsed elavad vees ja on taim vi loomtoidulised.Ehitavad koja,pnisvrgu vi elavad veephjas. ________________________________________________________________________________ _______________________________ KAHETIIVALISED Kahetiivalistel on kaks tiiba,teine tiivapaar on silinud kahe sumistina. SSED Ssed on saleda keha ja pikkade jalgadega.Neil on harjasjad tundlad ja pikad suised,millega nad toituvad.Pistessed toituvad verest(hallassk,metsassk, linnussk)Osad ssed elavad majas(majassk,toassk) Surussed verd ei ime,nad on kaladele toiduks.Kihulase slg on mrgine. KRBSED Krbestel on jssakas keha,lhikesed tundlad,hredalt paiknevate harjastega kaetud keha.Krbsed tegutsevad ainult peval.Munevad sinna,kus on toitu vastsetele ehk vakladele
täismoondega, sale keha, suured tiivad, mida katavad soomused, imevad imilondiga õienektarit; leinaliblikas, lapsuliblikas), mardikateks (keha katavad tugevad kattetiivad; lepatriinu, ninasarvikpõrnikas, maipõrnikas), kiilideks (sale keha, suured silmad, läbipaistvad tiivad, elavad lagendikel ja veekogu kallastel) ja ehmestiivalisteks (vastne (puruvana) ehitab oksatükkidest ja liivast torukese). Kahetiivalistel putukatel (kärbsed, sääsed) on vaid kaks tiiba, nende teine tiivapaar on säilinud sumistitena, mis tekitavad ka lendamisel tekkivat iseloomuliku heli. Ühiselulised putukad elavad kolooniatena kus pereliikmete vahel on väljakujunenud tööjaotus. Sellised on paljud kiletiivalised putukad (neil on kaks paari kilejaid õhukesi tiibu ning mõnedel liikidel on muneti muundunud teravaks astlaks), nagu näiteks mesilased, herilased ja sipelgad. Inimkaaslejate hulka kuuluvad toakärbsed (elab peamiselt inimasulates, toitub jäätmetest, aastas on mitu
Liitsilmad on suhteliselt suured. Täppsilmad (kaks või kolm) võivad, kuid ei pruugi esineda. Tundlad: vähemalt 7-lülilised (niitjad, sulgjad jne) Rindmik: rindmikulülid on tugevasti kokku kasvanud. Jalad: enamasti peenikesed, mõnikord väga pikad. Parasiitsetel võivad jalad olla jämedad, varustatud võimsate küünistega, mis on kohastunud peremehe külge klammerdumiseks. Tiivad: kahetiivalistel normaalselt arenenud ainult eesmine tiivapaar, tagatiivad on muutunud sumistiteks. Tagakeha: koosneb sääselistel 7 või 8 lülist, pikk ja sale tagakeha. Mille järgi sääsed oma ohvri võtavad? Sääsed orienteeruvad saagi leidmisel põhiliselt süsihappegaasi lõhna järgi. Nad suudavad juba mõnekümne meetri kauguselt õhus ära tunda püsisoojaste loomade poolt välja hingatud süsihappegaasi jälgi ning selle kaudu lennata ohvrini. Vahetus läheduses, mõne meetri kauguselt, kasutavad sääsed nägemismeelt.
Rindmikule kinnitub enamasti kaks paari tiibu. vaegmoone Kattetiivad kaitsevad nende all olevaid lennutiibu täismoone eestiivad on tagatiibadest pikemad ja kitsamad. täismoone Tiibu on liblikatel kaks paari täismoone kaks paari kilejaid lennutiibu, täismoone mõnedel tiivad puuduvad. normaalselt arenenud ainult eesmine tiivapaar, täismoone tagatiivad on muutunud sumistiteks kirpudel puuduvad tiivad täismoone TOITUMINE ENESEKAITSE Prussakad on kõigesööjad Valdavalt on prussakad ööloomad, peitudes päeval kivide, langenud lehtede või surnud puude koore alla. nii rööv- kui taimetoidulised Ohu korral tõmbab osa tirtsuliike lennu ajal
tõukudeks (kartulimardikas, ninasarvikpõrnikas, põderpõrnikas, lepatriinu, ujurid) 2) Kiletiivalised 2 paari kilejaid tiibu, kusjuures teine paar on väiksemad (mesilased, kimalased, sipelgad, herilased) 3) Liblikalised 2 paari värviliste soomustega kaetud tiibu. Neil esineb spiraalne imilont ja nende vastseid nim röövikuteks (suur kapsaliblikas, lapsuliblikas, väike koerliblikas, koiliblikas) 4) Kahetiivalised teine paar tiibu on muutunud sumistiteks esimene tiivapaar on lendamiseks (kärbsed, sääsed, parmud) 5) Kiililised 2 paari erakordselt suuri tiibu ja peenike ning pikk tagakeha. Ülihead lendavad röövputukad, kelle vastsetel esineb püünismask (suur tondihobu, vesineitsik, loigukiil, kuningkiil) 7.Putukad on erineva toitumisega: 1) sõnnikust toitujad e koprofaagid (sitasitikad, sõnnikumardikad, kärbsed) 2) taimetoidulised selgrootud söövad taimede osi (aiapõrnikas, maipõrnikas, kooreürask)
nugivad lindudel ja imetajatel: peremehespetsiifilised; toituvad sulgedest, kõõmast, verest; vastsed sarnanevad valmikuga. 13. O. Anoplura – täilised Eestis ~10 liiki MORFOLOOGIA 1 – 6 mm tiivutud; silmad sageli puuduvad; haardjalad karvadest kinnihoidmiseks; söögitoru eesmine osa toimib pumbana. ELUVIIS/KOHT toituvad peremeeste verest; munad (tingud) kinnitatakse karvade külge. 14. O. Hemiptera – nokalised Eestis 1250 (1500) liiki 0.5 – 110 mm iminokk, esimene tiivapaar tugevam kui tagumine Lutikalised. Sarnastiivalised 14. SO. Heteroptera – lutikalised Eestis 454 liiki Maismaa taimtoidulised; Vee taimtoidulised; Vee röövtoidulised; Maismaa röövtoidulised; Parasiidid 14. SO. Homoptera – sarnastiivalised Eestis ~700 liiki Tsikaadid. 15. O. Thysanoptera – ripstiivalised Eestis 38 (150) liiki MORFOLOOGIA 0.5 – 14 mm Tiivad pikad/kitsad, äärtel pikkade karvadega (mõni liik tiivutu). ELUVIIS/KOHT
ripuvad vee pindkile küljes. Nad hingavad hapnikku tagakeha tipus paiknevate torukeste kaudu. Sääsevastsed söövad pisiorganisme. Kui vastsest saab juba nukk siis võivad nad häda korral sukelduda mõneks ajaks põhja peitu. Koorunud sääsk sirutab nukukestal ujudes kiiresti tiivad ja lendab minema. Kõikide liikide valmikud on tillukesed, vähem kui 1 cm pikad, kehvalt lendavad haprad putukakesed. Arengul jääb sääskedel lendamiseks alles jäänud ainult esimene tiivapaar. Tagatiivad muutuvad tasakaalu hoidmisel talitlevateks sumistiteks. Seetõttu saadab sääskede lendu iseloomulik umbes 600 Hz sagedusega tiivapirin. Nad lendavad vaid niiske ja tuulevaikse ilmaga. Millal ja miks sääsed inimesi ründavad Verd imema tulevad ainult emased sääsed. Nad peavad saama korraliku verekõhutäie selleks, et verest saadud valke kasutada munade arenguks. Loomade veri ongi sääskede jaoks kui energiajook pikamaasportlasele
Tagakeha koosneb 10 selgesti eristuvast lülist. Osade isastel tagakeha keskmiste lülide seljapoolsel küljel erilised emaste haaramiseks mõeldud jätked. Suguelundid üheksandal tagakehalülil. Isasputukatel tagakeha üheksandal lülil paar suuri kahelülilisi gonopoode. Selts: Mardikalised (Coleoptera) Pikkus 0,3-160mm. Tugevasti kitiniseerunud skeletiga putukad. Eesmine paar tiibu on kujult muutunud ja moodustavad kattetiivad. Teine tiivapaar on kilejad; kasutatakse lendamiseks. Kattetiivad asetatakse lennuajal seljale kokku. Haukamistüüpi suised. Partneri leidmiseks kasutavad feromoon, heli (siklased) ja isegi valgussignaale (jaanimardikas). Klassikaliselt jaotatakse mardikalised kahte alamseltsi. Röövtoidulised nagu jooksiklased või vees elavad ujurlased ja segatoidulised. Raisamardiklased elavad laipadel ning on seega looduses "bioloogilised sanitarid". Nad kaevavad laiba maasse ja kasutavad seda vastsete toitmiseks
Nende ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised hargnevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Torukeste kaudu liigub õhk putuka kõikide elundite juurde. Tiibu ja tagakeha liigutaded pumpab putukas hapnikuga õhku trahheedesse ja süsigappegaasiga õhku välja. See on trahheehingamine. Putukate veri hapnikku ei transpordi. 41. Kes on kahetiivalised? Näited. Kahetiivalised on putukad, kellel on ainult 2 kilejat tiiba. Teine tiivapaar on säilinud kahe lühikese jätke ehk sumistina. Näited: Sääsed sale keha, pikad jalad, harjasjad tundlad. Toituvad nektarist, mõnede liikide emased ka verest. Need on pistesääsed (Eestis umbes 30 liiki). Majasääsk elab majades. Eestis veel hallasääsk (soojades maades levitab see malaariat), metsasääsk, linnusääsk. Need on kõik pistesääsed. Surusääsed verd ei ime. Tuntud on nende parvlendlemine, mida rahvakeeles nim. surumiseks.
Nende ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised hargnevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Torukeste kaudu liigub õhk putuka kõikide elundite juurde. Tiibu ja tagakeha liigutaded pumpab putukas hapnikuga õhku trahheedesse ja süsigappegaasiga õhku välja. See on trahheehingamine. Putukate veri hapnikku ei transpordi. 41. Kes on kahetiivalised? Näited. Kahetiivalised on putukad, kellel on ainult 2 kilejat tiiba. Teine tiivapaar on säilinud kahe lühikese jätke ehk sumistina. Näited: Sääsed sale keha, pikad jalad, harjasjad tundlad. Toituvad nektarist, mõnede liikide emased ka verest. Need on pistesääsed (Eestis umbes 30 liiki). Majasääsk elab majades. Eestis veel hallasääsk (soojades maades levitab see malaariat), metsasääsk, linnusääsk. Need on kõik pistesääsed. Surusääsed verd ei ime. Tuntud on nende parvlendlemine, mida rahvakeeles nim. surumiseks.
Pahktäid tekitavad kuuskedel nn ,,ebakäbisid" rikkudes ära okka normaalse kasvu. Eestis 250 liiki. Kirjandus: Remm, Hans 1966. Putukate välimääraja I. TRÜ rotaprint Tarmo Tiido 2001. "Lehetäid (Aphidodea) ja nende toidutaimed Eestis". Magistritöö. Tartu Ülikool V Rühm: Kilptäilised Coccoidea Liikide määramine toimub täiskasvanud emaste järgi. Väga omapärase välimusega putukad. Esineb tugev suguline dimorfism. Isastel on säilinud üks lihtsa soonestusega tiivapaar. Emased on tiivutud, segmenteerumata keha ja sageli asümmeetrilise välimusega. Iseloomulik on hüpertrofeerunud pisteaparaat. Toituvad peamiselt taimede tüvel, okstel ja okastel, harvem lehtedel ja juurtel. Nõgestel ja teistel rohttaimedel on tavaline nõgese-plaattäi Orthezia urticae. Eestis 7 (võiks olla umbes 60) liiki. Kirjandus: Remm, Hans 1966. Putukate välimääraja I. TRÜ rotaprint Selts: Nokalised Rhynchota Alamselts: Lutikalised
Soomused tähtsad lendamiseks. Mardikaid on putukatest kõigerohkem ja nad on levinud peaaegu kõikjal, sest on kohastunud kasutama väga mitmekesist toitu. Kiletiivalisi on väga mitmesuguse välimusega. Kõigil neil on neli kilejat tiiba, millest eesmised on veidi suuremad kui tagumised. Tagakeha tipus on muneti või mürgiastel. Mitmetel putukatel on aint kaks tiiba. Selle järgi on nad saanud ka oma nime kahetiivalised. Kahetiivaliste hulka kuuluvad kärbsed ja sääsed. Putukate teine tiivapaar on säilinud kahe lühikese jätkena, mis lendamisel tekitavad iseloomuliku heli (pirinat). 30. Putukate tähtsus looduses ja inimese elus. Putukad moodustavad väga olulise osa looduse aineringes. Putukaid leidub kõikjal: nad liiguvad vabalt maismaal, vees ja mullas ning elavad isegi taimede ja teiste loomade organismis. Nad mõjutavad oma tegevusega nii taimi kui ka loomi. Putukate osa looduses avaldub mitmel viisil. Tähtsamad nendest on järgmised. Putukad kui taimekahjurid
klassina. Siselõugsetel on suu ja suised peakapsli sisse peidetud, ja need putukad ise on kõik pisikesed, tiibadeta, tihti mullas elavad. Välislõugsetel on suised avalikult väljas; siia kuulub putukate enamus, nii tiibadega kui ilma. 52. Putukate (Insecta) tiivad: arv, paiknemine, kuju ja talitluse erinevusi, näiteid Paiknemine: Tekivad kesk- ja tagarindmiku katete lehtjate väljasopistustena. Enamasti esineb vaid üks tiivapaar, nt kahetiivalistel, isastel kilptäidel, mõnedel ühepäevikulistel. Lisaks lendamisele on tiibade funktsioonid: sihktiivalistel (tirtsud, ritsikad)on eestiivad tugevad ja nahksed ning tagatiivad õrnad, kilejad- eestiibadel kaitsefunktsioon; kuivades elupaikades elavatel mardikatel kasvavad kattetiivad täielikult teineteisega kokku ning kaovad, kuna ei saa funktsioneerida (jooksiklased, kõrvkärsaklased); kahetiivalistel funktsioneerivad nööpnõelataolisteks moondunud
rapsipõllul hukata arvestatava osa hiilamardika (Meligethes) mulda laskuvaist vastseist, vaarikaistanduses hävitada mulda nukkuma laskuvad vaarikamardika (Byturus tomentosus) tõugud. Jooksiklastele on omased kõik põhilised klassi tunnused. Seltsi iseloomustab täismoone: esinevad enamasti kolme paari jalgadega harvemini jalgadeta (apoodsed) vastsed ja harilikult vaba nukk. Vastne teeb läbi tavaliselt kolm kasvujärku. Valmikutel on keskrindmiku tiivapaar moondunud jäikadeks kattetiibadeks. Tagarindmiku tiivapaar esineb kilejate lennutiibadena, võib aga olla ka mandunud. Suu on haukamissuistega. Kui jooksiklane kätte võtta, võivad nad pritsida vastiku haisuga ärritavat vedelikku, mis näiteks silma sattudes teeb haiget. Rohkem kui kahe sentimeetri pikkune aiajooksik (Carabus nemoralis) on jooksiklaste hulgas üks suuremaid. Päeval seda peitu pugenud mardikat eriti ei näe, sest ta liigub ringi ja peab jahti öösiti
Jooksiklased Jooksiklased (Carabidae) on putukate sugukond mardikaliste seltsist. Nad on sihvakad tumedakehalised ja liiguvad maapinnal kiiresti. Eestis on neid kirjeldatud umbes 270 liiki. Jooksiklastele on omased kõik põhilised klassi tunnused. Seltsi iseloomustab täismoone: esinevad enamasti kolme paari jalgadega (oligopoodsed), harvemini jalgadeta (apoodsed) vastsed ja harilikult vaba nukk. Vastne teeb läbi tavaliselt kolm kasvujärku. Valmikutel on keskrindmiku tiivapaar moondunud jäikadeks kattetiibadeks. Tagarindmiku tiivapaar esineb kilejate lennutiibadena, võib aga olla ka mandunud. Pea alapool on hästi väljakujunenud kurgualusega. Suu on haukamissuistega. Kui jooksiklane kätte võtta, võivad nad pritsida vastiku haisuga ärritavat vedelikku, mis näiteks silma sattudes teeb haiget. Silmadest eespool on jooksikutel pikad lülilised tundlad, millega nad võtavad vastu ohusignaale ning saakloomade lõhnu
kahte alamseltsi: röövmardikalised, näiteks jooksiklased ja vees elavad ujurlased; segatoidumardikalised, kelle hulka kuulub valdav osa mardikalisi. Mardikalisi elab palju ka inimelamutes. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning jahusaadustesse asuvab peagi elama harilik jahumardikas ning väike-jahumardikas. Mardiklaste iseloomulik tunnus on enamasti kogu tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad. See eesmine paar tiibu on kujult muutunud ja moodustavad nn kattetiivad (elytrae). Teine tiivapaar on kilejad ja mardikad kasutavad seda lendamiseks. Kattetiivad asetatakse lennuajal seljale kokku või kasutatakse lennul kandepindadena. Suised on haukamistüüpi. 11 (Wikipedia, 2011) Sipelglased (Formicidae) Sipelglased (Formicidae) on kiletiivaliste seltsi kuuluvad ühiselulised putukad kes moodustavad sipelglaste (Formicidae) sugukonna. Maailmas on umbes 7600 liiki, Eestis 38 liiki.
Puruvanade valmikud on tagasihoidliku välimusega ning nad lendavad kohmakalt. Nende tiibu katavad peened karvad ehmed, mistõttu kutsutaksegi neid ka ehmestiivalisteks. Puhkeolekus asetavad nad tiivad kausjalt tagakehale. Need ehmestiivalised, kes ei ehita endale koda, koovad saagi püüdmiseks vette püünisvõrgud. Ehmestiivaliste vastsed elavad vees. 42. Putukate seltsid (kiililised, kiletiivalised, kahetiivalised) 1) Kahetiivalised on putukad, kellel on 2 tiiba. Teine tiivapaar on muutunud sumistiteks. Kahetiivalised arenevad täismoondega. Nad toituvad veedelast toidust. Neil on jässaakas keha ja nad on päevase eluviisiga, näiteks kärbes. Kärbse vastne on vagel. Kärbsed munevad orgaanilise aine peale. Nende maitsmismeel on talla all. Toakärbes levitab haigusi. Kärbsed sigivad suvel 10 põlvkonda. Kahetiivalised on ka sääsed, kes arenevad täismoondega. Sääsed on saleda kehaga ja pikkade jalgadega. Isased sääsed toituvad õienektarist. Emased sääsed
Tiibade erikujud. Üldiselt on tiivad kilejad, poolläbipaistvad, laia pinnaga jätked. Mardikaliste muundunud eestiibu nimetatakse kattetiibadeks. Need on paksud, kitiinjad, soonestuseta, kehakuju jälgivad jätked, mis asetatakse kehale ja mis on ette nähtud keha kaitseks. Osa liike kasutab neid ka lennul. Nahksed või pärgamentsed, ühtlase paksusega tiivad, kus soonestus säilib, on iseloomulikud sihktiivalistele. Kahetiivalistel on teine tiivapaar muutunud sumistiteks. 53. Täismoone muna, vastne, nukk, valmik. Munast koorub valmikust hoopis erinev vastne, põrnika puhul tõuk, kes jääb selliseks ka kasvades ja kestudes. Kasvu lõppedes moondub vastne liikumatuks nukuks. Nuku kestas tekib tema kehamaterjalist hoopis teistmoodi loom suguküps valmik, kes enam ei kestu. Vaegmoone- muna, vastne, valmik. Vastne võib meenutada valmikut nümf e.neidis. Munast koorumise järel areneb vastne (nümf) iga
Sihktiivalised nn rohutirtsud ehk ritsikad. Vaegmoondega, ehk vastsed sarnanevad valmikuga, neil pole tiibu. Isased valmikud aktiivsed hääle tekitajad siristajad. Enamasti herbivoorid. Mardikalised - loomariigi liigirikkaim selts. On kas röövtoidulised või enamik on segatoidulised (surnud orgaaniline aine, taimed jne). Iseloomulik tunnus on enamasti ka tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad. See eesmine paar tiibu on kujult muutunud ja moodustavad nn kattetiivad. Teine tiivapaar on kilejad ja mardikad kasutavad seda lendamiseks. Jaanimardikas - emastel isenditel (jaaniussidel) paiknevad tagakeha tipus helenduselundid, mis kiirgavad mittesoojuslikku rohekat valgust. Ärasöömiseks väljavalitud tigu surmatakse seedeensüüme sisaldava mürgihammustusega. Kasutatakse tigude biotõrjes. Osa liike on ka toksilised ja kaitsevad ennast ärasöömise eest 36 Lepatriinusid Eestis üle 50 liigi
annaabi.ee 
