Elu teke Maale Suure Paugu teooria kohaselt hakkas 13,7 miljardit aastat tagasi Universum kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Maa on Universumis teadaolevalt ainus planeet, kus leidub elu. See moodustus umbes 4,65 miljardit aastat tagasi ümber Päikese tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekke kohta Maale on kolm põhiseisukohta. Minu arvates on enim alust seisukohal, mis väidab, et elu on maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. See teooria põhineb neljal evolutsioonil. Füüsikaline evolutsiooni kohaselt tekivad elementaarosakestest aatomid ja lihtsad molekulid. Keemilise evolutsiooni käigus moodustuvad lihtsatest molekulidest keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid
kilomeetri kaugusel. Päikese sisemuses on kuumus 100 miljonit kraadi. Sellises kuumuses sulaksid kõik ained gaasiks. Tundub nagu oleks päikese pinnal jahedam, kuid ei. Päikese pinnal on kuue tuhande kraadine kuumus. Päike on Päikesesüsteemis ainuke soojuseallikas. Päikeseenergia koosneb põhiliselt valgusest ja sellest tulenev soojus kiirgab lakkamatult ümbritsevasse ruumi. Millest osa jõuab ka meile Maale. Maa on samuti üks Päikese perekonna liikmetest ning on Päikese ümber tiirelnud umbes 4,5 miljardit aastat. Igal aastal 356 päeva jooksul teeb Maa päikese ümber ühe tiiru. Päikese perekonnas on veel teisi liikmeid, suuremaid neist nimetatakse planeetideks. Ka Maa on üks neist. Kõik planeedid kes on päikese perekonnas tiirlevad ümber päikese. Päikese suures perekonnas ehk Päikesesüsteemis käib palju külalisi. Kõige rohkem käib seal komeete ehk teistmoodi nimetades sabatähti. Kui komeet peaks Päikesele liiga lähedale sattuma muutub see auruks, ja
Maa ja teised kosmose objektid mõjutavad üksteist vastastikku, eriti Päike ja Kuu. Maa saab Päikeselt ühe ööpäeva jooksul energiat 1,49×1022 J. Kuu on ainus Maa looduslik kaaslane. Kuu keskmine kaugus Maast on 3,844×105 km. Maa täpset vanust on keeruline kindlaks teha, sest Maal ei leidu tollest ajast pärinevaid kivimeid. Maakoor oli esimese miljardi aasta jooksul vedel või plastiline. Maa moodustus koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Maa on Päikesesüsteemi suuruselt viies planeet, Päikesesüsteemi Maa-tüüpi planeetide seas on Maa suurim. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Päikesesüsteemi Maa-sarnased planeedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Maa kogupindala on 510 065 284,702 km2. Maa sarnased
Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Ookeanide keskmine sügavus on aga 3,8 km. Maa pinnast on ligikaudu 71 % kaetud ookeani ning 29 % maismaaga. Maal on mõõdukas magnetväli, mis on tekitatud elektrivoolu poolt tuumas. Päikesetuul, Maa magnetväli ja Maa ülemine atmosfäär põhjustavad virmalisi. Maal on ainult üks looduslik kaaslane, Kuu. Selle kaugus maast on 384 000 km. Maa moodustus koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Siseehitus ja koostis Looduses esineb aine kolmes olekus: tahkes, vedelas ja gaasilises. Millises olekus on aine Maa sisemuses? Laboratooriumides on selle jaoks tehtud palju tööd. Neis laboratooriumides on saavutatud selline rõhk, mille puhul saab uurida ainet ja tema olekut. Need katsed annavad vastuse aga aine olekust ainult kusagil Maa ülemistes kihtides, umbes 50-60 km sügavuses.
nimesid, kusjuures need pidid kindlasti olema naissoost, siis võeti kasutusele geograafilised nimed. Hiljem hakati asteroididele andma ka tuntud meessoost isikute nimesid. Asteroidide tekkimine Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Esimese hüpoteesi asteroidide tekke kohta esitas Heinrich Olbers. Selle järgi on asteroidid kunagi Marsi ja Jupiteri vahel tiirelnud planeedi jäänused. Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et tekkiva Jupiteri häiriva mõju tõttu seal planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodustusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid lagunesid omavaheliste põrgete tõttu asteroidideks ja meteoorkehadeks. Asteroidide koostis C-tüüpi asteroide on 75% kuni 85% ja need koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega.
Planeet Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Ta on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Sellest ajast on elu Maad tugevalt mõjutanud. Näiteks atmosfääri praegune koostis on väga erinev Maa atmosfääri algsest koostisest, mis sisaldas palju rohkem süsinikdioksiidi, kuid ei sisaldanud hapnikku. Fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus moodustus hapnikurikas atmosfäär, mis tegi võimalikuks aeroobse elu.
c Sisukord o Sissejuhatus o Mõõtmed o Mass ja tihedus o Siseehitus o Välisehitus o Liikumine o Atmosfäär o KuuMaa kaaslane o Elu Maal o Viited Sissejuhatus Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna, ning suuruselt viies planeet ja ainuke meile teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Planeet Maa naabriteks on Veenus ja Marss. Maa looduslikuks kaaslaseks on Kuu. Maa moodustus ca 4,6 miljardit aastat tagasi Päikese ümber tiirelnud tolmu ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele Mõõtmed · Maa kaugus Päikesest on ca. 150 miljonit kilomeetrit, · Keskmine kaugus Kuust on 3,844×105 km · Keskmine orbitaalkiirus on 29,783 km/s · Maa keskmine läbimõõt on 12 745,5 km, · Maa ümbermõõt on ca. 40 000 kilomeetrit, · Maa pindala on ca
Üldse on vaid 26 asteroidi suuremad kui 200 km, 250 suuremad kui 100 km ja 700 suuremad kui 50 km. TEKKIMINE Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Esimese hüpoteesi asteroidide tekke kohta esitas Heinrich Olbers. Selle järgi on asteroidid kunagi Marsi ja Jupiteri vahel tiirelnud planeedi jäänused. Selle vastu räägib siiski asjaolu, et kõikide asteroidide kogumass arvatakse olevat alla 10% Kuu massist. Teiseks pole teada ka mehhanismi, mis planeedi niiviisi purustaks. Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et tekkiva Jupiteri häiriva mõju tõttu seal planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodustusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid lagunesid omavaheliste põrgete tõttu asteroidideks ja meteoorkehadeks. Seega kuuluvad asteroidid
Päikese süsteem ja seega ka Maa tekkis umbes 4, 6 miljardit aastat tagasi. Maa kaugus Päikesest: 150 miljonit kilomeetrit. Maa iseloomustus Maa läbimõõt ekvaatoril: 12 756 km. Maa ümbermõõt: 40 000 kilomeetrit. Maa pindala : ~510 miljonit ruutkilomeetrit Vesi moodustub maast 70,8% Maa kõrgeim tipp on Dzomolungma mäetipp Himaalajas. Maal on üks kaaslane Kuu. Maa moodustus koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Maapind ja sisemus Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks Koor varieerub paksusest, ta on ookeanide all õhem ning kontinentide all paksem. Sisemine tuum ja koor on tahked; välimine tuum ja vahevöö kihid on vedelad. Tuuma põhikoostisaineks on raud, kuid on võimalik, et selles esinevad ka mõningad kergemad elemendid. Maa on ainuke planeet, kus vesi saab eksisteerida vedelas olekus Maa pinnal. Maad ümbriteb atmosfäär
Kas armastus saab tappa ? Sajandite jooksul on kindlasti inimeste mõttemaailmas tiirelnud küsimus, kas armastus saab tappa. Minul tuleneb sellest ka teine küsimus, mis see armastus üldse on. Filosoofid, mõttetargad ja teised inimesed on otsinud nendele küsimustele igalt poolt vastuseid. Kas nad on selle juba leidnud? Mis arvan mina, mis on armastus ja kas armastus saab tappa armastatuid? Mis on armastus? Armastuse tähendust saab igatpidi võtta, igal inimesel on omad arvamused
Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. Esimese hüpoteesi asteroidide tekke kohta esitas Heinrich Olbers. Selle järgi on asteroidid kunagi Marsi ja Jupiteri vahel tiirelnud planeedi jäänused. Selle vastu räägib siiski asjaolu, et kõikide (nii avastatud kui ka avastamata) asteroidide kogumass arvatakse olevat alla 10% Kuu massist. Teiseks pole teada ka mehhanismi, mis planeedi niiviisi purustaks. Asteroidide suurus Teadlased on arvutanud, et tegelikult on 1-kilomeetrise läbimõõduga asteroididest teada vaid 5%, 100 meetri suurustest objektidest aga ainult 0,1%. Globaalset katastroofi põhjustada võivate 1-kilomeetriste ja suuremate asteroidide
,,Dekameron" G. Boccaccio 7. päev 1.novell Tessa oli Federigole ütelnud et kui eesli pealuu koonu on Firenze poole siis võib ta julgelt Tessa poole tulla, aga kui Koonu on Fiesole poole siis ärgu tulgu kuna Gianni on siis kodus. Kuid keegi viinamäel käinud töömees oli seda keika pihta löönud ja see oli tiirelnud Firenze poole. Federigo siis vaatas et pealuu koonu on Firenze poole ja läks Tessa juurde, koputas kolm korda tasakesi uksele. Samal ajal Tessa kuulis seda ja teeskles et magab, kuid Gianni oli ka üles ärganud ja müksas kergelt oma naist et too üles ärkaks. Tessa ütles et see kes koputab on tont, kuna ta ei taha Giannil teada et see on Federigo tegelikult. Lõpuks nad lausuvad oma palvesõnu ,,tondi" eemalepeletamiseks. Federigo sai vihjest aru ja läks ära enne kui jama tekib. 2
tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. Esimese hüpoteesi asteroidide tekke kohta esitas Heinrich Olbers. Selle järgi on asteroidid kunagi Marsi ja Jupiteri vahel tiirelnud planeedi jäänused. Selle vastu räägib siiski asjaolu, et kõikide (nii avastatud kui ka avastamata) asteroidide kogumass arvatakse olevat alla 10% Kuu massist. Teiseks pole teada ka mehhanismi, mis planeedi niiviisi purustaks. Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et tekkiva Jupiteri häiriva mõju tõttu seal planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodustusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid lagunesid omavaheliste põrgete tõttu asteroidideks ja meteoorkehadeks
Ettekanne Maa 1. Algus. 2. Maa Maa on kera kujuline. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Kosmosest vaadatuna on Maa sinine pall, millel on pruunid, rohelised laigud. Pall on kaetud ebaühtlase valge kihiga (pilved). Maal on üks kaaslane Kuu. Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere ja 29 % on kaetud maismaaga. Vedela vee olemasolu Maa pinnal
Lendudel kasutatud kütuseelemendid olid esimesed praktilist kasutust leidnud elemendid. *Mercury programm oli USA esimene mehitatud kosmosereiside programm., mille eesmärgiks oli panna inimene tiirlema ümber Maa orbiidi. 20.veebruaril 1962 esimese Mercury reisiga see ka saavutati. *Marineri programm oli USA kosmoseprogramm, mille raames saadeti aastatel 1962-1973 kosmosesse sari planeetidevahelisi automaatjaamu Marsi, Veenuse ja Merkuuri uurimiseks. Mariner 9 oli esimene ümber Marsi tiirelnud tehiskaaslane. Ta ligines sellele kuni 1400 kilomeetri kaugusele. Kasutades Veenuse gravitatsioonivälja, viidi Mariner 10 (1973) kiirendusmanöövrit rakendades tiirlema ümber Merkuuri; selle ümber tegi ta 3 tiiru ja viimase tiiru ajal jõudis ta|planeedile isegi 320 kilomeetri lähedusele. 7 *Gemini oli USA kosmoseaparaatide seeria. Programm toimus Mercury ja Apollo programmide vahepeal ja selle eesmärgiks oli arendada kosmosereiside tehnikat
Rõngad avastati 1979 aastal kosmoseaparaadi Voyager 1 tehtud piltidelt, olulise panuse nende struktuuri uurimisel andis Jupiteri orbiiter Galileo. Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu.Maa on koduks miljonitele liikidele,[1] sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest.Sellest ajast on elu Maad tugevalt mõjutanud. Näiteks atmosfääri praegune koostis on väga erinev Maa atmosfääri algsest koostisest, mis sisaldas palju rohkem süsinikdioksiidi, kuid ei sisaldanud hapnikku. Fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus moodustus hapnikurikas atmosfäär, mis tegi võimalikuks aeroobse elu
tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. Esimese hüpoteesi asteroidide tekke kohta esitas Heinrich Olbers. Selle järgi on asteroidid kunagi Marsi ja Jupiteri vahel tiirelnud planeedi jäänused. Selle vastu räägib siiski asjaolu, et kõikide (nii avastatud kui ka avastamata) asteroidide kogumass arvatakse olevat alla 10% Kuu massist. Teiseks pole teada ka mehhanismi, mis planeedi niiviisi purustaks.Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et tekkiva Jupiteri häiriva mõju tõttu seal planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodustusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid lagunesid omavaheliste põrgete tõttu asteroidideks ja meteoorkehadeks
minutit. See on 7 minutit vähem kui Voyageride mõõdetu. Ameerika astronoomid John Anderson ja Gerald Schubert leidsid nii Voyageride ja Cassini kui ka Pioneer 11 mõõtmistulemuste põhjal Saturni täpse kuju ning arvutasid välja, kui kiiresti ta pöörlema peab, et selline kuju kujuneks. Seniarvatust suurem pöörlemiskiirus annab alust oletada, et planeedi tahke südamiku mass on väiksem kui seni hinnatud. Üldlevinud teooria järgi moodustus Päikese ümber tiirelnud gaasi- ja tolmupilves esmalt planeedi kivine südamik, millele ajapikku gaasikiht ümber kogunes. Teine võimalus on, et planeedi südamik ja atmosfäär tekkisid enam-vähem ühekorraga, kuid sel juhul peab südamik olema jäänud suhteliselt väikeseks. Nagu teistegi planeetide puhul, nõuab Saturni vaatlemine kannatust, head teleskoopi ja stabiilset atmosfääri. Saturni ketta läbimõõt on ka parimal juhul ainult 21 kaaresekundit.
tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustata. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. Esimese hüpoteesi asteroidide tekke kohta esitas Heinrich Olbers. Selle järgi on asteroidid kunagi Marsi ja Jupiteri vahel tiirelnud planeedi jäänused. Selle vastu räägib siiski asjaolu, et kõikide (nii avastatud kui ka avastamata) asteroidide kogumass arvatakse olevat alla 10% Kuu massist. Teiseks pole teada kamehhanismi, mis planeedi niiviisi purustaks. Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et tekkiva Jupiteri häiriva mõju tottu seal planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodustusid planeedid) planeeti ei moodustunud, vaid lagunesid omavaheliste põrgete tõttu asteroidideks ja meteoorkehadeks
tähtsusega; näiteks, on nad tohutuks abiks ilmaennustamisel ja eriti orkaanide jälgimisel ja ennustamisel. Liskas on need erakordselt kaunid. Maal on mõõdukas magnetväli, mis on tekitatud elektrivoolu poolt tuumas. Päikesetuul, Maa magnetväli ja Maa ülemine atmosfäär põhjustavad virmalisi. Maal on ainult üks looduslik kaaslane, Kuu. Selle kaugus maast on 384 000 km. Maa moodustus koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu diameeter umbes 4 korda väiksem Maa omast. See on 3476 km. Keskmiselt umbes kolm korda 10 aasta jooskul saame näha päikesevarjutust. See tähendab seda, et Kuu on täpselt Maa ja Päikese vahel. Tänu maapinnal leiduvale veele ja hapnikurikkale atmosfäärile on tekkinud tohutul hulgal elusorganisme. Maa on koduks inimestele ja miljonitele teistele liikidele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi
tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. Esimese hüpoteesi asteroidide tekke kohta esitas Heinrich Olbers. Selle järgi on asteroidid kunagi Marsi ja Jupiteri vahel tiirelnud planeedi jäänused. Selle vastu räägib siiski asjaolu, et kõikide (nii avastatud kui ka avastamata) asteroidide kogumass arvatakse olevat alla 10% Kuu massist. Teiseks pole teada ka mehhanismi, mis planeedi niiviisi purustaks. Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et tekkiva Jupiteri häiriva mõju tõttu seal planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodustusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid lagunesid omavaheliste põrgete tõttu asteroidideks ja meteoorkehadeks
8 meteoriidikraatreid. Asteroidide orbiit, erinevalt planeetide omast fikseeritud ei ole see, mis tähendab, et kui asteroid sattub mõnele planeedile lähedale, võib see külgetõmbe mõjul selle enda külge tõmmata ning asteroid võib muuta ka oma esijalgset orbiiti. Pilt 3. Asteroid. On arvatud, et nad tekkisid kunagi seal tiirelnud planeetide purunemisel. Suuruselt on nad väiksemad kui planeetide kaaslastele. Kujult on nad aga enamasti ebakorrapärased, nende orbiidid on tavaliselt ringikujulised ja ekliptika on tasandis. Kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Vaid ,,Ceres"(931) küündib sinnamaani. Vaid 250 asteroidil on läbimõõt rohkem kui sada kilomeetrit. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massi. 3...9 aastaga teevad nad tiiru ümber päikese. Asteroididel on ka peegeldusvõime.
Päikese. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöördeümbritseva galaktilise tausta suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga. Põhiline raskus Maa vanuse määramisel tuleneb asjaolust, et Maal ei leidu tollest ajast pärinevaid kivimeid sest maakoor oli esimese umbes miljardi aasta jooksul vedel või plastiline.Maa moodustus koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Mari-Liis Käär 13 Külmking Külmking on Eesti- ja liivirahvausundis tuntud üleloomulik ja pahatahtlik tegelene. On usutud et külmking on rahutu ja pahatahtlik vaim, mis pahadest ja eriliste omadustega inimest pärast surma Maa peale kahju tegema jääb. Külmkinga on vahel eristatud kodukäijast: nimelt ei lähe külmking mitte oma endisesse paika tagasi, vaid liigub avalikes kohtades
Ala on risti-rästi ja ringjalt kulgevatest tihedatest madalatest vallidest lausa säbruline. Nähtavasti on selles piirkonnas suhteliselt hiljuti (geoloogilises mõttes) toimunud ulatuslik külmunud pinnase liikumine. Nüüd teatasid California ülikooli teadur Craig Agnor ja Dougglas Hamilton Marylandi ülikoolist ajakirjas Nature, et on ilmselt Tritoni veidruste põhjuse paljastanud. Nende hinnangul oli Triton nimelt üks kaugetel aegadel Päikesesüsteemi piirimail teineteise ümber tiirelnud kahest planetoidist, mis Neptuuni gravitatsiooni poolt "pihta pandi". Tritoni senine paariline jäi teadlaste hinnangul "gravitatsioonisõjas" kaotajaks ja lahkus üksinda kosmilistesse avarustesse. Tritoni kinnipüüdmise kohta on esitatud ka teisi teooriaid, ent Agnori kinnitusel on neis kirjeldatud sündmusi paraku vastupidiselt uuele teooriale reaalsuses raske ette kujutada. -8- Sümbolism Neptuun sümboliseerib jõudu, mis on meie kontrolli alt väljas. Ainus võimalus teda mõista,
tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. Esimese hüpoteesi asteroidide tekke kohta esitas H. Olbers. Selle järgi on asteroidid kunagi Marsi ja Jupiteri vahel tiirelnud planeedi jäänused. Selle vastu räägib juba asjaolu, et kõigi asteroidide, nii avastatud kui avastamata, kogumass on väiksem kui 10% Kuu massist. Teiseks pole teada ka sellist mehhanismi, mis planeedi niiviisi purustaks. Tänapäeval peetakse tõenäoseks, et tekkiva Jupiteri häiriva mõju tõttu seal planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodustusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid omavaheliste põrgete tõttu lagunesid asteroidideks ja meteoriitideks
joad. Geisrite purskamise tagajärjel tekivad jääle mustad laigud ning lehviku- ja ämblikukujulised jäljendid. Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Sellest ajast on elu Maad tugevalt mõjutanud. Näiteks atmosfääri praegune koostis on väga erinev Maa atmosfääri
valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal. (pilt 3) Pilt 3. Veenus - 10 - 4. MAA Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu.[6] Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast.[3] 4.1 Maa omadused Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese tähtkuju poole. Galaktika tervikuna liigub aga Lõvi tähtkuju suunas kiirusega umbes 600 km/s.[3] Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). [3]
ja teadmised. Ta oli enda eestkõneleja, tema autorikujund. Siinkohal leian paralleele Waltari ja Jaan Krossiga. Jaan Kross nägi kroonikakirjutajast jutlustajas Balthasar Russowis oma teist ja samas kõige sügavamat mina, keda ta järgnevas loomingus teosest teosesesse erinevates kehastustes ikka ja jälle läbi kirjutas. Otsides paralleele eesti kirjandusest viitaksin Tammsaarele ja Ristikivile. ,,Sinuhe'' filosoofilises koes on Tammsaarelikku skepsist ja pessimismi. Kirjanikena on nad tiirelnud erinevatel orbiitidel, üks talupojamaailmast võrsunud mõtleja, teine pastori pojana. Ristikiviga sarnastab Waltarit Sinuhe kui ,,igavese ränduri'' motiiv, samuti Ristikivi ajaloolistes romaanides kujutatavate sündmuste ja inimsuhete ehedus. ,,Sinuhe'' romaanile viitavaid detaile on Josephines ehk Fine'is, keda minajutustaja kahe aastatuhande vanuses muinashauas suudleb, võib leida Neferneferneferi deemonlikkust, naist,
Suurimad asteroidid: Ceres, Vesta, Pallas ja Hygiea on suuruselt võrreldavad Pluuto, Kuu ja isegi Merkuuriga, väikseimate läbimõõt võib jääda mõne kilomeetri kanti. Asteroidide sattumise kohta Marsi ja Jupiteri vahele on kaks vastandlikku teooriat. Ühe kohaselt jäid nad sinna Päikesesüsteemi tekkimisel – neist lihtsalt ei moodustunud mingil põhjusel planeeti, teine – katastroofi teooria – ütleb, et asteroidid tekkisid selles piirkonnas tiirelnud planeedi kokkupõrkel mingisuguse kosmilise „tulnukaga“ – eksoplaneet, hiidkomeet vms. Enam poolehoidu astrofüüsikute hulgas leiab neist esimene. 1906 aastal avastas Percival Lowell Neptuuni liikumise häiritust uurides tollel hetkel Päikesesüsteemi kõige kaugema „planeedi“ – Pluuto. Hiljem selgus, et Pluuto ei saanud kuidagi nii suurt Neptuuni liikumise häiritust põhjustada. Pluuto on suuruselt palju väiksem kui Maa Kuu – läbimõõt 67% Kuu omast, mass vaid 20%
– Vesta, Pallas, Hygiea jpt. Suurimad asteroidid: Ceres, Vesta, Pallas ja Hygiea on suuruselt võrreldavad Pluuto, Kuu ja isegi Merkuuriga, väikseimate läbimõõt võib jääda mõne kilomeetri kanti. Asteroidide sattumise kohta Marsi ja Jupiteri vahele on kaks vastandlikku teooriat. Ühe kohaselt jäid nad sinna Päikesesüsteemi tekkimisel – neist lihtsalt ei moodustunud mingil põhjusel planeeti, teine – katastroofi teooria – ütleb, et asteroidid tekkisid selles piirkonnas tiirelnud planeedi kokkupõrkel mingisuguse kosmilise „tulnukaga“ – eksoplaneet, hiidkomeet vms. Enam poolehoidu astrofüüsikute hulgas leiab neist esimene. 1906. aastal avastas Percival Lowell Neptuuni liikumise häiritust uurides tollel hetkel Päike- sesüsteemi kõige kaugema „planeedi“ – Pluuto. Hiljem selgus, et Pluuto ei saanud kuidagi nii suurt Neptuuni liikumise häiritust põhjustada. Pluuto on suuruselt palju väiksem kui Maa Kuu
annaabi.ee 
