Silmil vist on surilina; Kolm mütsi, miski mütse all: häälitsed kui võõras lind. sääl kargleb kaarik-kukerpall, Ons see minu oma mina? kui sõidaks võõraid teid ja maid. Ons see minu oma rind? Käin ise võõraid teid ja maid. Millal kõrv mu üle vere Kõik ümber kirev, kuld ja küüt, erksalt kuulatusse vajuks? kui oleks rõõmud pihku püüt, Siis üks algav ootushere mu käsutada jalamaid. aimus tiineid tunde tajuks. Ju hõõgub päikses kõrvalest. Ärkaks jooks mu põlvekedras, Eest pudenenud piir ja perv: kustuks ööde suitsev tukk, lööb vastu laineid süameserv haljalt nagu uba kõdras ja lõokestesse kätetõst. ärkaks süda - kirev kukk!
põletamine suurendanud süsihappegaasi sisaldust õhus. Ulatuslike metsaraiete tõttu väheneb pidevalt metsaga kaetud alade pindala. Kõige rohkem eraldavad õhku hapnikku troopilised vihmametsad, ent neid jääb üha vähemaks. Selle tulemusena väheneb atmosfääri lisanduva hapniku hulk, süsihappegaasi hulk aga kasvab. Hapnikuvaeguse probleem muutub aina aktuaalsemaks, sest see mõjutab otseselt eluprotsesse. Ameerika teadlaste katsed hoida tiineid hiiri erineva hapnikusisaldusega õhus andsid sokeerivaid tulemusi. Väiksema hapnikusisalduse puhul kui on tavalises õhus, sündisid ajudeta hiirepojad, hapnikusisalduse edasine vähendamine põhjustas lausa ilma peata isendite sündi. Hapnikusisalduse langus praeguselt 21%-lt kuni 16%-ni põhjustaks eeldatavalt imetajate või isegi kogu loomariigi väljasuremist. (Hergi Karik, 1991) Kõdunemine Kõdunemine on energia eraldumisega kulgev protsess. Soojushulk, mis siin eraldub,
KASV JA ARENG Looteline e. embrüonaalne periood idulase e. embrüoperiood eellooteperiood looteperiood B. Lootejärgne e. postembrüonaalne periood vastsündinuperiood piimaperiood puberteedi e. sugulise küpsemise periood täiskasvanuperiood vananemis- e. raukumisperiood Kasvu ja arengu seaduspärasused, Maligonov: I seaduspärasus Organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil, kasvavad kiiremini lootejärgsel perioodil ja vastupidi. *embrüonalism-Kui tiineid lehmi puudulikult sööta, sünnivad väikesed ja lühikeste jalgadega vasikad II seaduspärasus: Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim. *infantilism-lapse kehaga täiskasvanu VEISTE PRAKTILINE VALIK 1) Esimene valik toimub vasikaeas-kui veiseliha hind on soodne, siis jäetakse alles kõik emasvasikad, isasvasikaid enamast üle paari nädalaei hoita.
Lamamisala hoiavad emised puhta, kui see ei paikne küna ja sõnnikuala vahel. Kuival ja soojal lamamisalal eelistavad emised lamada üksteise lähedal ja nad on puhtamad. Külm ja libe põrand põhjustab vabadel ja tiinetel emistel traumasid, mis omakorda tekitab aborte ja suurendab embrüonaalset suremust. Tiined emised saavad üksikpidamisel ühtemoodi süüa ja nende pesakonnad on ühtlasemad võrreldes rühmasulus peetutega ning nendel on ka põrsaste sünnimass suurem. Vabu ja tiineid emiseid peetakse ka individuaalsulgudes. Individuaalne söötmine tiinusperioodil avaldab mõju emiste piimaproduktsioonile imetamisperioodil. Emiste piimakus suureneb ja põrsaste hukkumine väheneb. Emiste latter on normaalselt 0,55–0,65 m lai, kusjuures nooremiste tarvis vajatakse kitsamaid latreid, sest liiga laias latris olles pöörab emis end tihti ümber. Rühmasulus pidamisel on oluline emiste arv sulus. Üldistades katsete tulemusi, loetakse
Nirk (foto Ingmar Muusikus) Nirk elutseb seal, kus leidub rohkesti hiirlasi: põldudel, jäätmaadel, põõsastikes, raiestikel, metsaservades, asulate äärealadel, põhuhunnikutes ja heinakuhjades, kuid üksnes juhul, kui seal pole tema konkurenti kärpi. Nirk kütib pisinärilasi üllatava osavuse ja energiaga, jälitades neid isegi nende urgudes ja varjepaikades ning murrab võimaluse korral rohkem, kui jaksab ära süüa (Loomade elu, 1987). Kindlat jooksuaega nirgil ei ole, kuna tiineid emasloomi on leitud kõigil aastaaegadel. Tiinus kestab umbes viis nädalat. Peale seda sünnitab emasloom 3...7 (harva kuni 12) poega. Tavaliselt poegivad nirgid mitu korda suve jooksul. Pojad on kuu aega pimedad. Imetatakse neid poolteist kuud. 3...4 kuu vanuselt saavad pojad iseseisvaks. Nirgid elavad 4...6, erandlikult kuni 8 aasta vanuseks (Eesti selgroogsed). Mink (Mustela vison) ja naarits (Mustela lutreola) Nad mõlemad on tihedalt seotud veekogudega ja head ujujad, sukelduvad
Kuna aga looduses on kõik nähtused vastastikku seotud, sõltuvad ja suhtelised, siis inimene kohanes ning kujundas loodusseaduste järgi oma olemise seaduspära. Tema hirmud ja lootused, vaimud ja jumalad kasvasid välja loodusest. Loodus mitte ainult ei hirmutanud, vaid ka lohutas. Loodusseadused näitasid igavest muutumatut maailmakorda: õpetasid õigustatult tapma vaid elu alalhoidmiseks vajalikku kogust loomi, mitte puutuma tiineid emasloomi, lubama janus loomakarja joogikohtadele. Loodus juhatas nägema ning tunnetama ilu ja harmooniat. Esteetika algete kujunemine ulatub samuti väga kaugesse aega. Ilu nägemine peegeldus eelkõige enesekaunistamises tätoveeringutes, riietes jms. Algselt oli kõik seotud maagiaga. Kui plaanipärane töö hakkas inimese elus hõlmama üha suuremat osa, asus inimene oma tunge vajadusele allutama ja õpetas seda ka järeltulijatele. Igapäevase
Refleksi mõiste. Närvi erutuse edasiandmine nööri otsas kelluke. Lause:" Ma mõtlen/kahtlen, järelikult olen." Õpetus, kuidas kirjutada teadustööd. Prantsuse aadlik emigreerus Hollandisse. *Thomas Willis närvifüsioloogia. Närvisüsteemi entsüklopeediad. *William Harvey 1596-1656, Paracelsuse vereringe uurimine. Tõestas katseliselt vereringe olemasolu. Arterid pulseerivad, seotud südame kokkutõmmetega. umbusklikud, vaenulikud tema suhtes. Lahkas eelkõige tiineid loomi. Embrüoloogia edasiarendaja. Lükkas ümber, et loomad sünnivad munadest. *Leeuwenhoek silmahaigused. Lääts suurendab 300x : õnnestus vaadata järve muda. Uuris loomade spermatosoide, vereliblesid. 17.sajandi teisel poolel patoloogilise anatoomia areng. Meditsiin materialistlikule tasemele. Arstid teeksid surmaga lõppenud haiguste puhul lahangu. *Thomas Sidengham Inglismaa Hippokrates. Haiguste täpsed kirjeldused. Malaaria raviks kiinapuu koor.
seksuaalrefleksid. Kehavormid muutuvad soole vastavaks. Kasv kõige kiire *Täiskasvanuperiood- saavad 4..5 aastaselt, suguorganid ja piimanöörmed on saavutanud funktsionaalse täiuse. Sigivad , annavad järglasi, jõudlus suurim. *vananemis e raukumisper- väga individuaalne, sõltub söötmisest ja pidamisest 9. Kasvu ja arengu seaduspärasused. 1.Organid, mis kasvavad aeglaselt loote perioodil, kasvavad kiiremini lootejärgsel perioodi ja vastupidi. Kui tiineid lehmi puudulikult sööta, sünnivad väiksed, lühikeste jalgadega vastikad-embrüonalism. Sünnijärgsel perioodil vähesöödetud vasikad jöövad kõrgejalgseteks ja kitsakehaliseteks - infantilism. 2. Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim. Mida kauem puudulik söötmine või haigus on kestnud ja mida puudulikum on areng, seda vähem on võimalik mahajäämist kompenseerida
kevadel lahkuuvad kiinivastsed hobuse organismist ja arenevad kiinideks, kes munevad taas hobuste jäsemete siseküljele. Parasiteerimine hobuse organismis põhjustab toksikoosi, raskematel juhtudel võib ette tulla ka maorebendeid. · Hobused peaksid regulaarselt saama ussirohtu. Sporthobustele on soovitav ussirohtu anda 3- 4 korda aastas. Varsad võiksid saada ussirohtu teisel, neljandal ja kuuendal elukuul. Kindlasti tuleks dehelmintiseerida tiineid märasid. · Preparaate tuleks vahetada, et parasiidid ei harjuks ühe preparaadiga. Sügisperioodil tuleks kindlasti valida selline preparaat, mis hävitab peale ümarusside ka maokiini vastsed. HOBUSTE VAKTSINEERIMISTEST · Vaktsineerimiste eesmärk on aktiviseerida hobuse immuunsüsteemi, et nakkuse saamisest hoolimata hobune ei haigestuks või siis põeks haigust kergemini. · Samas ei anna vaktsineerimine kunagi 100% garantiid, et hobune ei haigestuks.
See välistab infektsiooni levikut ka sigala kaudu. Vajaduse korral saab tühjas sigalas teha ka remonditöid. 16. Sigade pidamisviisid, seasulud sulgude põrandad (vabad ja tiined emised, sugukuldid, imetavad emised, võõrdepõrsad, nuumikud). Erinevate seagruppide pidamisel kasutatavad sulutüübid Siga sünnib ja kasvab sulus. Seepärast peab sulg kindlustama sigadele head kasvutingimused. Sigala töö ratsionaalsel korraldamisel on oluline otstarbekas sulutüübi valik. Vabu ja tiineid emiseid peetakse ka vabalt sügavallapanul. Lauda põrand on valmistatud monoliitbetoonist ning kaetud põhukihiga. Tiined emised saavad üksikpidamisel ühtemoodi süüa ja nende pesakonnad on ühtlasemad võrreldes rühmasulus peetutega ning nendel on ka põrsaste sünnimass suurem. Sugukulte peetakse tavapäraselt üksiksulgudes, mille pindala on 6-7 m2. Noorkulte võib pida- da esialgu ka rühmasulus (2-4), kusjuures ühele kuldile on ette nähtud 2-3 m2 sulupinda.
Ühele võõrdepõrsale tuleb sirge küna korral tagada söödafronti 0,2 m. Emiste söötmine reproduktsioonitsükli jooksul. Tiinuse ajal saavad emised sööta rohkem, imetamisel vähem. Tiine emise söötmistugevus mõjutab tema söödatarbimist ka imetamise ajal. Vabade ja tiinete emiste pidamine. Vabad emised eelistavad enamiku magamisajast olla lamamisalal, harvem sõnnikualal. Normaalne lamamisala emise kohta ei tohi olla alla 1,1 m2. Vabu ja tiineid emiseid peetakse ka individuaalsulgudes. 11 Rühmasulus pidamisel on oluline emiste arv sulus. Optimaalne paigutustihedus on 4–10 emist sulu kohta, sulu pind emise kohta rühmasulus vähemalt 1,9 m2 (künata). Igale emisele tuleks arvestada 0,4–0,5 m künafronti. ERITI TÄHTIS! Kui siga kasutab 1 kg kehamass juurdekasvu kohta 4 kg jõusööta, siis milline on söödaväärindus? 4 kg (ühe toodanguühiku saamiseks kulutatud söödakogus)
See välistab infektsiooni levikut ka sigala kaudu. Vajaduse korral saab tühjas sigalas teha ka remonditöid. 16. Sigade pidamisviisid, seasulud sulgude põrandad (vabad ja tiined emised, sugukuldid, imetavad emised, võõrdepõrsad, nuumikud). Erinevate seagruppide pidamisel kasutatavad sulutüübid Siga sünnib ja kasvab sulus. Seepärast peab sulg kindlustama sigadele head kasvutingimused. Sigala töö ratsionaalsel korraldamisel on oluline otstarbekas sulutüübi valik. Vabu ja tiineid emiseid peetakse ka vabalt sügavallapanul. Lauda põrand on valmis- tatud monoliitbetoonist ning kaetud põhukihiga. Tiined emised saavad üksikpidamisel ühtemoodi süüa ja nende pesakonnad on ühtlasemad võrreldes rühmasulus peetutega ning nendel on ka põrsaste sünnimass suurem. Sugukulte peetakse tavapäraselt üksiksulgudes, mille pindala on 6-7 m2. Noorkulte võib pidada esialgu ka rühmasulus (2-4), kusjuures ühele kuldile on ette nähtud 2-3 m2 sulupinda
a. seaduspärasuse: 25 VEISEKASVATUS I seaduspärasus Organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil, kasvavad kiiremini lootejärgsel perioodil ja vastupidi. Keskkonnateguritest mõjutab kasvu kõige enam söötmine. Sööt peab sisaldama kõiki toitaineid, millest ehitatakse üles luu- ja lihaskude ning siseorganid. Seepärast tuleb tiineid emasloomi hästi sööta. Kui tiineid lehmi puudulikult sööta, sünnivad väikesed ja lühikeste jalgadega vasikad. Seda nähtust nimetatakse embrüonalismiks. Seega mõjutab puudulik söötmine kõige enam embrüonaalsel perioodil kiiremini kasvavaid luid. Sünnijärgsel perioodil puudulikult söödetud vasikad jäävad kõrgejalgseteks, lühikese ja kitsakehalisteks. Seda nimetatakse infantilismiks. Infantiilne loom sarnaneb kehaproportsioonides vastsündinuga. Seega mõjutab söötmine kõige enam sellel perioodil kiiremini
Rühmasulus peetavad vastvõõrutatud emised kaklevad alluvusvahekordade paikapanemiseks._ Vabad emised eelistavad lamada üksteise lähedal lamamisalal. Pärast tiinestumist jäävad emised rahulikumaks ja lamavad rohkem. Enam meeldib emistele lamada küljel. Tiined emised saavad üksikpidamisel ühtemoodi süüa ja nende pesakonnad on ühtlasemad võrreldes rühmasulus peetutega ning nendel on ka põrsaste sünnimass suurem. Vabu ja tiineid emiseid peetakse ka individuaalsulgudes. Individuaalne söötmine tiinusperioodil avaldab mõju emiste piimaproduktsioonile imetamisperioodil. Emiste piimakus (põrsapesakonna mass) suureneb ja põrsaste hukkumine väheneb. Emiste latter on normaalselt 0,55–0,65 m lai, kusjuures nooremiste tarvis vajatakse kitsamaid (0,55 m) latreid, sest liiga laias latris olles pöörab emis end tihti ümber.
kasutusekestusest, lehmade sigivusest, mullikate esmaspoegimiseast ja karja suurendamise vajadusest. Mida lühem on lehmade eluiga s.t., mida suurem on praakimine, seda kiirem on karja käive ja seetõttu vajatakse ka rohkem noorloomi karja täienduseks. Kui loomade arvu põhikarjas soovitakse säilitada stabiilsena, siis on tegemist lihtsa taastootmisega. Sel juhul võrdub karja täienduseks vajaminev noorloom. arv praagitud lehmade arvuga. Norm. Loet., kui aastas praagitakse 25% lehmadest. tiineid mullikaid peaks olema karjas sama palju. Kui soovitakse lehmade arvu suurendada, siis peaks tiinete mullikate arv olema suurem kui praagitavate lehmade arv. Seemendusealisi mullikaid peaks olema mõnevõrra rohkem kui tiineid mullikaid (30-35% lehmade arvust), kõik ei tiinestu. Lehmavasik. peaks olema vähemalt mõnevõrra rohkem, kuni 40% lehmade arvust, sest osa vasikaid hukkub erinevatel põhjustel või praagitakse. Pullv. valitakse tervest
Paariks päevaks jäetakse sigala kuivama ja siis tuuakse uus voor sisse. Täistsükliga seafarmis on lisaks poegimissigalala veel vabade ja tiinete emiste sigala, kus peetakse ka sugukulte ja oma karja uuendamiseks kasvatatavaid noori sugusigu. Võõrutaud põrsaid peetakse võõrdepõrsaste sigalas ja nuumsigu eraldi nuumikute sigalas. 8. Poegimiste organiseerimine, emiste ja põrsaste hooldamine. Tugevate ja elujõuliste põrsaste saamiseks tuleb tiineid emiseid sööta vastavalt füsioloogiliselt põhjuendatult tarbenormidele ning pidamistingimused peavad olema korralikud. Nii emisele kui põrsastele tuleb luua vajalikud söötmis-pidamistingimused. Emised tuleb poegimissigalasse ajada umbes nädal ennem poegimist, et emised saaksid harjuda uue kohaga (stressist üle saaksid) ja et emis saaks harjuda sealse mikroobide kooslusega (et ternes oleks vajalikke immunoglobuliine).
A. KULDID Kuldisulud peavad olema niimoodi konstrueeritud, et kuldid saavad end ringi pöörata ja teisi sigu kuulda, haista ja näha. Kui täiskasvanud kulti kasutatakse paaritamiseks, peab tema käsutuses olema vähemalt 10 m2 pinda. B. EMISED JA NOOREMISED Tuleb tarvitusele võtta abinõud, et vähendada grupi agressiivsust miinimumini. Tiinete emiste ja nooremiste puhul tuleb vajadusel teha endo- ja ektoparasiitide tõrjet. Enne poegimislauta paigutamist tuleb tiineid emiseid ja nooremiseid hoolikalt pesta. Poegimiseelsel nädalal tuleb emiste ja nooremiste pesadesse paigutada piisavalt allapanu, kui see on lägasüsteemi puhul tehniliselt võimalik. Emise või nooremise taha peab jääma vaba pinda, et võimaldada iseseisvat või poegimiabiga poegimist. Poegimissulgudes, kus emised saavad end vabalt liigutada, peab olema põrsaste käitsmise võimalus, näit kaitsevõred.
annaabi.ee 
