Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine. Otsuste tegemine Hääletades Mida suurem on liikmesriigi rahvastik, seda rohkem hääli tal on Saksamaa , Prantsusmaa, Itaalia ja Ühendkuningriik > 29 häält Küpros, Eesti, Läti, Luksemburg ja Sloveenia > 4 häält Eestlased COREPER II Raul MÄLK suursaadik, alaline esindaja Ühine välis ja julgeolekupoliitika Harri TIIDO suursaadik Väliskaubanduspoliitika ja arengukoostöö Clyde KULL Esinduse asejuht COREPER I (EL siseturg) Gert ANTSU esinduse asejuht Põllumajandus ja Kalandus Olavi PETRON põllumajandustalituse direktor Keskkonnapoliitika Rauno REINBERG nõunik, keskkonnaküsimused TÄNAME TÄHELEPANU EEST !
Referaat Geograafia Pärnu Ühisgümnaasium 7b klass Kristi Tiido 2009 / 2010 õ/a Christoph Kolumbus (itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colónja portugali keeles Cristóvão Colombo) (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes
Miks mulle ei meeldi füüsika? Minu jaoks on füüsika üks ebameeldiv aine. Ma ei näe füüsikas õpitul minu tulevikus suurt rolli mängimas. Jah, muidugi ma saan aru, et mõni tahab saada tuumafüüsikuks kuid mitte mina. Arvan, et füüsika on üks igav ja mõttetu õppeaine, mis lihtsalt lisatud õppekavasse. Mulle ei meeldi füüsika, see aine ei paku mulle huvi. Selle asemel, et uurida aatomeid või elastseid kehasid, loeksin ma parema meelega mõnd head raamatut. Ma küll alati võitlen igavusega ja üritan füüsika koduseid töid õige aegselt esitada. Sellised asjad nagu külgetõmbejõud või erisoojus ei kutsu kohe absoluutselt õppima. Pigem üritan lükata sellised ained päeva viimasesse ossa. Üks suur põhjus miks mulle füüsika ei istu, on kindlalt see, et mul ei ole füüsikalist ega matemaatilist taipu üldse. Tänu sellele puudusele möödub aeg füüsikaga tegeledes väga aeglaselt. Näiteks ühte tekstüle...
Jõgeva Gümnaasium Referaat EESTI ESIMENE ÜLDLAULUPIDU Karolin Küngas 8.D Juhendaja: Jana Tiido 2011 Eesti esimene üldlaulupidu Eesti esimene üldlaulupidu toimus 18.-20. Juunil Tartus. Algataja oli Johann Voldemar Jannsen, kes kirjutas sõnad ka Eesti hümnile, oli Vanemuise lauluseltsi juht ja toimetas ,,Eesti Postimeest". Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid, kes oli eesti helilooja ja teda peetakse ka üheks eesti rahvusliku muusika rajajaks.
Niisugust rahvaste rändamist talust tallu, nagu seda näeme pärast teoorjuse ja veel rohkem raharendi ning kohtade müümise ajal, ei tulnud ette. Kui vakuraamatu andmetel peremehel oli mitu last, siis võib pidada kaunis tõenäoliseks oletust, et uus peremees on vana peremehe poeg, eriti veel siis, kui seda oletust kinnitab vanaduse vahekord vana ja uue peremehe vahel. Tolleaegse riikliku arhiivi nõukogu liige, tuntud suguvõsade uurija, kadunud Tiido Laur viis Laidoneride sugupuu Põhjasõjani. Ta püstitas ka hüpoteesi, et Laidoneride suguvõsa on pärit Saaremaalt. Nimelt näitab ta uurimuses "Laidoneride kõrgeauline suguvõsa LõunaEesti vaku ja revisjoniraamatute valgustusel", et arvas esialgu Laidoneride esiisa Sarrema Jurri olevat tulnud Viiratsi valda Põhjasõja ajal. Riias Läti riigiarhiivis alalhoitavast Viiratsi mõisa 1713.a. vakuraamatust luges ta välja, et Kurika küla peremeeste hulgas
Jõgeva Gümnaasium JOHANN VOLDEMAR JANNSEN Referaat Koostas: Kätri-Avelin Säärits 8.b klass Õpetaja: Jana Tiido Jõgeva 2012 JOHANN VOLDEMAR JANNSEN Jannseni osa Eesti kirjanduse ajaloos seisab peamiselt selles, et ta aitas oma tegevusega talurahvas suurendada harjumust lugeda ajalehti ja raamatuid. Sammuti oli tal oluline koht kultuuriürituste alagatamises ja korraldamises. Kuid kõige olulisem on see, et ta läbi raamatute ja ürituste tõstis inimeste rahvuslikku eneseteadvust. Lapsepõlv
Viljandi Paalalinna Gümnaasium ARVUTIEHITUS Referaat Elis-Meryl Tiido 8a klass Juhendaja: Margit Nerman Arvutiõpetaja Viljandi 2010 1 Sisu Sisu..............................................................................................................................................2 Mis on personaalarvuti................................................................................................................3 Klaviatuur(keyboard)............
TALLINNA TEENINDUSKOOL Angeelika Sooba, Karl Täht, Karl Viitkar, Teet Sinisaar, Aleksandr Bazarov, Merily Runtal KK13-KE1 SUURKÖÖGI EKSAMI ARUANNE Aruanne Juhendaja: Kristi Tiido Tallinn 2014 Sissejuhatus Seoses sooritatava suurköögi eksami raames on meie KK-13KE1 rühm jaotatud kolme gruppi, kes hakkavad kolmel järjestikusel neljapäeval valmistama oma eksami toite. Eksami eesmärgiks on valmistada hulk erinevaid toite, mis oleks tavapärasest pakutavast koolitoidust erinevad. Sellest lähtuvalt, püüdsime ka enda menüü teha mitmekülgse ja huvitava ning näidata ka erinevaid tehnikaid.
Tallinna teeninduskool Suurköögi eksam Rühmatöö, grupp 1 Juhendaja: Kristi Tiido Koostajad: Reelika Oissar, Helen Paju, Ants Morel, Maksim Odnenko, Britta Luup Tallinn 2014 2 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 3 Idee ...............................................
"Minu arvates tuleks kaitsekulutusi käsitleda kui investeeringuid meie stabiilsusesse ja seeläbi ka majandusliku heaolu tõusu tulevikus. Sellega näitame ühtlasi teistele riikidele, et me ei looda ainult teiste peale, vaid hoolitseme ise oma kaitsevõime tugevdamise eest ja soovime olla võrdväärsed partnerid, sest kui me oleme armuleival, siis ei maksa loota, et meie arvamusega arvestatakse."1 Harri Tiido mõtleb vastupidiselt minupoolt küsitletute arvamusele. Kuigi NATO liikmesriigid toetavad Eestit, on Eesti kohustatud abistama vastastiku NATO- t, saates oma sõjamehi kriisikolletesse. See olekski teiseks põhjuseks, miks ei soovita liituda. 2003. aasta septembrikuus rünnati esmakordselt Iraagis Eesti üksusi. 1 H.Tiido. Räägime NATO- st. Tartu, 2001. 16
suguvõsauuringuid. Näiteks redigeeris ja täiendas Aadu Lüüs 1932. a kirjastatud Martin Lipu uurimuse Karellide suguvõsast. Loodi ka sugukondade uurimise büroo, mille üks liige - keegi L. Pärtelpoeg hakkas tasu eest koostama Holstre valla (Viljandimaa) genealoogilist andmebaasi. 1939. aastal kirjastati Tallinnas Alverite suguvõsa (koostaja Juhan Alver) ja 1940. a Tartus Tomsonite-Hildebrant'ide suguvõsa kroonika (koostas arhivaar Tiido Laur, täiendas Oskar Tomson). Ajakirjanduses ilmus mitmeid sellealaseid artikleid. (Kesküla) Nii et see on ainus hea asi, mis eugeenikaseltsi tegevusega kaasnes ja mis on jõudnud välja ka moodsasse aega.. SELTSI TEGEVUS POSTIMEHE JÄRGI Eugeenika oli populaarne ja teemat kajastasid ka toonased lehed. Nt annab Eesti ajakirjanduse analüütilise biograafia veebileht lühikese, aga huvitava ülevaate seltsi tegevusest 1932.- 1938ni Postimehe artiklite põhjal
Jõgeva Gümnaasium IMPRESSIONISM MAALIKUNSTIS Referaat Koostaja:Karina Sula Juhendaja: Jaana Tiido Jõgeva 2010 1 Sisu Sisu.................................................................................................................................2 Sissejuhatus Mina valisin endale teemaks `` impressionism maalikunstis `` , selle teema võtsin sellepärast, paljud tegid igasugustest erinevatest inimestest ja tundus vähe olevaid neid kes teeks just sellel teemal referaati. Siis uurisingi nimesid ja teemasid ning
mois.ee/stiil/stiil8.shtml (27.10.2010) 20. Praust, V. Jäneda mõis. [WWW] http://www.mois.ee/jarva/janeda.shtml (05.10.2010) 22 21. Praust, V. Kolu mõis. [WWW] http://www.mois.ee/jarva/kolu.shtml (01.10. 2010) 22. Pung, A. Türi kirik. [WWW] http://www.tyri.ee/public/files/kirik.rtf (18.10.2010) 23. Raam, V. Eesti arhitektuur 3. Tallinn: Valgus, 1997. 24. Renessanss. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss (20.10.2010) 25. Tiido, J. Historitsitlik arhitektuur. [WWW] http://www.scribd.com/doc/13891414/Romantism-historitsism (01.10.2010) 26. Tori mõis. [WWW] http://www.mois.ee/jarva/tori.shtml (26.10.2010) 27. Türi kirik. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCri_kirik (18.10.2010) 28. Vaher, M., Jõgisalu, K. (2003). Türi Majandusgünaasiumi renoveerimine: eelprojekt. OÜ Krive Ehitus, Türi 29. Väinjärve mõis. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4inj %C3%A4rve_m%C3%B5is (20.10.2010)
raamatupidamise korraldust tutvustav. Teises pooles on analüüsitud ettevõtte majandusnäitajaid 3 aasta põhjal. Praktika viis kurssi ettevõtte tegevusega, raamatupidamise korraldusega, aruandluse ja raamatupidamissüsteemidega. Praktikandi ülesanneteks oli raamatupidamisega tutvumine, majandusnäitajatega töötamine ning nende analüüsimine Juhendajaks oli AS Viljandi Aken ja Uks finantsanalüütik ja juhatuse liige Jaan Tiido. 1. ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS Juriidiline nimi AS Viljandi Aken ja Uks Äriregistri kood 10052966 Elektronpost [email protected] Kodulehekülg www.vau.ee 6 Põhitegevusala kõrgkvaliteediliste akende ja uste valmistamine Nõukogu esimees Imre Michalsky
Osa lehetäidest tekitavad pahkasid. Nad on suure majandusliku tähtsusega taimekahjurid. Eritavad magusaid nõresid. Eestis on tavalisemad sinakas oatäi Aphis fabae ja õunapuu-lehetäi A. pomi. Jalaka lehtedel elavate jalaka- kublatäide elutegevuse tulemusena moonduvad jalaka lehed. Pahktäid tekitavad kuuskedel nn ,,ebakäbisid" rikkudes ära okka normaalse kasvu. Eestis 250 liiki. Kirjandus: Remm, Hans 1966. Putukate välimääraja I. TRÜ rotaprint Tarmo Tiido 2001. "Lehetäid (Aphidodea) ja nende toidutaimed Eestis". Magistritöö. Tartu Ülikool V Rühm: Kilptäilised Coccoidea Liikide määramine toimub täiskasvanud emaste järgi. Väga omapärase välimusega putukad. Esineb tugev suguline dimorfism. Isastel on säilinud üks lihtsa soonestusega tiivapaar. Emased on tiivutud, segmenteerumata keha ja sageli asümmeetrilise välimusega. Iseloomulik on hüpertrofeerunud pisteaparaat. Toituvad peamiselt taimede
sündis Saksamaal, on elanud seal, USAs ja Eestis, ent kõneleb kolme keelt nagu ,,pärismaalane"? Identiteet pole mulle kunagi olnud intellektuaalselt huvitavaks küsimuseks. Ei ole otsinud juuri ega käinud täienduskoolis või osalenud pagulaspoliitikas ega pea vajalikuks põdeda: mis või kes ma siis olen? Kui mulle ütleb keegi, et inglise keele oskuse, mujal saadud hariduse või ajutiselt võõra passi tõttu olen ma ameeriklane, siis see on sama jabur kui ütelda, et minu kolleeg Harri Tiido oma vene keele oskuse ja kunagise NSV Liidu passi omamise tõttu on sovett. Lk 21 Mulle on alati olnud selge, et olen eestlane. Juba kummalise nime tõttu olen nagu tegelane Johnny Cashi laulus ,,A boy named Sue" pidanud välismaal eluaeg peaaegu iga allkirja andmisel seletama mõnele uudishimulikule, miks mul selline nimi on. Järgnevad kommentaarid: kus Eesti on, miks ta kaardil puudub, kas ma keelt oskan, öelgu ma siis midagi jne...
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Kristi Tiido G2C EESTI OHUSTATUD HOBUSETÕUD Aastatöö Juhendaja Aita Luts PÄRNU 2014 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse arenemisest tänapäevani, nende kasutusaladest ja tähtsusest inimesele. Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused on nende hobuste kasutamise võimalused? Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et kõigi kolme tõu jaoks on tehtud suuri jõupingutusi, et need säiliks, loodud kasvandusi ja tõuraamatuid, seetõttu saab öelda, et kõ...
annaabi.ee 
