alla Eesti keskmise (u. 900) (100000 töötaja kohta) · Aastast 2005- 2017 on selles valdkonnas tööõnnetusi mis on lõppenud surmaga 4 Elekter · Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav. · Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese vooluallikast eemale ning säästab seeläbi edasisest kahjustusest. Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu inimene ei pääse vooluringist välja. · Nii vahelduv- kui alalisvool võivad põhjustada kahte liiki traumasid: · 1. Muutused keha süsteemides: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus jms) · 2. Termilised ning elektrokeemilised kahjustused: põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms) · Elekrtrikahjustus võib avalduda väga erineva raskusega ning sümptomid sõltuvad ka elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt
vooluga kokkupuute kohal, inimese tervislikust seisundist ning elektriga kokkupuute ajast. 2.2. Kokkupuude elektriga Inimese keha on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav. Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese vooluallikast eemale ning säästab seeläbi edasisest kahjustusest. Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu inimene ei pääse vooluringist välja. Nii vahelduv- kui alalisvool võivad põhjustada kahte liiki traumasid: 1. Muutused keha süsteemides: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus jms); 2. Termilised ning elektrokeemilised kahjustused: põletused nahal, vere hüübimishäired,
Taimed), ravimid (cimetidin, omeprasool, antatsiidid). Defitsiidid kliinilised markerid: · Kestev mõõdukas defitsiit võib tingida krampe, liigeste valulisust, pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste jõu nõrgenemist, kasvuhäireid, kõhukinnisust, lihaste ja nrvide ärrituvust. Põhiliselt seotud luudega ja liigestega, eriti jalalihased. · Sügav defitsiit: luude kõhetumine-nõrgenemine, arteriaalne hüpotensioon. Tavamarkerid on tetaania (lihaskrambid), osteomalaatsia (luude pehmumine, luude mineralisatsiooni häired) ja osteoporoos (luude urbsus/pooristumine, luude massi vähenemine, rohkem vanainimestel). · Lisafaktorid: rohke kohvijoomine (üle 4...5 tassi päevas, s.o. 600...750 ml); alkoholiga liialdamine viivad osa Ca uriiniga välja. Väikelapsel võib Ca puudusel tekkida rahhiit. Täiskasvanul osteomalaatsia. Liigsuse kliinilised markerid
muutusi (halvatust).[1] Oluline on ka see, et elektrivoolu toime inimorganismile sõltub voole iseloomust : alalisvool ja vahelduvvool mõjutavad organismi osasid erinevalt. Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese vooluallikast eemale ning säästab seeläbi edasisest kahjustusest. Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu inimene ei pääse vooluringist välja. Üldse eristatakse kahjustused elektrivoolu toimel kahte gruppi üks on elektrilöök ja teine elektritraumad,kuhu lähevad kõik põletused,elektrimärgid , naha metalliseerumine , silmade kahjustus või mehhaanilised kahjustused.Elektrilöök aga on jagatud astmesse: esimene aste on lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta , teine aste on sama koos teadvuse kaotusega , kolmas aste on teadvuse kaotus ja
Isikute ealine ja sooline jagunemine on sarnane anorexia nervosa puhusega, kuid algus on mõnevõrra hilisem. Häiret võib vaadelda kui kestva anorexia nervosa tagajärge (võimalik on ka vastupidine järjekord). Eelnevalt anorektiline patsient võib näiliselt paraneda, kuna kehakaal suureneb ja on võimalik menstruatsioonide taastumine, kuid varsti tulevad ilmsiks ülesöömine ja oksendamine. Korduv oksendamine võib põhjustada elektrolüütide tasakaalu häireid ja kehalisi tüsistusi (tetaania, epileptilised krambid, südame arütmia, lihasnõrkus) ja hiljem väga olulise kehakaalukaotuse. · Mõtted keerlevad kogu aeg söömise ümber ja esineb vastupandamatu söömishimu; tekivad liigsöömishood, kus lühikese aja vältel süüakse ära suur kogus toitu. · Patsient püüab toidu paksuks tegevale toimele vastu tegutseda ühel või enamal järgneval viisil: tahtlikult esilekutsutud oksendamine; lahtistite kuritarvitamine,
Kliinik: 1. krooniline kõhulahtisus ja kaalulangus 2. vaegussündroomid - valgud: kõhnumine, tursed (proteiinid ) - süsivesikud: kääriv väljaheide, puhitused - rasvad: rasvlahustuvate vitamiinide häire --- A-vit: kanapimedus, kuiv nahk --- D-vit: rahhiit, osteomalaatsia --- K-vit: veritsused (protrombiinikompleks) - B12-vit, foolhape, raud: aneemia - kaalium: nõrkus, rütmihäired - kaltsium: tetaania, krambid - põhihaiguse (nt. pankreatiidi) sümptomid Diagnoosimine ja ravi Diagnostika: 1. kliinik 2. rasvasisalduse määramine faeceses, 3. tolerantsus- ja resorptsioonitestid (vit-B12) 4. labor: sapipaisu markerid (ALP) 5. piltdiagnostika (Rö, sonograafia, KT, MRT) 6. faecese bakterioloogiline uuring 7. endoskooopia ja biopsia Ravi: 1
vooluga kokkupuute kohal, inimese tervislikust seisundist ning elektriga kokkupuute ajast. Tekkepõhjused ja mehhanismid: Inimese keha on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav. Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese vooluallikast eemale ning säästab seeläbi edasisest kahjustusest. Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu inimene ei pääse vooluringist välja. Nii vahelduv- kui alalisvool võivad põhjustada kahte liiki traumasid: · Muutused keha süsteemides: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus jms · Termilised ning elektrokeemilised kahjustused: põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms · Elektritrauma tekib tavaliselt kas juhuslikul kokkupuutel juhtmete või masinatega,
kalajahus). Loomade naatriumi ja kloori tarve rahuldatakse keedusoola (NaCl) söötmisega. 70% organismis leiduvast magneesiumist on luude koostises. Võtab osa süsivesikute, kaltsiumi ja fosfori ainevahetusest. Rohkesti leidub teda rohelistes taimedes klorofülli koostises. Magneesiumi puudumisel täheldatakse loomade ärritatavuse suurenemist, närvilisust ja lihaste krampe. Magneesiumi vaeguse tüüpiliseks nähtuseks on karjamaakramp ehk -tetaania. Magneesiumi on piisavalt kõikides rohusöötades (rohus, heinas, silos). Magneesiumirikkad söödad nisukliid, puuvillasrotid, linasrotid. Teraviljades on magneesiumi rohkem kui kaltsiumi (oder, kaer, mais). Enamus organismis leiduvast rauast on vere hemoglobiini ja lihaste värvaine müoglobiini koostises. Organism vajab rauda erütrotsüütide ja hemoglobiini sünteesiks. Rauarikkad on: rohusöödad (hein, rohi, silo, rohukuivised), srotid. Vähe on rauda: kartul, juurviljad, teraviljad
kanalid, mis tunnevad neurotransmitterid ära ja avanevad, timub depolarisatsioon membraanides ning tekib uus AP, mis edasi kandub. 3.15. Sünaptiliste protsesside tundlikkus keemiliste ainete suhtes. Kobra mürk ja kuraare blokeerivad atsetüülkoliini retseptorid. Botulismi toksiin pidurdab atsetüülkoliini vabanemist. Insektsiidid ja närvigaasid inhibeerivad atsetüülkoliini esteraasi (Ach ei lagundata) – spasmid ja tetaania. 3.16. Tserebrospinaalvedelik ja hematoentsefaalbarjäär. Hematoentsefaalbarjäär – veresoonte endoteel ja astrotsüütide jätked – eraldab ajukude ülejäänud organismist (verest). Vajalik homoöstaasi tagamiseks. Tserebrospinaalvedelik – ajuvatsakeses ja seljaaju kanali vedelik. Kaitseb aju meh. mõjutuste eest ja eemaldab ainevahetusprodukte. Teeb nn ’ajupesu’ une ajal, blokeerib sünapside erutumist. Nt. une ajal on noradrenaliini vähem. 3.17. Seljaaju talitluse põhijooned.
tulemusena häirub Ca/Mg suhe ning Ca sisaldus langeb < 1,75 mmol/l. Tiinuse lõpul tekitab Ca-liig ratsioonis alimentaarse hüperkaltseemia, mis pidurdab parathormooni ja stimuleerib kaltsitoniini sekretsiooni, Ca-liig salvestatakse luudes. Cavahetuse hormonaalne regulatsioon on aeglane, poegimise ajal on veres vähe parathormooni, Ca mobiliseerimine luudest on mitteküllaldane. Alanud laktatsioon langetab Ca sisaldust veres veelgi. Kliinilised tunnused: teadvuse kadu, halvatus, tetaania. 3. osaline poegimishalvatus e. paresis puerperalis eelmise kergem vorm: täheldatav maaslamamaisena ilma kooma ja tetaaniata. Põhjus Ca/Mg suhte muutused vereplasmas. Iatrogenne haigus- loomaarsti või seemendaja vahendusel levivad nakkused. Näiteks on saastunud kirurgilised instrumendid, nõelad, söödad, joogivesi. Osmootse rõhu tekitajad rakusisese ja rakuvälise ruumi vahel- Osmootne rõhk on ekstra- ja intratsellulaarses ruumis ühesugune, olenemata sellest, et kehavedelikes
..0,4 liitrit. Vett antakse ära uriiniga 1,4...1,5, higiga 0,4...0,7, väljahingatud õhuga 0,3...0,4 ja väljaheitega 0,1..0,2 liitrit. Saadud ja eritatud veehulgad peavad olema võrdsed. mineraalainete ainevahetus: Saadakse toidust ja veest. AINE PEAMISED ÜLESANDED KUS LEIDUB DEFITSIIDI SÜMPTOMID Ca Luude ja hammaste koostises, Piim, Tetaania osaleb närvisüsteemi piimasaadused, reaktsioonides, sisaldub juurvili, rohelised fermentides lehed F Luude ja hammaste koostises, Piim, Luude nõrgenemine osaleb energiavahetuses piimasaadused, liha, kõrrelised Mg Luude koostises, osaleb Viljapead, liha, piim Neuroos, iiveldus
alanemist. Isotiotsüanaadid ja mõningad glükosinolaadid (näit. sinigriin), mitte aga tiotsüanaadid, on mutageensed Amesi testis. oksalaadid Sellised taimed nagu spinat, rabarber, peedilehed, tee ja kakao sisaldavad palju (0,2-2,0% märgkaalust) oblik- e. oksaalhapet HOOCCOOH. Verre sattudes seob (kelateerib) oblikhape kaltsiumi, mille tulemusena tekivad hüpokalkeemia, koagulatsioonihäired ning tetaania (kangestus-kramplikkus). Kaltsiumoksalaadi ladestumise tulemusena võivad kujuneda neerude ja veresoonte degenereerumine ning nekroos. Oksalaadid mõjustavad ka kaltsiumi, raua, magneesiumi ja vase imendumist ning inhibeerivad suktsinaadi dehüdrogenaasi ja süsivesikute ainevahetust. Oksalaatide letaalse doosi saavutamiseks on vaja ära süüa kas 5 kg rabarberi-,
määral langetab HDL kolesterooli taset, luues sellega soodsad tingimused ateroskleroosi kujunemiseks. Tuleks vältida trans-rasvhapete hulkade tarbimist, s.t. piirata eeskätt margariinide kestvat liigtarbimist. Oksalaadid: Sellised taimed nagu spinat, rabarber, peedilehed, tee ja kakao sisaldavad palju (0,2- 2,0% märgkaalust) oblik- e. oksaalhapet HOOCCOOH. Verre sattudes seob (kelateerib) oblikhape kaltsiumi, mille tulemusena tekivad hüpokalkeemia, koagulatsioonihäired ning tetaania (kangestus-kramplikkus). Kaltsiumoksalaadi ladestumise tulemusena võivad kujuneda neerude ja veresoonte degenereerumine ning nekroos. Oksalaadid mõjustavad ka kaltsiumi, raua, magneesiumi ja vase imendumist ning inhibeerivad suktsinaadi dehüdrogenaasi ja süsivesikute ainevahetust. Oksalaatide letaalse doosi saavutamiseks on vaja ära süüa kas 5 kg rabarberi-, 2,5 kg tomati- või 0,5 kg spinatilehti. Oksalaadimürgistustega on enamasti tegemist siiski loomade korral.
puhul esineb prevaleeruvalt T-rakkude defekt. Siia rühma kuuluvad mitmesugused sündroomid, mille patogenees ja geneetilise defekti iseloom ei ole veel selgitatud. DiGeorge’i sündroom Peaaegu kõigil haigetest esinevad 22. kromosoomis deletsioonid, lisaks võivad põhjusteks veel olla ka 10. kromosoomi deletsioonid, retinoidembrüopaatia ja ema diabeet. Imikul ilmnevad haigustunnused (tetaania, krambid, südame ja/või suurte veresoonte anomaalia tunnused) varakult. Näo iseloomulikke jooni pannakse sageli tähele alles diagnoosi selgitamisel. Tüümuse või kõrvalkilpnäärme aplaasia. Perifeersetes lümfoidsetes elundites on puudulikult arenenud T-lümfotsüütide piirkonnad. Esinevad retsidiveeruvad viirus- ja seennakkused, sageli kandidoos, mõnikord ka bakteriaalsed infektsioonid. Elusvaktsiinid võivad anda eluohtlikke komplikatsioone
Avaldumise vormid on väga erinevad, kuid kramp tabab alati vaid kindlaid lihasgruppe või ka meeli, Näiteks: sõrmekrambid, mis võivad laieneda sama kehapoole muudele lähedal asuvatele piirkondadele, sõltuvalt aju kompimis-, nägemis-, kuulmis- või haistmiskeskuse tabamisest tajub patsient sellega seotud erutusi (lõhnad, hääled jne). 321 Fokaalsete krampidega tegeleb kiirabi vaid erandlikel juhtudel. Hüperventilatsiooni tetaania Krambihoona võib väljenduda ka happe-aluse taseme kõikumine – hüperventilatsiooni tetaania. Paljudel juhtudel vallandavad selle psüühilised tegurid. Hingamistegevus kiireneb olulisel määral (hingamise minutimaht võib kuni kahekordistuda), väljahingatava süsinikdioksiidi hulk suureneb. Selle tagajärjel tekib respiratoorne alkaloos, st vere süsihappe sisalduse vähenemine, ning see omakorda vallandab jäsemete ja huulte lihaskrambid (tetaanilised krambid).
annaabi.ee 
