17. Millised on süsteemselt manustatavate „külmetusravimite“ eelised ja puudused kombinatsioonpreparaatidena? 18. Milliseid preparaate/rahvameditsiin/toidulisandid võiks patsientidele soovitada kurguvalu esinemisel? Mis need preparaadid teevad (kasu?)? Kurguvalu esinemisel võib soovitada patsiendile losenge, mis on tuimestavad. Toidulisanditest võib soovitada taruvaiku, islandi köokõrva jmt sisaldavad preparaadid, samuti curamed ternespiimaga imemistablette (vähendavad kurguvalu, lahtistavad röga). Need toidulisandid suurendavad süljeproduktsiooni (niisutavad kurku). Rahvameditsiin soovitab kuristada kurku soolveega, teha saialilletõmmist (kurgu loputamiseks) või lisada poolele klaasile soojale veel taruvaigutinktuuri. Samuti inhaleerida auru, mis leevendab põletikku. 19. Miks on köharefleks oluline ja kuidas köha jaotatakse? Kuidas köharefleks
paksupiima hulka koort või pandi kartulile võid otsa. Kartulit kasteti veel hapu või rõõsa piima sisse, kuhu maitse järgi oli soola lisatud. Kui oli, söödi kartulite kõrvale ka lihalõike. Kooritud pannikartuleid tehti harva, sest koorimisel läks osa kartulisisust kaduma. Kastmetest kõige tavalisem, lihtsam ja vanim oli silgusoolvesi ja soolane hapupiimakaste. Hapupiimale lisati koort ja sibulat. Kastmeks kasutati ka lihasoolvett. Soolvesi segati jahu, muna või värske ternespiimaga ja kuumutati läbi. Jahuna kasutati odrajahu. Sama kastet on täiustatud rasva või liharaasukeste juurdelisamisega. Väikesed lihatükid keedeti enne pajas pehmeks, siis lasti odrajahu sisse. Lihakastme kõrval püsis visalt silgukaste. Silgud pandi vähese vee, piima ja võiga ning sibulatega pannile, keedeti natuke ja lisati siis tublisti rõõska koort. Kastmeks kasutati ka liha-keeduleeme pealmist rasvast korda, mida maitsestati soolaga ja lisati hakitud sibulat.
Taludes söödi kartuleid küpsetatuna reheahju tuhasel põrandal. Kõrvale võeti soolasilku ja või kasteti kartul silgusoolavette. Kartuleid keedeti koorega, kooritud pannikartuleid tehti harva, sest koorimisel läks osa kartulisisust kaduma. Kastmetest: Kõige tavalisem, lihtsam ja vanim oli silgusoolvesi ja soolane hapupiimakaste. Hapupiimale lisati koort ja sibulat. Kasutati ka lihasoolvett. Soolvesi segati jahu, muna või värske ternespiimaga ja kuumutati läbi. Jahuna kasutati odrajahu. Sama kastet on täiustatud rasva või liharaasukeste juurdelisamisega. Joogiks: · Kali ehk taar. · Taaripätsid tehti kas odra- või rukkilinnastest. · Need kuivatati pruuniks, mistõttu ka taar oli üsna pruun vedelik. · Taarile lisati sageli kadakamarju. · Valmistati ka kadakamarjajooki või teed. · Palju kasutati meejooki (e. mõdu), mis valmistati meest, veest ja pärmist. · Kevadetti joodi kasemahla.
Antibakteriaalseid preparaate tuleks manustada nii per os kui ka parenteraalselt. Bakteritsiidseid ravimeid ei tohi manustada suurtes doosides. Immunoteraapiast on kasutusel ema vere ja hüperimmuunseerumite süstimine intra vena või subkutaanselt ( praktikas vähe kasutatav) Immunoprofülaktika: neonataalperioodi kolibakterioosi spetsiifiliseks profülaktikaks vaktsineeritakse lõpptiineid loomi. Vastsündinud saavad passiivse immuunsuse (antikehad) ternespiimaga (kolostraalne immuunsus). Vaktsiinidest kasutatakse: 1) Atenueeritud elusvaktsiine mutantsetest E.coli tüvedest (praktikas vähe levinud). 2) Bakteriinid ehk surmatud haigusetekitajatest valmistatud vaktsiinid. Neid on erinevaid. Efektiivseteks peetakse pilusantigeene ja anatoksiine sisaldavaid vaktsiine. Nende antigeenide lisamine vähendab vaktsiinide serovariantspetsiifilisust. Rahuldava immuunsuse annavad septitseemilise
Kartulit kasteti veel hapu või rõõsa piima sisse, kuhu maitse järgi oli soola lisatud. Kui oli, söödi kartulite kõrvale ka lihalõike. Kooritud pannikartuleid tehti harva, sest koorimisel läks osa kartulisisust kaduma. Kastmetest kõige tavalisem, lihtsam ja vanim oli silgusoolvesi ja soolane hapupiimakaste. Hapupiimale lisati koort ja sibulat. Kastmeks kasutati ka lihasoolvett. Soolvesi segati jahu, muna või värske ternespiimaga ja kuumutati läbi. Jahuna kasutati odrajahu. Sama kastet on täiustatud rasva või liharaasukeste juurdelisamisega. Väikesed lihatükid keedeti enne pajas pehmeks, siis lasti odrajahu sisse. Lihakastme kõrval püsis visalt silgukaste. Silgud pandi vähese vee, piima ja võiga ning sibulatega pannile, keedeti natuke ja lisati siis tublisti rõõska koort. Kastmeks kasutati ka liha-keeduleeme pealmist rasvast korda, mida maitsestati soolaga ja lisati hakitud sibulat.
- Tänaseks on Eestis kõik mustaikrjud veised 100% holsteini- veresed. 1998.a. nimetatigi tõug ümber eesti holsteiniks. Piimatootmine Uuendkari- põhikarjatäienduseks kasvatatud noorloomad Nuumkari - lihaks Udara ehitus, talitlus 1 liiter piima võrdub 400 liitrit verd - Kujuneb esimese tiinuse ajal - mittetiinel lehmikul udara näärmekude ei arene välja ja piima ei moodusta - Sekretoosne näärmeepiteel alustab talitlemist 8. tiinuskuul ning täidab udara ternespiimaga paar nädalat enne vasika sündi - ternes sisaldab hulgaliselt immuunglobuliine, et käivitada järglase immuunsüsteem Udara ehitus - ehituslikuks üksuseks on imeti koos selle juurde kuuluva näärmeosa, viimajuhade ja tsisternaal- ehk urkeosaga. viimane täitub imemise või lüpsmise vaheajal piimaga - urkeosa täitumisel udara siserõhk suureneb ja vastavalt sellele piimasekretsioon väheneb. - piima väljatilkumist nisakanalist takistab nisakanilt ümbritsev rõngaslihas e
Roe on kollane, lahti, võib olla hapu lõhnaga. Haigustekitajat ei ole. Vasikas ei ole loid, imeb ise. Põhjus: stress, muutused jootmises (temp., kogus). Lahendus: kasutada lisaks piimale elektrolüütide lahuseid ja joota mitmeid kordi sagedamini ja väiksemates kogustes. Nakkuslik kõhulahtisus. Viirused ja bakterid kõhulahtisuse tekitajatena: peamised tekitajad on rotaviirus ja koronaviirus, millele järgneb e.coli kõhulahtisus. Rotaviirus ja koronaviirus: ternespiimaga saadav soolestikukaitse peab ära hoidma esimestel nädalatel viirustesse haigestumise. Kui kaitse hilineb või ei ole piisav, tekib 4-14 päevaselt vasikatel vesine kõhulahtisus. Lehm on nakkusallikas. Lahendus: ternespiima õigeaegne jootmine. Vasikate eraldamine lehmadest. Kuna AB ei aita, tuleb teha vedelikravi ja vitamiinidega vasikaid turgutada. E.coli kõhulahtisus: enamasti kuni 3 nädala vanuseni. Tekib järsku.
tingitud kerge kõhulahtisus. Roe on kollane, lahti, võib olla hapu lõhnaga. Haigustekitajat ei ole. Vasikas ei ole loid, imeb ise. Põhjus: stress, muutused jootmises (temp., kogus). Lahendus: kasutada lisaks piimale elektrolüütide lahuseid ja joota mitmeid kordi sagedamini ja väiksemates kogustes. Nakkuslik kõhulahtisus. Viirused ja bakterid kõhulahtisuse tekitajatena: peamised tekitajad on rotaviirus ja koronaviirus, millele järgneb e.coli kõhulahtisus. Rotaviirus ja koronaviirus: ternespiimaga saadav soolestikukaitse peab ära hoidma esimestel nädalatel viirustesse haigestumise. Kui kaitse hilineb või ei ole piisav, tekib 4-14 päevaselt vasikatel vesine kõhulahtisus. Lehm on nakkusallikas. Lahendus: ternespiima õigeaegne jootmine. Vasikate eraldamine lehmadest. Kuna AB ei aita, tuleb teha vedelikravi ja vitamiinidega vasikaid turgutada. E.coli kõhulahtisus: enamasti kuni 3 nädala vanuseni. Tekib järsku. Kui üks vasikas on juba haigestunud, levib ka teistele
· Decatylen (dekvaliin+tsinhokaiin) tuimestav ja antibakteriaalne. Lastele alates 4.eluaastast. Raseduse ajal võib ravimit kasutada. · Faringodol Forte (koliinsalitsülaat) põletikuvastane ja valu leevendav preparaat. Lastele alates 6.eluaastast. Rasedatele ei sobi. TOIDULISANDID: · Suurendada süljeproduktsiooni! Sisaldavad rahvameditsiinis kasutatavaid toimeaineid. Taruvaiku, islandi käokõrva jmt sisaldavad preparaadid. · Curamed ternespiimaga imemistabletid (laste ja täiskasvanute preparaadid). Lubatud lastele ja rasedatele. *Propolki ja Isla imemistabletid RAHVAMEDITSIIN: · Kuristada kurku: soolveega (0,5 tl soola 1 klaasi sooja vee kohta); · saialilletõmmis (2 tl kuivatatud õisi klaasitäie vee kohta, keeda 15 min, kurna, loputa kurku mitu korda päevas ); · taruvaigutintuur (Propolise tinktuur) lisa 15 ml poolele klaasile soojale veele.
Perioodid: 1) vastsündinuperiood; 2) piimaperiood; 3) sugulise küpsemise periood; 4) täiskasvanuperiood; 5) vananemis ehk raukumisperiood. Vastsündinuperiood: kestab 2...3 nädalat, mil loom kohaneb väliskeskkonna tingimustega. Noorloomal kujuneb termoregulatsioon, vereloome kandub maksast ja põrnast luuüdisse, arenevad närvi, hormonaalne, fermentatiivne ja kaitsesüsteem. Esialgu söödetakse vastsündinut ternespiimaga, mis varustab teda antikehade. Piimaperiood: põhiliseks söödaks liigile omane täispiim või sellele lähedase koostisega sööt. Perioodi teisel poolel kohanevad noorloomad liigile omaste põhisöötadega. Sugulise küpsemise periood: arenevad intensiivselt suguorganid ja sekundaarsed sugutunnused. Kujunevad sugupoole omadused. Täiskasvanuperiood: suguorganid on saavutanud funktsionaalse täiuse, mil loomad annavad kõige
kroonilised parasitoosid (kr. chronios -- ammune; parasitoos) -- pikaldased nugitõved. Enamik parasitoose kulgeb pikaldaselt. Kroonilised parasitoosid algavad tavaliselt primaarselt, harvemini sekundaarselt (pärast ägeda haigusjärgu möödumist). Vt. ka kliinilised parasitoosid. laktogeenne nakkustee (ld. lac -- piim, kr. genos -- sünd, pärinemine) -- piimakaudne nakkus. Haigusetekitajad kogunevad lakteeriva emaslooma udarasse ja erituvad piimaga (eriti ternespiimaga). Noorloomad nakatuvad sel viisil helmindivastsetega (näit. strongüloidestega) või ainuraksetega (näit. toksoplasmadega). Vt. ka nakkusteed, peroraalne nakkustee. larvaalsed parasiidid (ld. larva -- vastne; parasiit) -- vastselised (vastsejärgus olevad) nugilised. Vastselisi parasiite leidub sagedamini vahe-, lisa- või reservuaarperemeeste organismis ning väliskeskkonnas. Osa parasiite muneb ka pärisperemehe organismis
Lammaste püsitaradena kasutatakse pingutatud 2,5mm läbimööduga traati 3 ,,kuuma" traadiga, mis on ühendatud eketrikarjusega. Karjaaedade nurgad peavad olema kindlate konstruktsioonidega. Karjade tarastamiseks kasutatakse ka võrkaedu, kus postide vahekaugus on 5-6 m. Lambalauda ehitamisel kasutatakse kergeid konstruktsioone. Lambaid võib pidada ka polütunnelites (kasvuhoone laadsed) Tall vajab u 300 ml ternespiima päevas. Ute ternespiima võib asendada ka mõne teise loomaliigi ternespiimaga. Võib kasutada ka lehma ternespiima, aga seda tuleb sagedaini joota, sest ta on lahjem (vähem rasva, vähem valku). Ternespiima võib ka külmutada. Mitte rohkem kui 50 ml/ kg kohta ternespiima korraga. Eestis ei ole kummirõngaste kasutamine kastreerimiseks ja saba eemaldamiseks lubatud. Talledel on nabanöör kohaks, mille kaudu võib tall saada infektsioone. Nabanöör pistetakse joodi pudelisse, et seda vältida. Pooled talled kes surevad peale sündi esimestel päevadel,
vasikas puhtaks, kuivatatakse ja pannakse asemele soojendi alla toibuma. Vasikat joodetakse 1-2 tundi pärast sündimist. Esimese ööpäeva jooksul peaks jootma vasikale 4-5 l ternespiima. Esimestel joogikordadel ei joo vasikas tavaliselt palju üle 1 liitri. Seepärast tuleks esimese ööpäeva jooksul joota vasikat 4-5 korral. Imetajate järglased sünnivad puudulikult väljaarenenud immuunsüsteemiga. Nende veres puuduvad kaitsevalgud. Kaitsevalke saadakse esimesel elupäeval ternespiimaga. Need imenduvad ternespiimast verre vaid esimesel elupäeval, enne kui seedeorganites tekivad valke aminohapeteks lagundavad ensüümid. Kui ternespiima ei anta või jäädakse sellega hiljaks, ei suuda noorlooma organism osutada tõhusat vastupanu haigustekitajatele, loom haigestub kergesti ja haigused kulgevad raskelt. Eluohtliku haigestumise võivad põhjustada isegi tingimisi tõvestavad mikroobid5. Vasikas peab saama ternespiima 2 tunni jooksul pärast sündi. 4
o pärast rõhu all steriliseerimist ja saadud materjali püsivat märgistamist või o kui tegemist on sõnniku, seedekulgla ja selle sisu, piima, piimasaaduste, ternespiima, munade või munadest saadud toodetega pärast eelnevat töötlemist või ilma eelneva töötlemiseta; · kasutatakse maa väetamiseks ilma eelneva töötlemiseta, kui tegemist on sõnniku, seedekulgla sisu, piima, piimasaaduste või ternespiimaga; · kui tegemist on veeloomadest pärineva materjaliga, sileeritakse või kompostitakse see või töödeldakse biogaasiks; · põletatakse kui kütus pärast eelnevat töötlemist või ilma eelneva töötlemiseta või · kasutatakse loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete valmistamiseks (kosmeetikatooted, aktiivsed siirdatavad meditsiinilised seadmed jne). 3. kategooria materjali kõrvaldamine ja kasutamine
Talvel joodetakse lehmi 2 korda päevas, suvel 4-5 korda päevas. 83. Poegimiste korraldamine 84. Vastsündinu ja piimavasikate hooldamine Et tagada vasika tugev tervis, peab ta kindlasti saama ternespiima vähemalt esimese tunni jooksul pärast sündi. Söödetava ternespiima ühekordne kogus ei tohiks ületada 1,5 liitrit, sest nii suur on libediku mahutavus. Esimesel söötmisel peaks vasikas saama vähemalt 0,5 1 liitrit ternespiima. Peale ternespiimaga söötmise lõpetamist jätkatakse vasika söötmist kas täispiima või piimaasendajaga. Mõlemal on omad plussid ja miinused. Kui kõrvale jätta majanduslik külg, tuleks eelistada piimaasendajaid, sest nende koostis on piimaga võrreldes oluliselt stabiilsem. Ka ei rikne piimaasendajad nii ruttu kui naturaalne piim. Kindlasti tuleks kinni pidada söötmisaegadest ja söötma peaks kas ainult piima või ainult piimaasendajat. Vasikat tuleb varakult harjutada ka põhisöötasid
sünnimassiga vasikatest on saadud häid piimalehmi. Vasikate liiga suur sünnimass (50-70 kg) ei ole hea, sest see põhjustab rasket sünnitust. Pullvasikad on harilikult suurema sünnimassiga. Vastsündinuperiood kestab 2...3 nädalat. Seda perioodi iseloomustab kohanemine väliskeskkonna tingimustega. Noorloomal kujuneb termoregulatsioon, vereloome kandub maksast ja põrnast luuüdisse, arenevad närvi-, hormonaalne, fermentatiivne ja kaitsesüsteem. Esialgu söödetakse vastsündinut ternespiimaga, mis varustab teda antikehade, A- vitamiini ja globuliinidega, kutsub esile motoorseid ja sekretoorseid fuktsioone ning soodustab luude mineralisatsiooni. Piimaperioodil on noorlooma põhiliseks söödaks liigile omane täispiim või sellele lähedase koostisega sööt. Et noored loomad ei suuda piimaperioodi algul kasutada teisi söötasid, siis antakse neile harilikult täispiima, piimaasendajat ja lõssi. Piimaperioodi teisel poolel kohanevad noorloomad liigile omaste põhisöötadega
annaabi.ee 
