2) Müüja peaks ise aru saama, et kui klient tuleb küsima hinna kohta, siis seal puudub hind, mitte üle küsima nii kärsitult. 10 7 PAIDE ALEMPOS Läksime perega paide restorani Alemposesse sööma, ema sünnipäeva puhul. Kui restorani jõudsime, ning end sisse seadsime istuma, siis tuli teenindaja koheselt meie juurde, teretas ning andis meile menüükaardid. Peale seda läks ta seisis oma leti taha, ning lasi meil rahulikult otsustada, mida valida. Kui ta nägi, et meil on valitud, tuli ta oma märkmikuga meie juurde, küsis mida keegi soovib ning pani kirja. Peale seda ta ütles meile, et läheb hetk aega, ning läks taharuumi, nii me siis ootasime, ning umbes 15-20 minuti möödudes, tõi ta söögid lauda, need olid ilusti serveeritud ning nägid isuäratavad välja, peale seda
00 ning uksed olid juba avatud. Sisse minnes tundsime vana maja hõngu, millega meenus lapsepõlve kodu. Interjöör oli eestiaegse sisekujundusega, välja arvatud müügilett, mis oma uudsusega ei sobinud üldisesse miljöösse. Ruumi sisenedes me hetkeks ei saanud aru, kuhu peaksime suunduma, kuna ei näinud ühtegi teenindajat. Astusime kõhklevalt edasi ning märkasime kõrvalasuvas ruumis müügiletti, mille taga seisis ka teenindaja, kes meid kohe ei märganud. Lähemale minnes teretas teenindaja meid viisakalt, kuid ei pööranud meile rohkem tähelepanu, kuna tegeles muude asjadega. Märkasime, et olime kohvikus esimesed külastajad. Leti ääres seistes hakkasime ise teenindajalt küsima koogivaliku kohta, kuna tordivalik oli kesine ning igal koogialusel paar-kolm viilu. Soovisime tegelikult hommikuputru süüa, kuid teenindaja vastus oli ehmatavalt konkreetne: ,,Kokk tuleb kell 11, enne seda sooja toitu ei saa!" Seega ostsime kooki, saiakest ja kohvi
ka keset ruumi. Kuna käisin seal õhtupimeduses, siis põlesid poes lambid. Aga usun et päeval valgustab poodi üpriski palju aknast tulev valgus. Poodi sisenedes tundus seal soe, sest õues oli suhteliselt jahe. Kui uksest sisenedes paremale vaadata, siis avanes seal veel üks ruum. Näha oli lauda ja tooli, mille taga üks naine miskit kirjutas. Teenindajaks oli meesterahvas. Ta seisis letitaga püsti, sest peale minu oli seal poes veel paar vanemapoolset naist.Ta teretas viisakalt ja jälgis kliente. Müüjal oli seljas teksapüksid ja t- särk. Poes oli iseenesest lai valik erinevaid asju ja lisan ka selle, et odavamad kui mujal poodides. See on kindlasti üheks plussiks. Ja teiseks on see, et ta asub kesklinnas ja on hea lihtne üles leida. Kuid minumeelest on selle poe üheks miinuseks just teenindaja. Ta ei olnud minuarust sobivalt riides. Oleks võinud olla vähemalt t-särgi peal mõni kampsun või soliidsem pluus. Teiseks miinuseks on poe suurus
4. Seejuures, tükkhaaval- esiosa nimetavas , selle juures 5. Uisapäisa- ees- või järelosa pole kasutusel iseseisva sõnana 6. Pikisilmi või piki silmi, ammuli sui- viisiütleva puhul loeme täiendosa silpide arvu 7. auru jõul, kirja teel- ALATI LAHKU 8. Metsa poole, sinnapoole- esiosas käändsõna- lahku, esiosas määrsõna-kokku 9. Tükikaupa või tüki kaupa, tükkide kaupa, tükiviisi või tüki viisi, tükkide viisi- täiendosa mitmuses- kindlasti lahku 10. Kätt pidi ( võrdle: teretas kättpidi)- eritähenduslik kokku 11. Minu moodi, (töötas) mehemoodi- eritähenduslik, kuidasmoodi ( määrsõna) 12. Mispärast, sammhaaval, avasüli-esiosa nimetavas või lühenenud tüvi 13. Aegamööda- lahku ei tähenda midagi 14. Uisapäisa- eraldi osad ei tähenda midagi Minu kombel, mehe kombel, imekombel (kuna ,,imeväel`` kokku) Kleidi väel, imeväel, nõiaväel Imevägi, nõiavägi Tarbe korral, otsakorral (otsa lõppemas) NB
temaga kohtuda ja meelistas teda ning andis talle kuldses karbis oleva kreemi, mille pidi ta omale kell pool üksteist peale määrima. Margarita läks koju, ootas õhtut ning kell pool üksteist määris end kreemiga kokku. See muutis teda nooremaks. Margarita läks Azarelloga korterisse, kus teda vannitati ja kasiti, pandi ka ilusasti riidesse. Ball oli tema jaoks raske kuna ta kandis ühte suurt ja rasket kaelakeed, ta pidi seal kõigile naeratama. Tema kätt suudeldi ja teretas kõiki ning ta käsi väsis väga ära. Margarita soovis, et lõpetatakse ära ühe naise lauale rätiku (millega ta lämmatas oma lapse) viimise. Ta soovis ka seda, et ta Meister vabastatakse. 7. Kuidas said Meister ja Margarita oma korteri tagasi? Mida käskis Levis Matteus Wolandil teha? Tänu Wolandi abile, ta kinkis neile tagasi katusekorteri. Levis Matteus käskis Wolandil Meister ja Margarita kaasa võtta. See oli Meistri tasu leida rahu.
Lauad ja toolid on hea kõrgusega, ei ole liiga madalad, ega liiga kõrged. · Milliseid erinevaid ruume märkasid ettevõttes? Sisseastudes on mõlemal pool lauad. Paremal on baarilett ja vasakul klaas, mille taga kokk toite valmistab. Edasi kõndides on söögisaal, kui paremale keerata näeb veel ühte saali, kus asuvad lauad. On nii kahe-, nelja kui ka kuue kohaga laude. · Kuidas sind ettevõttesse vastu võeti? Kas teenindaja märkas sind? Kui ma sisse astusin, teretas mind viisakalt teenindaja, kes asus baarileti taga. Kui ma endale koha võtsin ja menüüd sirvima hakkasin, tuli ta natukese aja pärast ja küsis mult tellimuse. MENÜÜ · Kirjelda menüüd. Menüü on väga rikkalik. Koosneb salatidest, burritodest, pastadest, vormiroogadest, pizzadest, kust saab valida, kas panni- või tavaline pizza, magustoitudest, cafe jookidest, joogisegudest, jookidest ja sigarettidest. · Kuidas menüü oli vormistatud?
(uksehoidja teadis kuna ta on mees on üks linna jõukamaid), Läks tema maja juurde , oli väga kõhkelv ja närviline ei teadnud mida teha . Ootas et järsku Anna tuleb välja aga ei .Läks tagasi hotelli. Magas ennast välja .Tuli meelde et ,,Geisa" esietendus on teatris, läks teatri lootes Annat seal kohata. Ta nägi Annat publiku seas ja avastas et tema on just ta armastus ja õnn, unistas temast teatris. Anna oli koos mehega. Mees läks vahepausil suitsetama Gurov läks Anna juurde ja teretas teda .Anna kahvatus nad läksid välja koridori. Gurov rääkis mida tunneb ja suudles Annat. Anna tõrjus teda ja käskis ära minna. Anna lubas et tuleb Moskvasse ja kiirustas saali tagasi. 4.Anna hakkaski iga kole kuu tagant käima Moskvas ja nad kohtusid Guroviga salaja. Ühel päeval satis Gurov tütre gümnaasiumisse ja läks ,,Slaavi Basaari" Anna juurde(jäädes 1 päev hiljaks) Anna nuttis tükk aega samal
HOOLIVUS Laura Mehine 5.A 2014 SISUKORD Väike hiir Micki……………………3 Jääkarud Kadri ja Kati…………5 Kasutatud allikad……………….7 VÄIKE HIIR MICKI 2 Väike hiir Micki elas üksinda oma majas. Ta oli väga kurb ja tahtis endale sõpra. Ühel päeval läks Micki jalutama ja kohtas väikese orava, kes oli väga haige ja tal oli murdud jalg. Micki teretas teda ja küsis, mis tal oli juhtunud. Orav rääkis kuidas rebane tahtis ta ära süüa, kuid ta suutis ronida puule ja päästa end. Micki sai aru, et oraval on valus ja ta tahtis teda aidata. Ta kutsus orava enda koju. Kodus pani Micki orava voodisse ja tõi talle kuuma teed ning orav tänas teda. Varsti said nad suurteks sõpradeks. Nad käisid koos õues, mängisid, päästsid teineteise elu ja kui teised metsloomad tulid kallale. Micki õppis
Teenindja seletas väga ilusti teki omadusi ning padja kohta lisas, et seda ei soovitata kasutada alla 3 aastaste laste puhul, kuid voodipesu komplektides on alati padjapüür ka kaasas. Lisaks näitas müüa mulle madratsikaitset. Teenindaja võttis igast lastele mõeldud voodipesu komplektist välja näidise, et saaksin näha milline see voodis välja näeks. Poodi saabus teine ostja ning tema pöördus otse teenindaja poole sooviga osta koju laudlina. Teenindaja teretas teda viisakalt ning ütles mulle et jätab mind näidiseid uurima ning tuleb kohe tagasi. Klienditeenindaja teenindas teise kliendi ära ning saabus tagasi minu juurde. Selle ajaga olin suutnud välja valida kaks erinevat voodipesu komplekti ning võtsin ka teki ja padja. Patja nii nagu müüa soovitas, ei kasuta ma alla 3 aastase lapse puhul, kuid ilus on kui ta on voodis olemas. Samuti otsustasin osta madratsikaitse. Suundusime koos klienditeenindajaga kassasse
ära ostma, te saate seda proovida ning kui ei sobi siis paneme enda poodi müüki. Kuna olin sellel päeval juba väga palju poodides ringi vaadanud ja väsinud siis otsustasin selle t-särgi Jõhvi Denim Dreami ära tellida. Klienditeenindaja ütles, et võin järgmine nädalavahetus tagasi tulla siis on neil see särk käes ja saan proovida. Järgmine nädalavahetus kui sisenesin poodi oli väga positiivne tunne. Klienditeenindaja naeratas ja teretas. Peale selle küsis veel, et ega ma ei ole ümber mõelnud ja ikka tahan seda t-särki mis oli minujaoks tellitud. Pärast proovimist oli kaubaga väga rahul ja otsustasin selle ära osta. Kuna ma olin potensiaalne ostja ja suutsin oodata, kuni tellimus kohale jõuab siis kinkis müüa mulle Denim Dreami saja kroonise kinkekaardi. Olin müüale väga tänulik ja ütlesin, et kindlasti tulen siia poodi veel riideid ostma.
Mõtlesime, et võib-olla polegi siin lauateenindust, et tellitakse eespool oleva leti äärest ning seejärel tuuakse tellitud asjad lauda. Järgnevaks läksime leti äärde ning avastasime menüü. Kuna teenindajat seal ei olnud, pidime ise menüüd võtma ning lauda tagasi suunduma. Vaadates menüüd märkasime, et hinnad olid suhteliselt kallid ning otsustasime tellida kaks kohvi. Selle jaoks pidime taaskord leti äärde minema. Teenindaja, kes vestles oma tuttavaga, oli muidu tasane, teretas ning küsis, mida soovime. Vastu teretades palusime kahte kohvi. Meie üllatuseks tehti meile kaks kohvi, mis asetati leti peal olevale kandikule, seejärel ütles teenindaja konkreetse häälega, et koor ja suhkur on seal, osutades käega nende suunas. Alguses me ei osanudki kohe midagi peale hakata, võtsime koore ja suhkru ning vaatasime üksteisele otsa. Selgus, et me pidime ise võtma leti peal oleva kandiku ja viima enda kohvi lauda.
Hesburger, 11. 12. detsember Mustamäe tee, 21.20-21.25 lk. 6 Tallinn 1.1. Hesburgeri külastused 1) 25. oktoobril Peale koolipäeva otsustasin minna ja võtta natuke rämpstoitu. Selle külastuse kohta ei tekkinud ühtegi pretensiooni. Teenindaja oli avatud, keskendus klientide võimalikult kiirele teenindamisele, Sisenedes oli teenindaja, kes esimesena teretas ning tähelepanu osutas. Kuna ilm oli külm, siis ta küsis lisaks, et kas ei sooviks 4 sooja jooki juurde ning seda mitte ainult minult vaid ka teistelt soovijatelt. Toidu ootamisele ei kulunud palju aega ning lahkudes soovis teenindaja ilusat õhtu jätku. Ümbritsev keskkond oli korras, ei olnud lohakile jäetud nõusid ega kandikuid. 2) 1. novembril Külm ja pime novembrikuu õhtu ning ei sooviud kodus uuesti söögi
matuserüüsse ning ta tuleb viia kalju tipule. Seal tulevat talle peigmees järgi. Peig ei ole inimsoo hulgast ja ta oskab jubedaid asju. Kuningas puhkes nutma, tema armsaim ja ilusaim tütar läheb koletisele. Psyche saadeti nutu saatel kaljule ning korraga tõmbas ta sealt alla tuul Zephyros ning kandis ta alla orgu, mis oli täis lõhnavaid lilli ja pehmet rohtu. Seal oli kuninglik loss, uks oli lahti, Psyche astus sisse. Psyche kuulis järsku nähtamatu olendi häält, mis teretas teda oma lossi ning ütles, et kõik mis ta enda ümber näeb, kuulub ka talle. Soovid andku teatavaks ja need täidetakse. Õhtul magama minnes, kuulis printsess pimeduses häält. "Ma olen sinu abikaasa," ütles hääl, "ära karda mind, sa ei tohi mind kunagi näha, sp tulen sinu juurde ainult öösel pimeduses, siis võid sa minuga vabalt vestelda". Päevad läbi elas Psyche lossis, kus polnud inimesi ja öösel vestles oma abikaasaga. Ühel õhtul tegi abikaasa
Maarja külastus. (Visitation.). Kunstimuuseum, Leipzig. Raffael. Madonna roheluses. Kunstiajaloo Muuseum, Viin.. Maailmamuuseumides ringi uidates võite tihti kohata taieseid, mis kannavad pealkirja MAARJA KÜLASKÄIK (ingl. ja pr. k. VISITATION). Sellistel piltidele näeme Maarjat kohtumas Ristija Johannest ootava Eliisabetiga. Luuka evangeeliumis on Maarja külaskäigust kirjas nii: Neil päevil asus Maarja teele ja ruttas mäestikku Juuda linna ja tuli Sakariase kotta ning teretas Eliisabetti. Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu ja hüüdis suure häälega: "Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili!..." Maarja külaskäik Eliisabeti ja Sakariase poole on kunstnikke paelunud juba gootika ajastul (Giotto, Jean Fouquet). Renessansiajast on ehk tuntuim teos Louvre'is paiknev Ghirlandaio (14491494) maal, mis seal kannab pealkirja "Visitation". Kõigist ilmekam on ehk
Ta jagas talle käsud kätte, Mende pidi laste eest hoolitsema, pesu pesema ja triikima, teed keetma, nõusid pesema ja maja koristama. Mende pidi sööma eraldi sööginõudega, kuna ta oli ,,räpane" ja ,,täis haigusi" Esimese päeva lõpuks oli Mende kurnatud. Iga päev möödus sama moodi rassides. Rahab oli väga kohutav ning ta ka peksis Mendet. Viieteistkümnendas peatükis räägib Mende, kuidas ta seal olles iga nädalal aednikuga teretas, lõpuks võttis Mende julguse kokku ja nad rääkisid. Aednik kutsus Mende oma tütrega mängima ning ütles, et eelmine teenija Sadhia käis kogu aeg tema tütrega mängimas ning ta imestas kui Mende ütles, et tema ei tohi välja minna. Seda nägi Rahab ning sa vihaseks, ta laskis aedniku lahti ning tahtis teada mis Mende ning aednik olid rääkinud. Ta karjus Mende peale, et ta on abda ning et temal ei ole mingit puhkust ega puhkepause, et Mende on alati seal ning kuulub Rahabile.
meeletult raske, kui nad randa jõudsid langesid nad kurnatusest kohe kokku. Inimesed, kes rannas ootasin loopisid küttidele kohe kasukad peale ja lasid hetkeks puhata. Kui hülgekütid olid veidikene end kogunud said nad komberdada külla. Kolmandal päeval kui Eerik ärkas, siis ta otsustas minna Neemit külastama nagu ta oli lubanud. Eerik küsis emalt preesi, et seda Neemile viia. Kui ta Neemi poole läks, siis tuppa astudes oli ta nagu tõeline härrasmees: rääkis maast ja ilmast, teretas kätt pidi ja alles lõpuks palus Andreselt Neemit, et temaga välja minna. Neemi ja Eerik läksid metsa, et oma ette olla. Metsas olles ütles Eerik, et ta ei mäleta enam, mida ta öelda tahtis. Häbenedes pistis ta käed tasku, kus ta leidis preesi , siis tal tuli kohe meelde kah, miks ta kutsus Neemi välja. Ta ulatas Neemile preesi, Neemi punastas. Eerik ütles, et prees oli selle eest, et tänu temale sai ta oma esimesed hülged. Neemi ja Eerik läksid oma teed
); Kas kellaga siga ~ krapiga emist ~ ... nägid? (irooniline vihje sellele, kes töötajast jõudu soovimata möödub); Kas kobised sa ise või kobiseb su nahk (või liigutab tuul su papist lõugu)? (norimisvormel); Kas sa klaassepa poeg oled ~ läbi paistad? (kes valge ees seisab); Kas sa selle suuga sööd ka? (ropendajale); Kas silgud otsas? (nohisejale); Kas tahad kivi tõsta või rinda pista? (norimisvormel); Kas tere jäi taha tulema? (sellele, kes ei teretanud); Kes sind teretas, et sa oma mütsi kergitasid? ~ Kes sulle putru pakkus?(soovimatule vahelerääkijale vm. sekkujale); Kuhu me risti teeme? (kui tuleb keegi haruldane v. juhtub midagi ebatavalist); Mis sa leidsid? (komistajale või kukkujale); Mis sa sööd, et nii tark oled? (kui keegi püüab tark näida); Mis tanuriie maksab? (kui särk püksist väljas); Palju vile uuelt maksis? (sobimatus kohas vilistajale); Saapad, kus te mehe viite? ~ Müts, kuhu sa...? vms. (kui poisikesel liiga suured jalatsid vm
- Ramilda vestles pikalt ka Indrekuga, arvas, et Indrek on tema veresugulane, uuris kas poiss oleks talle oma verd andnud, Indrek tõdes et oleks ja annaks siiani kui vaja, Ramilda rõõmus, et tal on keegi keda siiani usaldada - Ramilda hakkas Indrekule just üht lugu jutustama, kui käis kellahelin vahetundi ja kogu koolimaja hakkas sumisema, Ramilda jooksis ära XXXI - Indrek hakkas surnuaial käima, kohtas seal kord oma endist saksa keele õpetajat Koopulat, teretas teda, läksid Schulzi isa hauda vaatama ja pärast koos linna - vana õpetaja rääkis Indrekuga tõest ja valest, jumalast, kuradist ja inimestest - ütles Indrekule, et vale on inimesele surivoodil valetada, mida ta ise teinud oli, nimelt mattis ta oma isa siia – linna, kuid isa viimane soov oli, et ta maetaks kodumaale, Reini jõe äärde - Schulz jäi nii pikalt ja süvenenult rääkima, et ei pannud tähelegi, kui Indrek vaikselt kadus,
jäi. Väljade vahel mustasid mõned viletsad hurtsikud. See oli küla. Jaanus seisis natuke aega mõttes. Siis pöördus ta- paremat kätt, kõndis metsa ja põldude piiril paarsada sammu edasi kuni sõiduteeni, mis lossist külasse viis. Seda teed mööda hakkas Jaanus küla poole minema. Küla oli peaaegu tühi. Mehed olid jahil aitamas, naised põllul. Esimese sauna ukse ees istusid kaks vanaeite ja maitsesid lõunaks jahukört!. Jaanus teretas mööda minnes ja soovis leivale jätku. Üks eideke tõstis pead, seadis käe lusikaga silmade köhale, et paremini näha, ja Jaanust ara tundes kähises: «Ae, jumalime, Metsa oma.» Seepeale tõstis ka teine eideke pead, hoidis ka käe lusikaga silmade kohal ja ütles: «Või Metsa oma.» «Kuidas, eided, käsi käib?» 62 «Tänu taevale!» kostis esimene eit. «Kus sa selle a'a olid?» «Käisin linnast raamatuid toomas.» «So-oh. Küllap vist ikka ogaraks lähed nende raamatutega.»
härra Schulzi, oma endist saksa keele õpetajat, Koopulat. Juba eemalt pani Indrek teda tähele ja pidas endamisi aru, kas vanameest teretada või mitte, sest polnud kindel, kas ta Indrekut veel mäletab ja tunneb. Aga viimasel silmapilgul välgatas tal peas meeles seisnud jutuajamine härra Schulzi kodus ja isegi ei teadnud, miks kahmas ta tema ees mütsi peast. Vanahärra oli nähtavasti millessegi süvenenud, sest ta ei märganud Indrekut enne, kui see teda teretas. Aga ära tundis ta Indreku kohe. Ja nagu oleksid nad vanad sõbrad, sirutas ta temale käe. ,,Ei ole teid enam ammugi näinud," ütles ta. ,,Viimaks vist siis, kui me kahekesi minu juures vestsime, mäletate. Minu vana isa istus siis kevadise päikese käes ja ootas, et mina ta kodumaale viiksin -- Rheini äärde, kust me pärit. Aga nüüd puhkab ta siin, see ongi ta Rheini äär ja kodumaa." Härra Schulz peatus veidikese, nagu kõhkleks ta millegi pärast. Siis aga ütles ta:
annaabi.ee 
