O "MELANHOOLIA" O "AADAM JA EEVA" · Silmapaistvaim luterlane Saksamaal: LUCAS CRANACH vanem: o Wittenbergist O "FRIEDRICH TARK" O "VENUS JA CUPIDO" o Tööd väikeseformaadilised o Loodud aristokraatide jaoks o Teostes esineb koketeerimist (=edvistamist) ja naiivset erootikat · HANS HOLBEIN noorem o Pärit kunstnike perekonnast o Võitis kuulsust graafikuna o Katoliku munk o Teoloogiaprofessor o Kritiseeris katoliku kiriku pahesid o Oodati, et läheb kaasa reformatsiooniga, kuid selgus, et on ainult katoliku kiriku kritiseerija. Hakkas katoliku kirikut kaitsma. o Portretist o Detailitäpne O ROTTERDAMI ERASMUSE PORTREE o Portreed: HENRY VIII JA TEMA NAISED o Pasquino kuju e. paskill
valmistatud napsu ravimina . · Birgitta ordu Pirita (tegutseb siiani) mungad+nunnad · Katolik ja vene usk (kloostrid , ntks Kuremaa klooster on vene õigeusu klooster ) · 1578.a Balthazar Russow kroonika Usupuhastus ja reformatsioon usupuhastus usu uuendamine, lihtsaks tegemine reformatsioon ühiskonna muutmine · 1517.a Wittenberg Martin Luther, kirikuõpetaja ja teoloogiaprofessor · lauakirik lihtne kirik , hariv ning teenistus omas keeles · 1517.a kirjutas 101 teesi, algselt oli katoliku vastu · 1524. a jõudis Tallinnasse, algas reformatsioon. · Kirikuid hakatakse puruks peksma Põhinõuded Luteri usule (luterism) · jumala ees on kõik võrdsed · ainsaks usu tõdede aluseks on piibel. Oluline on mida loeb, mitte mida kuuleb · al. 16 saj. Rohkem kirjaoskajaid. · Luterism muutub populaarseks · talupoegi õpetatakse
· Mis ajendas Martin Lutherit välja astuma katoliku kiriku vastu? Millal ja millist sündmust peetakse reforatsiooni alguseks? Luther hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Temas süvenes arusaam, et õndsaks saab vaid usu kaudu ja seega polnud vaja kirikut ja paavsti. Vastuvõetamatu oli talle ka induligentside ehk patukustutuskirjade müük. 31. oktoobril 1517 naelutas Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessor Martin Luther Wittenbergi linnusekiriku uksele 95 teesi indulgentside müügi vastu. · Nimeta Martin Lutheri õpetuse seisukohad. *keskendus nendele Piibli tekstidele, milles räägiti inimese ja Jumala vahekorrast. *usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel. *Õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks ei ole vaja kirikut ja paavsti. *tunnustas ainult kahe sakramenti: ristimist ja armulauda. *ta oli
Sai alguse Pariisi ülikoolist. Tõeline ülikool oli see, kus oli neli teaduskonda esindatud. Tähtsaimad nimed Aristotelesest sai Piibli kõrval kõige hinnatum autoriteet keskaegses teaduses ja tema sõnastatud loogikareeglitest keskaegse argumentatsiooni ja arutluskunsti alus. Õigusteaduses tugineti jätkuvalt keiser Justianuse ajal kodifitseeritud Rooma õigusele. Aquino Thomas keskaja silmapaistvamaid teolooge ja skolastikuid, pärines Itaalia aadliperekonnast. Pariisi teoloogiaprofessor. Tähtsaim teos ,,Summa Theologiae", seletas ta jumalikul ilmutusel põhinevate usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda. Roger Bacon Inglise frantsisklane, kes tegutses nii Pariisis kui ka Oxfordis, pööras teistest skolastikutest enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Oluline oli tema meelest matemaatika, mida pidas Aristotelese loogikast selgemaks. Suhtus kriitiliselt teistesse skolaatikutesse.
REFORMATSIOON Ecclesia semper reformanda Kirik vajab alati reformimist Kiriku reformimise põhimõte on kehtinud läbi kiriku ajaloo. 15.- 16.sajandil elas Euroopa läbi jälle ühte sellist reformiliikumist. Saksamaal levis samal ajal humanistlik mõtteviis, leiutati trükikunst ja õilmitses linnakultuur. 1517.aastal avaldas saksa mungast teoloogiaprofessor Martin Luther oma esimesed kirjutised, millest suurimat huvi äratas kirjutis indulgentside ehk patukahetsuskirjade kohta. Legend räägib, et ta olevat sellel teemal naelutanud 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Lutheri seisukohtadest arenenud diskussiooni ja selle tulemusel tekkinud reformatsiooni eesmärgiks oli puhastada kirik sellest, mis varjutab ja moonutab evangeeliumi Jeesusest Kristusest.
Milliste ainete õpetamist tuli alustada vene keeles? - ajalugu, geograafia. 17. 1888. a sai meie gümnaasiumist eksternina küpsustunnistuse Eesti poliitik ja riigitegelane. Kes? - Jaan Tõnisson 18. Millist nime kandis kool venestamisperioodil? - Keiser Nikolai I Gümnaasium. 19. Milliste ainete arvelt toimus venestamisperioodil vene keele õpetamine? - ajalugu, geograafia, loodusõpetust enam ei õpetatud. 20. Linna Keiserlik Gümnaasium 1710-1805 F.G.Arvelius teoloogiaprofessor, esimee eestikeelne näidend. A.T.Helle tema eestvõttel tõlgiti piibel tervikuna põhjaeesti keelde. C-Bieck kantor, korrigeeris ja toimetas eestikeelse piibli. Tallinna Keiserliku gümnaasiumi kolme vanema klassi baasil loodi Tallinna Kubermangugümnaasium, mille pidulik avamine toimus 13. jaanuaril 1805. 21. Tallinna Kubermangugümnaasium. Koolist sai riiklik õppasutus, gümnaasium nimetati ümber kubermangu gümnaasiumiks. Õppetöö Saksa keeles
Nii toimis näiteks Balzaci esiisa, nii tegid paljud Preisi poolakad ja Austria russiinid. Ka Carl von Clausewitzi isa, kes põlvnes üsnagi kroonukaugetest Sileesia esivanematest (nende hulgas domineerisid peamiselt kirikuõpetajad), muutis slaavipärase Clauswitzi von Clausewitziks. Ta orienteerus sõjaväelisele karjäärile, kuid läks erru kõigest leitnandina. Seevastu said ta neljast pojast kolm kindraliks; kõik neli kirjutati ka päriselt aadlimatriklisse. Tema vanaisa oli olnud teoloogiaprofessor ja isa preisi armees allohvitser. Carl ise oli neljast pojast noorim. Preisi armeega liitus ta 12 aastaselt, kus puutus kohe kokku sõjategevusega Mainzi piiramisel, saades ülesnäidatud vahvuse eest ka kaprali auastme. Tema käekäik sõdades ja kampaaniates ei ole nii oluline filosoofia seisukohalt, kui fakt, et ta õppis Berliini sõjaväeakadeemias ja uuris eriti suure huviga Immanuel Kanti teoseid. Ta oli peamine reformi algataja preisi armees, mis oli iganenud ja ei olnud võrdne
Jan Zizka võttis kasutusele vankerkatsi- e. Talupojavankritest kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu ratsavägi abituks osutus. 1433.aastal toimus Baseli kirikukogu kus kariklased sõlmisid Praha kompaktaatide kokkulepe katoliku kirikuga. (kariklased ühinesid katoliku kirikuga, rahvale jagati leiba ja veini). Hussiitide liikumine aitas kaasa tsehhi rahva koondumisele. Vähenes saksa mõju. John Wycliffe oli Oxfordi teoloogiaprofessor, kes astus katoliku kirikus leviva pühakute kultuse ja patukustutuskirjade müügi vastu. Ta tunnistas kõrgeimaks usuliseks autoriteediks piiblit ning aitas kaasa selle tõlkimisele inglise keelde ning ilmumisele ühtse väljaandena. Reformatsioon arenes välja eri riikides omamoodi, kuid alguspaigaks loetakse Saksamaad. Saksa majandust iseloomustas 15-16 sajandil varakapitalistlike suhete kiire areng. 16. sajandi algul seisis katoliku kirik oma hiilguse tipul
Õigeusu dogmad ja jumalateenistuskord erinevad katoliiklikest võrdlemisi vähe. Õigeusk on levinud peamiselt maadele, mis kuulusid Bütsantsi riiki ja selle mõjukonda, eelkõige Ida-Euroopasse. Õigeusk on valdav Kreekas, Makedoonias, Rumeenias, Bulgaarias, Küproses, Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes. Protestantlus Rahulolematus katoliku kirikuga põhjustas 16. sajandil nn usupuhastuse - reformatsiooni. 31. oktoobril 1517. aastal naelutas Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessor, augustiinlasest munk Martin Luther, Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi , mis levisid paari kuuga üle Euroopa. Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid. Need eitavad paavstivõimu ning peavad kristluse ainsaks aluseks piiblit. Seega tulenebki sõna protestant ladinakeelsest sõnast protestans ("avalikult tunnistav"). Tähtsaimad protestantlikud usundid on luterlus, kalvinism, anglikaanlus, baptism ja metodism. 16. sajandi keskel üritas
Õigeusu dogmad ja jumalateenistuskord erinevad katoliiklikest võrdlemisi vähe. Õigeusk on levinud peamiselt maadele, mis kuulusid Bütsantsi riiki ja selle mõjukonda, eelkõige Ida- Euroopasse. Õigeusk on valdav Kreekas, Makedoonias, Rumeenias, Bulgaarias, Küproses, Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes. Protestantlus Rahulolematus katoliku kirikuga põhjustas 16. sajandil nn usupuhastuse - reformatsiooni. 31. oktoobril 1517. aastal naelutas Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessor, augustiinlasest munk Martin Luther, Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi , mis levisid paari kuuga üle Euroopa. Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid. Need eitavad paavstivõimu ning peavad kristluse ainsaks aluseks piiblit. Seega tulenebki sõna protestant ladinakeelsest sõnast protestans ("avalikult tunnistav"). Tähtsaimad protestantlikud usundid on luterlus, kalvinism, anglikaanlus, baptism ja metodism. 16
Õigeusu dogmad ja jumalateenistuskord erinevad katoliiklikest võrdlemisi vähe. Õigeusk on levinud peamiselt maadele, mis kuulusid Bütsantsi riiki ja selle mõjukonda, eelkõige Ida- Euroopasse. Õigeusk on valdav Kreekas, Makedoonias, Rumeenias, Bulgaarias, Küproses, Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes. Protestantlus Rahulolematus katoliku kirikuga põhjustas 16. sajandil nn usupuhastuse - reformatsiooni. 31. oktoobril 1517. aastal naelutas Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessor, augustiinlasest munk Martin Luther, Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi , mis levisid paari kuuga üle Euroopa. Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid. Need eitavad paavstivõimu ning peavad kristluse ainsaks aluseks piiblit. Seega tulenebki sõna protestant ladinakeelsest sõnast protestans ("avalikult tunnistav"). Tähtsaimad protestantlikud usundid on luterlus, kalvinism, anglikaanlus, baptism ja metodism. 16
puu- ehk ubbina aijan tullep teggema." Olgu käesolevas artikliks näitena toodud õunapuude kasvatamise kasulikkusest, mida balti haritlaskond maarahvale soovitas. Esmalt leiame õunaseemnest võrsuva õunapuu loo Gustav Arveliuse lugemikust. Enne aga lühike ülevaade autori eluloost. Friedrich Gustav Arvelius, 1753-1806. Kirjamees ja kooliõpetaja. Õppis Tallinna toomkoolis ja Leipzigi ülikoolis teoloogiat ja filosoofiat. Tallinna gümnaasiumis teoloogiaprofessor (kuigi teoloogiline haridus, polnud kordagi kirikuõpetaja) (EKL 1995 : 47). Esmalt leidub õunaseemnest juttu G. F. Arveliuse raamatus ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öpetusse-Ramat" ilmus 1782, 1787 ja 1791. Teose kirjutamise eeskujuks oli saksa autori Friedrich Eberhard von Rochowi (1734-1805) maakoolidele kirjutatud raamat ,,Kinderfreund" (,,Laste sõber") 1776, kuid Arvelius kirjutas omalt poolt lugusid juurde. Arveliuse teos kuulub esimeste eestikeelsete ilmalike
Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Luther end varjas. Luther uskus, et piisab kahest sakramendist: armulauast ja ristimisest, lisaks soovis ta munkadele- nunnadel abiellumise lubamist. Ta tõlkis piibli saksa keeled.
kopika eest mõisahärra krahv Alexander Keyserlingilt. Vaatamata sellele , et Uku lahkus isatalust juba 12. aastaselt armastas Uku väga oma perekonda ja kodutalu, ta veetis seal kogu oma vaba aja, kui oli ainult võimalik. Ta käis seal suviti abiks talutöödel ning niisama külas. Oma noorema õe Agnese võttis ta lausa 1933. aastal endaga Tartusse kaasa ning koolitas teda enda õppejõuna teenitud palga eest. Agnes abiellus teoloogiaprofessor/pastor Evald Saagiga. Masinugu vanemad olid hernuutliku ellusuhtumisega. Juba lapsepõlvest peale on teda mõjutanud vennastekoguduse traditsioonid. Uku isa oli seal jutlustaja. Ehk arenes juba sealt huvi laiale maailmale ja võõrastesse uskumustesse, mis näisid nii müstilised. Abielus oli Uku Eha Tuulemaaga. 6 UKU MASINGU ÕPILANE TOOMAS PAUL UKUST
Ülikoolides viljeletud teadust nimetati skolastikaks (lad k scolastica – Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 11 kooliõpetus, kooliteadus), mis tugines Piiblile, kirikuisade teostele ja antiikautorite teostele, mida püüti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühildada. Kuulsaim keskaegne skolastik oli dominiiklasest Pariisi teoloogiaprofessor Aquino Thomas (1225 – 1274), kes oma teoses „Summa Theologiae” üritas kokku liita pühakirja usu tõdesid ja antiikõpetlaste seisukohti. Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 12 4. RISTISÕJAD, VAIMULIKUD RÜÜTLIORDUD JA VÕITLUS KETSERLUSEGA 4.1. Ristisõdade põhjused ja algus: Ristisõdadeks nimetatakse ajavahemikul 1096 – 1291 ristiusu kaitsmiseks ja
antiigitundja ning üritas kristlust ühildada antiigiga. Erasmus oli autoriteet nii katoliiklastele kui protestantidele. Reformaatorid tegutsevad eelkõige põhja pool Alpe. Usuelu autoriteediks pidi olema Piibel ning lahkuti katoliku kirikust. Martin Luther (1483 1546) tegutses Saksimaal. Peale teeside naelutamist pidi ta kirikust välja astuma. Luther mõjutas eelkõige saksakeelset maailma. Alguses pidi Lutherist saama jurist, kuid temast sai augustiinlaste munk ning 1512 Wittenbergi teoloogiaprofessor. Esialgu oli Lutheri eesmärk katoliku kiriku uuenemine. Luther tõlgib "Piibli" saksa keelde. Lutheri arvates tegi õndsaks vaid jumala arm (vs indulgentside müük). Sakramentidest jäid alles ristimine ja armulaud. Luther välistas tsölibaadi, kloostrid, pühakute kultuse. Kultuurikandjateks muutusid kirikuõpetajate perekonnad. Rahvakeelte kasutamine. Rahvas saab ise tutvuda jumala sõnaga. Hakati korraldama leeriõpetusi (elementaarne lugemisoskus).
jagamisest paavstiga · Suur konflikt tekkis Saksamaal, sest killustunud riigis oli katoliku kirikul vaba voli toimetada ja oma võimu kinnitada Martin Luther (1483-1546). Oli pärit Saksimaalt. Isa soovitas tal õppida ülikoolis õigusteadust. Enne ülikooli astumist sattus ta tormi kätte ja lubas jumalale, et kui ta tormi üle elab siis läheb ta teoloogiat õppima. Siis õppiski ta teoloogiat Wittenbergis ja hiljem oli seal teoloogiaprofessor. Tema huvi oli seotud inimese ja jumala suhtega lähtuvalt piiblist. 31. oktoober 1517 lõi Luther Wittenbergi lossi kiriku uksele oma 95 teesi see oli reformatsiooni algus. Teesides oli: Luther nõuab usupuhastamist lähtuvalt piiblist; nõudis rahvuskiriku loomist; kirik pidi loobuma oma rikkustest; nõuti ristimist ja armulauda. Paavst Leo X ei osanud algul ette näha reformatsiooni tagajärgi ning seetõttu pidas ta algul Martin Lutheri seisukohti munkade omavaheliseks lobaks.
süüdi tunnistada ning süütuid inimesi ei oleks tohtinud tegelikult hukka mõista. Samas ei usutud ka, et inimesed end ketserluses süüdi tunnistaksid, kui neid ei hirmutata. Enamasti rakendati piinamist raksemate kuritegude puhul. Hiliskeskaja ketserlikud õpetlased: John Wycklif esitas tugevat kriitikat Avignoni paavsti ilmaliku võimu vastu ning tal oli selles osas palju toetajaid. Oli Oxfordis loogika- ja teoloogiaprofessor ja liitus ka Prantsuse kuninga diplomaatilise korpusega. Ta nõudis valjuhäälselt kiriku reformimist. Oma teoses De dominio (Võimust) kirjuta ta patu ülemvõimust siin maailmas, mistõttu oli võimatu nõustuda, et kirikul võinuks olla mingisugune õigus omandile. Nii vaimulik kui ka ilmalik võim ja nende omandiõigus sõltusid alluvussuhetest Jumalaga, Kui inimene oli armus ja elas nagu õndsakssaanu pidi elama, siis oli tal õigus ka oma
Lätikeelne trükisõna 1585, 1586. Teine oli Luteri katekismus, mis anti välja Kuramaa hertsogi korraldusel. Lätikeelne kirjasõna puudutab ennekõike Liivimaad ja Rootsi aega. Georg Mancelius (1593-1654). Pärit Kuramaalt, pastori perest, Rostockis haritud. Pärast seda pöördus kodumaale tagasi, teenis mõnda aega Kuramaa hertsogi juures pastorina, oli surmani Tartuga seotud. Esialgu Tartu Jaani kiriku pastor, siis õppejõud, lõpuks ka TÜ teoloogiaprofessor. Kuidas ja miks ta läti keele omandas ja miks vaimustus, ei oska keegi ära seletada. Igal juhul oli läti keelest vaimustuses ja kuritarvitas oma ametipositsioone TÜ teoloogiaprofessorina – nõudis, et kõik üliõpilased õpiksid läti keele selgeks. Lasi trükkida, koostada esimese läti (vana kirjakeel) ortograafia, nt. Andis välja lätikeelse jutluste raamatu. Nagu asjatundjad väidavad, oli tegemist väga hästi loetava keelekasutusega, rahvapärane. Christoph Fürecker (1615-1685)
tükikesi Jeesuse okaskroonist ning patukustutuskirju kaheks miljoniks aastaks. Ka vaimulikul kirjandusel oli tollasel Saksamaal väga suur mõju. Hulgaliselt ilmus pihi-, missa- ja troostiraamatuid. Esindatud oli isegi selline raamatuliik nagu surivoodikirjandus. Nõnda jätkus ka Lutheri teesidel piisavalt lugejaskonda. Aprillis 1518 esines Martin Luther Heidelbergis ordukapiitli ees, pälvides nooremate vaimulike vaimustava poolehoiu. Juunis-juulis 1519 pidas Luther Leipzigis dispuudi teoloogiaprofessor Johann Eckiga, eitades usuallikatena paavstlikku primaati, kirikutraditsiooni ning kirikukogude (kontsiilide) otsuseid. See tähendas Lutheri lõplikku lahkulöömist Roomast. Paavstivõim suhtus toimuvasse esialgu täieliku ignorantsusega. 16. sajandi algust on nimetatud ka renessansspaavstide ajajärguks. Selle avas Aleksander VI Borgia [14921503], kellel oli kolm või neli last, neist tuntuim hertsog Cesare Borgia, kes sai juba 18-aastasena 1493 kardinaliks ning
annaabi.ee 
