PÄIKESESÜSTEEM Planeetide järjekord: NUSJMEVM Päike Suuruse järgi: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Earth, Veenus, Marss, Merkuur Atmosfäär: Merkuur (hõre), Veenus (tihe), Earth, Marss (maasarnane), Jupiter, Saturn, Uraan(metaan-sinine), Neptuun (vesinik+heelium+metaan) Kõrgeima temperatuuriga planeet: Veenus Madalaima temperatuuriga planeet: Uraan Meteoor – ere välgatus öises taevas e langev täht. Universumist Maa atmosfääri sattunud lendkivi. Meteoor – põleb lõpuni. Meteoriit – ei põle lõpuni, langeb maale. Asteroid – meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 km. Komeet ehk sabatäht. Väikekehad päikesesüsteemi äärealadelt. Päikesesüsteem koosneb päikesest ja tema ümber tiirlevatest osakestest. Päikesesüsteem on 5.6 miljardi aasta vanune
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Eestis leiduv maavara Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Maavarad Turvas Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Ta on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi ületada 35% kuivaine massist. Turvas kujuneb liig niiskes ning mõõduka, kuni jaheda temperatuuriga kliima keskkonnas, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune, näiteks soodes. Turva on suure veesisaldusega (88-92%) orgaaniline aine, mis koosneb süsinikust (50-60%), vesinikust (5-7%), hapnikust, sisaldab alati lämmastikku (2-3%), fosforist (<0,2%) ja mittepõlevaid koostisosasid (mineraalsed toiteelemendid) Eesti on maailmas üks sooderikkamaid paiku 22,3% meie territooriumist on soode all. Suurimad sood on on Puhatu (57 000 ha), Epu- Kakerdi (39 000 ha), Endla
..........10 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................11 KASUTATUD MATERJAL.................................................................................................... 12 2 SISSEJUHATUS Valisin teemaks erinevate temperatuuride mõju õuntele, kuna olin huvitunud, kui palju on vahet, kas hoida õunu külmkapis või tavalise temperatuuriga ruumis. Uurisin säilimise sõltuvust temperatuurist. ÕUN Õun on põhjamaalasele lähedaseim toiduks tarvitatav õunapuu vili. Kodumaiseid õunu tuleb hoida jahedas kohas. Kõige paremini säilivad nad külmkapis, soovitatavalt kilekotis, see takistab vee aurumist ja õunte närtsimist. Kui külmkapis pole ruumi, on mõistlik hoida neid jahedal ajal näiteks rõdul või muus jahedas ruumis temperatuuril 0 - 8° C, aga mitte üle 10 kraadi
ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber -- ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. Fotosfäärist allpool olevat osa nimetame lihtsalt sisemuseks. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. 3. Mis on Päikese plekid, milline on nende temperatuur võrreldes üldise Päikese temperatuuriga. - Päikese eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (allpool kiiratud suure energiaga footon neeldub kõrgemates kihtides) -- seda nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks. Viimases osas muutub energia väljumisel domineerivaks konvektsioon. Granulatsioon ongi konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb
Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine osakeste keskmist kineetilist energiat, ehk osakeste keskmise kineetilise energia mõõt. Temperatuur on keha siseenergia kvantitatiivne hinnang. Temperatuuri mõõtmiseks saab kasutada erinevaid keha omadusi näiteks keha ruumala muutuse, elektritakistuse muutuse vms kaudu. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. Molekulaarkineetilise teooria kohaselt iseloomustab tasakaalustatud süsteemi temperatuur aatomite, molekulide ja teiste süsteemi moodustavate osakeste soojusliikumise intensiivsust. Seda statistilises füüsika seadustega kirjeldades on temperatuur süsteemi (keha) mikroosakeste soojusliikumise keskmise kineetilise energia mõõt.
1. Molekulaar kineetika põhialused on a)koosneb molekulidest b) molekulid on pidevas kaootilises liikumises c)molekulide vahel on vastastikmõju. 2. Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga. 3. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. 4. Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste korrapäratut liikumist. Browni liikumist on võimalik jälgida ka palja silmaga. Liikumine toimub kuna kaootiliselt liikuvad vedeliku või gaasi molekulid põrkavad kokku tahkete osakestega ning muudavad selle kiirust ja suunda. Browni liikumist on võimalik põhjendada ainult molekulaarkineetilise teooria põhjal. 5
Kelvini absoluutses temperatuuriskaalas on temperatuurid umbes 273 võrra suuremad võrreldes Celsiuse skaalaga . Ideaalse gaasi puhul ei arvestata molekulide mõõtmeid ja nendevahelist vastastikmõju. Gaasi rõhk on tingitud kaootiliselt liikuvate molekulide põrgetest vastu anuma seina. Rõhk sõltub molekulide kontsentratsioonist, massist ja kiirusest Molekulide keskmine kineetiline energia on võrdeline absoluutse temperatuuriga Ideaalse gaasi rõhu ja ruumala korrutis on võrdeline tema absoluutse temperatuuriga. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ühendab omavahel makroskoopilised olekuparameetrid rõhu, ruumala ja absoluutse temperatuuri. Ideaalse gaasi rõhu ja ruumala korrutis on võrdeline tema absoluutse temperatuuriga kus on gaasi mass, molaarmass ja gaasikonstant. Ideaalse gaasi rõhk, ruumala ja tempratuur. Antud ideaalse gaasikoguse rõhu ja ruumala
· Õhk on üsna hõre. Termosfäär · Ulatub 1000km-ni läheb sujuvalt üle avakosmoseks. · Temperatuur hakkab uuesti kasvama. Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise eneriga tõttu temperatuur tõuseb. · Esinevad virmalised. Kiirgusbilanss Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Maa soojuskiirgus Kõrgema temperatuuriga maapinnalt suunatud kiirgus madalama temperatuuriga atmosfääri. Atmosfääri vastukiirgus On kõrgema temperatuuriga atmosfääri poolt madalama temperatuuriga maapinna poole suunatud kiirgus. Efektiivne kiirgus On Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Maa pinnale jõudev kiirgus · Hajuskiirgus · Otsekiirgus · Kogukiirgus Maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk sõltub · Koha geograafilisest laiusest Päikese kõrgusesst horisondil · Osoonikihist · Öö ja päeva pikkusest pilvisusest
Kuid mis on siis maksimaalseks soojusmasina efektiivsuseks? Vastuse sellele küsimusele leidis Prantsuse insener Sadi Carnot Kõige efektiivsem soojusmasin, mis töötab kahe reservuaari vahel, on pööratav. Antud soojusmasin töötsüklit hakati nimetama Carnot`i tsükliks Mille sooritab pööratava tsükliga soojusmasin, mis töötab kahe reservuaari vahel. Tsükkel koosneb: 1) Isotermiline soojusülekanne soojemast reservuaarist 2) Adiabaatiline paisumine madalama temperatuuriga reservuaari temperatuurini 3) Isotermiline soojusülekanne külmemale reservuaarile 4) Adiabaatiline kokkusurumine madalama temperatuuriga reservuaari temperatuurin Protsess on pööratav: 1) Mehaaniline energia ei muundu soojusenergiaks (hõõrdumise, viskoossuse vms tõttu ) 2) Soojusvahetus saab toimuda vaid sama temperatuuriga kehade vahel kui temperatuurid oleksid erinevad, oleks soojuse ülekanne võimalik vaid ühte pidi(soojemalt külmemale) ning protsess poleks pööratav.
Kordamine 1. Aine ehituse alused Ylekanden2htused: Difusioon-Yhe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtivus- Soojuse levik keskkonnas k6rgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. Siseh66re- Keskkonnas liikuvale kehale m6juv takistusj6ud. See v6imaldab gaasis v6i vedelikus yhe keha teise bail liikuma panna ilma nendevahelise kontaktita. Pindpinevus- keha yritab saavutada vimalikult v2ikest pindala. Vedeliku pind yritab kokku t6mbuda. Pindpinevusj6ud on j6ud, mida kokkut6mbav vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Pindpinevustegur- = F 2l
Stever Arme KL15 Ehituskonstruktsioonid 1. Mis on jahutuspalgi tavaline temperatuur? a) 25C b) 40C c) 15C - õige d) 30C 2. Miks toimub soojuse juhtimine läbi tarindite? a) sisekliima on väliskeskkonnast väiksema temperatuuriga b) sisekliima on väliskeskkonnast kõrgema temperatuuriga - õige c) sisekliima on väliskeskkonnaga samal temperatuuril 3. Õhuvahetus mis on normidele vastav? a) 0.42 l/s - õige b) 2.4 l/s c) 0.36 l/s d) 0. 7l/s 4. Mis võib maksimaalselt olla büroohoonete tasakaalu temp.? a) 10C b) 20C - õige c) 25C d) 15C 5. Mis võib olla maksimaalne niiskussisaldus sisekliimas? a) 40-60% b) 60-80% c) 25-70% - õige d) 10-60%
Ehituse ja sisekliima kodutöö Ülesanne: Leida antud lähteparameetritega eramaja summaarne soojuskadu, näidata ära kõik vahearvutuste tulemused (tee pilt arvutuslehest). 1 Arvutusjuhis Soojus liigub kõrgema temperatuuriga keskkonnast (külmal perioodil ruumidest) madalama temperatuuriga keskkonda (õue). Seega on Eesti kliimatingimustes hoonete püsiva siseõhu temperatuuri hoidmiseks vaja ruumidesse soojust juurde anda. Soojust tuleb lisada seda rohkem, mida madalam on välisõhu temperatuur. Hoone soojuskaod moodustuvad soojuskadudest läbi erinevate piirdetarindite ja ventilatsiooniõhu soojendamise. Seega on võimalik summaarsed soojuskaod leida seosest: kus hoone summaarsed soojuskaod, W
temperatuurini 80 0 C vajaminev soojushulk? Lahendus. Antud: Teeme joonise, mis kujutab t1 = 20 0C alumiiniumitüki kolme olekut. t2 = 80 0C Algul on alumiinium m = 3 kg temperatuuril t1, siis teda c = 890 J/(kg·K) soojendatakse (antakse juurde Q=? kindel soojushulk Q), mille tulemusena tekib lõppolek temperatuuriga t2. Enne lahendamise juurde asumist paar sõna algandmetest ja nende teisendamisest. Kui tavaliselt on vaja teisendada temperatuur Kelviniteks, siis soojushulga arvutamisel seda teha vaja ei ole, sest soojendamisel (jahutamisel) sõltub soojushulk alg- ja lõppoleku temperatuuride vahest. Kuna nii absoluutse temperatuuriskaala kui ka Celsiuse skaala kraadivahemik on ühesugune, pole temperatuuriühikuid teisendada vaja. Algandmetesse on paljudel juhtudel
nt. rattarehvid päikese käes. Jahtumisel väheneb aineosakeste kiirus ja aine tõmbub kokku nt. plastmassist purgikaas moosipurgil. Soojuspaisumist tuleb arvestada vedelike ja gaaside mahutite ja torustike, sildade, raudtee jm. metallkonstruktsioonide korral, temperatuurimuutustest tingitud mõõtmete muutust ka masinaosade korral. Gaaside paisumine Esineb seaduspärasus: gaasi ruumala muut on võrdeline temperatuuriga. Gaasid paisuvad soojenedes ja tõmbuvad kokku jahtudes. Tahkiste paisumine Esineb seaduspärasus: keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. Keha pikenemine on võrdeline temperatuuri muuduga. Võivad avaldada suurt rõhku takistavatele kehadele. Vedelike paisumine Kehtib seaduspärasus: vedeliku ruumala muut on võrdeline temperatuuriga. Erandiks on vesi! 04 kraadil tõmbub kokku, seejärel hakkab temp. tõusmisel paisuma.
Füüsika Koostaja:Kristjan Hindre LE208 Juhendaja:Dimitri Luppa Tartu 2010 Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. Molekulaarkineetilise teooria kohaselt iseloomustab tasakaalustatud süsteemi temperatuur aatomite, molekulide ja teiste süsteemi moodustavate osakeste soojusliikumise intensiivsust. Seda statistilises füüsika seadustega kirjeldades on temperatuur süsteemi (keha) mikroosakeste soojusliikumise keskmise kineetilise energia mõõt. Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks. Lihtsaima
Kuna n0 tähistab gaasi molekulide arvu ruumalaühikus, siis võime kirjutada, et : P=N/V*k*T |*V pV=N*k*T |:T p*V / T = k*N Et jääva gaasi massi puhul on molekulide arv samuti püsisuurus, nagu Boltzmanni konstanti, siis järelikult gaasi oleku kolm parameetrit on jääva suurusega. Seda seadust nim. gaaside ühendatud seaduseks: kindla gaasimassi puhul on rõhu ja ruumala korrutis, mis jagatud gaasi absoluutse temperatuuriga, jääv suurus selle gaasi igas olekus. Siit järeldub, et kui mingis esialgses olekus on gaasioleku parameetrid p1, V1 ja T1, ja üleminekul teise olekusse on nad p2, V2 ja T2, siis: Clayperoni võrrand: - p1*V1/T1 = p2*V2/T2 Gaaside ühendatud seadus: - p*V/T Normaaltingimused: p = 1,013*105Pa ~ 1 Bar = 105Pa ; T0 = 273,15K V0= p*V*T/p0*T0 Valem kehtib igasuguse gaasi hulga korral. Kui aga rakendada seda seadust ühe mooli puhul, siis tuleb molekulide arv (N) asendada N1-ga
Slide 6 Maasoojuskütte ehk rahvakeeli maakütte energia ammutab soojuspump maa seest. Suvel kütab päike maapinna soojaks ja talvel juhitakse pinnasesse salvestatud päikeseenergia maasoojuspumbaga hoone küttesüsteemi. Soojuspumba tööks tarvilikule maakollektorile tuleb leida piisavalt suur ala, kus talvel ei trambita peal ega lükata lund ära. Lumi kaitseb maakollektorit liigse külmumise ees Slide 7 Seda ülesannet täidab aurusti . Madala temperatuuriga ja rõhuga külmaagens kulgeb läbi aurusti ja soojeneb. Aurusti saab energiat soojusülekande teel (õhu temperatuur on tunduvalt kõrgem külmaagensi temperatuurist) ja õhu niiskuse kondenseerumisest aurusti pinnale. Slide 9 Kõrge temperatuuriga külmaagens kulgeb läbi soojusvaheti , kus ta annab soojuse kütteveele kõigepealt soojusülekande teel, millele lisandub vabanev energiahulk külmaagensi kondenseerumisest.
3. Temperatuuri mõõtmise skaalad lk 5 1. Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. Molekulaarkineetilise teooria kohaselt iseloomustab tasakaalustatud süsteemi temperatuur aatomite, molekulide ja teiste süsteemi moodustavate osakeste soojusliikumise intensiivsust. Seda statistilises füüsika seadustega kirjeldades on temperatuur süsteemi (keha) mikroosakeste soojusliikumise keskmise kineetilise energia mõõt. Lihtsaima võimaluse temperatuuri kvantitatiivseks iseloomustamiseks annab mitmesuguste
2. Linnade kliimadiagrammid. Martin Talimets 8.B 3. Võrdlen kahe linna kliimat, selleks täidan tabeli Võrdlusandmed Kairo London Aasta keskmine temperatuur 21° 10° Kõige soojem kuu, Juuli 28° Juuli 17° temperatuuriga Kõige külmem kuu. Jaanuar 12° Jaanuar 4° temperatuuriga Temperatuuri kõikumine 16° 13° Aasta sademete hulk 28 mm 611 mm Sademete reziim Suvel on põud, talvel Sügisel on palju sajab vähe sademeid Kliimavööde Troopiline kliimavööde Parasvööde
temperatuuri. Temperatuuri mõõtmine: Temperatuuri mõõdetakse termomeetriga. Parema temperatuuriskaala annabgaasitermomeeter (põhineb gaasi paisumisel), sest reaalsed gaasid käituvad teatavatel tingimustel sarnaselt perfektse gaasiga. Üks lihtsamaid teid absoluutse temperatuuriskaala defineerimiseks on soojusjõumasina kasuteguri kaudu. Sellisel viisil defineeritud absoluutne temperatuur osutub võrdseks gaasitermomeetri temperatuuriga. Erinevalt teistest temperatuuriskaaladest langeb absoluutse temperatuuriskaala nullpunktkokku selle temperatuuriga, kus aine sisemuses igasugune soojusliikumine lakkab (on 273,15 °C). 3 Temperatuuri mõõtmise algus: Celsiuse skaala oli esimene rahvusvaheline temperatuuriskaala, mis võeti kasutusele 1927. aastal. Praegu kehtiv praktiline temperatuuriskaala võeti vastu 1990. aastal, mis on järjekorras seitsmes. Temperatuuri ühikud:
Nii toodetakse titaani, tantaali, tina jne. 2. Hüdrometallurgia põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. 3. Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab ladina keeles leeki). Siin sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. See kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne. Nagu me eelnevast teame, esineb raud rauamaakides oksiidina. Sellest tuleb raud välja redutseerida. Selleks kasutatakse enamasti koksi - seega sütt või süsinikoksiidi: Fe3O4+ 4C = 3Fe + 4CO Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO2 Täiesti puhast rauda pole võimalik nii toota, ikka sisaldab ta mõningal määral süsinikku. Kuna selline sulam on korrosioonile vastupidavam, siis tööstuslikult toodetaksegi mitte
Kui keha on teiste kehadega vastastikmõjus, siis annab ta potentsiaalset energiat. 2. Mida nimetatakse keha siseenergiaks? Keha koostisosakeste kineetiliste ja potentsiaalsete energiate summat. 3. Millised on kaks moodust keha siseenergia muutmiseks? Soojus ülekandega ja mehhaanilise tööga. 4. Loetle soojusülekande kolm liiki. Soojusjuhtivus, soojuskiirgus ja konvektsioon 5. Millega on määratletud soojusülekande suund? Soojusülekandel antakse energiat alati kõrgema temperatuuriga madalama temperatuuriga kehale. 6. Kui kaua saab soojusülekanne kesta? Soojusülekanne kestab kuni sellest osa võtvate kehade temperatuur on võrdsustunud 7. Sõnasta soojusliku tasakaalu tingimus suletud süsteemis soojusülekande korral. Suletud süsteemis soojusülekande protsessis on soojema keha poolt ära antav soojushulk alati sama suur kui külmema poolt saadav ehk : Q 1+Q2Q3 =0 8. Sõnasta termodünaamika I seadus.
pri.ee IDEAALSE GAASI OLEKUVÕRRAND Termodünaamika on füüsika osa, mis käsitleb makroskoopiliste süsteemide füüsikalisi omadusi ja nende seost energia võimalike muundumistega, arvetamata süsteemide mikroskoopilist ehitust. Isotermiline BoyleMariotte'i seadus: jääval temperatuuril kulgevas tasakaaluprotsessis on antud gaasimassi rõhk pöördvõrdeline ruumalaga Isobaariline GayLussaci seadus: Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Isobaariline Charles'i seadus: jääva ruumala juures on antud gaasimassi rõhk võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Clapeyroni s: antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis jagatud avsoluutse temperatuuriga on jääv suurus Moolides avaldatud, mistahes aine hulga korral omandab Clapeyroni võrrand kuju pV=nRT (MendelejeviClapeyroni võrrand) SISEENERGJA JA SELLE MUUTMISE VIISID. TD I. TDI energia jäävuse seadus, mis seob siseenergia töö ja soojushulga
mille molekulidel puuduvad mõõtmed ja molekulide vahel ei mõju jõude, molekulid loetakse punktmassideks, molekulide põrked anuma seintega ei muuda molekulide kiirust, muutub kiiruse suund, molekulid ei mõjuta üksteist, isoprotsess on gaasi oleku muutumine, kui üks olekuparameeter ei muutu, isohooriline gaasi oleku muutus jääval ruumalal (gaasiballoon), jääval ruumalal on gaasirõhk võrdeline temperatuuriga, V1>V2, sirgegraafik isohoor, isotermiline gaasi oleku muutus jääval temperatuuril (õhupalli pigistamine), jääval temperatuuril on gaasirõhk pöördvõrdeline ruumalaga, T2>T1, hüperboolgraafik isoterm, isobaariline gaasi oleku muutus jääval rõhul (ratas), jääval rõhul on gaasi ruumala võrdeline temperatuuriga, p1>p2, sirgegraafik isobaar. v kaetud 1m/s, v2 kaetud 1m2/s2. p = monv-2; T = t+273K; pV = RT; R = ;
................................................7 AJALOOST 3 Sellist kiirgust mõõtsid esmakordselt Arno Penzias ja Robert Wilson 1964. a. ruuporikujulise raadioantenniga Crawford Hillis USA-s. See raadioteleskoop oli mõeldud küll vesiniku vaatlusteks meie Galaktikas, kuid oli ehitatud madala müratasemega ja seetõttu registreeris ka nõrka reliktkiirgust temperatuuriga ligi 3 K. Penzias ja Wilson said selle eest 1975. a. Nobeli preemia, sest reliktkiirguse avastamine oli kosmoloogiale pöördelise tähtsusega. Galaktikate maailma paisumisest sõltumatult tõendab see jääkkiirgus varasest Universumist (ehk reliktkiirgus ehk foonkiirgus ehk veel täpsemalt -- mikrolaineline kosmiline taustkiirgus), et Universum oli kunagi väga tihe ja kuum. Sellist Universumit oli ennustanud just
Boyle - Mariotte’i seadus- Jäävat temperatuuri on antud gaasihulga rõhk pöördvõrdeline ruumalaga. p1 V2 ehk p 1 V 1= p2 V 2 p2 = V 1 3.5.2 Isobaariline protses Protsess kus rõhk ei muutu. Vaatame jääval rõhul gaasi kahte olekut ja kirjutame välja olekuvõrrandid m V T p1 V 1= R T1❑ 1 = 1 M ⇒ V 2 T2 Gay-Lussaci seadus – jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. Graafikut nimetatakse isobaar Punktiirjoon tähendab et nii madalatel temperatuuridel, mis on lähedal absoluutsele nullile ei ole aine gaasilises olekus, seega olekuvõrrand ei kehti. 3.5.3 Isohooriline protsess Protsess kus ruumala ei muutu Charlesi seadus- jääval ruumalal on antud gaasikoguse rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga p1 T 1 = p2 T 2 Graafikut nimetatakse isohoor
päikesevalguse tõttu, mille intensiivsus on tugevaim umbes 500 nanomeetri juures. Selle kiirgavus −5 °C juures on aga 0,99 ning sel juhul kiiratakse maksimaalselt 12 mikromeetri juures. Musta keha kiirguse jaotus sageduste järgi on kirjeldatud Plancki seadusega. Iga temperatuuri juures on olemas sagedus fmax, mille juures on kiiratav võimsus kõige suurem. Wien'i nihkeseaduse abil saame, et sagedus fmax on võrdeline musta keha temperatuuriga T. Päikese fotosfäär, mille temperatuur on umbes 6000 K, kiirgab enamiku valgusest elektromagnetilise spektri nähtavas piirkonnas. Maa atmosfäär on vaid osaliselt läbipaistev nähtavale valgusele ning maapinnale jõudev valgus neelatakse või peegeldatakse. Maapind kiirgab elektromagnetlaineid, mille spekter vastab musta keha kiirgurile temperatuuriga umbes 300 K. Majapidamises kasutusel olevad hõõglampide spekter katab nii päikese kui ka maa musta keha spektrit
9.Baltzmani konstant näitab kui palju muutub molekuli keskmise kineetilise energia kui temperatuur tõuseb ühe kraadi võrra. 10ideaalse gaasi olekuvõrrandid: saab 3 oleku parameetrit mikroparameetritega p,V,T *R =nüü(µ)*R 11.isoprotsessid: Ideaalse gaasi oleku muutused, kus üks olekuparameeter jääb konstantseks. I Rõhk ei muutu p=konstantne Isopaariline protsess Isobaarilisel protsessil on ideaalse gaasi ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. II V=ruumala isobaariline protsess Isobaariline protsess on ideaalse gaasi rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. III T=konstant isotermiline protses- temperatuuri soojus Jäävad temperatuur, Ideaalse gaasi rõhk pöördvõrdeline ruumalaga 12. Joonista isebaarid VT teljestikus ja PV teljestikus
Amorfsed ained on näiteks mesilasvaha, pigi, merevaik, kampol. 5. Ülekandenähtused Selle tõttu, et kõigis agregaatolekutes aineosakesed mõjutavad üksteist ja liiguvad korrapäratult, erinevad järgmised nähtused: difusioon, soojusjuhtivus, sisehõõrdumine. ÜLEKANDENÄHTU MILLES VÄLJENDUB? S Difusioon Ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtivus Soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. Sisehõõre Keskkonnas (vedelikus ja gaasis) liikuvate kehale mõjuv takistusjõud. See võimaldab gaasis või vedelikus ühe keha teise abil liikuma panna ilma nende vahetu kontaktita. Difusiooni korral kandub üle molekulide kontsentratsioon sealt, kus on selle aine molekule tihedamalt sinna, kus neid on hõredamalt.
infravalguses, infraastronoomia võimaldab uurida tähti. Kiirgusspektri infrapunaosal on palju tehnoloogilisi kasutusvõimalusi. Seda kasutatakse sihtmärgi tuvastamisel ja jälgimisel sõjaväes, temperatuuri mõõtmisel vahetu kontaktita, lähimaa traadita andmesideühendusel ja ilmaennustamisel. Teleskoobid, mis on varustatud infrapunasensoritega, on kasutusel infrapunaastronoomias, millega avastatakse ja uuritakse näiteks molekulaarpilvi ja avastada madalaga temperatuuriga tavakehi, näiteks planeete. Infrapunakaamera e. Termokaamera tuntuimad kasutusvaldkonnad on päästeoperatsioonid, turvamine ja militaaroperatsioonid. Soojust ei ole võimalik peita ning seetõttu võimaldab soojuskaamera avastada otsitava objekti või inimese kiiresti ja kauge maa tagant. termoaamera abil on võimalik saada objektist soojuspilt e. infrapuna pilt. Soojuskiirguse intensiivsus sõltub peale keha temperatuuri ka keha materjalist, pinna töötlusest, geomeetriast ja vaatenurgast.
Infra- ja ultravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole, nimetatakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalgust tajume soojusena, seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks. Infravalguse lainepikkus on suurem kui 760 nm. Infravalgus ei ole silmale nähtav. Kõik soojad kehad kiirgavad infravalgust, ka siis kui ta ei helendu. Oluline on, et ta oleks kõrgema temperatuuriga kui ümbritsev keskkond see võimaldab öise nägemise seadmete valmistamist. Infravalguse omadused on: soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keemiline toime ning teatud bioloogiline toime. Infravalgusega on seotud ka nn. ,,kasvuhoone efekt", mis seisneb selles, et Maa keskmine temperatuur ei muutu või tõuseb tasapisi. Infravalgust kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, pimedas pildistamiseks,
CD-ROM'e kasutatakse peamiselt muusika ja tarkvaratööstuses andmekandjatena. Korduvalt kirjutatav CD-ROM Korduvkirjutatav CD-ROM ehk CD-RW (Compact Disc-ReWritable) on optiline ketas millele saab kirjutada rohkem kui üks kord ja lugeda palju kordi. CD-RW andmekihi pind koosneb erilistest keemilistest komponentidest, mis võivad oma olekut korduvalt muuta ja säilitada, sõltuvalt temperatuurist. Materjali kuumutamisel ühe temperatuuriga ja seejärel jahutades, aine kristalliseerub ning teise temperatuuriga kuumutades, võtab aine mittekristalliseerunud oleku. Kristalliseerudes peegeldab pind rohkem, kui mittekirstalliseerunud pind. Efekt on sama, mis tavaliste CD-ROM ketaste puhul, kus valgust hajutavad punktid on tekitatud mehaaniliselt tillukeste süvendite sissepressimise teel. Kuna faasimuutus on pöörduv protsess, siis hiljem võib samale kettale kirjutada uut informatsiooni või vana lihtsalt kustutada
nt. Ca +20/2)8)8)2) *P-elemendid- tuntumad plii, alumiinium ja tina. Leidub ainult ühenditena. nt. Al +13/2)8)3) o.-a. võib olla neil +2 või +4. *Siirdemetallid ehk d-elemendid on B rühm, tuntumatest kuuluvad 4. perioodi nt.raud, vask, tsink, nickel, kroom jt. Leidub nii puhtalt kui ka ühenitena. nt. Fe +26/2)8)14)2) 2. Tähtsamate esindajate omadused ( füüsikalised ja keemilised)- Na, K, Ca, Mg, Al, Sn, Pb ja Fe *Na ja K-hõbe valged, hästi pehmed, madala salamis temperatuuriga, veest kergemad, väikse tihedusega, väga head soojus- ja elekrtijuhid. / Üli aktiivsed, nende aktiivsuse tõttu tuleb neid hoida suletud anumates, õli või petriooliumi sees. Reageerivad hästi aktiivselt vee ja hapetega. *Ca-pehmed, väikese tihedusega, madala sulamis temperatuuriga, head soojus- ja elektrijuhid. / Oksüdeeruvad ehk reageerivad hapnikuga, MM-ga, veega ja hapetega, põleb hästi ereda leegiga. *Mg põleb CO s
Aineosakesed mõjutavad üksteist. Vedelikust väljalendavat osakest tõmbavad teised osakesed vedelikku tagasi. Mida soojem on vedelik, seda rohkem on osakesi, mis suudavad vedelikust lahkuda. 9.Miks aurumisel väheneb vedeliku temperatuur? Sest aurustumisel vedelik jahtub ning aurumisel lahkuvad vedelikust just kiiresti liikuvad aineosakesed. 10.Mis on aurustumissoojus? Soojushulka, mille peab andma kindla tmperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks, nimetatakse aurustumissoojuseks. 11.Mis on sublimatsioon? Tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse veeldumiseta. 1.Milleks kulub aine sulamisel energia? Sulamisel lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus. 2.Miks vabaneb aine tahkumisel energiat? Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi. 3.Mida näitab sulamissoojus? Kui suur soojushulk kulub 1kg aine sulamiseks või tahkumiseks. 4.Mille poolest udu erineb veeaurust? Veeaur kondenseerub, udu aga aurub. 5
�1 = �2 ; �1�1 = �2�2 ; �1/�2=�2/�1 JOONIS 12. Kirchoffi seadus (idee, valem) Vedeliku voolude ristumiskohta tulevate vooluhulkade summa võrdub sealt lähtuvate vooluhulkade summaga. JOONIS 16. Ideaalgaasi seaduspärad konstantse rõhu, mahu, temperatuuri korral T = const, isotermiline protsess. Ruumala pöördvõrdeline rõhuga. �1� 1 = �2�2 p = const, isobaariline protsess. Ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. �1/�2=�1/�2 V = const, isohooriline protsess. Rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga �1/�2=�1/�2 17. Laminaarne ja turbulentne voolamine (seletus, joonis) Laminaarne voolamine – osakestel vaid voolu suunaline kiirus, liikumine kihiti Turbulentne voolamine – osakesed liiguvad korrapäratult. JOONIS 22. Bernoulli võrrand ja seletus
järelikult peab ta olema skaalar. 11. Arhimedese seadus- hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga 12. Boyle-Mariotte'i seadus Konstantsel temperatuuril on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv suurus. 13. Gay - Lussac'i seadus: Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. V/T = const, kui p = const (V = const T) 14. Charles'i seadus: Jääval ruumalal on antud gaasikoguse rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. p/T = const, kui V = const (p = const T) 15. Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul
vastastikmõjus, siis annab ta potentsiaalset energiat. 2. Mida nimetatakse keha siseenergiaks? Keha koostisosakeste kineetiliste ja potentsiaalsete energiate summat nimet. KEHA SISEENERGIAKS 3. Millised on kaks moodust keha siseenergia muutmiseks? Soojusülekandega ja mehhaanilise tööga. 4. Loetle soojusülekande kolm liiki. Soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus. 5. Millega on määratletud soojusülekande suund? Soojusülekandel antakse energiat alati kõrgema temperatuuriga madalama temperatuuriga kehale. 6. Kui kaua saab soojusülekanne kesta? Soojusülekanne kestab kuni sellest osa võtvate kehade temp. on võrsustunud. 7. Milline on soojusjuhtivuse toimemehhanism? Soojus liigub erinevates materjalides edasi erineva kiirusega. Soojusjuhtivuse korral antakse osakestelt osakestele edasi ainult energiat, osakesed ise asukohta ei muuda. 8. Milline on konvektsiooni toimemehhanism?
Kookonid keedetakse ja pärast seda saab nendelt kerida pehmet pruunikas - halli kiudu. Ühe kookoni kerimisel saadakse 300 - 900 meetrit peenikest siidiheiet, millest kedratakse niit. Siidi hooldamine Siidi hooldamisel tuleb arvestada kiu tundlikkusega mustuse ja higi suhtes. Pestakse kohe, ei jäeta mustana seisma. Siidi hooldamine: soovitavalt vedel siidile mõeldud pesuaine või -pesupulber Kui soovitakse kasutada masinpesu, siis valitakse õrn madala temperatuuriga pesuprogramm, mis lõpeb vee nõrutamisega. Soovitav kasutada loputusainet. Siidi ei leotata, pestakse kohe puhtaks. Pestakse rohkes vees, kus on eelnevalt lahustatud pesuaine. Väänamist ei talu, vesi eemaldatakse muljudes. Siidi kuivatatakse alusel või nööril varjulises tuuletus kohas. Triigitakse pehmel alusel niiskena ja pahemalt poolt. Siidi masinkuivatuseks valitakse madala temperatuuriga lühiajaline kuivatusprogramm.Kui veepesu on keelatud, tuleb esemed viia keemilisse puhastusse
metallkonstruktsioonide korral, temperatuurimuutustest tingitud mõõtmete muutust ka masinaosade korral. Metallide ja sulamite joonpaisumistegur varieerub väga suures vahemikus ja on sulamite korral määratud eelkõige keemilise koostisega. Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Gaaside ja vedelike soojusjuhtivust saab seletada molekulide korrapäratute kokkupõrgetega, mille tagajärjel soojusliikumise energia kandub kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. Tahkistes levib soojusliikumise energia nii omavahel seostatud võresõlmede võnkumise kui ka vabade elektronide vahendusel. Elektrijuhtivus Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. See on ainetel, mis sisaldavad vabu laetud osakesi (elektrone või ioone). Elektrivälja mõjul hakkavad need osakesed korrapäraselt liikuma, tekitades elektrivoolu. Metallide hea elektrijuhtivus seletubki peamiselt vabade elektronide olemasoluga. Aine
Aineosakeste liikumine on korrapäratu,osake võib liikuda mistahes suunas ja iga osake on ise kiirusega. 23.Mis põhjustab ainete iseenesliku segunemist? Ainete iseenesliku segunemist põhjustab soojusliikumine. 24.Mida nimetatakse difusiooniks? Ainete iseenesliku segunemis nim. difusiooniks. 25.Mida nimetatakse soojuspaisumiseks? Ainete kokku tõmbumist ja paisumist nim. soojuspaisumiseks. 26.Milline seaduspärasus esineb gaaside soojuspaisumisel? Gaasi ruumala muut on võrdeline temperatuuriga. 27.Milline seaduspärasus esineb vedelike soojuspaisumisel? Vedeliku ruumala muut on võrdeline temperatuuriga. 28.Milline seaduspärasus esineb tahkete kehade soojuspaisumisel? Keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. 29.Kuidas kasutatakse soojuspaisumise nähtust igapäevases elus? Too näiteid ja selgita! Näiteks termomeetrid, reservuaaris on vedelik mis paisub.Paisumisel liigub vedelik mööda paisumis toru üles. 30.Millist mõõteriista kasutatakse temperatuuri mõõtmiseks
protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi , sest tekkivad happevihmad. Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab ladina keeles leeki). Siin sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. See kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne. Karbotermia redutseerija on süsinik, kas koksina või mõnemadalama ühendina ( CO või CH4 ) Näiteks malmi tootmine kõrgahjus Fe2O3 + 3 CO = 2 Fe + 3 CO2Koks on kõige odavam võimalikest redutseerijatest ja seetõttu kasutatakse teda laialdaselt . Vesiniku kasutamine redutseerijana on kallim ja leiab rohkem kasutamist puhaste metallide tootmiseks
hakkab uuesti kasvama. Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. *maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub: - koha geograafilisest laiusest Päikese kõrgusest horisondil, -atmosfääris olevast tolmust, veeaurust - osoonikihist - öö ja päeva pikkusest - pilvisusest, - aluspinna omadustest. * Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe *MAA SOOJUSKIIRGUS - Kõrgema temperatuuriga maapinnalt suunatud kiirgus madalama temperatuuriga atmosfääri. * Mussoonid sessoonsed tuuled, mis tekivad mere ja maa erinevast soojenemisest ja jahtumisest - Talvemussoon: Tuul maalt merele, maa kohal kõrgrõhkkond - Suvemussoon: Tuul merelt maale *BRIISID on rannikul esinevad tuuled, mis muudavad oma suunda ööpäeva vältel. Tekivad maismaa ja merevee erineva soojenemise ja jahtumisega. *merebriis - Päeval puhub tuul merelt maismaale *maabriis - Öösel puhub tuul maalt merele
kääritamisprotsessi soovitud pärmisordiga. 10 4. Erisoojus Erisoojus on füüsikas soojushulk, mis on vajalik ühikuliste massidega ainekoguste temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. SI-süsteemi mõõtühik on J·kg -1·K-1 ja selle enimlevinud tähiseks on ,,c" täht. Nii koolifüüsikas kui ka mujal kasutatakse erisoojust tüüpiliselt mitmesuguste soojusbilansi ülesannete lahendamisel. Kui näiteks anumasse massiga , temperatuuriga ja erisoojusega valada veekogus massiga , temperatuuriga ja erisoojusega , siis süsteemi temperatuur peale tasakaalu saavutamist avaldub. Valemiks kasutatakse võtet: Erisoojusega sarnane, kuid sellest veidi üldisem mõiste on soojusmahtuvus.11 Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. SI-süsteemi mõõtühik on J·K-1. Soojusmahtuvust võib väljendada
*makroskoopilisi suurusi, mis üheselt iseloomustavad gaasi olekut, nim gaasi termodünaamiliseks parameetriks-kui vaadelda selle puhul mingi gaasi massi, siis V,p,T=const. *termodünaam. tasakaal- olek, mille puhul term.dünaam. parameetrid enam ei muutu, vt temp teemat *temperatuur-iseloomustab makrokeha kui süsteemi soojuslikku olekut ehk soojusastet.Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. *Termodünaamiliseks süsteemiks nimetatakse reaalse või kujuteldava piirpinnaga piiritletud füüsikalist keha või kehade süsteemi, mis on termodünaamilise käsitluse aineks(elusorganism, planeet). Termodünaamilisi süsteeme on võimalik liigitada vastavalt sellele, millises vastastikmõjus nad on oma ümbrusega (isoleeritud-ei vaheta süsteemivälisega energiat ega
Lisaks sisaldavad vulkaanilised gaasid ka teisi süsiniku ühendeid, vääveloksiide, lämmastikku jne. Ülekandenähtused gaasis Ülekandenähtused gaasis leiavad aset molekulide kaootilise liikumise ja molekulivaheliste põrgete tõttu. Ülekandenähtused on difusioon, mis väljendub ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtuvus väljendub nii, et soojus levib kõrgema temperatuuri piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. Sisehõõre väljendub keskkonnas liikuvale kehale mõjuva takistusjõuna. Boyle'i - Mariotte'i seadus Boyle'i Mariotte'i seadus : Jääval temperatuuril on antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis konstantne. pV = const, kui T = const Kui gaasi temperatuur hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda. Gay - Lussac'i seadus Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala
külmutamist, ostetud külmutatud toodete säilitamine kuni 7 päeva ** - kambri temp. kuni -12°C, säilitamine kuni30 päeva *** - temperatuur - 18°C, TO säilimisaeg kuni 3 kuud Külmkapp koos külmutiga Kahe eraldi uksega kapisüsteem Sektsioonid võivad olla vertikaalsuunas (side- by-side) Sektsioonidel võivad olla eraldi kompressorid Lülitusseadmed võivad olla eraldi paneelidel Külmkapp koos jahesahvriga Puudub külmutuskamber Suur tsoon keskmise temperatuuriga ( +10), mis sobilik enamiku köögiviljade ja jookide jaoks Mõnedel üks-kaks tsooni nullilähedase temperatuuriga Külmakeskused Side-by-side tüüpi kapisüsteemid, milles olemas kõik ülalpool nimetatud tsoonid Peamisel kohal toidujää valmistamise masin, samuti automaadid külmamahla ja/või gaseeritud vee valmistamiseks Juurdepääs väljaspoolt Sügavkülmkapp e.külmuti ( freezer) Toodetakse kahte tüüpi: vertikaalsed, horisontaalsed
Tähed on taevakehad, mis koosnevad põhiliselt vesinikust ja heeliumist. Nad on gaasilised, mille tihedus kasvab keskpunktile lähenedes. Tähe keskel toimuvad termotuumareaktsiooni, see tõttu ühinevad vesiniku aatomid, tekib heelium ja tähed muutub järjest punasemaks. Päikese pinna temperatuur on 6000 C, keskmes on 15 miljonit C. Päikese pind on teraline, sest tõusva gaasi voolu tipp on kõrgema temperatuuriga kui langeva gaasi voolu tipp. Osad Päikese alad on madalama temperatuuriga ja need on Päikesel plekid ehk laigud. Tähtede värvus kõigub punasest kuni sinakas-valgeni, see tähendab et temperatuur kõigub 3000- 30000 C. Päike on kollane ja läheb järjest punasemaks, mida rohkem tema koostisse tekib heeliumit. Päikese vanus on 5,5 miljardit aastat ja ta elab veel sama kaua. 5 miljardi aasta pärast on ta punane ja paisunud hiiuks. Kõikidel tähtedel on 3 elufaasi.1. proto täht e. Kiiresti
Tiheduse järgi jaotatakse metallid kerg- ja raskmetallideks. Nii näiteks käsutatakse lennuki- ja raketiehituses kergmetalle ja sulameid (alumiiniumi-, magneesiumi-, titaanisulamid). Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures metall sulab. Selle järgi jaotatakse metallid rasksulavaiks ja kergsulavaiks. Sulamistemperatuuril on suur tähtsus metalli valamisel, keevitamisel ja jootmisel. Soojusjuhtivuseks nimetatakse metalli võimet soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnalt madalama temperatuuriga piirkonnale. Head soojusjuhid on hõbe, vask ja alumiinium. Raua soojusjuhtivus on ligikaudu kolm korda väiksem alumiiniumi ja viis korda väiksem vase omast. Halva soojusjuhtivusega metalli kuumutamisel ja järsul jahutamisel tekivad sellesse praod. Eri metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil. Erisoojus on soojushulk, mis kulub ühikulise massiga keha soojendamiseks temperatuuriühiku võrra.
Soojusülekanne toimub alati soojemalt kehalt külmemale. Temperatuur ja soojusliikumine: Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni.
10. Mis on termodünaamika? Teooria mida kasutatakse soojusnähtuste kirjeldamiseks. Kasutatakse makroparameetreid: Rõhk, ruumala, temperatuur, soojushulk jne. 11. Kolm gaaside seadust. 1) Boyle-Mariotte'I seadus: Isotermilised protsessid on antud gaasihulga rõhus ja ruumala korrrutis jäävsuurus Isotermiline protsess on jäävalt temperatuurile toimuv protsess. 2) Gay-Lussacy seadus: Isobaarilisel protsessil on antud gaasihulga, ruumala võrdeline tema absoluutse temperatuuriga. Isobaariline on selline protsess, mis toimub jääval rõhul(Ruumala võib kasvada). 3) Charlesi seadus: Jääval ruumalal on antud gaasihulga rõhk võrdeline tema absoluutse temperatuuriga. 12. Ideaalse gaasi oleku võrrandi tuletamine? ?????????? 13. Soojusmasinad(Termodünaamika I ja II seadus). Soojusmasinad-Masinad mis teevad tööd soojuse arvel. 1) Kujutab endast jäävuse seadust: Suletud süsteemi energia ei muutu.
annaabi.ee 
