Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Leelis- ja leelismuldmetallid ning s-, d- ja p-elemendid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
1. Leelis -, leelismuldmetallide, p-elementide ja d-elementide aatomite ehitus ( elektronvalem , elektronskeem), oksüdatsiooniastmed ühendites.
* Leelismetallid on 1. A rühm v.a. H. Lihtainena looduses ei leidu. nt. Na +11/2)8)1)
* Leelismuldmetallid on 2. A rühm v.a. Be ja Mg.Lihtsainena ei leidu looduses oma aktiivsuse tõttu. nt. Ca +20/2)8)8)2)
*P-elemendid- tuntumad plii, alumiinium ja tina. Leidub ainult ühenditena. nt. Al +13/2)8)3)
o.-a. võib olla neil +2 või +4.
* Siirdemetallid ehk d-elemendid on B rühm, tuntumatest kuuluvad 4. perioodi nt.raud, vask, tsink , nickel, kroom jt. Leidub nii puhtalt kui ka ühenitena. nt. Fe +26/2)8)14)2)
2. Tähtsamate esindajate omadused ( füüsikalised ja keemilised)- Na, K, Ca, Mg, Al, Sn, Pb ja Fe
*Na ja K-hõbe valged, hästi pehmed , madala salamis temperatuuriga, veest kergemad, väikse tihedusega, väga head soojus - ja elekrtijuhid. / Üli aktiivsed, nende aktiivsuse tõttu tuleb neid hoida suletud anumates , õli või petriooliumi sees. Reageerivad hästi aktiivselt vee ja hapetega.
*Ca-pehmed, väikese tihedusega, madala sulamis temperatuuriga, head soojus - ja elektrijuhid. / Oksüdeeruvad ehk reageerivad hapnikuga, MM-ga, veega ja hapetega, põleb hästi ereda leegiga.
*Mg põleb CO –s
*Al, Sn, Pb-hõbevalge metallse läiksega, suhteliselt pehme metal, kerged, kergesti töödeldavad, hea elektri- ja soojusjuhid, sulmais temp madal, kasutatakse peeglite valmistamiseks, Pb ragiseb, Sn ei reageeri õhu käes, aga Pb oksüdeerub. / Tavatingimustel on vee ja õhu suhtes passiivbe ehk vastupidav kuumutamisel reageerib mõlemaga. hapetega reageerivad üsna aeglaselt. Pb kõigiga ei reageeri, Sn vajab tagant tõuget.
3. Leelis- ja leelismuldmetallide töestamine.
*Leelismetallid- Na- leek tumekollakas. K-lilla.
*Leelismuldmetallid- Ca-leek telliskivi punane. Ba-leek hele roheline.
4. Tähtsamad ühendid ja nende kasutamine (Vaata ka õpikust üle)
*Leelismetallid ja leelismuldmetallid. CaO-kustutamata lubi-gaaside või vedelike kuivatamiseks. NaOH- seep .CaOH-kustutatud lubi- ehitusmaterjalide valmistamisel. NaCl-keedusool- keemiatööstuse tähtsaim tooraine. NaHCO –sõõgisooda- sõõgi eriti taigente valmistamine. NaCO – sooda - põhitooraine klaasi valmistamisel. KNO –väetis.
*p-elemendid.
5. Ohutusnõuded leelis- ja leelismuldmetallidega töötamisel
Tuleb alati kätte panna kindad ja ette prillid. Leelismetalle tuleb hoida kinnises anumas ja õlis või petrooliumis. katseid tuleb teha väikestes kogustes .
6. Ülesanded kristallhüdraatidega - moolsuhted, ühendist % koostise arvutamine, lahuse % koostise arvutamine (lahustumisel vee)
vees*
7.Leelis- ja leelismuldmetallid on s-elemendid.
Leelis- ja leelismuldmetallid ning s--d- ja p-elemendid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mer.ka Õppematerjali autor
konspekt leelis-, leelismuldmetallidest ning s-, p- ja d-elementidest. on ka peamised ohutusnõuded ja tähtsamad ühendid ning kasutusalad. metallide omadused (füüsika + keemilised)

Sarnased õppematerjalid

Anorgaanilised ained
12
docx

Anorgaanilised ained

II kursususe teemad 1. Keemilised vooluallikad. Nimeta keemilisi vooluallikaid ja nende tööpõhimõtteid (ka reaktsioonid mis nendes toimuvad!). Kes oli esimese vooluallika leiutaja? 2. Leelis- ja leelismuldmetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 3. p-metallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 4. Siirdemetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 5

Keemia
Keemia kontrolltööks kordamine Metallid-lk 122-200
5
docx

Keemia kontrolltööks kordamine Metallid: lk 122-200

Metallid: lk 122-200 2. Aine vastastiktoime veega (lahustumine/ reageerimine/ pH) Näide: lk 188 ül 14, lk 192 ül 10, lk 200 ül 10. 3. Tee kindlaks redoksreaktsioon ning määra redutseerija jaoksüdeerija. 4. Metallide oksüdatsiooniastmed ja nende põhjendus. 5. Lihtainete füüsikalised omadused ja kasutamine (Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Ag, Au). 6. Üldomadused aineklasside kaupa. Näiteks: Kirjelda leelismetalli oksiide/ siirdemetallide hüsroksiide jne 7. Ainete rahvapärased nimed ja kasutamine esinemine: NaCl, NaOH, Na2CO3,NaHCO3, CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2,CaSO4, KNO3, Ca3(PO4)2,Fe2O3, Al2O3. Nende ainetega seotud reaktsioonide nimetused

Metallid
Keemia kokkuvõte
7
docx

Keemia kokkuvõte

· Vask tsink element Redoksreaktsioon. Elektronide loovutamine(oksüdeerumine) ja elektronide liitmine(redutseerumine) tuleb äbi viia eraldi elektronidel. · Plii aku Redoksreaktsioon. Elektronide loovutamine(oksüdeerumine) ja elektronide liitmine(redutseerumine) tuleb äbi viia eraldi elektronidel. · Kütuselement Kütuse oksüdeerumisel tekkiv energia · Esimese vooluallika leiutas Luigi Galovani Leelis ja leelismuldmetallid. · Omadused: Värviline leek, peab hoidma õlikihi all kuna reageerivad hapnikuga, tarbeesemeid väike tihedus), madal sulamis ei saa valmistada, pehmed, kerged(temeperatuur head elektri ja soojus juhid,puhas metal pind( läikiv ja hõbevalge värvus), neis on metallilised siedemed ja nad on aktiivsed redutseerijad. · Laboris kasutatakse naatriumi ja kaltsiumi, vahel ka liitiumi ja kaaliumi. Keemiatööstuses

Keemia
Keemia konspekt elementide ja nende omaduste kohta
3
docx

Keemia konspekt elementide ja nende omaduste kohta

s-metallid Üldised füüsikalised omadused · pehmed, suhteliselt kergelt lõigatavad · suhteliselt kerged (väikse tihedusega) · hea elektri- ja soojusjuhtivus · läikiv metallipind ja valdavalt hõbevalge värvusega Na (K) · mõnevõrra väiksem sulamistemperatuur võrreldes leelismuldmetallidega · loovutavad kergesti elektrone (aktiivsed) · puhtana looduses ei leidu, aint ühenditena · toodetakse naatriumkloriidi (NaCl) elektrolüüsil · tähtsaim ühend NaCl (keedusool), mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus · NaOH ehk seebikivi kasutatakse seepide valmistamisel (KOH vedelseep) · Na2CO3 ehk (pesu)soodat kasutatakse pesupulbris ja klaasi valmistamisel · NaHCO3 ehk söögisooda kasutatakse taignate kergitamiseks · kaaliumühendid on vajalikud taimede kasvuks, seetõttu kasutatakse taimekasvatuses kaaliumväetisi (KCl, KNO3) · 2Na + O2 -> Na2O2 tekib naatriumperoksiid · K + O2 -> KO2 tekib kaaliumsupe

Keemia
Anorgaaaniline keemia kokkuvõte
20
doc

Anorgaaaniline keemia kokkuvõte

väetis, musta püssirohu komponent, NaNO3 – kasut väetisena. 5) Karbonaadid – Lm2CO3 ja LmHCO3. Kuumutamisel vesinikkarbonaadid lagunevad 2LmHCO3 -> Lm2CO3+ H2O + CO2. 6) Sulfaadid – Lm2SO4, LmHSO4 hästi lah, kristalsed ühendid. Na2SO4 – kaasitööstuses, K2SO4 – väetis. Biotoime: Kõik LM (peale Fr) on eraldatud 19. sajandil. Osa neist (K,Na) on tavalised, kõikjal looduses väga levinud elemendid. Lihtainena on nad kõik väga aktiivsed (kõige aktiivsemad metallid üldse), säilitatakse org. lahustite kihi all, parafiinis või inertgaasi atmosfääris. Metallide pingereas kõige vasakpoolsemad. Järjestus: Li, Cs, Rb, K, Ba, Sr, Ca, Na, Mg, Be Seega üldse kõige negatiivsema elektroodipotentsiaaliga H suhtes – Li(-3,0 V). Kõige vähemaktiivne metall – Au. Vähemalt 3 kõige kergemat LM (Li, Na, K) on eluslooduses väga olulise tähtsusega, organismide vältimatud koostisosad (Li biol. funktsioon pole päris selge) Na, K – väga

Keemia
Metallilised elemendid lihtainetena
7
doc

Metallilised elemendid lihtainetena

Metallide asend perioodilisuse süsteemis ja aatomi ehitus Metallideks nimetatakse metallilisi elemente lihtainetena.Metalle iseloomustab metalne läige, nad on head elektri- ja soojusjuhid ( parim hõbe). Suur osa metallidest on plastilised, neid saab sepistada,valtsida, jne.Kõige plastilisem on kuld.Paljude füüsikaliste omaduste poolest erinevad metallid üksteisest oluliselt Kõvadus: Kroomil 9 (Mohsi järgi) ; tseesiumil 0.2 ( pehme vaha) Sulamistemperatuur: -390 elavhõbedal ; 34100 volframil Tihedus: 0.53 g / cm3 liitiumil ; 22,4 - 22,5 g / cm3 osmiumil ja iriidiumil Mendelejevi tabelis paiknevad metallid Perjoodides - eespool ja rühmades - allpool Kõige aktiivsemad metallid on all vasakul (Cs ja praktiliselt mitteeksisteeriv Fr) kõige aktiivsem mittemetall on ülal paremal - fluor

Keemia
ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

(ei teki puhtal kujul, saab kontsentreerida alarõhul) Viskoosne (siirupitaoline) värvitu vedelik, võib kergesti plahvatada, tekitab põletushaavu. Kasutatakse peam. 30%-lise lahusena (“perhüdrool”) 2.2. Leelismetallid (LM) 2.2.1. Sissejuhatus Per.-süst. I rühm: Li Na K Rb Cs Fr Leelismetallid: veega → Leelised (tugevad, lahustuvad alused) - tüüpilised s-elemendid välis-elektronkihi konfiguratsiooniga s 1, o.-a. alati I - tüüpilised metallid Perioodide esimeste elementidena on LM-del suhtel. madala tuumalaengu tõttu suur aatomiraadius – valentselektron on tuumaga nõrgalt seotud → keemil. aktiivsus Ühendites iooniline side Aktiivsus kasvab koos raadiuse kasvuga : Li → Fr (kasvab ka sideme ioonilisuse aste, aktiv.-energia väheneb) Paiknevad pingerea alguses (kõige tüüpilisemad metallid) Reageerivad energiliselt paljude ainetega juba toatemperatuuril - tormiliselt Hal-ga, hapetega

Keemia
Kordamisküsimused metallid 2016
12
doc

Kordamisküsimused metallid 2016

Kordamisküsimused (kasuta vastamisel ka tabeli abi) 1) Selgita mõisteid:  leelis: vees hästilahustuv tugev alus (hüdroksiid)  redutseerumine: elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- vähenemine  sool: kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest  redutseerija: aine, mille osakesed loovutavad elektrone, ise oksudeerub  oksüdeerumine: elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- suurenemine

Geograafia




Kommentaarid (1)

carixa profiilipilt
Karin Valt: Täitsa korralik on
21:09 30-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun