TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Töö nr 3 nimetusega AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE Aruanne ai nes ISS0050 Mõõtmi ne Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi voi admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töö käik 1. Takistuse mõõtmine multimeetriga 1.1 Resistoride takistuse mõõtmine Takistite nominaalväärtused: R1 = 2.7 M ± 10% ja R2 = 200 ± 10% Mõõdetud takistite väärtused: R1 = 2.6707 M ja R2 = 190.04 Leian piirvead ± 10% on 0,27 M mõõdetu ja piirviga vaadates piisaks ka 2%, et jääks lubatud piiridesse. 10% on 2 ka see takisti on lubatud piirides. 1.2 Toa temperatuuri mõõtmine Kasutasime taki...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Aruanne Aines ISS0050 Mõõtmine Ahela parameetrid Õpilane: Tallinn 2011 1. Takistuse mõõtmine multimeetriga 1.1 Resistoride takistuse mõõtmine Antud: R1=560 ±10% R2=200 ±10% Mõõdetud: R1=562 R2=190.1 Rjuhe = -0.002 R1=561.9±1.6 R2=189.95±0.29 Takistuse tegelik väärtus on tolerantsiga lubatud piirides. 1.2 Toa temperatuuri mõõtmine Kasutatava takistustermomeetri tüüp on TCP-107 9 RT = 110,6 r = -0,002 RT parandatud väärtus on RT-r = 110,602 R0 = 100 WT = RT/R0 = 110,602/100 = 1,106 T = 26 ºC 1.1029 + x 0.00004 = 1.106 Lahendame selle ja leidame, et x = 77,5 Temperatuuri saame leida järgnevalt: 26 °C + x 0.01 °C = (26 + 77,5 0.01) = 26,775 °C R RT = ±0,15 + 0,05 k - 1 = ±0,19 Takistuse mõõteviga R ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 3 nimetusega AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi voi admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töö käik 1. Takistuse mõõtmine multimeetriga 1.1 Resistoride takistuse mõõtmine Takistite nominaalväärtused: # = 510 ± 2% ja $ = 20 ± 5% Mõõdetud takistite väärtused: # = 509,84 ja $ = 0,19007 Leian piirvead ± # = ± @0,1...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ16 Daniil Morozov KEHATEMPERATUURI MÕÕTMISE MEETODID Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1.NOORMALNE KEHATEMPERATUUR JA SOOJUSVAHETUS....................................3 2.KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE.............................................................................4 3.TEMPERATUURI MÕÕTMINE KAENLA ALT..............................................................5 4.TEMPERATUURI MÕÕTMINE SUUST..........................................................................6 5.TEMPERATUURI MÕÕTMINE PÄRAKUST.................................................................7 ARUTELU.........................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Töö nr. 3 nimetusega Ahelate parameetrite mõõtmine Õppeaine: ISS0050 Mõõtmine ARUANNE Üliõpilane: Aruanne esitatud _________________ Aruanne kaitstud _________________ Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ________________ (allkiri) Töö iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi vôi admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töö käik...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorse töö nr. 3 aruanne Ahela parameetrite mõõtmine Rein-Sander Ellip 112989 IAPB21 Tallinn 2012 Töö iseloomustus: Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi voi admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk: Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. 1.1 Takistite (resistorite) mõõtmine Nominaalväärtused: R1= 75 , tolerantsiga 10% R2= 27 k, tolerantsiga 10% Mõõdetud väärtused: R1= 78,65 R2= 28,05 k Piirvead: 'R1=(0,15 + 0,05 (Rk/R1 1))*(R1/100) = (0,15 + 0,05 (200/78,65 1)) *(78,65/100) = ± 0,79 'R2=(0,15 + 0,05 (Rk/R2 1))*(R2/100) = (0,15 + 0,05 (200000/27000 1)) *(27000/100) = ± 127 Takistuse tegelik (mõõdetud) väärtus on tolerantsiga lubatud...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstuut AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE Töö nr. 3 Aruanne Juhendaja: Rein Jõers Üliõpilane: Tallinn 2012 Töö iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi või admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töövahendid Multimeeter B7-40/4, mõõteseade E7-12, takistid, takistustermomeeter, takisti, kondensaator, ...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr. 3 AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ___________________ (allkiri) Tallinn 2010 Resistoride takistuse mõõtmine Antud: R1=2,2 k tolerantsiga 5% R2=3,9 k tolerantsiga 10% Mõõdetud: R1=2,205 k R2=3,823 k Takistuste mõõtemääramatused: R1 = ± (0,15 + 0,05 * (Rk / R 1)) * R1 / 100 = = ± (0,15 + 0,05 * (200 / 2205 1)) 2205/100= ± 2,305 R2 = ± (0,15 + 0,05 * (Rk / R 1)) * R2 / 100 = = ± (0,15 + 0,05 * (200 / 3823 1)) * 3823 / 100 = ± 3,...
SISEKLIIMA MÕÕDISTAMINE ARUANNE Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 31 Juhendaja: lektor Leena Paap Esitamiskuupäev: 22.09.2015 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 1.OPERATIIV TEMPERATUURI ARVUTAMINE EVS-EN 15251:2007(2010)..............................5 2.ÕHU SUHTELISE NIISKUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007(2010)....................................8 3.ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007 (2010)..........................................9 4.ÕHU CO2 SISALDUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007 (2010)...........................................11 5.NIISKUSE JA TEMPERATUURI...
Töö nr. 3 nimetusega ,,Ahela parameetrite mõõtmine" Aines ISS0050 Mõõtmine ARUANNE Aruanne esitatud: Aruanne kaitstud: Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. .................................. (allkiri) Resistori takistuse mõõtmine: Resistor Nominaalväärtus Nominaalviga Mõõdetud väärtus R1 2,7 K 5% 2,673 K R2 75 10% 78,6 Mõõtemääramatuse arvutamine: = ± 0,15 + 0,05 - 1 ...
MÕÕTMINE Mingit suurust (pikkust, massi, mahtu, aega jms.) mõõta tähendab seda suurust võrrelda teise sama liiki suurusega. Mõõdetava suuruse kindlat väärtust, millega antud suurust mõõtmisel võrreldakse, nimetatakse mõõtühikuks. Mõõtühikud on kokkulepitud suurused esemete ja nähtuste võrdlemiseks. Mõõtmise tulemus on suuruse väärtuslik ehk nimega arv. Vanasti kasutati mõõteühikutena oma kehaosasid . Pikkusi mõõdeti jalgades, küünardes ja süldides. Jalg on väline mõõtühik, mis on võrdne umbes kolmandiku meetriga. Jala rahvusvaheline standardlühend on ft (foot) . Tänapäeval kasutatakse seda peamiselt Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias, ning rahvusvaheliselt merenduses ja lennunduses. Jalg kui mõõtühik on välja arenenud inimese kehaosa, nimelt jalalaba mõõtühikuna kasutusele võtmisest. Eri aegadel ja riikides on jala, kui mõõtühiku pikkus kõikunud vahemikus 0,28. 0,35 meetrit. Sama moodi on mõõtüh...
Hüpotermia on seisund, kus organismi kehatemperatuur on langenud normaalsest madalamale. Inimese kehatemperatuur püsib tänu termoregulatsioonile umbes 37 °C juures, alajahtumine tekib kehatemperatuuri langemisel alla 35 °C Sissejuhatus Elulised näitajaid on tervise näitajad, mis näitavad keha efektiivset toimimist, olgu see siis vereringe, hingamise, närvi- või endokriinsüsteemi. Olulised muutused elulistes näitajates osutab vajadusele arsti või meditsiiniõe sekkumisele, et taastada normaalne seisund. Kehatemperatuuril on oluline osa kirurgilises perioperatiivses ravis. Anesteesias ja kirurgias esineb palju riske. Tähtis on eluliste näitajate, sealhulgas ka kehatemperatuuri, normi hoidmine. Hüpotermia on sage perioperatiivsete nähtus, mis võib põhjustada komplikatsioone kirurgilises ravis. Hüpotermiaga seotud tüsistused Operatsiooniaegne madal kehatemperatuur soodustab veritsust, suurendab haavainfektsioonide riski ja põhjustab müo...
Tallinna Tehnikaülikool, Automaatikainstituut Töö nr. 6 nimetusega AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE aines LAV3730 Mõõtmine Töö tehtud 4. aprill 2001 Aruanne üliõpilane ANNELI KALDAMÄE 991476 LAP-41 aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi või admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töövahendid Multimeeter B7-40/4, numbriline L, C, R mõõtja E7-12, takistid, takistustermomeeter Pt100 Töö käik Resistoride takistuse mõõtmine Takistuste nominaalväärtused: R1 = 2,200 k tolerantsiga 5% R2 = 3,900 k tolerantsiga 5% Mõõdetud takistuste väärtused: R1 = 2,223 k ...
Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", õ-a 2006/2007 Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist. Mõõteriist võib olla otselugemmõõteriist, mille lugemisseadis esitab mõõtetulemuse mõõdetava suuruse ühikutes, või võrdlusmõõteriist, mis hangib mõõtetulemuse mõõdetava suuruse mõõtudega võrdlemise teel (nt lauakaal vihtide komplektiga). Mõõteandur tajub...
Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist. Mõõteriist võib olla otselugemmõõteriist, mille lugemisseadis esitab mõõtetulemuse mõõdetava suuruse ühikutes, või võrdlusmõõteriist, mis hangib mõõtetulemuse mõõdetava suuruse mõõtudega võrdlemise teel (nt lauakaal vihtide komplektiga). Mõõteandur tajub oma tundliku elemendi...
ELUTÄHTSATE NÄITAJATE MÕÕTMINE Peatükis käsitletavad teemad · Hingamissageduse mõõtmine · Pulsi mõõtmine · Vererõhu mõõtmine · Kehatemperatuuri mõõtmine HINGAMISSAGEDUSE MÕÕTMINE Sissejuhatus Hingamise all mõistetakse gaasivahetust, hapniku siirdumist välisõhust rakkudesse ja süsinikoksiidi liikumist rakkudest välisõhku. Normaalselt on hingamine automaatne ning hingamisliigutused ühtlaselt rahulikud, sisse- ja väljahingamine korduvad regulaarsete vaheaegadega. Hingamissagedus -- jälgitakse, mitu korda rindkere minuti jooksul tõuseb ja langeb. Saadud tulemus oleneb vanusest, haigusest, füüsilisest tegevusest. Norm täiskasvanud inimesel on 1218 x' (korda minutis). Hingamissagedus muutub · hapnikupuudusel · vananedes · füüsilisel pingutusel hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks · ägeda valu korral hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks · hirmu puhul hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks · suitsetamise korral ...
LEICA DIGITAALNIVELLIIR SPRINTER 250M Sprinter 250M on ideaalne vahend keerulisemate ning täpsemate ehitusplatsi tööde jaoks. Salvestada saab kuni 1000 mõõtmist ning laadida USB kaudu andmed maha oma arvuti Excelisse andmete edasiseks töötlemiseks. Kõrguskasvude arvutamine, kõrguskäikude ja täitemahtude programmid ning monitooringu võimalused lihtsustavad mõõtmistöid oluliselt. 250M 0,7mm täpsus ning monitooringu programm lubavad teha masinate ja hoonete vajumisvaatlusi. Eelised: tõstab tootlikust, viib inimvigade võimaluse miinimumi, töötab ka nõrga valguse tingimustes. Abifunktsioonid: USB interface (ainult 150M ja 250M), kasutajasõbralik menüü, automaatne kõrguskasvude ning kõrguste arvutamine, just õiged nivelleerimise abiprogrammid, sisemälu (ainult 150M ja 250M). Tehnilised andmed: · Kõrguse täpsused: Keskmine viga 1 km topeltkäigu peale (ISO 17123-2) · Elektrooniline mõõtmine: 1.0/0.7* mm · Optiline mõõtmin...
1. ÜLDSEISUND Terje Arula 1.1. Mõisted Kehatemperatuur — kehatemperatuuri määravad ära ainevahetuslike protsesside käigus tekkiva soojuse ja väliskeskkonda antava soojuse vahe. Südame ja keha tsentraalset temperatuuri ehk basaaltemperatuuri kontrollitakse hüpotalamuse poolt. Naha ja keha välimiste osade temperatuur sõltub enamasti väliskeskkonna tingimustest ja on erinev keha tsentraalsest soojusest. Soojusregulatsioonikeskus hoiab organismi temperatuuri ühtlasena, soojust lendub samapalju kui tekib. Kõrvalekaldumine normaalsest kehatemperatuurist käivitab korrigeerimissüsteemi, mille eesmärgiks on taastada normaalne kehatemperatuur. (Epstein 2002, Chatson 2004, Nienstedt 2005, Shelswell ja Bentley 2007, Wilson ja Hockenberry 2008) Termoneutraalne keskkond — pärast sündi hakkab laps ümbritsevale keskkonnale soojust ära andma, seda nii naha kui ka hingamisteede kaudu. Selleks, et laps suudaks säilitada oma kehatemperatuuri, pea...
Referaat Temperatuur Autor: Magnus Lehiste Kambja 2011 Sisukord 2 Sisukord. 3 Mis on temperatuur? 4 Kuidas seda mõõta? 5 Pilte termomeerist ja temperatuurist. 6 Kasutatud allikad. 2 Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Temperatuur: Temperatuur on kindla keha või keskkonna omadus. Meteoroloogias määratakse mitmete objektide temperatuure: näiteks õhu temperatuuri, maapinna temperatuuri, lume temperatuuri. Niinimetatud vaikiva kokkuleppe kohaselt meteoroloogias, kui on jutt temperatuurist ilma midagi täpsustamata mõistetakse "temperatuur" all õhu temperatuuri. Temperatuuri mõõtmine: Temperatuuri mõõdetakse termomeetriga. Parema temperatuuriskaala annabgaasitermomeeter (põhineb gaasi paisumisel), sest reaalsed gaasid käituv...
Tallinna Tehnikaülikool 15/16 õ.a. Materjalitehnika Instituut Materjaliõpetus Õppetool Praktikumi nr 5. aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Stiina Ulmre 155459 Õpperühm: MASB11 Esitatud: 3. detsember 2015 Töö eesmärk: Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutus temperatuuri mõju terase kõvadusele. Katsetulemused: *Tulemustele on lisatud +5,seadme kalibreerimisvea tõttu. Termotöötluse HRC HRC HRC HRC meetod/Mõõtm 1.mõõtmine 2.mõõtmine 3.mõõtmine keskmine(+5) istulemused Termotöötlemat 8 10,5 11 14,83 a(ta...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Rauno Kaasik 093581 Ahela parameetrite mõõtmine Labor 3. Aines ISS0050 Môôtmine Juhendaja: Rein Jõers Brigaadis: Rauno Kaasik Esitatud: Kaitstud: Tallinn 2010 Töö iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi või admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töövahendid Multimeeter B7-40 ja automaatne multimeeter E7-12, takistustermomeeter TCP-1079 Pt 100, elektrilised komponendid. Töö käik 1.1 Resistoride takistuse mõõtmine Nominaalväärtused ja tolerantsid: R1n 750 ± 5 % = (750 ± 37,5) R2n = 190 ± 2% = (190 ± 3,8) Mõõtmiste tulemused: R1=739 R2=190 R = ± [0,15 + 0,05*((Rmp / R) ...
Tallinna Polütehnikum Energeetika ja automaatika osakond ELEKTRIMÕÕTMISED 2012 Tallinn Sisukord Mõõtmismeetodid...................................................................................................................3 Mõõtevead...............................................................................................................................4 Mõõtetulemuse absoluutne viga ........................................................................................4 Mõõtetulemuse suhteline viga ...........................................................................................5 Mõõteriista taandatud viga ................................................................................................7 Mõõteriista täpsusklass .....................................................................................................8 Mõõteriistade klassifikatsioon................
Soojus füüsika: piirete soojapidavus, keskonnamõjutused hoonetele, temperatuuri muutustest tingitud koormused piiretele, piirete helipidavus, elektrivool ja valgustus, keskonna parameetrite mõõtmine. Eesmärgid · Anda arvutusmeetodid pingrte ja defromatsioonide leidmiseks · Arvutusobjektiks on tarind ehk konstruktsioon · Tarindid peavad olema: piisavalt tugevad, piisavalt jäigad, piisavalt jäigad ehk stabiilsed Tugevus tarindi võime purunemata taluda väliskoormusi ja temperatuuri muutusi Jäikus tarindi võime avaldada vastupanu deformeerimisel välismüjude toimel Stabiilsus võime säilitada (välismõjude mõjutamisel) esialgset tasakaalu. Koormused Tarindile mõjuvad väliskoormused · Alalised koormused · Ajutised koormused · Staatilised koormused · Dünaamilised koormused · Kohtkindel ehk liikumatu koormus · Liikuv koormus (autosild, kraanatee) Tarindite toed Toed jagunevad · Jäigad tõkes...
MÕÕTERIISTAD Kristjan Teearu TERMOMEETER · TERMOMEETER ON MÕÕTERIIST, MILLEGA MÕÕDETAKSE GAASIDE, VEDELIKE, MATERJALIDE VÕI ELUSORGANITE TEMPERATUURI. · TEMPERATUURI MÕÕTMISEKS PEAB OLEMA TERMOMEETER VIIDUD MÕÕDETAVA OBJEKTIGA SOOJUSLIKKU KONTAKTI. · MÕÕDETAV VÄÄRTUS CELSIUS, KRAADI TÄHIS ON ° · US - FAHRENHEIT DIGITAALNE TERMOMEETER · MÖÖDAB PINNA SOOJUST ILMA KONTAKTITA LÄBI INFRAPUNA TEHNOLOOGIA · INFRAPUNATERMOMEETER EI MÕÕDA OTSE TEMPERATUURI, VAID SOOJUSKIIRGUSE INTENSIIVSUST MINGIL LAINEPIKKUSEL. SELLEPÄRAST EI TEA SELLINE TERMOMEETER, KUST SEE KIIRGUS TULEB, TA EI NÄE KA NÄHTAVAT VALGUST JA SELLE VÄRVUSEID. TA VAID VÕRDLEB TEMANI JÕUDVAT INFRAPUNAVALGUST ERINEVATELE TEMPERATUURIDELE VASTAVATE MUSTA KEHA KIIRGUSE SPEKTRITEGA. MULTIMEETRIGA TEMPERATUURI MÕÕTMINE · MÕÕDETAKSE LÄBI SPETSIAALSE KAABLI MIS ÜHENDATAKSE COM JA VMA PESSA, NING SEADE K...
Kordamis küsimused ja vastused 1. Mis vahe on seadusel ja seaduspäraseusel? Seadus on mõõtetav ja arvuliselt väljendatav üldistus Seaduspärasus on erijooni rõhutatav ja mõõtmist mitte eeldav üldistus 2. Mis on loodusteaduslik meetod? Loodusteaduslik meetod seisneb vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamisel, nende põhjal ennustuste tegemisel ning ennustuste paika pidavuse kontrollides (ehk katsetades) 3. Mida nimetatakse füüsikaliseks suuruseks? Füüsikaline suurus on füüsikaliste objektide kirjeldus, mida saab arvuliselt väljendada 4. Millal hakatakse mingit teooriat lõppilkult tunnistama? Alles pärast seda, kuisama tulemuse on saanud paljud erinevad teadlased erinevates laborites üle kogu maailma. 5. Milline on otsene ja milline on kaudne mõõtmine? Otsene mõõtmine on mõõtmine, mille korral meid huvitab füüsikalise suuruse väärtus , ning on loetav mõõteriista skaalalt. Kaudne mõõtmine on mõõtmine, kus mõõtetulem...
Kordamis küsimused ja vastused 1. Mis vahe on seadusel ja seaduspäraseusel? Seadus on mõõtetav ja arvuliselt väljendatav üldistus Seaduspärasus on erijooni rõhutatav ja mõõtmist mitte eeldav üldistus 2. Mis on loodusteaduslik meetod? Loodusteaduslik meetod seisneb vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamisel, nende põhjal ennustuste tegemisel ning ennustuste paika pidavuse kontrollides (ehk katsetades) 3. Mida nimetatakse füüsikaliseks suuruseks? Füüsikaline suurus on füüsikaliste objektide kirjeldus, mida saab arvuliselt väljendada 4. Millal hakatakse mingit teooriat lõppilkult tunnistama? Alles pärast seda, kuisama tulemuse on saanud paljud erinevad teadlased erinevates laborites üle kogu maailma. 5. Milline on otsene ja milline on kaudne mõõtmine? Otsene mõõtmine on mõõtmine, mille korral meid huvitab füüsikalise suuruse väärtus , ning on loetav mõõteriista skaalalt. Kaudne mõõtmine on mõõtmine, kus mõõtetulem...
Negatiivne Kaal ei lange Tagada piisav Kaal ei lange kaaluiive, mis on enam ja hakkab energiarikas toit enam 1 . tingitud tasapisi tõusma 1. Jälgida kaalu elunädala lõpuks enneaegsest elunädala lõpuks 06.10.14 sünnist ning imemise oskuse puudumisest ning väljendub kaalulanguses. Infektsioonioht, Infektsiooni ei teki Jälgida kanüüli ja Infektsiooni ei teki mis on tingitud haiglas viibitud aja sondi ümbrust haiglas oldud aja kanüülis ning jooksul Vahetada kanüüli jooksul 06.10.14 nasogastraalsondi iga 3 päeva tagant s, mis väljendub ning sondi iga võimalikus nädal infektsiooni tekkes Ema ärevus ning Ema teadlikus Selgitada emale Ema teadlikus on rahutus, mis on suureneb ning...
1. Sissejuhatus Sissejuhatus · Teadus tegevus(ala), mille eesmärk on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning juba olemasolevate teadmiste töötlemine, kasutamine ja säilitamine. · Teadus tõsikindlate (usaldusväärsete), loogiliselt mittevasturääkivate teadmiste ajalooliselt arenev süsteem, mis hõlmab ühiskonna, looduse ja mõtlemise seaduseid. Sissejuhatus · Füüsika on üks fundamentaalsem täppisteadus, mis on aluseks enamustele teadustele, ning mis kasutab matemaatikat kirjeldamaks seoseid looduses. 1.2. Mis on füüsika ja mida ta uurib? Mis on füüsika ja mida ta uurib? · Ei Maal ega terves universumis leidu sellist keha, mis ei alluks füüsika poolt uuritavatele seadustele. Mis on füüsika ja mida ta uurib? · Füüsika ei uuri, mis ainest kehad koosnevad, vaid seda, mis nendega kõige ümbritseva mõjul juhtuda võib. Samuti uur...
MTM0010 - Metroloogia ja mõõtetehnika (õppejõud E. Kulderknup) KORDAMISKÜSIMUSED ja nende vastused õppejõu materjalide põhjal TEOORIA: 1. METROLOOGIA MÕISTE Teadus mõõtmisest ja selle rakendamine Metroloogia hõlmab mõõtmise kõiki teoreetilisi ja praktilisi aspekte, ükskõik milline ei oleks ka mõõtemääramatus ja rakendusvaldkond: - mõõtühikute määratlemine; - mõõtühikute realisatsioon ja esitamine, etalonid; - mõõtühiku jälgitavusahela kindlustamine (töömõõtevahend kuni mõõtühiku realisatsioonini); Võib eristada kolme erinevat taset sõltuvalt täpsustasemest ja rakendamisest. 1. Teaduslik metroloogia tegeleb mõõteetalonide arendamise ja organiseerimisega ning nende säilitamisega kõrgtasemel. Fundamental metrology ei ole otseselt defineeritud, kuid tegeleb metroloogia alustega täpsuse kõrgtasemel, seega teadusliku metroloogia ülemine tase. 2. Tööstusmetroloogia tegeleb mõõtevahenditega ja katsetuste, kalibreerimistega ning mõõt...
Eksperimentaalne töö 1: Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule. Töö ülesanne ja eesmärk. Le Chateier' printsiip Reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaaside komplekt Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: lahuse värvuse muutuse põhjal reaktsiooni tasakaalu hindamine Metoodika: Võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastatud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Katseandmete töötlus ja...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ13 Ly Madal KEHATEMPERATUURI KONTROLL IMIKUTEL Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Juhendaja: Irma Nool Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1.KEHATEMPERATUURIST ÜLDISELT....................................................................4 1.1 Inimese kehatemperatuuri tajumine ja termoregulatsioon........................4 1.2 Ebanormaalsed temperatuuri kõikumised...................................
Keskkonnafüüsika arvestus Mehaanika: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus Staatika – tasakaalus olevad kehad Põhiülesanne: määrata keha asukoht mis tahes ajahetkel. Ühtlase kiirusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, aeg, kiirus Ühtlase kiirendusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, kiirus, aeg, kiirendus Sirgjooneline vabalangemine: Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus ei sõltu keha massist ega suurusest Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus on konstantne: g=9.8 m/s2 Dünaamika: Newtoni 1. seadus: Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga Newtoni 3. sea...
Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Cd Ni Sn Pb H2 Cu Hg Ag Pt Au · Metallide pingerida (paremalt vasakule) o Aktiivsus suureneb o Annavad elektrone kergemini, et positiivseid ioone moodustada o Roostetavad kergemini o Muutuvad tugevamateks redutseerijateks · Metallide füüsikalised omadused · Materjalide füüsikalised omadused: o Tihedus o Sulamistemperatuur o Korrosioonikindlus · Sulamid jagunevad: o Metalliline o Homogeenne o Heterogeenne · Miks eelistatakse sulameid puhastele metallidele? · Sulamite eelised: o Odavamad o Kõvemad o Tugevamad o Madalama sulamistemperatuuriga o Kuumakindlamad o Vastupidavamad o Korrosioonikindlamad · Joodis on madalama sulamistemperatuuriga metallisulam, mida kasutatakse metallide kokkujootmisel. · Joodise põhiliseks koostismetallideks on enamasti tina ja plii · Jootmiseks nimetatakse teh...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ15 KEHATEMPERATUURI KONTROLL LASTEL Referaat aines uurimis- ja arendustöö metoodika I Juhendaja: Tallinn 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Töö autor on 1. kursuse õenduse õppetooli üliõpilane. Õenduse õppekavas on õppeaine inimese elamistoimingud. Referaadi teemaks on kehatemperatuuri kontroll lastel, teema on vajalik kõigile, et teada saada täpsemalt kehatemperatuuri ja selle kontrollimise kohta. Esimene peatükk annab ülevaate kehatemperatuuri kohta, seda kui elamistoiming ja miks tekib inimesel kõrgendatud temperatuur. Teises peatükis tuuakse välja, mis on palavik ja millised on erinevad võimalused kehatemperatuuri kontrollimiseks. Referaadis on kasutatud kolme kirjandusallikat ja ühte inglise keelset teadusartiklit. ...
Molekulaarkineetiline teooria nim õpetust, mis selgitab kehade ehitust ja nende omadusi koostisosakeste vastasmõjust ja pidevast liikumisest lähtudes Aatom nim keemilise elemendi väikseimat osakest Molekul nim aine vähimat püsivat osakest, millel on ainele iseloomulikud keem. om.-d Ainehulk nim füüs. Suurust, mis on määratud molekulide, aatomite või ioonide arvuga (tähis nüü[v] ühik 1mol) Molaarmass nim ühe mooli selle aine massi (tähis M ühik 1kg/mol) Avogadro arv nim molekulide või aatomite arvu ühes moolis (tähis Na ühik 6,02*1023) Makroparameetrid füüs suurusi, mille abil kirjeldatakse ainet, kui tervikut ning mis ei eelda molekulide olemasolu aine kirjeldamisel nt:mass, rõhk, ruumala, temp, tihedus jne Mikroparameetrid füüs suurused, mis nii või teisiti eeldavad molekulide olemasolu nt:ühe molekuli mass, molekulide keskmine kiirus, ruutkeskmine kiirus, kontsentratsioon Termodünaamilised parameetrid füüs suurused, ...
Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö ülesanne ja eesmärgid Le Chatelier’ printsiip – reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel. Sissejuhatus Tasakaalukonstant aA + bB → cC + dD c d [C ] ∙ [ D ] K c= a b [ A] ∙[B] [A]...[D] – ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm3 A, b, c, ja d – koefitsiendid reaktsioonivõrrandist. Le Chatelier' printsiip Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tingimused, mida saab muuta, on eelkõige: lähteainete kontsentratsioon - lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale. temperatuur – temperatuuri tõstmine nihutab endot...
Arli Toompuu Referaat Kivilaadsete (sh.betooni) niiskusesisalduse määramine Puidu niiskust väljendatakse veehulgaga protsentides puidu kuivkaalust. Valem: , kus - puidu niiskus protsentides; - puidust proovikeha mass enne kuivatamist; - puidust proovikeha mass peale püsiva kaaluni kuivatamist 100...105 °C juures. Puitu võib jagada lähtudes niiskusest järgnevalt: - absoluutselt kuiv puit: = 0 % - toakuiv puit: = 8-13 % - õhukuiv puit: = 15-20 % - poolkuiv puit: = 20-25 % - toores puit, mida ehituskonstruktsioonides kasutada ei või > 25 % Niiskus on peamine puidu tugevust mõjutav parameeter. Seetõttu taandatakse puidu (tugevus) omadused 12 % juurde, et neid saaks adekvaatselt omavahel võrrelda. Vee hulga suurenedes kuni rakuseina küllastuspunktini väheneb puidu tugevus eriti p...
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr : 6 Kaitstud: PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL SKEEM Tööülesanne: Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Töö käik: Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi ning ühendatakse lihvi abil aparatuuri külge. Selle hermeetilisus kontrollitakse. Lülitatakse sisse kolvi küte nii, et vedelik hakkaks keema u 10 min jooksul. Märgitakse keemistempe...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 2009/2010 õ.a. Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Terase termotöötlus Töö nr. 5 Üliõpilane: Rühm: MATB11 Õppejõud: Mart Saarna Esitamise kuupäev: 21.10.09 Töö eesmärk: · Tutvuda terase termotöötluse tehnoloogiaga. · Selgitada välja, kuidas mõjub erineva süsiniku sisaldusega teraste tugevusele lõõmutamine, normaliseerimine, karastamine ja noolutamine ning nende põhimooduste sõltuvus ajast ja jahtumiskiirusest Karastamine: Terase kuumutamine üle faasipiiri Ac või Ac (vastavalt poolkarastus või täiskarastus), kiire jahutamine (soolavannis, vees, õlis) Noolutamine: Karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri Ac1 jahutuskiir...
Kehatemperatuuri kontrollimine. Palavik ei ole haigus, vaid keha kaitsereaktsioon, mis aitab kehal haigustekitajatest jagu saada. Kõige tavalisemad palaviku põhjused lastel on mitmesugused ägedad haigused ( viirus või bakteriaalne infektsioon). Kui kehatemperatuur ületab üle 38,0 siis tuleb alandada palavikku, sest lastel võivad tekkida krambid. Krambid tekivad sageli 6 kuu ja 4 eluaasta vahel, mil aju on palaviku tõusule tundlikum, kui hilisemas eas. Palaviku sümptomid: Palavikus imik on rahutu, ärritunud, nutab palju, kiirenenud on hingamine, või vastupidi: on tavapärasest vaiksem, uimase olekuga , magab pikalt, puudub söögiisu., uriinieritus väheneb. Vanemad lapsed kurdavad peavalu , külma ja kuumatunnet, unisust, magamisraskust, samuti puudub söögiisu. On olemas mitmesuguseid termomeetreid :Elektroonilised termomeetrid, painduva otsaga termomeetrid, kõrva, otsmiku, infrapuna termomeetrid Kehatemperatu...
Ümardamine 0.123678 ~ 0.124 1.23678 ~ 1.24 12.3678 ~ 12.4 12.3679 ~ 124 1236.78 ~ 1240 NB! 1.23578 ~ 1.24 1.24578 ~ 1.24 1. Mõõtmismeetodid ja mõõtevead 1.1 Mõõtmismeetodid Mõõtmismeetodeid võib liigitada kahte rühma: a. otsene mõõtmismeetod b. kaudne mõõtmismeetod Otsese mõõtmismeetodi puhul on mõõdetav suurus otseloetav mõõteriista skaalalt või võrreldav tuntud suurusega. Otsene mõõtmine võib toimuda hälbe- või võrdlusmeetodil. Hälbemeetodiks (nimetatakse otsese lugemi meetod) nimetatakse sellist meetodit, mille puhul mõõdetav suurus määratakse otseselt mõõteriista skaalalt lugemise teel, kus juures mõõteriist on gradueeritud samades ühikutes, mis mõõdetav suurus (võimsuse mõõtmine vattmeetriga jne.) Võrdlusmeetodiks nimetatakse meetodit, mille puhul mõõdetav suurus määratakse võrdlemise teel antud suuruse mõ...
Loodusõpetuse tööraamatu analüüs Darja Berestova Antud magistritöös analüüsitakse KOOLIBRI kirjastuse teise klassi loodusõetuse tööraamatu esimene ja teine osa. Tööraamatu autorid on Marge Loks ja Üllar Loks.Tööraamat vastab 2002. aastal kinnitatud õppekavale. Tööraamatu 1. osas Tööraamatus on ühendatud õpiku ja töövihiku funktsioonid. Struktuuri poolest on õpiku ülesehitus originaalne, rohkesti esitatud pilte, illustratsioone.. Tööraamatu lehed on pilkupüüdvad, kutsuvad lugema ja ülesandeid täitma. Esimeses osas tutvustatakse maismaal ja vees elavaid organisme ning nende asupaikasid. Eraldi peatutakse toataimedel ja koduloomadel. Inimese osas õpitakse tema välisehitust, toitumisvajadusi ja tervisliku toitumise põhimõtteid ning hügieeni aluseid. Tutvust tehakse ka temperatuuri, pikkuse ja massi mõõtmise ja võrdlemisega. Põhiteksti aitavad lahti mõtestada rohked küsimu...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kaidi Amberg LEICA JA TRIMBLE TOODETE VÕRDLUS Referaat Juhendaja Kalle Haage Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus lk.3 LEICA NA700 Series, NA720 lk.4 Leica Sprinter seeria, mudel 150M lk.5 Leica NA720 ja Sprinter 150m võrdlus lk.6 Trimble tahhümeetrid S3 ja M3 lk.7 Tahhümeeter Trimble M3 lk.8-9 Tahhümeeter Trimble S3 Servo / Autolock / Robot lk.10-12 Trimble M3 manual ja Trimble S3 robot võrdlus lk.13 Allikas: Internet Sissejuhatus Referaadi sisuks on kahe tootja Leica ja Trimble toodete võrdlus. Leicalt võrdlen nivelliire NA700 Series ja Sprinter 150(M)/ 250M. Trimble toodetest võrdlen tahhümeetreid M3 ja S3. Nivelliir on instrument, millega mõõdetakse maapinna kõrguste erinevusi. Koos n...
Siseenergia Õp: 20-22 Energia Kui keha või vastastikku seotud kehad (kehade süsteem) on võimelised tegema tööd, siis öeldakse, et neil kehadel on energiat. Mida suurema tööhulga suudab keha teha, seda suurem on selle keha energia. Töö tegemisel keha energia muutub Potensiaalne energia Potensiaalseks energiaks nimetatakse sellist energiat, mis on tingitud kehade või keha üksikute osade vastastikusest asendist. Kineetiline energia Energiat mis on kehal oma liikumisest tingituna, nimetatakse kineetiliseks energiaks. Mida suurem on keha mass ja kiirus, millega keha liigub, seda suurem on selle keha kineetiline energia. Kõik loodusnähtused on seotud ühe energialiigi muundumisega mõneks teiseks energia liigiks. Siseenergia Kui keha soojeneb, suureneb tema kineetiline energia. Vastastikmõjus olevad kehad omavad potentsiaalset energiat. Kinee...
1. Maailmapilt on maailma mudel ja ettekujutus loodusest. 2. Loodus on kõik, mis meid ümbritseb. 3. Loodusteadused on: geoloogia, bioloogia, meteroloogia, astronoomia, keemia, füüsika, matemaatika. 4. Loodus koosneb ainest ja väljast. 5. Füüsikameetodid: 1)vaatlus-tähelepanekute tegemine 2) hüpotees-teaduslik oletus 3)katse 4)andmetöötlus 5)järeldus 6. Objekt on nähtus, mida me uurime. 7. Mudel on mudelikoopia originaalist. 8. Füüsika keel: 1)füüsikalised suurused (nt pikkus) 2)tähis (l või s) 3)mõõtühik (m) 9. SI-Süsteem: 1)pikkus 2)mass 3)temperatuur 4)aeg 5)valgustugevus 6)voolutugevus 7)ainehulk 10. Sündmuse all mõistame igat fakti, mis antud vaatlse või katse käigus võib toimuda või mitte. 11. 5 inimese meelt on nägemismeel, haistmismeel, maitsmismeel, tasakaalumeel ja kompimismeel. 12. Mikromaailm-peab vaatama mikroskoobiga, pole palja silmaga nähtav. Makromaailm-on suuremad kehad, mida inimene näeb palja s...
Materjalide füüsikalised omadused ( tihedus, sulamistemperatuur, korrosioonikindlus) : Tihedus füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumala ruumalaühikus. Sulamistemperatuur- Temperatuur, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse. Korrosioon materjali ja keskkonna (õhk, vesi, kemikaalid) vaheline reaktsioon, milles materjal hävib. Sulam metalne materjal, mis on kahe või enama metalli segu. Homogeensetes sulamites on erinevate elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. Heterogeensetes sulamid koosnevad eri koostisega kristalsetest faasidest. Sulami eelis metalli ees : odavam, kõvem, tugevam, kuumakindlam, vastupidavam, korrosioonikindlam. Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerijalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teisel väheneb. Oksüdatsiooniaste - elemendi aatomi laeng ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa. Oksüdatsioon elektron...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 7: PINDADE SOOJUSKIIRGUSE HINDAMINE IP TERMOMEETRI ABIL Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Pindade soojuskiirguse hindamine IP 06.05.2014 Kellaaeg: termomeetri abil Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Uurida kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeetri tööd, infrapuna reziimis. Tutvuda valguse neeldumisega erinevat värvi pindades. TÖÖVAHENDID Hõõglamp võimsusega vähemalt 10 W, Fluke kombineeritud infrapuna ja kontakt- termomeeter, värvikaart (konsentratsioonidega), spektrivärvide diagramm, uuritavatele pindadele soojuslikku isolatsiooni pakkuv alus. TEOREETILINE OSA Heledus ja tumedus Kõik kehad nii tahked, vedelad kui gaasilised kiirgavad soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem absoluutsest nullist, ...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 7: PINDADE SOOJUSKIIRGUSE HINDAMINE IP TERMOMEETRI ABIL Kuupäev: Nimi: Pindade soojuskiirguse hindamine IP Kellaaeg: termomeetri abil Kursus: TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeetri tööd, infrapuna reziimis. 2. Tutvuda valguse neeldumisega erinevat värvi pindades. TÖÖVAHENDID Hõõglamp võimsusega vähemalt 10 W, Fluke kombineeritud infrapuna ja kontakt- termomeeter, värvikaart (konsentratsioonidega), spektrivärvide diagramm, uuritavatele pindadele soojuslikku isolatsiooni pakkuv alus. TEOREETILINE OSA Heledus ja tumedus Kõik kehad nii tahked, vedelad kui gaasilised kiirgavad soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem absoluutsest nullist, st T > 0 K. Soojuskiirguseks ehk in...
1.Ülemiste hingamisteede põletiku peamisteks tekitajaks on: (õige tõmba joon alla) Viirused Bakterid 2.Viirusinfektsioonide peamiseks raviks on(õigele tõmba joon alla) Antibiootikumid Sümptomile vastav ravi 3.Allergilise- ja viirusliku rinofarüngiidi diferentseerimine kliinilise pildi alusel Neelu limaskesta punetus, tersed, nohu, palavik, väsimus. Allergilise on kogu aeg vesine nohu ja silmad, võib silmapõletik. 4.Nimeta alumiste hingamisteede ägedad põletikud Äge pneumoonia Äge bronhiit Äge obstruktiivse brinhiit 5.Angiini tüsistused Intokatsiooni nähud: kahvatus, iiveldus, peavalu, palavik Streptokkok teeb süda kahjustused 6. Miks on akuutne nohu imikutel häiriv haigus? Imikud hingavad ninaga ja nad ei oska suu kaudu hingavad. 7. Larüngiidile iseloomulik sümptomaatika Valulik neelamine, subfebrilne temperatuur tõus, neelu punetus, haukuv ja kuiv köha, raske sisehingamine, afoonia/düsfoonia. 8.Angiinile iseloomulik kliiniline pil...
· 11.Tuuleks nim. Õhuvoolu horisontaalset komponenti.Tuule elementideks on tema SUUND ja KIIRUS.Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Tuulte skaala:Praktikas väljendatakse tuule kiirust ka tema tugevuse kaudu Beauforti skaalas e Beaufordi pallides.Tuule suund ja kiirus: Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Ilmakaared tähistatakse rahvusvaheliselt ing.keele järgi.Tuule suuna täpsemaks määramiseks kas.abiilmakaari,nii et tuule suuna määramisel kasutavaid ilmakaari e rumbe kokku 16.N-360,S-180,E-90,W-270.Kui tuule suund on 0,siis on see tuulevaikus.Tuule kiiruse mõõtühikuks on m/sek,mõnikord ka km/t e sõlme(kts)-1 sõlm=0,514 m/s.Gradientjõud on tuule tekkimise vahetu põhjus,sest ta paneb õhuosakesed liikuma,andes nendele vastava kiirenduse.Gradiendile vastab nn gradientjõud G,mille siht on sama mis baarilisel gradiendil,kuid on suunatud madalama rõhu p...
annaabi.ee 
