Tänapäeval, asub selles kohas Andhra Pradeshi osariigi rannikuäärne osa. Muidugi, Reddi dünastia ei valitsenud terve India üle, aga nad jäid ajalukku Andhra kuulsaimate valitsejatena. Kui Kakatiya Kuningriik andis alla Tughlaqi dünastia ees, tekkis Andhra hõimus poliitiline vaakum, sellepärast et Islami vallutajad ei suutnud hoida kontrolli all territooriumi mille nad just enda võimu alla said. Kusjuures, asi läks väga halvaks siis, kui kohalikud telugu sõdalased sekkusid Islami vallutajate „kodusõtta“ ja selle tulemusel kaotasid kõik selles regioonis elavad inimesed kõik võimu, ehk Andhra oli aastal 1347 koht, kus võimu omas ainult Reddi dünastia. Samal ajal, kui Andhras toimus kõik see Islami-Telugu-Andhra-Tughlaqi konflikt, kasutasid võimalust Reddi inimesed, Panta klannist. Nad lõid rajalt maha musurinid (imelik, sest musurinid olid sõna otseses mõttes sõdalas-kuningad), kes samuti üritasid kasutada võimalus
Keeled Indias on kolmteist põhikeelt mida tänapäeval tarvitatakse ja mida võib jagada kahte rühma. Üheks rühmaks on indo- euroopa keeled, mida räägitakse maa põhjaosas. Need keeled on hindi, urdu, gudzarati, bengaali, marathi, pandzaabi, oria, assami ja kasmiiri keel. Lõunas seevastu räägitakse draviidi keeli, mis pärinevad ürgelanikkonna dialektidest ja millel pole Põhja- India keeltega mingit sugulust; need on telugu, tamili, kanaresi ja malaialami keel. Kultuur Kui kohatakse hindut, siis ei tervitata mitte kättpidi, vaid pannakse käed piiblikus harduses rinna kõrgusel kokku ja öeldakse: Namaste. Usk Delhi keskel asub muhameedlaste punane hiiglamosee, mis on India suurim ja islami maailma üks tähtsamaid. Kui muezzin õhtuti palvusele kutsub, siis kogunevad kümned tuhanded oma nelinurksetele sisehoovidele palvele, kummarduvad ida poole ja kiidavad Allahit.
Rahvaarv (2007) 1,129,866,154 Riigikeel hindi Iseseisvus 15. august 1947 Rahaühik India ruupia (INR) Ajavöönd maaimaaeg +5.30 Üladomeen .in Maakondi 91 Riigilipp Riigivapp Asukoht kaardil Usundid Hinduistid 80.5% Muslimid 13.4% Kristlikud 2.3% Sikh 1.9% Muu 1.8% Mitte usklike 0.1% Keeled Riigikeel on hindi kõnelejaid 30% Veel on 14 erineva keelt: Bengali, Telugu, Marathi, Tamil, Urdu, Gujarati, Malayalam, Kannada, Oriya, Punjabi, Assamese, Kashmiri, Sindhi ja Sanskrit Rahvaarvu muutumine 1,129,866,154 inimest (2007) 1,121,800,000 inimest (2006) Rahvaarvu kasv 2006-2050 on 45% Kokkuvõte rahvaarv kasvab iga aastaga Suremus 6.58 surnut/1000 elaniku kohta Suremus promillides on 8 Imiku suremus promillides on 58 Sündimus 22.69 sündi/1000 inimese kohta
Kastikord: India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on see, e rahvastik jaguneb kastidesse. Kastikuuluvus on pärilik; see määrab ära inimese kindla seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid. Algul oli viis suurt kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (sõdurid), vaisjad (maaharijad ja kaupmehed), suudrad (töölised) ja puutumatute kast (ühiskonna heidkud) Põhiandmed: Pindala: 3 287 590 km2 Rahvaarv: 1 014 004 000 Pealinn: New Delhi Keeled: hindi, bengali, tamili, telugu, pandzi, urdu jt, inglise keel on ühendav keel Rahaühik: ruupia Inimesi ruutkilomeetri kohta: 299 inimest ruutkilomeetri kohta Peamine tegevusala: põllumajandus Suurimad linnad: 1. Bombay 9 926 000 2. Delhi 7 207 000 3. Calcutta 5 400 000 Kõrgeimad mäed: 1. Kanchenjunga 8598 m 2. Nanga Parbat 8216 m 3. Nanda Devi 7816 m Pikimad jõed: 1. Brahmaputra 2960 km 2. Ganges 2700 km 3. Godavari 1448 km India impordib: Naftat Mehaanilisi masinaid
India on mõjurikas maa, mis on rahvaarvult maailmas teisel kohal olev riik. India on 3 287 590 km² suur, ning seal elab umbes 1 014 004 000 inimest. Ühe ruutkilomeetri kohta elab seal 299 inimest. Kireva rahvastikuga India kõneldakse kuni 1600 keelt. Neist suurim on hindi keel, mida kasutab kolmandik indialasi. Ühendavaks keeleks on aga hoopis inglise keel. Umbes 70% indilasi elab maal.India pealinn on New Delhi. Seal räägitakse väga erinevaid keeli- hindi, bengali, tamili, telugu, pandi, urdu jt. ... India riigilipp võeti kasutusele 1947. aastal. Lipu keskel olev 24-kodaraga ratas on väga vana budistlik sümbol chakra 2. sajandist e. Kr., mis sümboliseerib elujõu energiat. Safrankollane on julguse, ohvrimeelsuse ja lahtiütlemise värv, valge tähistab puhtust ja tõde, roheline usku ja viljakust. India lipp sümboliseerib vabadust. India vapp on India riigivapp, mis võeti kasutusele 26. jaanuaril 1950.Vapil on
see määrab ära inimese kindla seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid. Algul oli viis suurt kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (sõdurid), vaisjad (maaharijad ja kaupmehed), suudrad (töölised) ja puutumatute kast (ühiskonna heidkud).Tänapäeval on tegelikkuses 2000-3000 kasti. India püüab sellest diskrimineerivast süsteemist jagu saada. Andmed Põhiandmed: Pindala: 3 287 590 km2 Rahvaarv: 1 014 004 000 Pealinn: New Delhi Keeled: hindi, bengali, tamili, telugu, pandzi, urdu jt, inglise keel on ühendav keel Rahaühik: ruupia Inimesi ruutkilomeetri kohta: 299 inimest ruutkilomeetri kohta Peamine tegevusala: põllumajandus Suurimad linnad: 1. Bombay - 9 926 000 2. Delhi - 7 207 000 3. Calcutta - 5 400 000 Kõrgeimad mäed: 1. Kanchenjunga - 8598 m 2. Nanga Parbat - 8216 m 3. Nanda Devi - 7816 m Pikimad jõed: 1. Brahmaputra- 2960 km 2. Ganges- 2700 km 3. Godavari- 1448 km India impordib: · Naftat
Central and South America · Belizean English · Falkland Islands English · Guyanese English Asia · Burmese English · Hong Kong English · Pakistani English · Indian English o Hinglish o Punjabi/Delhi English o U.P/Bihari English o Bengali/Assamese English o Oriya English o Gujarati English o Maharashtrian English o Kannadiga English o Telugu English o Tamil English o Malayalee English · Malaysian English (MyE) o Manglish · Philippine English (PhE) · Singapore English Africa · Cameroon English · Liberian English · Nigerian English · Malawian English · South African English · East African English o Ugandan English Oceania · Australian English (AusE, AusEng) o Cultural Australian Aboriginal English
1907) Linnaelanikke: 6,4% Keskmine eluiga: 53 aastat Kirjaoskamatus: 57,8% Rahvastiku kogutoodang: 470 $ elaniku kohta *India* India vabariik Riigikord: vabariik Pealinn: New Delhi Pindala: 3 287 365 km2 Rahvaarv: 1 000 848 000 Rahvastiku tihedus: 305 inimest/km2 Riigikeel: kaks põhikeelt on hindi ning inglise keel, lisaks nendele on veel 17 riigikeelt: telugu, bengali, marathi, tamili, urdu, gudzarati, kannada, malajalami, oria, pandzabi, assami, kasmiiri, konkani, manipuri, nepali, sanskriti, sindhi. Rahvuspüha: 26. jaanuar (vabariigi päev) Linnaelanikke: 26,8% Keskmine eluiga: 62 aastat Kirjaoskamatus: 47,9% Tööpuudus: 10,4% Rahvastiku kogutoodang: 440 $ elaniku kohta *Iraan* Iraani islamivabariik Riigikord: vabariik Pealinn: 23 provintsi (ostaani) Pindala: 1 648 000 km2 Rahvaarv: 66 800 000 Rahvastiku tihedus: 41 inimest/km2
Pool maailma rahvastikust räägib mõnda indoeuroopa keelt. Suuremad keeled (mln) 1. hiina 1000 11. prantsuse 70 2. inglise 350 12. pandzabi 70 3. hispaania 250 13. jaava 65 4. hindi 200 14. bihaari 65 5. araabia 150 15. itaalia 60 6. bengali 150 16. korea 60 7. vene 150 17. telugu 55 8. portugali 135 18. tamili 55 9. jaapani 120 19. marathi 50 10. saksa 100 20. vietnami 50 Keeled ei ole lõplikult klassifitseeritud. Mõne keele puhul on suuremad vaidlused. Mõned keeled ei ole n-ö geneetilised keeled (s.o. pole tavapärase põlvnemise tulemus), nt pidzinid, kreoolid ja segakeeled. Pidzin: tekib mitme kõnelejaskonna kompromissina, kui ühine keel puudub. Väga tihti
India. India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, kus inimesed kõnelevad rohkem kui 18 ametlikku keelt: hindi, urdu, sanskriti, sindi, bengali, marathi, gudzarati, orija, pandazaabi, assami, kasmiiri, malaialami, konkani ja ladaki keel, lisaks kanada, tamili ja telugu ning inglise keel ühiste ametlike keeltena. Igapäevakasutuses on hinnanguliselt 850 keelt. Ametlik riigikeel on hindi, kuid seda räägib alla poole elanikkonnast ning valitsuses ja ametiasutustes laialt kasutatavat keelt valdab vaid 5% inimestest, enamasti lõunas ning suuremates linnades. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. Territoorium moodustab teemandikujulise
........................................................................ 10 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 11 3 Üldandmed India Vabariik Riigikord: vabariik President: Pratibha Patil Pealinn: New Delhi Pindala: 3 287 365 km2 Rahvaarv: 1 000 848 000 (1999) Rahvastiku tihedus: 305 inimest/km2 Riigikeeled: kaks põhikeelt on hindi ning inglise keel, lisaks nendele on veel 17 riigikeelt: telugu, bengali, marathi, tamili, urdu, gudzarati, kannada, malajalami, oria, pandzabi, assami, kasmiiri, konkani, manipuri, nepali, sanskriti, sindhi Rahaühik: India ruupia (INR) Rahvuspüha: 26. jaanuar (vabariigi päev) Rahvastik: indialased enam kui 100 rahvusrühma (99 %). Hiinlased, tiibetlased , eurooplased (1 %) Usk: hinduistid (80,3 %), muhamedlased (11 %, neist sunniite 8,2 % ja siite 2,8%), katoliiklased (2,4 %), sikhid (11 %), budistid (0,7 %), dzainistid (0,5 %), muud (4%)
Tamili 2.9 3.2 3.3 Singapuris on neli ametlikku keelt: malai, mandariini ja tamili. Riigikeeleks on malai keel, kuid peamiselt kasutatakse inglise keelt. Kõnekeelset inglise keelt kasutatakse igapäeva elus, sageli on nimetatud seda “Singlish” keeleks. Umbes 60% Singapuri India elanikkonnast räägib tamili keeles, kui oma emakeeles. Teised laialdaselt kasutuses olevad India keeled on Punjabi, Malayalami, Hindi ja Telugu. 8 4. SINGAPURI KULTUUR Singapuri kultuur on mõjutatud väga paljude riikida poolt, nii Briti, Hollandi, Portugali, Malai, Lõuna-Aasia, Ida-Aasia kui ka Austraalia kultuuri poolt. Singapuri kohta on öeldud, et see on riik, kus “ ida kohtub läänega”. 42% Singapurlastest on välismaalased, mis tõstab riigi kuuendale kohale kõrgeima välismaalaste osakaalu poolest maailmas.
Tänapäeva tegelikkuses on 2000-3000 kasti või alamkasti. India püüab jagu saada sellest diskrimineerivast süsteemist, mida taunis Mahatma Gandhi ja mis on ka riigi põhiseadusega keelatud. India keeled Indias on tervelt 18 ametlikku keelt: hindi, urdu, sanskriti, sindi, bengali, marathi, gudzarati, orija, pandzaabi, assami, kasmiiri, malaialama, konkani ja ladaki keel, lisaks kanada, tamili ja telugu ning inglise keel ühiste ametlike keeltena. Igapäevakasutuses on hinnanguliselt 850 keelt. Ametlik riigikeel on hindi, seda tamilite suureks pahameeleks, kuid sedagi räägib tublisti alla poole elanikkonnast ning valitsuses ja ametiasutustes laialt kasutatavat inglise keelt valdab vaid 5 % inimestest, enamasti lõunas ning suuremates linnades. India koolid ja haridus kooliskäiine on tasuta ja kohustuslik kõigile algkoolilastele. India laste algkoolile
India on 3 287 590 km² suur, ning seal elab umbes 1 014 004 000 inimest. Ühe ruutkilomeetri kohta elab seal 299 inimest. Peamine tegevus Indias on põllumajandus. (1) Kireva rahvastikuga India kõneldakse kuni 1600 keelt. Neist suurim on hindi keel, mida kasutab kolmandik indialasi. Ühendavaks keeleks on aga hoopis inglise keel. Umbes 70% indilasi elab maal.(1) India pealinn on New Delhi. Seal räägitakse väga erinevaid keeli- hindi, bengali, tamili, telugu, pandzi, urdu jt. Rahaühikuks on ruupia. India on samuti ka üks seitsmest suurimaist riigist.(2) Põhja-India suurt tasandikku läbivad Himaalajast algavad veerikkad jõed, millest suurim on Ganges. Indiat ümbritseb lõunast India ookean, põhjast Araabia meri ja idast Bengal. Indial on 7, 517 kilomeetri pikkune rannajoon. India naaber riikideks on Pakistan, Hiina, Nepaal, Bengladesh ja Myanmar. India lähedal asuvad veel ka Sri Lanka, Maldiivid ja Indoneesia India ookeanis.(1)
samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse: türgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baškiiri, jakuudi), mongoli (mongoli e halka, burjaadi), tunguusi (mandžu), kaukaasia (abhasi, kabardi-tšerkessi, adõgee, tšetšeeni, dagestani), kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), tai (tai, lao), draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaatkeeled (e keeled, millel pole sugulaskeeli) on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burušaski keeled. Kreoolkeeled on kahe või enama erineva keele pideval kokkupuutel ja segunemisel tekkinud keelt, mida vastavas keskkonnas sündinud lapsed omandavad esimese keelena. 13. Keelte tüpoloogiline liigitus. Keelte tüpoloogiline liigitus – liigitus, mis rühmitab keeli nende grammatiliste sarnasuste alusel.
vaid üksikuid natsionaliseerimisi. Kõigest hoolimata tõid teine ja kolmas viisaastak (1955- 1965) kaasa tugeva maksebilansi kriisi, mille tulemuseks oli 1960. aastail üldine majanduskriis ja pikaajaline (1965-1980) industriaalne stagnatsioon. Keerukaks probleemiks oli Briti ülemvõimu aegsete paljurahvuseliste provintside, mis iseseisvuse aastail reorganiseeriti osariikideks, ümberkujundamine rahvuslikul alusel osariikideks. See tähendas põhjalikku haldusreformi. Algatajateks olid telugu keelt kõnelevad andhrad, kes olid jaotatud Madrasi, Hyderabadi ja Mysore'i provintside vahel Lõuna-Indias. 1952. aasta lõpul teatas J. Nehru, et valitsus on otsustanud luua Andhra osariigi. Vajadus laiema reformi järele viis INC-i juhtkonna vastavale otsusele järgmise aasta algul. 1953. aastal moodustaski valitsus komisjoni, kelle ülesandeks sai reformiprojekti väljatöötamine. Töö jõudis lõpule 1955. aastal. Reformi tulemusena loodi 14 rahvusosariiki ja 7
Euraasias räägitakse: · türgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baskiiri, jakuudi), · mongoli (mongoli e halka, burjaadi), · tunguusi (mandzu), · kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), · kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), · hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), · tai (tai, lao), · draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), · moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. 7. Pidzin- ja kreoolkeeled. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, eriti siiski palju võõrvallutajate keelest. Tekib siis, kui kolooniate
samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse: türgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baskiiri, jakuudi), mongoli (mongoli e halka, burjaadi), tunguusi (mandzu), kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), tai (tai, lao), draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. 7. Pidzin- ja kreoolkeeled. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, eriti siiski palju võõrvallutajate keelest. Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad
sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse: · turgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baskiiri, jakuudi), · mongoli (mongoli e halka, burjaadi), · tunguusi (mandzu), · kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), · kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), · hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), · tai (tai, lao), · draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), · moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. 10. Pidzin- ja kreoolkeeled. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, eriti siiski palju võõrvallutajate keelest. Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda
Hindu sotsiaalne- geograafiline tähendus Indialased ei viitsi vaeva näha, mehed peavad palagani päeva ajal (koosolekut), naised teevad tööd, lapsed ei viitsi koolis eriti käia, lapsed püüavad tänavail turistidelt raha teenida. Keelte paabel võrdlemisi suur: hindi, urdu, bengali, gudzharati, tamili, telugu.. Üle- Indialine inglise keel Inimesed järgivad Dharmat seadmus, mis seaduspärane, usundipärane, Dharmat õpetatakse lastele edasi Ahimsa vägivallatu Hinduism ei ole ühtne religioon, ta on ühisnimetus arvukatele Indias olevatele sektidele, tähtsamad on: 1)Brahmanism Brahma 2) Visnuism Visnu 3) Sivaism Siva 4) Saktism Sakti (eluandev naiselik printsiip) 1. Tsükliline maailmakäsitlus maailmad tekivad või luuakse tuhandeid-miljoneid
kasahhi 7 000 000 Kasahstan, Venemaa · turgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baskiiri, jakuudi), · mongoli (mongoli e halka, burjaadi), · tunguusi (mandzu), · kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), · kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), · hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), · tai (tai, lao), · draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), · moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. · Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. AAFRIKA: afro-aasia keeled: semikeeled, araabia keel, malta keel Nigeri-Kongo keelkond: suahiili, ruanda, luganda Niiluse-Sahara keelkond: nuubia keel AMEERIKA: Eskimo-aleuudi keelkond: lääne-eskimo, idaeskimo, Atapaski keeled: navaho
annaabi.ee 
