Mälu Memory Arvuti osa kuhu salvestatakse andmed ja programmide käsud Modem Modem Seade, mis muudab arvuti impulsid laineteks, et arvutiandmeid telefoniliine-pidi teistele Keiu Kuusk 11.b 26.05.2010 arvutitele edastada Pikselid Pixels Kuvari ekraanivälja täitvad tillukesed punktid, millest koostatakse kujutis ekraanil
kaugel. Lisaks sellele saab meeskonnatöö korral hoida mahukaid andmeid iga arvuti asemel ka ainult ühes kohas koos - neile pääseb ju alati võrgu vahendusel ligi. Jagatavad andmebaasid ning muud ressursid on praegugi kohtvõrkude üks olulisemaid teenuseid. Sideliinideks olid tollal peaaegu eranditult kahekiulised vaskkaablid või siis puitpostidel rippuvad terastraadid, nagu need mõnes kohas veel praegugi pruukimises on. Just neidsamu telefoniliine hakati sageli kasutama ka arvutite ühendamiseks. Seepärast tuli digitaalinfo edastamiseks mööda telefoniliine kasutada spetsiaalseadmeid, mis teisendaksid bittide jada ehk digitaalinfo enne liinile saatmist telefonivõrgule sobivale kujule ning pärast ka arvutile arusaadavale digitaalkujule tagasi. Lisaks sellele tuli hoolitseda, et häired ei kahjustaks edastatavat digitaalsõnumit, vaid oleksid sellest hõlpsalt eristatavad. Taolisi tegevusi võimaldavaid seadmeid nimetatakse modemiteks
Juba aastaid ei tähenda telefon ainult juhtmega ühte kohta aheldatud riistapuud mille vänta keerutades kusagil keskjaamas keegi neiu tõstab toru ning topib siis ühendus pistikuid nõutud kontakti. Aastatega pandi tööle automaatkeskjaamad, tuli otsevalimisega kauge kõnede võtmise võimalus ja palju teisi mugavusi. Telefone tootvad firmad tõid turule juhtmeta raadiotelefoni ja lisaks tavalisele kõnele hakati telefoniliine pidi saatma ka suurtes kogustes muud informatsiooni.Esimesed avalikud telefonid, mida võisid kasutada kõik soovijad (sellise teenuse eest nõuti loomulikult ka rahakoti kergendamist) olid TELEFON AASTAST 1919 Ühendriikides möödunud sajandi lõpuks juba mõned aastad tegutsenud, arvatakse, et 1902
Juba aastaid ei tähenda telefon ainult juhtmega ühte kohta aheldatud riistapuud mille vänta keerutades kusagil keskjaamas keegi neiu tõstab toru ning topib siis ühenduspistikuid nõutud kontakti. Aastatega pandi tööle automaatkeskjaamad, tuli otsevalimisega kaugekõnede võtmise võimalus ja palju teisi mugavusi. Telefone tootvad firmad tõid turule juhtmeta raadiotelefoni ja lisaks tavalisele kõnele hakati telefoniliine pidi saatma ka suurtes kogustes muud informatsiooni. Esimesed avalikud telefonid, mida võisid kasutada kõik soovijad (sellise teenuse eest nõuti loomulikult ka rahakoti kergendamist) olid Ühendriikides möödunud sajandi lõpuks juba mõned aastad tegutsenud, arvatakse, et 1902.aastaks oli seal vähemalt 65 tuhat avalikku tasulist telefoni. Üsna kiiresti tekkis aga probleem mis puudutas kõnelemise eest raha sisse kasseerimist. Oli selge, et
Juba 10 aastat hiljem oli maailmas 65 miljonit personaalarvutit. Kui arvutid muutusid võimsamaks leiutati neile võimalus üksteisega suhelda, ehk siis teiste sõnadega leiutati arvutivõrk . Arvutivõrk võis olla kas üksteisele lähedal asuvate arvuti ühendamine kohalikku võrku või siis ka arvuti ühendamine mõne teise arvutiga, kasutades selleks modemit ja telefoniliine. Kasutati ka sellist võimalust, et oli üks keskarvuti, mille küljes olid terminalid , mis polnud ise arvutid , vaid lihtsalt masinad , mis võimaldasid keskarvutiga töötada. Ühe keskarvuti külge sai panna palju terminale. Aastal 1992, kuigi see leiutati juba 1962 aastal, hakkas laiemalt levima ka ülemaailme arvutivõrk, ehk internet , millel on tänapäeval rohkem kui 100 miljonit kasutajat üle maailma
võivate sädemetega. · Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Lõkke tegemisel tuleb veenduda, et tekkiv suits ei häiriks teisi inimesi ja liiklust. Häirekeskus (tel 112) tegeleb õnnetusteadete vastuvõtmise ja abi saatmisega sündmuskohale. Häirekeskuse või muu päästeasutuse teavitamine või loa küsimine ei anna õigust tuleohtlikul ajal kulu- või prahipõletamiseks. Samuti selline teavitamine koormab põhjendamatult Häirekeskuse telefoniliine ja töötajaid. Häirekeskus (tel 112) tegeleb õnnetusteadete vastuvõtmise ja abi saatmisega sündmuskohale. Häirekeskuse või muu päästeasutuse teavitamine või loa küsimine ei anna õigust tuleohtlikul ajal kulu- või prahipõletamiseks. Samuti selline teavitamine koormab põhjendamatult Häirekeskuse telefoniliine ja töötajaid. Elavhõbeda kokkukorjamine Elavhõbe on mürgine aine, toime avaldub aine aurude sissehingamisel. Kraadiklaasi purunemisel
-Seadmete juhtimiseks vajalikud programmid. Arvutivõrk On teatud hulk üksteisega ühendatud arvuteid ,mis võimaldab nendevahelist andmevahetust. Kohtvõrguks-Nimetatakse sellist arvutivõrku, mis asub füüsiliselt piiratus alal ning mille võrguteenused on mõeldud kasutamiseks sama võrgu kliendil. Tehniliselt on Internet laivõrk. (ingl.WAN-Widse Area Network)-koosnedes paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest. Kohtvõrkude omavaheliseksühendamiseks kasutatakse näiteks telefoniliine,raadiosidet,valgustuskaablit Kohtvõrk ühendamisest internetti tulevad turvaprobleemid.Mõlemad vajavad kaitset. Kohtvõrku ja selle kasutajat tuleb kaitsta võimalike väljast sisse tulevate rünnakute eest. Kohtvõrku tuleb kaitsta seestpoolt tulevate selle sama kohtvõrgu ja tema kasutajate vastu suunatud rünnakute eest. Sellised probleemid on andmete hävitamine ja muutmine,volitamine juurdepääs või arvutisüsteemi töö häirimine mitmel muul viisil. Elektronpost
millionit ja järgmisel aastal tänu PC'le juba 5,5 miljonit. Juba 10 aastat hiljem oli maailmas 65 miljonit personaalarvutit. Kui arvutid muutusid võimsamaks leiutati neile võimalus üksteisega suhelda, ehk siis teiste sõnadega leiutati arvutivõrk. Arvutivõrk võis olla kas üksteisele lähedal asuvate arvuti ühendamine kohalikku võrku või siis ka arvuti ühendamine mõne teise arvutiga, kasutades selleks modemit ja telefoniliine. Kasutati ka sellist võimalust, et oli üks keskarvuti, mille küljes olid terminalid, mis polnud ise arvutid, vaid lihtsalt masinad, mis võimaldasid keskarvutiga töötada. Ühe keskarvuti külge sai panna palju terminale. Aastal 1992, kuigi see leiutati juba 1962 aastal, hakkas laiemalt levima ka ülemaailme arvutivõrk, ehk internet, millel on tänapäeval rohkem kui 100 miljonit kasutajat üle maailma. Interneti põhikasutusalad on alates selle algusest olnud
4 1. Veebi ajalugu Interneti alguseks peetakse 1993. aastat, kui formuleeriti esimene HTML-i versioon. Teaberuum, kus seda kasutama hakati sai nime veeb. Esimeste veebilehtede ilmumisega tekkis interneti ajastu nimega Web 1.0. Info saamine oli staatiline ja ühesuunaline, rõhuasetus oli tehnoloogial. (Kalda 2009) Andmemahud olid väikesed, lehed lihtsad, kuvarid näitasid must – valget pilti. Ühinemiseks internetiga kasutati telefoniliine ja modemeid. Esialgne veebikeskkond koosnes vaid pealkirjadest ja tekstilõikudest, kuid muutus siiski oluliseks reklaami- ja äriinfokanaliks. Aastast 2004 tuli kasutusele uus mõiste Web 2.0. Kuni selle hetkeni oli informatsiooni pakkujaid vähe. Nüüd lisandus igal veebilehe kasutajal võimalus lisada sinna uut, omapoolset informatsiooni. Veebikeskkonda oli võimalik lisada dokumentidele fotosid ja pilte. Web 2.0 märksõnaks sai avatus, mis toimib veebisuhtlusvahendina. (Kalda
erinev. Mõlemad arvutitüübid PC ja Macintosh on olemas ka tänapäeval, kuigi PC on rohkem levinud. Kui arvutid muutusid võimsamaks, leiutati neile võimalus üksteisega suhelda, ehk siis teiste sõnadega leiutati arvutivõrk. Arvutivõrk võis olla kas üksteisele lähedal asuvate arvuti ühendamine kohalikku võrku või siis ka arvuti ühendamine mõne teise arvutiga, 7 kasutades selleks modemit ja telefoniliine. Kasutati ka sellist võimalust, et oli üks keskarvuti, mille küljes olid terminalid, mis polnud ise arvutid, vaid lihtsalt masinad, mis võimaldasid keskarvutiga töötada. Aastal 1992 hakkas laiemalt levima ka ülemaailme arvutivõrk ehk internet, millel on tänapäeval rohkem kui 100 miljonit kasutajat üle maailma. Interneti põhikasutusalad on alates selle algusest olnud informatsiooni saamine interneti (www) lehekülgedelt ja kirjade saatmine elektroonilisel teel, ehk siis e-mail.
Kiiresti arenev ja tihe telefoniühenduste võrk põhjustas telegrammide arvu järsu vähenemise. Telegraafside. · 1837. aastal konstrueeris ameeriklane Samuel Morse elektromagnetilise telegraafiaparaadi, millega sai edastada punkte ja kriipse, millised vastasjaama vastuvõtuaparaat paberilindile kirjutas. Sõnumite edastamiseks koostas Morse erilise tähestiku, mis tänaseni on tuntud Morse tähestiku nime all Telefoniside. Telefoniside on telefoni teel mööda telefoniliine (sideliine) informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine Telefoniside - on oma arengult telegraafist pool sajandit noorem. Kuna telegraafiside vajas sidepidamiseks spetsiaalselt välja õpetatud töötajaid, samal ajal aga suurenes pidevalt edastamist vajava info maht, siis tingis see vajaduse selliste sidevahendite järele, mida saaksid kasutada ka ilma eelneva väljaõppeta inimesed. Tänapäeval on telefoniside üks enamarenenud sidepidamistüüp, helistada saab pea igasse maailma nurka. ·
IBM kõrval sai tähtsaimaiks arvutitootjaks Apple. 1984 aastal valmistati esimene Macintosh tüüpi arvuti, millel oli olemas ka hiir ning graafiline operatsioonisüsteem. Tänapäeval on PC siiski rohkem levinud. Üks tähtsamaid verstaposte arvuti arengus on kahtlemata arvutivõrgu leiutamine. Arvutivõrk võis olla kas üksteisele lähedal asuvate arvuti ühendamine kohalikku võrku või mitme arvuti ühendamine, kasutades modemit ja telefoniliine. Aastal 1992 hakkas levima ülemaailmne arvutivõrk ehk internet, millel on nüüdseks juba üle saja miljoni kasutaja ning milleta ei kujutaks tänapäeval elu ette paljud inimesed. Tänapäeval on saanud ülipopulaarseks ka Apple'i iPhone (2007) ja iPad (2010), mis on tavaliste arvutitega võrreldes imepisikesed ning suudavad hästi hakkama saada nii arvuti- kui ka telefoni funktsioonidega. 6. Küsitluse analüüs
Tavaline modemiühendus on internetiühendus, 56kb/s. 66. Mis on ISDN? ISDN on integreeritud teenustega digitaalvõrk Rahvusvaheline sidestandard kõne, pildi ja andmete edastamiseks mööda digitaaltelefoni või tavalise analoogtelefoni liine. 67. Mis on ADSL? ADSL on asümmeetriline digitaalne abonendiliin, ADSL-ühendus. Tehnoloogia andmeedastuseks üle tavaliste telefoniliinide. 68. Mis on DSL? DSL on meetod andmete edastamiseks tavalisi telefoniliine mööda. DSL-liinid on palju kiiremad kui tavaline telefoniühendus, kuigi ka siin kasutatakse neidsamu vasest telefonijuhtmeid. 69. Mis on e-post? Kirjalike sõnumite saatmine üle võrgu ühest arvutist või tööjaamast teise. 70. Mis on e-äri? E-äri tähendab veebitehnoloogia kasutamist äriprotsesside sujuvamaks muutmiseks, tootlikkuse tõstimiseks ja efektiivsuse suurendamiseks. See annab
suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. 47. mikrokontroller- mikrokiip, milles on peale keskprotsessori veel komponente, näiteks mälu. 48. miniarvuti- keskmise suurusega arvuti. Mõõtmete ja arvutusvõimsuse poolest asuvad miniarvutid tööjaamade ja suurarvutite vahepeal. 49. modem- seade või programm, mis võimaldab digitaalse informatsiooni edastamiseks kasutada tavalisi vasktraadist telefoniliine. 50. multitasking- multitegumtöötlus, multitegumtöö on arvuti selline töö, kus kaht või enamat tegumit (programmi) täidetakse samaaegselt või vaheldumisi. 51. muutmälu- ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu ehk RAM on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda. 52. mäluhaldus- mitmesugused meetodid andmete ja programmide salvestamiseks mällu,
muusikasüntesaatori "Muusikaline telegraaf". "Muusikaline telegraaf" oli tema telefonitehnoloogia üks juhuslikke kõrvaltooteid.Gray avastas juhuslikult, et on võimalik kontrollida heli, mis lähtus võnkuvast elekromagnetilisest vooluringist ning avastas sellega esimese üksiku tooni ostsillaatori. "Muusikalises telegraafis" kasutati ostsillaatoritena terasvardaid. Elektromagnetiliste võnkumiste edastamiseks kasutati telefoniliine. Gray ehitas niisiis lihtsa valjuhääldi, millest kõigis järgnevates mudelites on säilinud põhimõtteline vibreeriva membraani süsteem, mille eesmärgiks on muuta ostsillaatori tekitatud magnetväli kuuldavaks heliks. 1906 ehitas Thaddeus Cahill telharmooniumi. 1937.aastal leiutas Ivor Darreg mikrointervallilise "Elektroonilise klaviatuuroboe" (Electronic Keyboard Oboe). 1937-1957 tegeles vene teadlane Jevgeni Murzin süntesaatoriga ANS, mida ehitati
Mõlemad arvutitüübid PC ja Macintosh on olemas ka tänapäeval, kuigi PC on rohkem levinud. Kui arvutid muutusid võimsamaks leiutati neile võimalus üksteisega suhelda, ehk siis teiste sõnadega leiutati arvutivõrk. Arvutivõrk võis olla kas üksteisele lähedal asuvate arvuti 7 ühendamine kohalikku võrku või siis ka arvuti ühendamine mõne teise arvutiga, kasutades selleks modemit ja telefoniliine. Kasutati ka sellist võimalust, et oli üks keskarvuti, mille küljes olid terminalid, mis polnud ise arvutid, vaid lihtsalt masinad, mis võimaldasid keskarvutiga töötada. Ühe keskarvuti külge sai panna palju terminale. Aastal 1992, kuigi see leiutati juba 1962 aastal, hakkas laiemalt levima ka ülemaailme arvutivõrk, ehk internet, millel on tänapäeval rohkem kui 100 miljonit kasutajat üle maailma. Interneti põhikasutusalad
operatsioonisüsteem, mis oli graafiline, mitte tekstipõhine nagu see PC'l algselt oli. Mõlemad arvutitüübid PC ja Macintosh on olemas ka tänapäeval, kuigi PC on rohkem levinud. Kui arvutid muutusid võimsamaks leiutati neile võimalus üksteisega suhelda, ehk siis teiste sõnadega leiutati arvutivõrk. Arvutivõrk võis olla kas üksteisele lähedal asuvate arvuti ühendamine kohalikku võrku või siis ka arvuti ühendamine mõne teise arvutiga, kasutades selleks modemit ja telefoniliine. Kasutati ka sellist võimalust, et oli üks keskarvuti, mille küljes olid terminalid, mis polnud ise arvutid, vaid lihtsalt masinad, mis võimaldasid keskarvutiga töötada. Ühe keskarvuti külge sai panna palju terminale. Aastal 1992, kuigi see leiutati juba 1962 aastal, hakkas laiemalt levima ka ülemaailme arvutivõrk, ehk internet, millel on tänapäeval rohkem kui 100 miljonit kasutajat üle maailma. Interneti põhikasutusalad
Endise maailmasõjaaegse luurekomando ülemana tunneb Kuperjanov erilist huvi partisanisõja vastu ja ta annab oma väeosale nimetuseks Partisanide pataljon, alustades siitpeale punaste vastu armutut sissisõda. Korraldatakse luurekäike kaugele vaenlase rinde taha. Püütakse kinni punaste käskjalgu väärtuslike teadetega ja isegi punaseid komissare. Rikutakse punaväelaste telefoniliine ja lastakse õhku sildu. Vaenlase tagalas tegutsevate partisanid ründavat vaenlast ootamatult, jättes oma paarikümnemeheliste gruppidega enamlastele mulje, et neid on palju. Peale rünnakut kihutavad ründajad hobustel järgmisse valda ja korraldavad seal uue rünnaku. Neil rünnakutel ei ole niivõrd materjaalne, kui moraalne efekt. Partisanide rünnakute tõttu pole vastasel täit selgust ründava väeosa asukoha ja suuruse kohta.
Juba aastaid ei tähenda telefon ainult juhtmega ühte kohta aheldatud riistapuud, mille vänta keerutades kusagil keskjaamas keegi neiu tõstab toru ning topib siis ühenduspistikuid nõutud kontakti. Aastatega pandi tööle automaatkeskjaamad, tuli otsevalimisega kaugekõnede võtmise võimalus ja palju teisi mugavusi. Telefone tootvad firmad tõid turule juhtmeta raadiotelefoni ja lisaks tavalisele kõnele hakati telefoniliine pidi saatma ka suurtes kogustes muud informatsiooni. Esimesed avalikud telefonid, mida võisid kasutada kõik soovijad (sellise teenuse eest nõuti loomulikult ka rahakoti kergendamist) olid Ühendriikides möödunud sajandi lõpuks. Kui tänase taskutelefoni aku vähemalt päeva-paari välja ei vea, on lood kehvad. Paarkümmend aastat tagasi aga oleks sellise mobiili omanik hüpanud rõõmust kosmosesse koos oma sangpommi mõõtudes ,,taskutelefoniga". Inimloomad harjuvad kõige heaga väga
Arvutid on muutunud peaaegu asendamatuks suurte firmade raamatupidamises, teaduses (ülikoolides, laboratooriumides) ja paljudele inimestele ka suhtlemises. Kui arvutid muutusid võimsamaks leiutati neile võimalus üksteisega suhelda, ehk siis teiste sõnadega leiutati arvutivõrk. Arvutivõrk võis olla kas üksteisele lähedal asuvate arvuti ühendamine kohalikku võrku või siis ka arvuti ühendamine mõne teise arvutiga, kasutades selleks modemit ja telefoniliine. Kasutati ka sellist võimalust, et oli üks keskarvuti, mille küljes olid terminalid, mis polnud ise arvutid, vaid lihtsalt masinad, mis võimaldasid keskarvutiga töötada. Ühe keskarvuti külge sai panna palju terminale. Aastal 1992, kuigi see leiutati juba 1962 aastal, hakkas laiemalt levima ka ülemaailme arvutivõrk, ehk internet, millel on tänapäeval rohkem kui 100 miljonit kasutajat üle maailma. Interneti
varrukamärgist saab ühtluse ja lahutamatuse sümbol, mis kohustab võitlema ja andma isamaa eest oma elu. Endise maailmasõjaaegse luurekomando ülemana tunneb Kuperjanov erilist huvi partisanisõja vastu ja ta annab oma väeosale nimetuseks Partisanide pataljon, alustades siitpeale punaste vastu armutut sissisõda. Korraldatakse luurekäike kaugele vaenlase rinde taha. Püütakse kinni punaste käskjalgu väärtuslike teadetega ja isegi punaseid komissare. Rikutakse punaväelaste telefoniliine ja lastakse õhku sildu. Vaenlase tagalas tegutsevate partisanid ründavat vaenlast ootamatult, jättes oma paarikümnemeheliste gruppidega enamlastele mulje, et neid on palju. Peale rünnakut kihutavad ründajad hobustel järgmisse valda ja korraldavad seal uue rünnaku. Neil rünnakutel ei ole niivõrd materjaalne, kui moraalne efekt. Partisanide rünnakute tõttu pole vastasel täit selgust ründava väeosa asukoha ja suuruse kohta.
Nagu ikka, tuli põlenguid ette Ida-Austraalias. Suure kuumuse (üle 40 kraadi!) tõttu suri inimesi nii Ungaris kui ka Rumeenias. · Üleujutused tabasid riike mitmel mandril: Indoneesias, Angolas, Argentinas, Inglismaal. Rohkem kui sada elanikku kaotas elu Jaava saarel tugevate paduvihmade põhjustatud maalihetes. Jõululumetormid tapsid ligi 30 inimest USAs. Aastate eest · 1942. aasta detsembris purustas jäide miilide kaupa elektri- ja telefoniliine Kanadas. 1952. aasta detsembris hukkus tugevas sudus Londonis ligi 4000 elanikku. Ei jätkunud matustel ei kirste ega lilli. Sama õnnetus kordus täpselt kümme aastat hiljem, ainult et surnuid oli vähem. · 1907. aasta jõulukuu oli Tartus väga külm (11,7 ºC!) ja kuiv (10 mm). Päevalehes kirjutati ilmaelust: · Määratu tulepurtskamine päikese peal. Leegisarnane kogu kasvas 10,000 inglise penikoorma kiirusega minutis
Näideks koolimajasisene arvutivõrk, kus serveriga on ühendatud kaks alamvõrku (raamatukogu ja arvutiklass). Koolimaja serveris asuvad kasutajate kodukataloogid, sealt kontrollitakse, millist printerit saab keegi kasutada ja server korraldab kohalikele kasutajatele e-posti vahetamist. Tehniliselt on Internet laivõrk (ingl. WAN - Wide Area Network), koosnedes paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest. Kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse näiteks telefoniliine, raadiosidet, valguskaablit. Ühendades kohtvõrgu Internetti saab lisaks väliste teenuste kasutamisele hakata kohtvõrgu seest pakkuma ka teistele sealhulgas oma kasutajatele väljapoole teenuseid, näiteks kohalik veebiserver ja e-post. Kohtvõrgu ühendamisest Internetti tulenevad turvaprobleemid. Nimelt kujutab Internet potentsiaalset ohtu kohtvõrgule ja vastupidi. Mõlemad vajavad kaitset :
arvutitüübid PC ja Macintosh on olemas ka tänapäeval, kuigi PC on rohkem levinud. 11 Kui arvutid muutusid võimsamaks leiutati neile võimalus üksteisega suhelda, ehk siis teiste sõnadega leiutati arvutivõrk. Arvutivõrk võis olla kas üksteisele lähedal asuvate arvuti ühendamine kohalikku võrku või siis ka arvuti ühendamine mõne teise arvutiga, kasutades selleks modemit ja telefoniliine. Kasutati ka sellist võimalust, et oli üks keskarvuti, mille küljes olid terminalid, mis polnud ise arvutid, vaid lihtsalt masinad, mis võimaldasid keskarvutiga töötada. Ühe keskarvuti külge sai panna palju terminale. Aastal 1992, kuigi see leiutati juba 1962 aastal, hakkas laiemalt levima ka ülemaailme arvutivõrk, ehk internet, millel on tänapäeval rohkem kui 100 miljonit kasutajat üle maailma. Interneti põhikasutusalad on
Kõvaketas võib aga rikneda sõltumata arvutist ja organisatsioonist, kuhu ta paigaldatud on. Niisiis liigituvad stiihiliste ohtude alla riist- varatõrked ja neist tulenevad andmekaod. Ka riistvaratõrgetel võib olla mitu põhjust. Tänapäeval juhtub harva, et seade iseenesest välise põhjuseta rikneb. Küll aga võib see juhtuda väliste häirete mõjul, millest levinumad on voolutõuked elektrivõrgus ja äikeselõõgid, mis võivad tabada nii elektri- kui telefoniliine, samuti tuleb ette üleujutusi ja tulekahjusid. Ka inimeksitused on stiihilised ohud - inimese eesmärk ei pruugi olla andmeid hävitada, kuid näpuviga käsurea parameetrite sisestamisel võib kustutada aastatepikkuse töö viljad. Stiihilised ohud on ka kasutajast sõltumatud võr- gukatkestused, mis tänapäeva andmesidest sõltuvas maailmas üha häirivamaks saavad ja mõnel juhul ka reaalset kahju põhjustavad - võime seista küsimuse ees, kust peaks alustama? Kas ehk osta võimas
Teine probleem on selles, iga vastuvõetav dokument nõuab suurt kettaruumi (umbes 100 KB lehekülje kohta) ning selliste suurte failide printimine võtab ka kaua aega K56Flex - Üks kahest konkureerivast 56 kbps modemistandardist. Välja töötatud Rockwelli ja Lucenti poolt (teine standard X2 on US Roboticsi oma) Modem - modem Lühend sõnadest MOdulaator-DEModulaator. Seade või programm, mis võimaldab digitaalse informatsiooni edastamiseks kasutada tavalisi vasktraadist telefoniliine. Modem moduleerib arvutist või mõnest muust digitaalseadmest väljuva digitaalsignaali analoogsignaaliks ja saadab selle telefonivõrku ning demoduleerib telefoniliinist vastu võetud analoogsignaali digitaalseks, nii et seda saab arvutiga töödelda. Kui modem pole arvutisse sisse ehitatud, võib kasutada ka eraldiseisvat modemit, mis ühendatakse arvutiga standardse RS-232 pordi kaudu. Liides RS-232 ise on küll standardiseeritud, kuid erinevad modemid kasutavad andmete
annaabi.ee 
