Vaata näidet 4*150+N("palk+lisatasu 4nädalat*võlamakse") Arvutage pensionikindlustus, töötuskindlustus ettevõttele ja töötajale ning lisage valemid juurde Töötaja Brutopalk Pensionikindlustus Töötuskindlustus Töötuskindlustus ettevõtjale töötajale Nelly Neli 4 980,00 kr 99,6 49,8 99,6 Kurri Kuusk 4 578,50 kr 91,57 45,785 91,57 Ott Karu 5 489,00 kr 109,78 54,89 109,78 Siim Susi 8 754,50 kr 175,09 87,545 175,09 Harjutus 4.3 3. Andmeridade paigutamine erinevatele veergudele Märgista andmed Vali Data-->Text to columns Esimeses aknas vali Next Teises aknas vali Comma (kuna arvude eraldajaks on koma) Finish
Vaata näidet Arvutage pensionikindlustus, töötuskindlustus ettevõttele ja töötajale ning lisage valemid juurde Töötaja Brutopalk Pensionikindlustus Töötuskindlustus Töötuskindlustus ettevõtjale töötajale Nelly Neli 4 980,00 kr 99,6 99,60 kr 49,80 kr Kurri Kuusk 4 578,50 kr 91,57 91,57 kr 45,79 kr Ott Karu 5 489,00 kr 109,78 109,78 kr 54,89 kr Siim Susi 8 754,50 kr 175,09 175,09 kr 87,55 kr Harjutus 4.3 3. Andmeridade paigutamine erinevatele veergudele Märgista andmed Vali Data-->Text to columns Esimeses aknas vali Next Teises aknas vali Comma (kuna arvude eraldajaks on koma) Finish
Sama valemit paari ku vaadates ei pruugi arusaamine enam nii lihtne olla. Vaata näidet Arvutage pensionikindlustus, töötuskindlustus ettevõttele ja töötajale ning lisage valemid juurde Töötaja Brutopalk Pensionikindlustus Töötuskindlustus ettevõtjale Nelly Neli 498.00 Kurri Kuusk 457.85 Ott Karu 548.90 Siim Susi 875.45 Harjutus 4.3 3. Andmeridade paigutamine erinevatele veergudele Märgista andmed Vali Data-->Text to columns Esimeses aknas vali Next Teises aknas vali Comma (kuna arvude eraldajaks on koma) Finish Vii järgmised andmed eraldi lahtritesse 45 78 16 94
653 950 851 860 74 742 40 Harjutus 18.1 Joonista joondiagramm, mis näitab rahvaarvu, eestlaste ja muude rahvuste muutumist aastate jooksul. Kujunda diagramm võimalikult loetavaks.. Eestlaste Rahvaarv Eestis Eestlased Muud rahvused osatähtsus % 1989 1565662 963281 602381 61.53% 1990 1571648 965808 605840 61.45% 1995 1491583 957948 533635 64.22%
Diagrammid Tutvumine diagrammide koostamisega ja nende liigitusega. Mõeldud iseseisvaks tööks koos vastava juhendmaterjaliga. Kirjandus 1. Roomets, S. Arvjoonised. Tln, TPÜ Kirjastus, 1999. 2. Aarma, A. Mis on arvjoonis ja millist valida?// "Arvutimaailm" nr. 10, 1996 lk. 37-39. 3. Mereste, U., Saarepera, M. Arvjoonised. Tln, Valgus, Tln.1981. 4. Microsoft Excel. Tln, Külim, 1998. Leht Seletus Diagramm Diagrammi komponendid Intervall Nominaal- ja intervallskaala võrdlus Jaotised Skaalajaotiste muutmine erinevuste väljatoomiseks Logaritmskaala Logaritmskaala kasutamine 2 skaalat Erinevate mõõtühikutega suurused ühel diagrammil Aktsia Aktsia tehingute maht, maksimaalne, minimaalne ja sulgemishind Legend Legendi vajalikkus Liitdiagramm Liht-ja liitdiagramm Lint Lintdiagramm, rahvastikupüramiid Sektor Sektordiagrammi kasutamine stru
Paju 11 250,00 kr 2 035,00 kr 225,00 kr 67,50 kr 8 922,50 kr Kokku: 80 000,00 kr 14 960,00 kr 1 600,00 kr 480,00 kr 62 960,00 kr Keskmine: 13 333,33 kr 2 493,33 kr 266,67 kr 80,00 kr 10 493,33 kr Netopalk Kask 14% Kuusk 20% Kadakas Mänd Haab Paju 16% 16% 17%
· Idabalti keelerühm (sinna kuulub ka leedu keel) · 3 murret: liivi, kesk-läti, ülemläti RIIGIKORD Parlamentaarne vabariik PRESIDENT Valdis Zalters PEAMINISTER Valdis Dombrovskis RIIGIKOGU Saeima · 100 liiget · 4 aastat · Viimased valimised 2.okt 2010 · Põhiseadus Satversme (1921) ELANIKUD 2 248 374 (2010) ETNILISED · Lätlased 59, 4% RÜHMAD · Venelased 27,6% LÄTI MAATUNDMINE · Valgevenelased 3,6 % · Poolakad 2,3% · Eestlased 0,1% u 2500 inimest · Leedulased 1,3 % · Liivlased 170 inimest METS 44% Oluline eksportallikas Mänd, kuusk, kask MÄED Gaizinkalns 311m JÕED Rohkem kui 12 000 · Daugava 352 km, poolitab Riia, saab alguse Venemaalt · Gauja 452km, piirijõgi
Kontrolltöö nr 2 Koosta samasugune PivotTable kasutades andmeid lehelt "Tooted" Kirjuta lehe päisesse (Page Header) oma nimi ja kursuse tähis Salvesta "Tooted" Sample Products Reports Workbook Source Data Kategooria Toode Ühiku hind Hulk Allahindlus Müügihind Klient Kuupäev Liha ja linnuliha tooted Alice Mutton 14,00 10 50% 70,00 ANTON 2.01.2005 Liha ja linnuliha tooted Alice Mutton 9,80 10 0% 98,00 BERGS 3.01.2005 Liha ja linnuliha tooted Alice Mutton 34,80 5 0% 174,00 BOLID 4.01.2005 Liha ja linnuliha tooted Alice Mutton 42,40 40 0% 1 696,00 BOTTM 5.01.2005 Kastmed Aniseed Syrup 18,60
, siis polnud omavahelised suhted eriti kiita, pealegi suurenes rootslaste põlastus eestlaste suhtes vastavalt nende pärisorjastamise astme tõusule. Hilary Karu 17 D 11 EESTI AJALUGU I: Et tagada rahumeelne kaubavahetus, sest eestlased tegid röövretki merel II: oma riigis oli rahvast liiga palju + Venelased Peipsi järve kaldal + juudid, mustlased Doonau kallastelt Kihistumine + Adratalupojad Keskmine talumees, oma talu peremees, see-eest mitte talu omanik. Tema maad arvestastati adramaades + Üksjalad adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid talu uutele maadele. Seetõttu oli nende teonorm väiksem- 1 jalapäev nädalas (siit ka nende omapärane nimetus)
rahumeelsed ning põhinesid kaubavahetusele. Naabriteks olid: lõunas liivlase ja latgalid, idas venelased, põhjas soomlased ja karjalased, läänes rootslased ja taanlased. Kaubanduse peamiseks vormiks oli vahetuskaubandus (st kaup
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70 38,00 0,00 84,70
Mitmed kaotused tabasid ka Ve Mandzuuria armeed. 1905 veebruar Mukden mõlemal poolel rohkem kui 500000 meest, mõlemad pooled kasutasid moodsat relvastust, Ve kaotas. Siiski püsis Peterburis veel lootus komplekteeriti 2. meeskond (peamiselt Tlnas). Oktoobris asuti Tallinnast teele eesmärgiga jõuda Port Arturisse venelastele appi. Teel kuuldi Port Arturi kapituleerumisest. Tsusima merelahingu kaotasid samuti venelased, hakati otsima võimalusi sõja lõpetamiseks. Aug 1905 algasid USAs rahuläbirääkimised, millest võttis osa ka eestlane Ferdinand Martens. Rahutingimused olid Ve jaoks üsna normaalsed Ve loovutas Ja-le 7 Liadongi ps (sh Port Arturi), Sahhalini(?) saare lõunaosa, tõotas, et ei võitle vastu Ja majanduslikule ülemvõimule Koreas, kohustus oma väed Mandzuuriast välja viima.
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Tootmis- ja teeninduskorralduse õppetool TOIDU- JA ESMATARBEKAUPADE JAEMÜÜGI ETTEVÕTTLUSEKSKKOND LÄTIS Uurimustöö aines ettevõtte majanduse alused Juhendaja: professor Maksim Saat Tallinn 2007 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite kõikidele töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. 03. mai 2007 Üliõpilase kood: Üliõpilase E-posti aadress: SISUKORD TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL...................................................................................1 Tallinn 2007.........................................................................................................................1 Sisukord......................
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid 1,70% 0,90%
ajavahemikul september 2009 kuni mai 2011 läbiviidud uuringu „Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga” tulemused. Uurimistöö on tehtud Sihtasutuse KredEx tellimusel ja finantseerimisel. Lisaks KredEx-ile osalesid uurimistöö juhtrühmas veel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ning energeetikaosakonna esindajad: Sihtasutus KredEx: Mirja Adler, Kalle Kuusk (KENA), Mikk Maivel (KENA); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Margus Sarmet, Pille Arjakas, Annika Tamm. Tallinna Tehnikaülikooli poolt osalesid uurimistöös järgmised asutused ja isikud: Ehitiste projekteerimise instituut (ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool, ehituskonstruktsioonide õppetool): Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Karl Õiger, Lauri Mikli, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
tugevusest ja tagakiusatud juutide võimalustest peitu pugeda. Umbes aastal 1942 viis tööjõupuudus muutuseni Saksamaa poliitikas: sõjatööstuse tarvis oli vaja lisatööjõudu. Kui aastatel 1941–42 nälgis enamus umbes 3,3 miljonist nõukogude sõjavangist vangilaagrites surnuks, siis järgnevatel aastatel deporteeriti ligikaudu 7,5 miljonit inimest (põhiliselt poolakad, ukrainlased ja venelased, kaasa arvatud sõjavangid) raskele tööle Saksamaale. Koonduslaagrite asukad, sh juudid olid orjatöölisteks kohapeal. Siiski ei tähendanud see, et oleks loobutud Euroopa juutide hävitamisest, üksnes nende tööjõudu taheti enne nende surma ära kasutada. Sel otstarbel tehti laagritesse saadetavate hulgas valik: tugevamad valiti välja töö jaoks, nõrgad, vanad ja lapsed läksid otse gaasikambritesse. Kuuest surmalaagrist olid neli (Chelmno, Belzec, Sobibor, Treblinka) üksnes
aastal oli Madisepäeva lahingus. Vanem Lembitu Eesti ala langenud Saksa ja Taani ristisõ- langes ja tema pea viidi võidu märgina dijate valdusse. Riiga. Aastail 12051227 tegid sakslased (koos 1219. aastal alustasid taanlased kunin- nendega kaasas olnud latgalite ja liivlas- gas Valdemar II juhtimisel Põhja-Ees- tega), venelased, taanlased, rootslased ti vallutamist ja rajasid pärast eestlaste ja leedulased Eestisse vähemalt 63 sõja- maleva purustamist Tallinna linnuse. retke. Eestlaste lüüasaamisele aitas kaa- Osa eesti maavanematest lõimiti uude sa poliitiline hajutatus, välispoliitiline feodaalaadlisse. 1220. aastal maabus isoleeritus ja sõjatehniline mahajäämus Läänemaal rootslaste vägi, kuid see pu- (kivimüüritehnika, raudrüüde, ambude,
(nt mordvalased) või kellel ei ole autonoomset piirkonda (nt vepslased, sölkupid jne). Suur osa uurali rahvastest on ohustatud: paljud on ka füüsiliselt välja suremas nagu liivlased, vadjalased, isurid või eenetsid. HANDID Laur Vallikivi, Edgar Saar NIMETUSED Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakiteks: see nimi käibib mõnedes keeltes erialakirjanduses veel kohati tänaseni. Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks. 14. sajandini nimetati hante ja mansisid ühise nimega ,,jugralased". ASUALA Handid elavad Lääne-Siberis Obi, Irtõsi ja teiste sealsete suurte jõgede ääres hajali laial territooriumil. Eristatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
