1)Hiinlased-Maa on lameda ristküliku kujuline.Maa kohal, toetudes sammastele, kummib ümmargune taevas. Skandinaavlased-Nende arvates koosnes maailm üheksast erinevast ilmast,mida hoidsid koos hiidpuu juured. Mordva-Jumal istus keset vett kivil ja mõtles maa luua. Ersa-Jumal istus keset vett kivil ja mõtles maa luua. Moksa-Sõidab ülejumal paadiga ja käsib saatanal sukelduda,põhja liiva järele sõtka kujul.Tahtmata käsku täita,saab saatan liiva üles toodud alles kolmandal korral. Liivlased-Tegelasteks on jumal ja kurat.Ja kui kurat paisuma hakanud liiva suust välja sülitab, sünnib sellest kuramaa. Udmurdid-Inmar sõitis suure paadiga ringi.Ütles ta:,,miks ma ei peaks siia maad looma?"Siis läks ta käsu peale vette ja tõi sealt põhja suuga välja. Karjala-Sama mis udmurdidel ainult , et Inmari ja Saitani asemel on luik ja kaur. Soome-ugri-Jumal käsib kuradil linnu kujul ürgookeani põhjast maad tuua. Eesti-Maailm tekkis kotkamunast.Mun...
Mõisted Religioon: uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused Maagia: loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude. Mana: ebaisikuline vägi, mis kogu maailma täidab, seda väge saab koguda, teiselt inimeselt 'varastada', ja võib sellest ilma jääda. See vägi avaldub loodusnähtustes ja taevakehad, ka inimkehas (juuksed, küüned jne) Šamaan: inimene, kellel usutakse olevat võime meelerännakuteks ja väe ning teadmiste toomiseks, et neid enda ja teiste heaks kasutada. Šamaanid suudavad transiseisundis ühendust võtta vaimudega, vaimude maailma elavate maailmaga ühendada. Nad suudavad endasse vaime koguda ja ise vaimudeks kehastuda. Nõid: isik, keda usutakse suutvat oma teadmiste, oskuste...
kirjeldusega.Muinasjutule omase ebamäärase alguse (Oli kord..., Ennemuiste elas...) asemel on muistenditel kindel ,,aadress" seal ja seal, sellel ajal juhtus nii- ja niisuguse olendiga järg-mine lugu.Tänu seesugusele konkreetsusele säilivad muistendid rahva mälus kauemini. Tekke- ja seletusmuistendid kirjeldavad maailma ja selle moodustiste, olevuste ja nähtuste sündi, põhjendades, miks just nii ja mitte teisiti. Seejuures käsitlevad tekkelood mõne püsiva omaduse saamist (näiteks siil sai okkalise naha Kalevipoja kasukast), seletus-lood aga konkreetse ehitise, mäe jne sündi (näiteks Ülemiste järve tekkimist Linda pisaratest). Kohamuistendid segunevad sageli seletusmuistenditega.Need on konkreetse kohaga seotud, näiteks kivi, puu, järvega. (Kalevipoja mõõk Kääpa jões, Kalevipoja magamisase Alatskivil). Rahvausundilised ehk mütoloogilised muistendid kõnelevad haldjatest, surnud vaimu-
kontrollida oma tervist ning saada mõningast taastusravi. Iga välisturist viibib Pärnus keskmiselt viis päeva. Ligi kolmveerand välismaalastest saabub suvepealinna puhkama, ülejäänud tulevad puhkusele koos raviga 6 Kokkuvõte Pärnu on tuntud kui suvepealinn ja kuulus turismilinn. Pärnu maakonnas on kohti ja vaatamisväärsusi, mida tasub kindlasti külastada. Huvitavad on Pärnu vaatamisväärsuste tekkelood. Töö oli minu jaoks huvitav, sest sain infot Pärnu maakonna ja seal asuvate vaatamisväärsuste kohta. 7 Kasutatud kirjandus 1. www.wikipedia.org 2. www.parnu.ee 3. www.parnumaa.ee 4. www.eestigiid.ee 5. EE7 6. Indrek Rohtmets ,,Kultuurilooline Eestimaa" 8
`` (2010) - Raamat sisaldab artikleid ja tutvustusi Eesti professionaalse muusikakultuuri arengust, suurkujudest, helitöödest ja muusikasündmustest, mis on ilmunud autori sulest ajakirjanduses ja mitmesugustes kogumikes ajavahemikul 19722009. Materjal kätkeb endas hästiloetavas stiilis esitatud unikaalset ja tihti ainulaadset, nüüd, aja möödudes, juba raskesti kättesaadavat teavet meie muusikaloost. 12. Valter Ojakäär `` Eesti lemmiklaulude tekkelood. Sada laulu Karl August Hermannist kuni Rein Rannapini.`` (2012) - Igal laulul on oma tekkelugu. Valter Ojakäär on saanud eesti levilaulu käekäiku jälgida ligi kaheksa aastakümmet. Autoril ei olnud kerge teha lauluvalikut: mida võtta, mida jätta. Meie laulupärand on rikas, ent pole ju ühelgi laulul küljes lemmiku silti. Sada Eestis lauldavat üldtuntud laulu, mis sõelale jäid, on antud ajalises järjestuses, enne vanemad, siis uuemad. Alustuseks sobis Karl
Tori kandist pärit kirjanik Andres Saal on sellest salarajast rääkinud ka oma rahvusromantilises romaanis „Vambola.“ 6 KOKKUVÕTE Pärnu on tuntud kui suvepealinn ja kuulus turismilinn. Pärnul on omamoodi huvitav ajalugu mis on üsnagi huvitav. Pärnu maakonnas on kohti ja vaatamisväärsusi, mida tasub kindlasti külastada. Huvitavad on Pärnu vaatamisväärsuste tekkelood ja nendega kaasnevad sündmused. Töö oli minu jaoks huvitav, sest sain palju uut informatsiooni Pärnu ajaloo ja vaatamisväärsuste kohta. Mulle meeldib väga elada Pärnus. 7 KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu_ajalugu#Muinasaeg http://www.parnu.ee/index.php?id=3 8
" lk 123 nekrutiks. See tähendas aga sisuliselt oma senise eluga hüvasti jätmist, sest nekrutiks olemise aeg oli väga pikk. Ma ei ole teiste lugejate hinnanguid/kommentaare leidnud, aga arvan, et seda raamatut tasub lugeda sellel inimesel, kes tahaks rohkem teada saada Eesti kultuurielu- olu kohta. Raamatus on väga detailselt kirjeldatud paljud ajaloolised sündmused ja tekkelood. Minule tundus see raamat siiski natuke igav, sest see ei ole selline raamat, mida ei saa käest panna enne kui oled lõpuni lugenud. Mõnda olukorda oli minu arvates liiga detailselt ja pikalt kirjeldatud. Siiski ei saa öelda, et see raamat oleks igav olnud.
Inglismaa Anglosakside riigid Sisserändajate kujundatud uus poliitiline struktuur ei olnud ühtne. Britannias tekkis mitu poliitilist tuumikala. Piirid muutusid pidevalt vastavalt sellele, kuidas võideti brittidelt maad juurde ning millise tulemuse andis omavaheline võimuvõitlus. Seda riikliku struktuuri nimetatakse ajalookirjanduses heptarhiaks ehk seitsmikriigiks. Paljuski on riikide tekkelood segunenud müütidega, aga üldjoontes võib leppida järgnevate arengulugudega. ·Kent ( Kagu- Inglismaa )- selle hõivasid jüüdid, pealinnaks Canterbury. Sealne rahvas pidas riigile alusepanijaks Hengestit, kelle aujärje päris tema poeg Oisc. ·Sussex- poolmüütiline traditsioon kõneleb, et 477. a saabus väepealik Aelle, kelle juhtimisel kujuneski eelnimetatud ajalooline piirkond. Alles 7. saj keskpaigast hakkavad tulema andmed, mille alusel saame täpsemat teavet Sussexi kohta.
Inglismaa Anglosakside riigid Sisserändajate kujundatud uus poliitiline struktuur ei olnud ühtne. Britannias tekkis mitu poliitilist tuumikala. Piirid muutusid pidevalt vastavalt sellele, kuidas võideti brittidelt maad juurde ning millise tulemuse andis omavaheline võimuvõitlus. Seda riikliku struktuuri nimetatakse ajalookirjanduses heptarhiaks ehk seitsmikriigiks. Paljuski on riikide tekkelood segunenud müütidega, aga üldjoontes võib leppida järgnevate arengulugudega. ·Kent ( Kagu- Inglismaa )- selle hõivasid jüüdid, pealinnaks Canterbury. Sealne rahvas pidas riigile alusepanijaks Hengestit, kelle aujärje päris tema poeg Oisc. ·Sussex- poolmüütiline traditsioon kõneleb, et 477. a saabus väepealik Aelle, kelle juhtimisel kujuneski eelnimetatud ajalooline piirkond. Alles 7. saj keskpaigast hakkavad tulema andmed, mille alusel saame täpsemat teavet Sussexi kohta.
maagia on tehnika, mille abil inimene ületab igapäevaelu takistused; selle abil mõjutatakse inimese vaimumaailma tsükliline mõtlemine tsüklilise maailmapildi puhl ei ole vahet tuleviku, oleviku ega mineviku vahel; maailm kordub; on sealpoolsus ehk transedentne maailm ja siinpoolsus ehk immanentne maailm müütiline mõtlemine müütilise maailmapildi jaoks on vaja usku; müütilises maailmapildis on tähtsal kohal müüdid ehk tekkelood; müüdid seletavad, miks asjad on nii, nagu nad on kastikord seisuslik kord Indias; on neli kasti ning väljaspool kaste asuvad inimesed; brahmanid on esimene seisus, preestrid; nemad on jumala suust; teised on ksatriad ehk sõdurid; nad on loodud käsivartest; kolmas on vaisjad, talupojad ja käsitöölised; nemad on reitest; neljas on suudrad, sulased ja teenijad; nemad on jalataldadest; puutumatud asuvad väljaspool kaste, nad
Kreutzwald arvas, et kõnealune kalmuküngas kuulub ajaloolisse aega, mille järgi oleks muinaskangelane saama põletusmatuske osaks.. ? 37. Kirjelda (folkloorsele) hiiupärimusele omaseid süzeesid ja motiive. Too vähemalt kolm näidet. · Kiviviskamine · Kivide ja maa kandmine ning ehitamine. Sängid · Jalajäljed; järvede ja jõgede tekitamine, kivisiased · Niitmine · Kündmine ja hobuse surm · Suhtefantaasiad hiiu suurusest ja jõust · Hiidudega seotud tekkelood ja rahvaetümoloogiad · Võitlused inimestega ja surm mõõga läbi · Mõõk ja kuld 38. Kuidas ja millal loodi setode eepos "Peko"? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Rahvalaulik Anne Vabarna eepos, mille kirjutas üles tema poeg Ivan 1927. aastal. Põhineb seto aktivisti Paulopriit Voolaise ette antud süzeel. Eepose II osa "ütles ette" Anna Vabarna 1930.aastal. Viljakusjumal teisenes kohalikuks seto kuningaks. 39. Kirjelda (P
Kreutzwald arvas, et kõnealune kalmuküngas kuulub ajaloolisse aega, mille järgi oleks muinaskangelane saama põletusmatuske osaks.. 37. Kirjelda (folkloorsele) hiiupärimusele omaseid süžeesid ja motiive. Too vähemalt kolm näidet. • Kiviviskamine • Kivide ja maa kandmine ning ehitamine. Sängid • Jalajäljed; järvede ja jõgede tekitamine, kivisiased • Niitmine • Kündmine ja hobuse surm • Suhtefantaasiad hiiu suurusest ja jõust • Hiidudega seotud tekkelood ja rahvaetümoloogiad • Võitlused inimestega ja surm mõõga läbi • Mõõk ja kuld 38. Kuidas ja millal loodi setode eepos “Peko”? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Rahvalaulik Anne Vabarna eepos, mille kirjutas üles tema poeg Ivan 1927. aastal. Põhineb seto aktivisti Paulopriit Voolaise ette antud süžeel. Eepose II osa “ütles ette” Anna Vabarna 1930.aastal. Viljakusjumal teisenes kohalikuks seto kuningaks. Peko kujud. 39. Kirjelda (P
Nt Seto leelo, Kihnu kultuuriruum. 10. Too kolm tänapäevast näidet folkloori kasutamise kohta turismis, reklaamides ja meedias. Kirjelda esitatud näidetele toetudes, kuidas folkloori tähendus ja funktsioon uues kontekstis muutub. 1. TURISMIS. Näide Võrumaalt: Paganamaa, kus on väga palju legende vanapaganast, tema jalajälgedest ja järvede tekkimisest vanapagana tegevuse läbi. Folklooril on siin kontekstis meelelahutuslik tähendus. Varasemalt on olemas olnud tekkelood ja vanapaganaga seotud kohapärimus, aga praegu ei usuta enam sellesse, vaid antakse lugusid edasi pigem selle eesmärgiga, et mingit kohta atraktiivsemaks teha ja tutvustada inimestele, mida kunagi sealne rahvas mõtles ja uskus. 2. REKLAAMIS. Nõiad ja sensitiivid reklaamivad pidevalt enda valmistatud tooteid ja tegelikult inimesed usuvad neisse ning ostavad meelsasti. (Nt Marilyn Kerro ning tema raamat ja pood Tallinnas). Vahe on selles, et kui
Kalevipoeg muinasjuttudes, nt ,,Vastaseotsija" - vägilane 47. Mil viisil muutsid folkloorset ainest eepose "Kalevipoeg" koostajad seda teost kokku seades? 48. Kirjelda (rahvalikule) hiiupärimusele omaseid süzeesid ja motiive. o Kiviviskamine o Kivide, maa kandmine, ehitamine, sängid o Jalajäljed järvede, jõgede tekitamine, kivistised o Niitmine o Kündmine, hobuse surm o Suhtefantaasiad hiiu suurusest ja jõust o Hiidudega seotud tekkelood ja rahvaetümoloogiad o Võitlused inimestega ja surm mõõga läbi o Mõõk ja kuld 49. Kuidas (M. Hiiemäe artikli põhjal) rahvapärimuses kujutatud hiidude Kalevipoeg ja Dobrõnja suhteid? (Tõlge) Dobrõnja Nikititsist Vanad inimesed rääkisid, et Dobrõnja võitles meie kandis Kalevipojaga. Eesti vägilane raius Dobrõnjal jalad maha ja see roomas põlvede peal Kuremäele välja. (Tõlge) Dobrõnja on vanaaegne nimetus. Isand rääkis, et Dobrõnja ja Kalev võitlesid sellel
Müütiline minevik ja geograafia põhinevad päriselt toimunud sündmustel ja Eesti olemasolevatel kohtadel. 48. Kirjelda (rahvalikule) hiiupärimusele omaseid süžeesid ja motiive. Hiiupärimusele omased süžeed ja motiivid on näiteks kiviviskamine, kivide ja/või maa kandmine ja ehitamine. (Vägilaste) jalajäljed kivil. Jõgede, sängide, järvede tekitamine ning kivistised. Niitmine, kündmine ja hobuse surm. Suhtefantaasiad hiiu suurusest ja jõust. Hiidudega seotud tekkelood ja võitlused inimestega. Surm läbi mõõga. Kreutzwald nt pidas Kalevipoega reaalseks ja seostas nt mammutiluid temasuguste hiiglastega. Ka rahvapärimuses Kalevipoeg ja Vanapagan võtavad omavahel mõõtu. Triine: loodushiiud: kiviviskamine, kivide ja maa kandmine ning ehitamine, jalajälgedega järvede ja jõgede tekitamine, kündmise käigus lagendike teke. N: Kalevipoja ja Vanapagana vaheline kiviviskevõistlus; Kalevipoeg kündmas Sootaguse külas, mille tulemusena tekkis heinamaa 49
Selle pärast saab rääkida vaid arvatavast luulevormist tol ajal. Regivärss kui lauluvorm oli tuntud peaaegu kõigil põhjarahvastel. Vanimad on loomise regivärsid, itkud (leinalaul poja surm, tütre abiellumine, kellegi lahkumine). Aja jooksul itk hääbus, säilis vaid setudel. Loitsud on lausumissõnad, mille abil püüti saavutada mingisugust konkreetset tulemust võis sisaldada pöördumist kellegi poole, ähvardust. Muinasjutud, muistendid, naljandid varasemad tekkelood, vägilasemuistendid. Rahvausund erinevad uskumused, mida räägiti edasi või lauldi. Eesti vana rahvausund oli animistlik uks erinevatesse vaimudesse, kes elustavad erinevaid loodusesemeid. Kõigel looduses on oma hing. Üldine usk looduse hingestatusesse. Loodususund. Paljusid esemeid looduses peeti pühadeks, puutumatuteks, salapärasteks, neid tuli eriliselt austada. Need võisid olla nähtused, esemed, kohad, midagi, mis on igapäevasest eraldiseisev. Püüti ära seletada, miks
Haldjad omakorda jagunevad sellisteks alamliikideks, nagu kõrghaldjad, mustad haldjad, nümfid (mis samastuvad eesti näkkidega), harilikud haldjad, piksid, koduhaldjad jne.(Levy 2001:152-153). 2.4. Näkkide tekkest 14 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud Et näkkide ehk merineitside (ka nümfid), kes samuti liigituvad haldjate alla, tekkelood on mõnevõrra erinevad ülejäänud haldjate tekkelugudest ja tähtsad taoliste olendite loomislugude seisukohalt, vaatleme ka neid: Eisen eristab kolme lugu. Esimene jutustab Miikaelist, kes lendava maoga sõdis. Selle tulemusena “/.../ sadanud 40 päeva taevast kurje vaimusid maha. Vette sattunud vaimudest tekkinud näkid.”(Siit võib järeldada, et maapeale ja mujale kukkunuist said teised haldjad. 6) Teine lugu sarnaneb tegelaste tõttu F.R
uskumus). Ristimärkide uuristamine puutüvesse seal elava hinge kaitseks kurja eest. Pühakivide austamine põhineb viljakusmaagial või on lahkunud hingedega seotud (lohukivid). Lohukivi lohust võetud vesi usutakse olevat meditsiinilise toimega. Soome-Ugri kajastused folklooris: Rahvalaulud müütilised Kombekäitumine käitumine seotud religiooniga Kohapärimus miks on mingi koht püha Muistendid tekkelood, katkumuistendid Müüdid Legendid Memoraadid Kroonikaadid inimeste jutustused enda elust, kus avalduvad ka religioossed kombes ja uskumused Katoliiklikud s-u usundid Külakatoliiklus on ristiusk, mis seguneb kohaliku eelkristliku usundiga; säilitatakse oma usk ja võetakse üle ka katolikud, tavad, kombed, uskumused. Külakatoliikluses on ohverdamiskomme, mille kohaselt pühadesse kohtadesse ja ikoonidele viiakse ande.
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus"
annaabi.ee 
