tumedatest osakestest Pindheledus üle 10000 korra väiksem kui Saturni rõngastel, seetõttu raske märgata. Jupiteri kaaslased 63 kaaslast Neli tähtsamat kuud: Io Europa Ganymedes Kallisto Tiirlevad ringjoonelistel orbiitidel Ülejäänud 59 on kaljurahnud ja juhuseikult külgetõmbejõu piirkonda sattunud asteroidid, mida ilmselt tuleb juurde Neli kaaslast Io: 7 tegevvulkaani hõre atmosfäär Ganymedes: suurim ja heledaim kaaslane erinevatel aladel erinevad pinnavormid puudub atmosfäär Kallisto: 3000 km hiidsüvend atmosfäär puudub katavad löögikaatrid Europe: pinna värvus valdavalt kollakas sileda pinnaga Io, Europa, Ganymedes ja Kallisto Jupiteri uurijad Esimesena alustas uurimist Pioneer 1 Seejärel: Voyager 1 (USA) Voyager 2 (USA) Galileo (USA)
· Heledavärvilisi vööte kutsutakse vöönditeks · Tumedaid vöödeks Usutakse eksisteerivat kolm erinevat kihti pilvi, mis koosnevad ammoniaakjääst, jää ning vee segust. Voyager 1 läheneb Jupiterile Jupiteri kaaslased · 63 kuud · Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto avastas Galileo Galilei 1610 · Teised on Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid · Io (peale atmosfääri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid) Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter_(planeet) · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed · http://en.wikipedia.org/wiki/Jupiter
· Heledavärvilisi vööte kutsutakse vöönditeks · Tumedaid vöödeks Usutakse eksisteerivat kolm erinevat kihti pilvi, mis koosnevad ammoniaakjääst, jää ning vee segust. Voyager 1 läheneb Jupiterile Jupiteri kaaslased · 63 kuud · Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto avastas Galileo Galilei 1610 · Teised on Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid · Io (peale atmosfääri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid) Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter_(planeet) · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed · http://en.wikipedia.org/wiki/Jupiter
ja tahkete ning vedelate kivimite eraldumine suure plahvatuse ja müraga. Gaasipilved võivad tõusta koonuse kohale 10 15 kilomeetri kõrgusele. Välja purskunud ja õhu käes jahtunud kivimid või ka kivimid, mis moodustasid kivimitest korgi, võivad kerkida 1 2 kilomeetri kõrgusele. Laava voolab mööda kraatri külgi alla ja hävitab kõik elusa. Hangunud laava moodustab mäekülgedele tumedaid kivijõgesid ja kraatri külgedele iga purskega uue kihi. Maakeral arvatakse olevat 3 000 tegevvulkaani, need on sellised vulkaanid, mille purskamise kohta on säilinud andmed peale Kristuse sündi. Enne seda pursanud vulkaane kutsutakse kustunuteks. Vulkaanid on enamasti koondunud nn maakera tulerõngasse. Samas esineb ka kõige sagedamini maavärinaid. Tuntumad vulkaanid on Vesuuv, Helka, Etna, Kljutsevskaja Sopka, Fuji, Kilimanjaro, Krakatau jne. Sageli esinevad vulkaanide jalamil perioodiliselt purskuvad kuumavee allikad ehk geisrid.
sees andis ta täpseimat infot Jupiteri ning ta suuremate kaaslaste kohta. Jupiteri kuud Jupiteril on 2006 aasta seisuga teada 63 kuud. Neist suurimad on Lo, Europa, Ganymedese ja Castillo ning need avastas 1610 aastal Galileo Galilei. Need neli tiirlevad ka täpselt planeedi ekvaatori tasandil ringjooneliselt, ülejäänud kuud, aga ekvaatori suhtes kaldu. Nendes neljast on erilisim Lo, millel peale atmosfääri on avastatud ka 7 tegevvulkaani. Ta pursked on sarnased geisrite pursetega Maal. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter M. Kuurme, Vahur Laug ,,Loodusõpetus 4. Klassile, 1 osa"
Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Need on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veelgi. Planeetide kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamus neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. [1] Uraanil on 17 kaaslast .Kaaslaste heledused olid 20 ja 22 tähesuurust, olles seega kõige nõrgemad maalt vaadeldud planeetide kaaslased
Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Jupiter Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud Neli suuremat: Lo, Europa, Ganymedes, Kallisto Ülejäänud on korrpäratu kujuga kaljurahnud Ainulaadne on Lo, millel on avastatud lisaks atmosfäärile ka 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. Gandymedes on suurim kuu päikesesüsteemis, mille läbimõõt on suurem kui merkuuril Saturn Saturnil on 2007 aasta seisuga vähemalt 60 kuud Enamus neist on väga väikesed: 34 on läbimõõdult alla 10 km Tuntumad on näiteks Phoebe, Titan, Lapteus, Dione ja Enceladus Titan on ainus kuu, millel on tihe atmosfäär Uraan Uraanil on 17 kaaslast
maakoores MAGMA - vedel kivimite sulamass Olenevalt magama ja maakoore iseloomust võib liigitada vulkaane<1> lõhepurske e. joonvulkaanid Islandil, Hawaii saartel<2> keskpurske e. lõõrvulkaanid kilpvulkaanid - laava on aluseline (vedel) ja tekivad lamedad kuhikud Hawaii - Manua Loa, Manua Keakuhikvulkaanid - laava on happeline (paks) ja tekivad suured koonusjad mäed Etna, Vesuuv, Cotopaxi (kõrgeim vulkaan), Fujijama Hetkel maailmas 1400 tegevvulkaani, neist 600 aktiivset Kasulikkus Kahjulikkus: hävitab- maavärinad, mõjutab Geotermaalenergia, saab uurida maa sisemust, kliimat, mürgised gaasid ehitusmaterjal, ilus vaadata, 80%vulkaanidest paiknevad laamade kokkupõrkealadel. 15% eemaldumis vööndis. 10 000 maavärinat aastas 6000 inimene märkab 140 purustavat Kurdmäestikud- tekivad kahe mandrilise laama kokkupõrkel(Alpid, Himaalaja,Kaljumäestik)
kuude, eriti Io – vulkanismi energia, keskkonna kujundamisel. KAASLASED Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat – lo, Europa, Ganymadese ja Callisto – avastas Galileo Galilei 1610, neid võib näha tavalise prismabinokliga. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatroi tasandis ringjoonelistel orbiitidel. LO Planeetide kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. LO VULKAANID Vulkaaniline aktiivsus Iol on tingitud Jupiteri lähedusest, ehk seda taevakeha deformeerivad pidevalt Jupiteri gravitatsioonivälja poolt genereeritud loodelised mõjud, mistõttu üksteise vastu hõõrduvad kivimid kuumenevad ja sulavad üles muutudes magmaks. EUROPA Europa on planeet Jupiteri üks kuudest. Europa on suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu
................................................... 3 3. Andmed Vesuuvi kohta................................................................................... 4 4. Vesuuvi kuulsaim purse...................................................................................4 5. Kasutatud kirjandus........................................................................................ 5 2 1. Sissejuhatus Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Tüüpiline vulkaan on mägi, mille keskel olev toru ehk lõõr on ühenduses magmakoldega maakoores. Tardunud magma sooned daikid ja tardunud magma kihtsooned sillid võivad samuti ulatuda magmakoldeni. Kui rõhk magmakoldes tõuseb, kerkib magma ja tahkete kivimite segu, mida nimetatakse laavaks, lõõris üha kõrgemale ning vulkaan hakkab purskama
Vesuuv Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Tüüpiline vulkaan on mägi, mille keskel olev toru ehk lõõr on ühenduses magmakoldega maakoores. Tardunud magma sooned - daikid ja tardunud magma kihtsooned - sillid võivad samuti ulatuda magmakoldeni. Kui rõhk magmakoldes tõuseb, kerkib magma ja tahkete kivimite segu, mida nimetatakse laavaks, lõõris üha kõrgemale ning vulkaan hakkab purskama. Kui laava on väga
Põhjas asub Grööni meri, Idas Norra meri. Gröönimaast eraldab Islandit Taani väin. Loodus Geoloogiline ehitus ja pinnamood Vulkaaniline saar, mis asub Ookeani keskmäestikus, Põhja-Ameerika ja Euraasia laamade vahel. Maakoor on õhuke, kohati vaid mõni kilomeeter ja noor. Selle all olevad magmakolded soojendavad ülalpool olevat laavat ja samal ajal ka põhjavett. 400-800m kõrgune platoo ehk lavamaa 31 tegevvulkaani Aktiivsemad ja tuntumad neist on Hekla ja Laki Liustikud katavad 12% saarest, suurim on VATNAJÖKULL Vaid 7% territooriumist on rannikumadalikud Kliima Lähis polaarses kliimavöötmes Kliimat mõjutavad: Sooja Põhja-Atlandi hoovuse haru; Ida-Grööni põhja ja idarannikul Temperatuur: jahe suvi 8-12C; pehme talv -3 - +2C Sademeid on palju ~1000-200mm (lumi, vihm) Siseveed Jõgede võrk on tihe, need on lühikesed ja veerohked. Neil on palju jugasid.
Tekivad suure pindalaga madalad vulkaanikuhikud.Iseloomulik ookeani põhjale. Islandil Uus-Meremaal 2) KIHTVULKAANID- magma happeline ja paks. Tekivad kõrged koonuse kujulised vulkaanikuhikud. 3) LÕHEPURSKE e joonvulkaanid VULKANISM niisuguste protsesside kompleks, mis on seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores. MAGMA vedel kivimite sulamass FUMAROOL suistauk, kuuma gaasi auk Suurimad vulkaanipursked Tambora (1815), krakatau (1883) Hetkel maailmas 1400 tegevvulkaani, neist 600 aktiivset Suurim geiser Yellowstone`i rahvuspargis USA-s
Kork eraldub, kui maa sees olevad kivimid hakkavad otsima väljapääsu. Sellisel juhul kaasneb gaaside ja tahkete ning vedelate kivimite eraldumine suure plahvatuse ja müraga. Gaasipilved võivad tõusta koonuse kohal 10 – 15 km kõrgusele. Laava voolab mööda kraatri külgi alla ja hävitab kõik elusa. Hangunud laava moodustab mäekülgedele tumedaid kivijõgesid ja kraatri külgedele iga purskega uue kihi. Maakeral arvatakse olevat 3 000 tegevvulkaani, need on vulkaanid, mille purskamise kohta on säilinud andmed peale Kristuse sündi. Enne seda pursanud vulkaane kutsutakse kustunuteks.Vulkaanid on enamasti koondunud nii öelda maakera tulerõngasse.Tuntumad vulkaanid on Vesuuv, Helka, Etna, Kljutševskaja Sopka, Fuji, Kilimanjaro, Krakatau jne. Üks suurematest vulkaani plahvatustest oli Krakatau Purskemine mis toimus 26-27 augutil 1883 aastal. Krakatau plahvatusest öedakse veel, et see oli kõveim mürin mida inimkond oli kunagi kuulnud
Referaat St. Helens ja teised vulkaanid Vulkaani nimetatakse ka tulemäeks, see on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks). Nüüdisajal on maakeral teada 817 tegevvulkaani (kõrgeim on Cotopaxi Ekuadoris, see on 5896m). Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõnda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815.a. Tambora purske tagajärjel umbes 56 000 inimest ja 1883.a. Krakatau purske tagajärjel rohkem kui 36 000 inimest Vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi ning purskesaaduste ehitust ja koostist uurib geoloogia haru vulkanoloogia. St
Haapsalu Gümnaasium Lühireferaat VESUUV Koostas : *Sisesta enda nimi* 7c klass Haapsalu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Geograafiline asend 3 Pinnamood 3 Ajalooline info 4 Tänapäev 4 Kokkuvõte 5 Sissejuhatus Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Selliseid vulkaane, mis enam kunagi ei purska, nimetatakse kustunud vulkaanideks. Vesuuvi loetakse tegevvulkaaniks. 1944 oli viimane suurem Vesuuvipurse ja sellest ajast saadik on sealt vaid auru ja suitsu välja tulnud. On väga raske öelda, kas vulkaan on kustunud või lihtsalt puhkab. Puhkavad vulkaanid võivad taas purskama hakata.
Pursete mediaanpikkuseks on seitse nädalat. Vulkaanide aktiivsus Sageli jagatakse vulkaanid tegevateks, uinunuteks ning kustunuteks. Tegevvulkaan on vulkaan, mis on hetkel aktiivne või on pursanud ajaloolisel ajal, uinunud vulkaani tegevust pole kunagi kirjeldatud, kuid tema aktiviseerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks. Kustunud vulkaan arvatakse aga olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud. Ülalkirjeldatu pole aga siiski üldaktsepteeritud seisukoht, sest uinunud ja tegevvulkaani vahele on raske mõistlikku piiri tõmmata ja teaduslikust vaatepunktist lähtudes ei pruugigi siin mingit vahet olla, mistõttu on sellisele jaotusele vulkanoloogide seas märgatav vastuseis. Probleemid ilmnevad juba kasvõi seetõttu, et ajaloolise aja ulatus on erinevais maailma piirkondades erinev. Samuti ei ole mõtet võrrelda vulkaane inimkonna ajalooga ning tõmmata sellest lähtuvalt piire. Vulkaanid elavad oma elu, mis on palju pikem kui inimestel/inimkonnal ega sõltu sellest
Roomlased nimetasid Hephaistost Vulcanuseks ja andsid saarele nimeks Vulcano. Selle järgi hakatigi tulemägesid vulkaanideks kutsuma. 1.2 Mis on vulkaanid? Vulkaan on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks, Joonis 2). Nüüdisajal on maakeral teada 817 tegevvulkaani (kõrgeim on Cotopaxi Ekuadoris, 5896 m). Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõuda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815 aastal Tambora purske tagajärjel u. 56 000 elanikku ja 1883a. Krakatau purske tagajärjel rohkem kui 36 000 inimest Vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi ning purskesaaduste ehitust ja koostist uurib geoloogia haru vulkanoloogia
Vulkanismi mõju inimesele ja looduskeskkonnale Vulkaanid on inimesi ja looduskeskkonda ajaloost vaadatuna pidevalt mõjutanud ning loodetavasti või kahjuks tunneme me nende mõju tänapäevalgi. Maailmas on praeguse seisuga umbes 1500 tegevvulkaani, millest kolm neljandikku asuvad küll Vaikse ookeani laama äärealadel, kuid nende mõju tunneb kaudselt või otseselt kogu planeet Maa. Omakorda küsimus on: kas mõju on positiivne või negatiivne? Maakera asustatud piirkondades põhjustavad vulkaaanid suuri õnnetusi, alates inimeste hukkumisest kuni looma- ja taimeriigi kahjustamiseni. Vulkanismi tagajärjel tekkivad laavavoolud, lahaarid, vulkaaniline tuhk ja püroklastiline vool võivad olla nii
Vulkaanipursete tagajärjed võivad olla traagilised mudavoolud, laava ja tulekahjud hävitvad asulaid ja põlde. Kuid vulkaanipursetega kaasneb ka kasulikku nt. Purskematerjalist tekib kivim (tuff), mis on hea ehitusmaterjal ; vulkaanilisele tuhale võib kujuneda ka viljakas muld. Seetõttu on vulkaanilised alad tihedalt asustatud ja pärast vulkaanipurskeid pöörduvad laava eest põgenenud koju tagasi. Näiteks üsna väikesel alal Jaava saarel (Malai saarestikus) on mitukümmend tegevvulkaani, kuid ometi on see üks tihedamini asustatu piirkond. Vulkaanidega võivad kaasneda ka kuumaveeallikad. Allikavesi on teatavasti, vulkaanilistes piirkondades aga kuumeneb maakoores paiknev vesi üsna kõrge temperatuurini, sest sügavamates kihtides, magmakollete lähedal on kivimid kuumad. Mõnest allikast voolab vesi välja isegi nii tulisena, et selles on võimalik nt. mune keeta. Kui maa-aluses tühimikus vesi kuumeneb
Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes on nende orbiidid tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Nad on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida suure tõenäosusega leitakse tulevikus veelgi. Kui rääkida suurematest kuudest eraldi, siis Jupiteri kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastanud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. Selle kuu keskmine pinnatemperatuur on -50°C. Avastatud on ka alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Valdavalt on pinna värv punakasoranz. Ekvatoriaalalad on heledamad ning polaaralad seejuures rohkem tumepruunikad. Europa on suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu. Selle avastas Galileo Galilei 1610. aastal. Öösiti on seal pinnatemperatuur -190°C, keskpäeviti -150°C
Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes on nende orbiidid tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Nad on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida suure tõenäosusega leitakse tulevikus veelgi. Kui rääkida suurematest kuudest eraldi, siis Jupiteri kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastanud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. Selle kuu keskmine pinnatemperatuur on -50°C. Avastatud on ka alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Valdavalt on pinna värv punakasoranz. Ekvatoriaalalad on heledamad ning polaaralad seejuures rohkem tumepruunikad. Europa on suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu. Selle avastas Galileo Galilei 1610. aastal. Öösiti on seal pinnatemperatuur -190°C, keskpäeviti -150°C. Europa
Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Need on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veelgi. Planeetide kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. Ekvaatori tasandis ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu rõngaste süsteem. Rõngaste raadiused on vahemikus 92 000 km - 122 500 km (nn. halo), tihedama osa raadius on ca 128 940 km, laius 6400 km ja paksus 1 km. Kahe välimise nn. Gossameri rõnga kaugused Jupiteri keskpunktist jäävad 181 000 ja 221 000 km vahele. Rõngad avastati 1979 aastal kosmoseaparaadi Voyager 1 tehtud piltidelt, olulise panuse nende struktuuri uurimisel
Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Need on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veelgi. Planeetide kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. Ekvaatori tasandis ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu rõngaste süsteem. Rõngaste raadiused on vahemikus 92 000 km - 122 500 km (nn. halo), tihedama osa raadius on ca 128 940 km, laius 6400 km ja paksus 1 km. Kahe välimise nn. Gossameri rõnga kaugused Jupiteri keskpunktist jäävad 181 000 ja 221 000 km vahele. Rõngad avastati 1979 aastal kosmoseaparaadi Voyager 1 tehtud piltidelt, olulise panuse nende struktuuri uurimisel
3000 km-ni. Suure veesisalduse tõttu on Callisto reljeef kaunis tasane, kõrguste vahe ei ületa kuskil ühte kilomeetrit. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Need on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veelgi. Planeetide kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. Ekvaatori tasandis ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu rõngaste süsteem. Rõngaste raadiused on vahemikus 92 000 km - 122 500 km (nn. halo), tihedama osa raadius on ca 128 940 km, laius 6400 km ja paksus 1 km. Kahe välimise nn. Gossameri rõnga kaugused Jupiteri keskpunktist jäävad 181 000 ja 221 000 km vahele. Saturn Saturni süsteem on meie Päikesesüsteemis auväärsel teisel kohal Jupiteri süsteemi järel.
Pierre'i linna. VULKAANIDE AKTIIVSUS Sageli jagatakse vulkaanid tegevateks, uinunuteks ja kustunuteks. Tegevvulkaan on vulkaan, mis on pursanud ajaloolisel ajal. Uinunud vulkaani tegevust pole kunagi kirjeldatud, kuid tema aktiveerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks. Kustunud vulkaan arvatakse olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud. Ülalkirjeldatu pole siiski üldaktsepteeritud seisukoht, sest uinunud ja tegevvulkaani vahele on raske mõistlikku piiri tõmmata. Teaduslikust vaatepunktist lähtudes ei pruugigi siin mingit vahet olla, mistõttu on sellisele jaotusele vulkanoloogide seas märgatav vastuseis. Probleemid ilmnevad juba kasvõi seetõttu, et ajaloolise aja ulatus on erinevais maailma piirkondades erinev. Samuti ei ole mõtet võrrelda vulkaane inimkonna ajalooga ja tõmmata sellest lähtuvalt piire. Vulkaanid elavad oma elu, mis on palju pikem kui inimestel, isegi inimkonnal, ega sõltu sellest.
Siis puhuvad tugevad läänetuuled, mis toovad tsükloneid Atlandilt üle Põhja-Euroopa kirdesse ja itta. NAO näitab rõhukontrasti Assooride kõrgrõhkkonna ja Islandi madalrõhkkonna vahel. Suure kontrasti ehk indeksi positiivse väärtuse korral toovad võimsad õhukeerised rohkem Atlandi niisket õhku Põhja-Euroopasse. 1970. aastatest on sageli NAO indeks talvekuudel positiivne. Siit ka valdavalt soojad ja lumevaesed talved. Vulkaanid Maakeral on ligikaudu 800 tegevvulkaani. Vulkaanipurskega paiskub atmosfääri tuhka ja gaase süsihappegaasi, vingugaasi, lämmastiku-, kloori-, väävli-, fluori- ja broomiühendeid. Väävliühenditest moodustuvad Päikese UV- kiirguse toimel fotokeemilise reaktsiooni teel väävelhappe aurud, mis tõusevad kuni kümne kilomeetri kõrgusele. Sellised väävelhappepilved võivad püsida kuni kaks aastat pidades nii kinni päikeseenergiat. El Chichoni purse 1982. aastal paiskas õhku 20 000 000 tonni
Vulcanaliat peeti 23.augustil, suurima põua ja tuleohu ajal. Enne Vesuuvi ,,ärkamist" (63.m.a.j.) tegeldi enamasti Etna vaatlusega. Maa-aluse tule kütteaineks peeti väävlit ja 7 bituumenit. Usuti, et tugev torm võib õhu-ja veemassid maa sisse suruda. Sel viisil püüti seletada vallanduvaid aurupurskeid, laavavoolu ja kaljulahmakate väljapaiskumist. Maailmas on umbes 300 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Tüüpiline vulkaan on mägi, mille keskel olev toru ehk lõõr on ühenduses magmakoldega maakoores. Tardunud magma sooned ja tardunud magma kihtsooned võivad samuti ulatuda magmakoldeni. Kui rõhk magmakoldes tõuseb, kerkib magma ja tahkete kivimite segu, mida nimetakse laavaks lõõris üha kõrgemale ning vulkaan hakkab purskama. Kui
Liiguvad nad iga tiiru ajal üle Jupiteri ketta, möödudes temast kord eest, kord tagant iga tiiru ajal läheb kaaslane üle Jupiteri ketta ja Jupiter varjutab kaaslast. Ülemineku ajal on kaaslane Jupiteril näha heleda, tema vari aga tumeda laiguna. Mõnikord võib Jupiteri kettal vaadelda korraga mitme kaaslase üleminekut. (Horisont 3/2007, "Pidevalt muutuv Jupiter" ,Jüri Ivask) Planeetide kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. Ekvaatori tasandis ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu rõngaste süsteem. Rõngaste raadiused on vahemikus 92 000 km - 122 500 km , tihedama osa raadius on ca 128 940 km, laius 6400 km ja paksus 1 km. Kahe välimise nn. Gossameri rõnga kaugused Jupiteri keskpunktist jäävad 181 000 ja 221 000 km vahele. Rõngad avastati 1979. aastal kosmoseaparaadi Voyager 1 tehtud piltidelt.
Magma jahtub, kristalliseerumisel tekivad magmalised kivimid. Ka lähtemagma koostis võib muutuda toimub ümberkristalliseerumine ja tekivad uued kivimid. Maapinnale (efusiivne magmatism e vulkanism). Eralduvad gaasid ja veeaur. Kujunevad vulkaanilised kivimid. Maapinnale jõudnud magmat nimetatakse laavaks. Vulkaanid paiknevad Maal ebaühtlaselt. Kõige rohkem leidub neid mandrite ja ookeanide kokkupuute aladel, eriti Vaikse ookeani ümbruses (370 tegevvulkaani ehk "Vaikse ookeani tulerõngas"). Mantli pluumid (kuuma ja kergema mantli aine vood) kerkivad tuuma/mantli vahelisest kihist (2800-2900 km sügavuselt) ning ülamantli ja alusmantli piirilt. Vulkaanid on koonuse- või kuplitaolised kuhikud, mis seotud maakoores esinevate kanalite või lõhedega ning mida mööda tungivad maapinnale vulkaanilise tegevuse produktid: gaasid, laava, vulkaaniline tuhk ja tahkete kivimite tükid
Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Need on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veelgi. Planeetide kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. Ekvaatori tasandis ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu rõngaste süsteem. Rõngaste raadiused on vahemikus 92 000 km - 122 500 km (nn. halo), tihedama osa raadius on ca 128 940 km, laius 6400 km ja paksus 1 km. Kahe välimise nn. Gossameri rõnga kaugused Jupiteri keskpunktist jäävad 181 000 ja 221 000 km vahele. Rõngad avastati 1979 aastal kosmoseaparaadi Voyager 1 tehtud piltidelt, olulise panuse nende
Ameerikas neid peaaegu ei esine. Seevastu on vulkaane rohkesti mandrite rannikuvööndites, saartel ja saarestikel.. Kõige suuremal hulgal leidub vulkaane Vaikse ookeani rannikul ja saartel. Sellesse nn. “Vaikse ookeani tulerõngasse” on koondunud üle 64% kõikidest tegutsevatest vulkaanidest. Teiseks ulatuslikumaks vulkaanide levikuvööndiks on alpi kurrutuse mäestikualad. Atlandi ookeani piires on suuremaks vulkaanide levikualaks Island, kus on 28 tegevvulkaani. Islandil on vulkaanide omapäraks see, et neid katab jääkilp, purskega kaasneb jää intensiivne sulamine ja vooluvete teke. Geisreid õpiti esmakordselt üksikasjalikult tundma Islandil Geysiri piirkonnas Nad kujutavad endast perioodiliselt purskuvate kuumavee- ja aurujugadega allikaid. Geisrid on tuntud peale Islandi veel Põhja-Ameerikas Yellowstone’i rahvuspargis, Uus-Meremaal ja Kamtšatkal. Osa kuumaveea voolab maapinnale pideva joana või fontäänina
ainult Kanaaridele. Nt lihakate kandiliste vartega kanaari piimalilled. · Kadunud on datlipalmi, draakonipuu ja euroopa õlipuu metsad, sest on viljakal pinnasel ja on üles haritud. Nüüd vaid haljastuses leidub. · 1400 meetri kõrgusel kanaarimännikud. Esmalt kõrged ja tihedad, kuid kõrgemal hõredamad ja madalamad. · Kanaari mänd omane ainult neile saartele. On kaitse all. Annavad tüvevõsusid, sest tuleoht tegevvulkaani tõttu on suur. o Männikualune on taimestikuta ja kuiv. · Kraatri juures vulkaaniline kuumaastik. Seal sajab isegi lund. · Teide põhjakülg on niiske. o Inimesekõrgused kanarbikupõõsad. o Puude otsas kasvavad samblikud. o Madalamal loorberimetsad.
Lõõr lõppeb alati lehtri kujulise avavuse ehk kraatriga. Magmat, mis mööda lõõri ülespoole liikudes puutub kokku õhuga ning hakkab hanguma, nimetatakse laavaks. Lisaks pealõõrile võib vulkaanides esineda ka väiksemaid külglõõrisid. Kraatri külgede sissevarisemisel tekib vulkaani tippu suuremõõtmelisem kraater, mida nimetatakse kaldeeraks. Aja jooksul võib sinna koguneda vesi ning tekib kaldeerajärv. Maailmas on loetletud umbes 1400 tegevvulkaani, neist 600 aktiivsed. Aktiivsuse järgi jaotakse vulkaane kolmeks: o Aktiivsed vulkaanid on sellised vulkaanid, mis purskavad teatud kindla ajavahemiku järel. o Kustunud vulkaanid on sellised vulkaanid, mis inimese ajaloo jooksul ei ole kordagi pursanud. o Suikunud vulkaanid on sellised vulkaanid, mis on küll inimese ajaloo jooksul pursanud, kuid nüüdseks on olnud juba pikemat aega puhkeseisundis. Maa sees ,,magma", maapinnale jõudes ,,laava"
d. Kreeka Ateena akropol, Epikurose Apolloni tempel, Metera kalljukloostrid, Olümplios, Knossose palee Kreetal, Kreeta ja Santorini saared, Dirose koopad e. San Marino San marino linn, Titano mägi f. Küpros Trodose mäestik, Famagusta (rannad, Salami varemed), Kyrenia (loss, muuseum) 3. PõhjaEuroopa a. Norra fjordid, joad, Puukirikud, Hardangervidaa RP, Vigeland, Oslo, b. Island 31 tegevvulkaani, geisrid, kuumaveeallikad, Laavaväljad, Liustikud, Reikjavik c. Rootsi Stockholm (kuningapalee), Kalmari loss, Lapimaa, Gotland, Öoland, Visby d. Soome Helsinki, järved, Rauma vanalinn, Ahvenamaa saarestik, Rovaniemi ja Lapimaa, Sibelius, Savolinna ooperifestival e. Taani Jelligi kääpad, ruunkivid ja kirik, Hamleti loss, Merineitsi, Kopenhaagen, Kronborgi loss, Amalienborg (kuningapalee) 4. KeskEuroopa
annaabi.ee 
