teoses: eestlased peaksid olema õnnelikud surma üle, sest nad ei oska oma eluga nagunii midagi peale hakata.) See osutab tugevalt eestlaste negatiivsetele külgedele. · Miljöö: Eesti küla eeldatavasti 19. sajandil. Mitte niivõrd ajaloolina kui kirjanduslik aegruum erinevate kirjanike, eriti Vilde teoste põhjal loodud kujutlus. Kogu küla inimasustust piirab mets; vahepeal põigatakse tegevustikuga ka fantastilisse ruumi põrgusse. · Iga peatükk algab ilmakirjeldusega ilm mõjutab tugevalt eestlase eksistentsi. Ilm avaldab peatüki alguses järgneva sündmustiku meeleolu. Tegevus toimub novembris olustik on pime, külm, ainus valgus on mahasadav lumi. Päike tuleb teoses välja ainult kaks korda (alguses ja lõpus). · Omavahel põimuvad fantastiline ja realistlik stiil, domineerib fantastiline kujutluslaad.
Esimest korda avamäng. 1608 ,,Ariadne" 1642 ,,Poppea kroonimine" 1597 Peri ,,Daphne" 1600 Peri ,,Eurydike" Da capo aaria ABA 3 osa, esimene ja viimane osa korduvad(on samasugused) Kantaat iseloomustab üks tunne või meeleolu terve kantaadi vältel (kõige lühem) Oratoorium lähenes palju ooperile, aga puudus lavaline tegevus. Alati on jutustaja, kes loeb tekstilist osa vahele (ulatuselt kõige pikem ja laiema tegevustikuga) Passioon (teise sõnaga kristuse kannatuse lugu) - tuletatud neljast evangeeliumist: Matteus, Markus, Luuka, Johannes · Kõiki esitatakse koori, solistide ja orkestriga. · Läbiv temaatika oli vaimulik · Kõigis vormised on aariad(ka duetid) Kõige rohkem kirjutanud J.S. Bach ja G.F.Händel Vanamuusika ansambel ,,Hortus musicus" (est. muusika aed) A. Mustonen Barokiajastul saab viiul määravaks pilliks
Jutustus võib jutustada sellest, kas maailmast üleüldse saab jutustada. Aines kirjandusväline tasand; prototüübid; kirjaniku uuriva tegevuse tulem; Motiiv väiksem jutustuse üksus Nt Jala kaela taha paneku motiiv; õnnetu armastus; keelu rikkumine. Tegelaskujud Protagonistid antagonistid. Tegelaskujud moodustuvad mitmete elementide koosmõjus: Jutustamismeetod, Otsene kõne,Positsioon jutustatavas maailmas,Nende seos tegevustikuga. Stanzel eristab ¨ Auktoriaalset jutustamissituatsiooni ¨ Isiklikku jutustamissituatsiooni ¨ Ja mina-jutustamissituatsiooni. Gérard Genette Vaatepunkt ¨ Teose maailmas on kõik faktid antud teatud valguses, mingist vaatepunktist. ¨ Informeeritus; ¨ Subjektiivsus vs objektiivsus; ¨ valdav vaatepunkt vs vaatepunktide paljusus ¨ püsiv vs muutuv vaatepunkt Kestus. Genette eristab neli põhilist jutustuse kiirust. 1) väljajätud lõputult kiire 2) kokkuvõte suhteliselt kiire
Mida mõistetakse sündmustiku all? Kuidas sündmustik ja tegevuse aeg omavahel suhestuvad? Enamasti antakse sündmustikku edasi jutustades. Jutustamismeetod rõhutab sündmustikku.Eristada saab järgmisi tasandeid: väline sündmustik (saab ka filmis kujutada); sisemine sündmustik (nt sisemonoloog). Kuidas moodustub kirjanduslik tegelaskuju? Tegelaskujud moodustuvad mitmete elementide koosmõjus:jutustamismeetod, otsene kõne, positsioon jutustatavas maailmas, nende seos tegevustikuga. Millised on tegelaskõne vormid? Otsene kõne, kaudne kõne, siirdkõne (vormiliselt räägib jutustaja, aga tunda on ka tegelase kohalolekut, mineviku sündmused), sisemonoloog (jutustaja ei sekku), teadvuse voog (muljed, mõtted tegevus). Mis on romaan? Kuidas liigitatakse romaane? Jutustava proosa suurvorm. Probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Romaane saab liigitada
Pidevalt tögas ta Europidest, ka pärast viimase surma lavastatud komöödias ,,Konnad". Komöödias pilved naeruvääristas ta Sokaratest, keda kujutas kaasaegsete intellektuaalide kõigi nende vaadete levitajana, mida ta pidas hukutavaks. Vana-atika komöödiale järgnes nii nimetatud keskmine komöödia, kuid sellest on säilinud vaid fragmente. Iseloomulik on koori rolli taandumine: koor laulis vaid vahelaule, mil polnud enam mingit seost tegevustikuga. Kadus ka poliitiline otsesõnaline satiir, tegevus muutus kas muinasjutuliseks või müüte parodeerivaks või siis olustikulisemaks. Hellenismis ajal nii nimetatud uusatika komöödias domineeris olustikuline laad. Kujunesid stereotüüpsed karakterid ning ka stereotüüpsed süzeed. Jämekoomikat ei olnud, piirduti pehme huumori ja mõnede farsistseenidega. Suurimaks sellelaadse komöödia meistriks oli
kinni tõest, kui see ainult igav ei ole (oma vanuse olen ma ära unustanud.) Aines kirjandusväline tasand; prototüübid; kirjaniku uuriva tegevuse tulem; Motiiv väiksem jutustuse üksus Nt Jala kaela taha paneku motiiv; õnnetu armastus; keelu rikkumine. Tegelaskujud Protagonistid antagonistid. Tegelaskujud moodustuvad mitmete elementide koosmõjus: Jutustamismeetod Otsene kõne Positsioon jutustatavas maailmas Nende seos tegevustikuga Tegelased tüüpidena vs. individualiseeritud tegelaskuju Kirjanduslikud kujud võivad "iseseisvuda": Sherlock Holmes; Don Juan; Kassandra. AEG Teksti ei ole võimalik kirjutada nii, et see vastaks täielikult sündmuste kulule.. Enamikul juhtudel on tekstis siiski ka etteruttamisi ning tagasipöördumisi, jutustades võetakse pikki ajalõike mõne lausega kokku, samas on võimalik mõnda sekundit väga üksikasjalikult kirjeldada
2., 3., 13. ja 14.). Sümfooniline läbikomponeeritus iseloomustab samuti helilooja kahte viiuli-, kahte tšello- ning kahte klaverikontserti. Suurtsükli „24 prelüüdi ja fuugat“ (1951) klaverile on võrreldav Hindemithi teosega „Ludus tonalis“. Šostakovitš on kirjutanud ka kaks väljapaistvat ooperit – „Nina“ (1928) ja „Katerina Izmailova“ (1934). Esimene neist on ekstsentriliselt satiiriline lavateos, teine on aga oma vägivaldse ning rusuva tegevustikuga ekspressiivne isikudraama. Loominguline käekiri pole Šostakovitšil üheselt määratletav, kõige lähemal seisab see neoklassitsistlikule suunale. Täheldatav on Šostakovitši puhul lähtumine klassikalistest vormiskeemidest, mida helilooja küll mõnevõrra muudab ja laiendab. Šostakovitšit ja tema muusikat iseloomustab filosoofilises plaanis kõige paremini madal sotsiaalne valulävi ning kõrgendatud tundlikkus kõigi inimlike ja sotsiaalsete probleemide vastu
Milline on teksti suhe varasematesse tekstidesse? 35.Mida mõistetakse sündmustiku all? Kuidas sündumustik ja kirjandusteose aega omavahel suhestuvad? Antakse edasi jutustades, jutustamismeetod rõhutab sündmustikku. 36.Kuidas moodustub kirjanduslik tegelaskuju? Mõtisklege, millised on erinevused näiteks Kalevipoja ja Joosep Tootsi kirjanduslikul kujutamisel. Milliseid vahendeid kasutatakse? Moodustub jutustamismeetodi, otsese kõne, positsioon jutustavas maailmas ja nende seosega tegevustikuga. 37.Milliseid tegelaskõne vorme Te tunnete? Otsekõne, kaudne kõne, siirdkõne, sisemonoloog, teadmiste voog. 38.Mis on romaan? Kuidas liigitatakse romaane? Romaan on jutustava proosa suurvorm. Iseloomustab probleemiderohkus, mitmekülgne elu kujutamine, mitu süzeeliini, suur tegelaste ja sündmuste hulk, pikk aeg. Romaane liigitatakse 1.ainestiku (armastus, ajaloo), 2.kirjutamisviisi (psühholoogiline), 3.mahu (lühi, epopöa), 4.vormi (päeviku, värss) 39
). - Stanzel eristab - Auktoriaalset jutustamissituatsiooni - Isiklikku jutustamissituatsiooni - Ja mina-jutustamissituatsiooni 22. Kuidas moodustub kirjanduslik tegelaskuju? Mõtisklege, millised on erinevused näiteks Kalevipoja ja Joosep Tootsi kirjanduslikul kujutamisel. Milliseid vahendeid kasutatatakse? Tegelaskujud moodustuvad mitmete elementide koosmõjus: Jutustamismeetod Otsene kõne Positsioon jutustatavas maailmas Nende seos tegevustikuga Tegelased tüüpidena vs. individualiseeritud tegelaskuju Kirjanduslikud kujud võivad "iseseisvuda": Sherlock Holmes, Don Juan, Kassandra. 23. Tutvuge Genetti eepilise teksti analüüsi põhimõistetega. Katsetage neid mõisteid Viivi Luige "Seitsmenda rahukevade" analüüsimisel. Milliseid tegelaskõne vorme Te tunnete? Otsige näiteid teosest, mida Te parajasti loete. 24. Mis on romaan? Kuidas liigitatakse romaane? - Romaan on jutustava proosa suurvorm
Ligi veerand sajandit hiljem, kümme aastat pärast "Aidat" ja mõni aeg enne "Othellot", töötas Verdi ooperi ümber. Teise redaktsiooni esilavastus 24. III 1881 Milaanos "La Scala" suurepäraste lauljate osavõtul pälvis publiku suurima heakskiidu. Uue libreto autori Arrigo Boito meisterlikkusest ning Verdi - poolseist parandamistest ja juurdekirjutamistest hoolimata ei suudetud teost esialgseist defektidest siiski vabastada. Raskepärase, staatilise ja paiguti ebaveenvalt motiveeritud tegevustikuga "Simone Boccanegra" peamisteks väärtusteks on sugestiivne nimikangelane, samuti rida sisukaid episoode. Viiekümnendate aastate viimasele ooperile, "Maskiballile" osakssaanud hiilgav menu kompenseeris "Simone Boccanegra" ja "Aroldo" nurjumise küllaga. 1792. a. maskiballil tapetud Rootsi kuninga saatusest pajatav E. Scribe'i draama "Gustav III" meeldis Verdile ning ta võttis 17 A
Sophoklest huvitas kaasaja polisega seotud türannia ja poliitika küsimus. · Euripides - ,,Alkestis", ,,Medeia", ,,Hippolytos", ,,Hellenid", ,,Herakles", ,,Helena", ,,Bakhandid" (Dionysosest), saatürdraama ,,Kükloop". Tema muusika äratas suurimat vaimustust, viis kuulajad arust ära. Jumalad on halvad ja negatiivsed. Koor on tegevusega platoonilises suhtes, pole seotud sündmustikuga/tegevustikuga. Teda huvitasid psühholoogilised probleemid. Autorid võistlesid omavahel. 33. Mida tähendavad sõnad ,,orkestra", ,,skenee" ja ,,theatron"? Mida tähendab väljend ,,deus ex machina"? Need on Vana-Kreeka teatriosad. Teatritegemisepaik oli vabaõhuteater, mis kasvas välja ümmargusest tantsuplatsist ehk orkestrast. Orkestra paigutati mäekülje alla. Orkestra see kus etenduse tegevus toimub, ringikujuline väljak. Teater=theatron=vaatemängu koht. Theatrumil asusid vaatajate istekohad
rahvuslikust eneseteadlikkusest (see teema oli 1970. aastate kultuuris üldisemaltki aktuaalne); Mikiveri tõlgenduses (1977) jäi „Neljakuningapäev” aga ideoloogilise masinavärgi hammasrataste vahele, jõudes vaatajateni vaid 11 korda. Lavastus suretati vaikselt välja, nagu oli juhtunud ka Panso „Tantsuga aurukatla ümber”: mängukordi „soovitati” kõrgemalt poolt üha harvendada ja hooaja lõppedes lõpetati need üldse. Kaasajas aset leidva tegevustikuga näidendi finaalis tapetakse mängu käigus kuningaid kehastanud tegelased-näitlejad eestlaste endi poolt päriselt. Mikiveri lavastatud „Hamletis” Juhan Viidinguga nimiosas (1978) kordus sama motiiv: ka Shakespeare’i näitlejad sattusid õukonnaintriigide reaalseteks ohvriteks. Tõlgenduslikult võimendatud näitlejate- liinis võis seega näha Mikiveri osundust kunstniku distantsihoidmise vajadusele hukutavate võimumängude suhtes. „Neljakuningapäevaga” algaski Mikiveri
Comedia del arte eelkäija. 5. saj keskpaiku hakatakse komöödiaid avalikult esitama. Agoon kõige olulisem komöödia osa. Näidendi peategelaste sõnasõda. Vaidlus keerleb alati mõne aktuaalse või ühiskondliku teema ümber, kusjuures koor harilikult kiidab üht poolt ja taunib teist. Järgneb paradosele. Epicharmos 6.-5. saj) Pärit Sitsiiliast, jäänud ükskikuid fragmente ja teoste pealkirju. Ta on esimene, kes hakkas looma koomilisi näidendeid tervikliku ja lõpuleviidud tegevustikuga. Komöödi süzeed kahte liiki. Olustikulised ja mütoloogilised. Koor puudub. Olustikulises on tähtsad tegelastüübid, et oleks naljakam. Klassikalised tüübid: parasiit, rikas isa, õnnetult armunud noor tütarlaps, sangarlik noormees. (nt Tartuffe parasiit). Mütoloogilised komöödiad: autor on nii julge, et pilkab jumalaid, kangelasi. Müütide paroodiad. Vana- atika komöödia võtab sitsiilia komöödialt parodeeriva elemendi
Omalooming Omalooming kirjutab tervikliku sisu ja ladusa Õpilased kirjutavad lühemaid ja pikemaid arutlev tekst sõnastusega kirjeldava (tegelase omaloomingulisi töid: regilaulu, kujundirikka iseloomustus või miljöö kirjeldus) luuletuse või miniatuuri, tegelase või jutustava (muinasjutu või iseloomustuse või CV, tegelaste juhtlaused, muistendi) teksti; teise ajastusse paigutatud tegevustikuga loo, kirjutab kirjandusteose põhjal miljöö kirjelduse, arutlus-elementidega kirjandi, kirjandusteose probleemidest lähtuva arutluse, väljendades oma seisukohti alustekstile sisulise vastandteksti, alusteksti näidete ja oma arvamuse teatrietenduse, filmi või kirjandusteose abil ning jälgides teksti sisu arvustuse vms. arusaadavust, stiili sobivust, korrektset vormistust ja õigekirja. Omaloomingulised tööd (nt lühiuurimused)
Apollon Apollon, Päikese- ja valguse jumal, kunstide soosija; Amor L'Amour, armastusjumal; Rõõmujumalad, graatsiad, Apolloni templi preestrid, rahvas, Aastaajad, Zephyrid (läänetuuled), Tunnijumalad, Kunstid Orkestrikoosseis: 12 viiulit, 4 vioolat 4 tsellot, 2 kontrabassi, 2 flööti ja piccolo-flööt, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, timpanid, 2 klavessiini Tegevustik: Esimene vaatus."Boreaadides" pole proloogi. Itaalia stiilis avamäng on otseselt seotud tegevustikuga - sarvesignaalid ja fanfaarid vihjavad jahipidamisele. Kuninganna Alphise on jahil koos oma õukonnaga. Jaht lõpeb avamängu viimase akordiga. Alphise jääb kahekesi Semirega ning nendib, kui tüdinenud ta on. Kuninganna auks ja meelelahutuseks korraldatakse pidu ja nõutakse, et ta valiks endale abikaasa. Liiatigi on olemas kaks pretendenti, Calisis ja Borileas. Ent Alphise on armunud hoopiski ühte tundmatusse noormehesse nimega Abaris. --- Kosilased käivad Alphisele peale, et
On väär arvata nii, et religiooni lõid inimkonnale tulnukad. See on osaliselt nii, sest ka inimestel endal oli religiooni kujunemisel oma kindel roll nii nagu teaduse plahvatuslikul arengulgi, mida me vaatame veidi hiljem. Kuid võib kindlalt öelda, et suurem roll religiooni kujunemisel inimkonnas on olnud ja ka jäänud siiski maavälisele ülitsivilisatsiooni tegevusele planeet Maal. Nemad on vormi- nud religioone ja seega kogu kultuure inimajaloos kas siis kaudselt või otsese tegevustikuga. Neil on oma kindel seos inimkonna religiooniga. Ja seda seost religiooniteooria meile näitabki, mis mui- du oleks teadmata, sest mitte ükski püha-raamat seda meile ei avalikusta, kuid annab meile vihjeid ja viiteid. Teaduse arenemisega peabki nägema religiooni teistsuguse pilguga kui seda tehti sajandeid taga- si. Peaaegu kõikides maailma usundites on juttu maailma loomisest. Seda, et kõigeväeline Jumal
On väär arvata nii, et religiooni lõid inimkonnale tulnukad. See on osaliselt nii, sest ka inimestel endal oli religiooni kujunemisel oma kindel roll nii nagu teaduse plahvatuslikul arengulgi, mida me vaatame veidi hiljem. Kuid võib kindlalt öelda, et suurem roll religiooni kujunemisel inimkonnas on olnud ja ka jäänud siiski maavälisele ülitsivilisatsiooni tegevusele planeet Maal. Nemad on vormi- nud religioone ja seega kogu kultuure inimajaloos kas siis kaudselt või otsese tegevustikuga. Neil on oma kindel seos inimkonna religiooniga. Ja seda seost religiooniteooria meile näitabki, mis mui- du oleks teadmata, sest mitte ükski püha-raamat seda meile ei avalikusta, kuid annab meile vihjeid ja viiteid. Teaduse arenemisega peabki nägema religiooni teistsuguse pilguga kui seda tehti sajandeid taga- si. Peaaegu kõikides maailma usundites on juttu maailma loomisest. Seda, et kõigeväeline Jumal
On väär arvata nii, et religiooni lõid inimkonnale tulnukad. See on osaliselt nii, sest ka inimestel endal oli religiooni kujunemisel oma kindel roll nii nagu teaduse plahvatuslikul arengulgi, mida me vaatame veidi hiljem. Kuid võib kindlalt öelda, et suurem roll religiooni kujunemisel inimkonnas on olnud ja ka jäänud siiski maavälisele ülitsivilisatsiooni tegevusele planeet Maal. Nemad on vormi- nud religioone ja seega kogu kultuure inimajaloos kas siis kaudselt või otsese tegevustikuga. Neil on oma kindel seos inimkonna religiooniga. Ja seda seost religiooniteooria meile näitabki, mis mui- du oleks teadmata, sest mitte ükski püha-raamat seda meile ei avalikusta, kuid annab meile vihjeid ja viiteid. Teaduse arenemisega peabki nägema religiooni teistsuguse pilguga kui seda tehti sajandeid taga- si. Peaaegu kõikides maailma usundites on juttu maailma loomisest. Seda, et kõigeväeline Jumal –
annaabi.ee 
