võivad jääda avastamata, kuna ka sisekontrollisüsteem võib oluliselt varieeruda. RISKITÜÜBID 1) Tegevusrisk on risk, et arvestuses tekivad tahtlikud või tahtmatud vead, mis võivad moonutada kliendi tegelikku majandusseisundit, maj.tulemust või rahavoogusid. Peale kliendi siseste asjaolude sõltub tegevusrisk ka kliendi tegevusvaldkonnast ning muudest välisteguritest. Tegevusriski hindamiseks tuleb analüüsida ning kriitiliselt hinnata erinevaid asjaolusid: tegevjuhtkonna oskused ning tegevuse motivatsioon; kliendi majandustegevuse iseloom; arvestussüsteemi ülesehitus ja selle keerukus. 2) Sisekontrollirisk seisneb selles, et kliendi sisekontrolli süsteem ei ole piisavalt tõhus, ega too olulisi vigu esile. Sisekontrollisüsteem peab tagama järgmiste põhieesmärkide saavutamise:
Piirkasumimäär arvutatakse : piirkasumi kogusumma / kogutulu Piirkasumit arvutatakse : müügitulu muutuvkulude kogusumma Kui ettevõtte tegevusvõimenduse tase on 5 ja ettevõte soovib saada 30% kasumikasvu siis müügitulu peab kasvama 6 % Tegevusvõimenduse aste = piirkasum / kasum (üldjuhul kasutame ärikasumit, aga tähistame niisama kasumina) Tegevusvõimendus on näitaja, mis arvutatakse püsivkulude osatähtsusena kogukuludes ning kajastab firma tegevusriski. Suure võimenduse korral toob müügikäibe väike langus kaasa suure languse ärikasumis, neil on suur piirkasumimäär ja kõrge kasumilävi. Tegevusvõimenduse aste on piirkasumi ja ärikasumi jagatis. Ohutusvaru väljendatuna rahas : oodatav müügitulu müügitulu kasumilävepunktis. Seega lõpuks alates kasumi saamise hetkest teenitud müügitulu on ohutusvaru. Hinnalisandimäär - %, mida paneme toote hinnale otsa, et oma kulusid katta. Arvutatakse erinevatest kuludest lähtuvalt
2004 9 673 036 6 934 575 2 398 569 8 472 439 11 394 2005 925 8 137 736 2 804 565 9 811 469 10 589 2006 474 7 273 508 3 070 323 9 805 018 13 693 2007 099 8 408 615 3 704 376 9 598 740 15 970 11 402 16 482 2008 792 336 4 714 936 869 Tegevusvõimendus kajastab ettevõtte tegevusriski: mida suurem on püsikulude osatähtsus kogukuludes, seda suurem on ettevõtte tegevusvõimendus, mis tähendab, et müügikäibe väikese protsentuaalse muutusega kaasneb suur protsentuaalne muutus põhitegevuskasumis. Kapitalimahukaid ettevõtteid iseloomustavad suured püsi- ja väikesed muutuvkulud, suure töömahukusega ettevõtetes on situatsioon vastupidine, seega ka tegevusvõimendus, piirkasumimäär ja kasumilävi madalad.
seisukohad ja need põhjendada. Kui audiitor on perspektiiviga põhimõttelisest Kui audiitori arvates on perspektiivne finantsinformatsioon valmistatud ette korrektselt, tuleks otsuses siiski viidata, et tegelikud tulemused võivad kujuneda prognoositavatest oluliselt erinevaks. 28-10-08 Riskitüübid I. Tegevusrisk arvestuses tekivad kas tahtmatult või tahtlikult vead, mis moonutavad kliendi tegelikku finantsseisundit. Peale ettevõtte siseste asjaolude võib tegevusriski sõltuda ka välistest asjaoludest nt üldine majanduslik või poliitiline situatsioon. Sammuti on tegevusriskiga seotud ettevõtte tegevusvaldkonnaga, selle keerukusega ning kasutatava arveestus süsteemiga. 1) tegevjuhtkonna oskused ja tegevuse motivatsioon; 2) kliendi majandustegevuse iseloom; 3) arvestussüsteemi ülesehitus ja keerukus. II. Sisekontrolli risk
ja kontroll on lihtsam. Infovoog on majandustegevusest tulenev andme kogum, mis lõpptulemusena fikseeritakse pearaamatus. 3. Avastamise risk- tähendab seda, et auditi protseduuride testi iseloomu tõttu ei avastata kõiki olulisi vigu. See on ainukene risk, mida audiitor saab isiklikult mõjutada. 4. Auditeerimise ehk kogurisk- kujuneb erinevate osariskide koosmõjul. Mida suuremaks hindab audiitor tegevusriski ja sisekontrolli riski, seda põhjalikuma auditeerimise peab ta korraldama, et kogu risk jääks mõistlikule tasemele. AUDITI TÕENDUSMATERJALID Audiitor peab hankima sobivad ja piisavad tõendid, mille alusel saab ta anda põhjendatud hinnangu finantsaruandele. Sobivad on tõendusmaterjalid, mis on olulised ja usaldusväärsed. (Kvantitatiivne kogus- tõesus) Kriteeriumis, kus riski hinnata: 1. Risk, mida mõjutab kontrollitava nähtavuse olemus, ettevõtte tegevuses ja
konservatiivseks, st ta väidab, et lõpptulemused võivad siiski erineda prognoositutest. Auditi riskid 1. Tegevusrisk, mis seisneb selles, et arvestuses tekivad tahtlikud või tahtmatud vead, mis moonutavad ettevõtte tegelikku finantsseisundit või majandustulemusi. Peale ettevõtte siseste asjaolude sõltub ettevõtte risk ka üldisest majanduslikult situatsioonist, tegevusvaldkonnast ja muudest teguritest. Tegevusriski hindamisel tuleb kriitiliselt analüüsida tegevjuhtkonna oskusi ja tegevusmotiive: Ettevõtte majandustegevuse iseloom. Arvestussüsteemi ülesehitus ja keerukus 2. Sisekontrolli süsteemi risk antud risk tuleneb sellest, et ettevõtte sisene kontrollisüsteem ei ole piisavalt efektiivne ega avasta olulisi vigu. Sisekontroll peaks tagama järgmiste põhieesmärkide saavutamise: 1) majandustoimingud sooritatakse
tehtud, tuleks naeid kasutada. 3. Avastamise risk ainuke risk, mida audiitor saab ise mõjutada. Mida suuremalt ta hindab teisi riske, seda suuremat tähelepanu tuleb pöörata avastamise riskile. 4. Auditi risk ehk kogurisk kõikide eelnevate riskide koosmõju. Audiitor ülesanne on läbi kõikide riskide maandamise vähendada võimalikku koguriski. Kui auditi käigus selgub, et tegevusriski või sisekontrolliriski hinnati valesti, tuleb teha auditi plaanis korrektuure. Auditi tõendusmaterjalid Audiitor peab hankima sobivad ja piisavad tõendusmaterjalid, millele toetdes saab ta teha põhjaliku järeldusotsuse. Sobivus tähendab nende olulisust ja piisavus kvanitatiivset hulka. Oluline on infoallikas. Sellest sõltuvalt tuleks hinnata ka materjalide usutavust. Usaldatavuse hindamisel võib lähtuda järgmistest kriteeriumidest: 1
Kui palju kasvaks ärikasum? AS Tubli kavatseb suurendada käivet 50 000 euro võrra. Kui palju kasvaks ärikasum? Millist ärikasumit on oodata 100 000 eurose käibe korral? Selleks, et tõsta käivet kavatseb AS Tubli alandada müügihinda 5 euro võrra ja suurendada reklaamikulusid 2 000 euro võrra. Pärast neid samme prognoositakse müügimahu kasvu 60% võrra. Kas antud plaan on mõttekas? Tegevusvõimendus (operating leverage) kajastab firma tegevusriski Teda iseloomustatakse püsivkulude osatähtsusega kogukuludes: mida suurem on püsikulude osatähtsus kogukuludes, seda suurem on firma tegevusvõimendus ja ka tegevusrisk VÄLDITAVAD KULUD- kulud, mida saab välistada mõne tootmissisendi muutmise või kõrvaldamisega Mittevälditavad kulud on kulud, mida ei ole võimalik välistada tootmismahtude muutumisel PÖÖRDUMATUD KULUD- juba tehtud kulud, mida praegused ja tule- vased otsused ei
Riskitüübid 1) Tegevusrisk- On risk, et raamatupidamise arvestuses ja aruandluses tekivad tahtmatud või tahtlikud vead mis võivad moonutada ettevõtte tegelikke finantsseisundi näitajaid või perioodi tulemust. Tegevusrisk ei tulene üksnes ettevõtte sisestest teguritest vaid võib olla seotud üldise majandusliku seisundiga, ettevõtte tegevusvaldkonna keerukusega, klientide hulgaga, jne. tegevusriski hindamisel tuleks oluliselt pöörata tähelepanu järgmistele teguritele: 1) Ettevõtte juhtide professionaalsus ja tegutsemise motivatsioon 2) Ettevõtte majandustegevuse iseloom 3) Arvestus süsteemi ülesehituse keerukus ja kompaktsus 2) Sisekontrolli risk- On seotud sellega kui kvaliteetne on ettevõtte sisene kontrollisüsteem, kuivõrd piisavalt avastab see olulisi vigu. Sisekontrolli kesksed ülesanded ettevõtte põhieesmärkide
prognoos on tõenäosuslik ja ei pruugi täpselt nii realiseeruda. Riskitüübid 1) Tegevusrisk- On risk, et raamatupidamise arvestuses ja aruandluses tekivad tahtmatud või tahtlikud vead mis võivad moonutada ettevõtte tegelikke finantsseisundi näitajaid või perioodi tulemust. Tegevusrisk ei tulene üksnes ettevõtte sisestest teguritest vaid võib olla seotud üldise majandusliku seisundiga, ettevõtte tegevusvaldkonna keerukusega, klientide hulgaga, jne. tegevusriski hindamisel tuleks oluliselt pöörata tähelepanu järgmistele teguritele: 1) Ettevõtte juhtide professionaalsus ja tegutsemise motivatsioon 2) Ettevõtte majandustegevuse iseloom 3) Arvestus süsteemi ülesehituse keerukus ja kompaktsus 2) Sisekontrolli risk- On seotud sellega kui kvaliteetne on ettevõtte sisene kontrollisüsteem, kuivõrd piisavalt avastab see olulisi vigu. Sisekontrolli kesksed ülesanded ettevõtte põhieesmärkide
prognoos on tõenäosuslik ja ei pruugi täpselt nii realiseeruda. Riskitüübid 1) Tegevusrisk- On risk, et raamatupidamise arvestuses ja aruandluses tekivad tahtmatud või tahtlikud vead mis võivad moonutada ettevõtte tegelikke finantsseisundi näitajaid või perioodi tulemust. Tegevusrisk ei tulene üksnes ettevõtte sisestest teguritest vaid võib olla seotud üldise majandusliku seisundiga, ettevõtte tegevusvaldkonna keerukusega, klientide hulgaga, jne. tegevusriski hindamisel tuleks oluliselt pöörata tähelepanu järgmistele teguritele: 1) Ettevõtte juhtide professionaalsus ja tegutsemise motivatsioon 2) Ettevõtte majandustegevuse iseloom 3) Arvestus süsteemi ülesehituse keerukus ja kompaktsus 2) Sisekontrolli risk- On seotud sellega kui kvaliteetne on ettevõtte sisene kontrollisüsteem, kuivõrd piisavalt avastab see olulisi vigu. Sisekontrolli kesksed ülesanded ettevõtte põhieesmärkide
Riskitüübid 1. Tegevusrisk seisneb selles, et finantsarvestuses võivad tekkida tahtlikud ja tahtmatud vead, mis võivad moonutada ettevõtte finantsseisundit. Järelikult tekib oht, et nimetatud näitajate alusel võidakse langetada valesid juhtimisotsuseid. Tegevusrisk ei sõltu üksnes ettevõtte sisestest asjaoludest, vaid seda mõjutab ka üldine majandus seisund. Tegevusriski hindamisel tuleks arvesse võtta mitmeid asjaolusid: a) Tegevjuhtkonna oskused ja motivatsioon. b) Ettevõtte majandustegevuse iseloom. c) Arvestussüsteemi ülesehitus ja keerukus. 2. Sisekontrolli eh sisekontrolli süsteemi risk seisneb selles, et ettevõtte sisesed kontrollimehhanismid ei toimi piisava tõhususega, ega too välja olulisi vigu või pettusi. Sisekontroll peab tagama selle, et
koheselt informeerima juhtkonda. Soovitav on vormistada pöördumine kirjalikult ja valida õige juhtimistasandi adressaat. Avastamisrisk - mis seisneb selles, et audiitor ei avasta oma kontrolliprotseduuride väljavõttelise iseloomude tõttu olulisi vigu. Audiitor saab ise mõjutada vahetult ainult avastamisriski. Auditeerimise kogurisk – mis kujuneb eelnimetatud osariskide koosmõju tulemusel. Mida kõrgemaks hindam audiitor tegevusriski ja sisekontrolliriski, seda põhjalikuma kontrolli peab ta ise sooritama et kogurisk võimalikult madalaks viia. Kui audiitor avastab auditeerimise käigus, et ta eksis egevuse sisekontrolli riski hindamisel, selleks tuleks muuta auditeerimise kava vastavalt uutele asjaoludele. Tuleks täiendada vastavate kontrolliprotseduuridega ja kindlaks määrata täiendavad töömahud. Audiitor peab hankima sobivad ja piisavad
sellele, et ettevõtte tegevus on jätkusuutlik. Riskitüübid: 1. Tegevusrisk - risk seisneb selles, et raamatupidamisarvestuses tekivad tahtlikud ja tahtmatud vead, mis võivad moonutada tegelikku majanduslikku ja finantsseisu ja rahavoogusid. Peale kliendisisestest asjaolude sõltub tegevusrisk ka üldisest majandusolukorrast, sõltub ka muudest kliendi tegevustest ja mitmetest muudest asjaoludest. Vead võivad olla tekitatud ka välistest asjaoludest. Tegevusriski hindamisel peab audiitor kriitiliselt analüüsima erinevaid asjaolusid nt.:1) tegevjuhtkonna oskused ja tegevuse motivatsioon. 2) kliendi majandustegevuse iseloom 3) arvestussüsteemi ülesehitus ja keerukus. 2. Sisekontrollirisk - tegemist on riskiga, et sisekontrolli süsteem ei ole piisavalt tõhus ega efektiivne ega avasta olulisi vigu. Sisekontrolli süsteem peab tagama teatud
ohutusvaru = eelarvestatud müügikäive - müügikäive kasumilävel OÜ Liverpooli ohutusvaru = 120 000 - 72 000 = 48 000 eurot ehk ettevõtte müügikäive võib väheneda maksimaalselt 48 000 euro võrra, ilma et firma kahjumisse satuks. Ohutusvaru võib väljendada ka protsentuaalselt – ohutusvaru määrana ehk osatähtsusena müügikäibest: ohutusvaru määr = ohutusvaru / eelarvestatud (tegelik) müügikäive Tegevusvõimendus kajastab firma tegevusriski ning seda iseloomustatakse püsikulude osatähtsusega kogukuludes: mida suurem on püsikulude osatähtsus kogukuludes, seda suurem on firma tegevusvõimendus. Suure võimenduse korral toob müügikäibe väike langus kaasa suure languse ärikasumis, nendel ettevõtetel on suur piirkasumimäär ja kõrge kasumilävi. tegevusvõimenduse aste = piirkasum / ärikasum Müügikäibe muutus n% võrra toob kaasa ärikasumi muutumise tegevusvõimenduse aste*n% võrra
määr, turvamäär). Ohutusvaru määr = (eeldatav käive tasakaalupunkti käive) / loodetav käive Ohutusvaru võib väljendada kas rahaliselt või naturaalühikutes. Ohutusvaru = eeldatav käive tasakaalupunkti käive Võrreldes oma ettevõtte ohutusvaru konkurentide näitajatega (kui on informatsiooni nende kulude struktuuri kohta) on võimalik saada teavet potentsiaalsetest probleemidest või võimalustest. Tegevusvõimendus kajastab ettevõtte tegevusriski: mida suurem on püsikulude osatähtsus kogukuludes, seda suurem on ettevõtte tegevusvõimendus, mis tähendab, et müügikäibe väikese protsentuaalse muutusega kaasneb suur protsentuaalne muutus põhitegevuskasumis. Kapitalimahukaid ettevõtteid iseloomustavad suured püsi- ja väikesed muutuvkulud, suure töömahukusega ettevõtetes on situatsioon vastupidine, seega ka tegevusvõimendus, piirkasumimäär ja kasumilävi madalad.
annaabi.ee 
