4) Täiskuluarvestus on hinnakujundusel hädavajalik, et kõik tootmise ja mittetootmise kulud saaksid kaetud. Vastavalt Eesti Vabariigi seadusele võetakse valmis-ja lõpetamata toodang arvele tootmisomahinnas, mis koosnev otsestest ja kaudsetest......... Osakuluarvestuse eelised: 1) lihtne kasutada 2) ei ole üldkulude jaotamist ning keeruka süsteemi väljatöötamist ( kohati jaotamatud, nt tootmisdirektori palk) 3) Püsikulud ilmnevad ajaliselt, nad ei ole tegevusmahuga seotud. Kantakse kuludesse nende ilmnemise perioodil, nt töötasu, rent, maksud. 4) Aruanded, mis koostatakse osakuluarvestuse meetodil, lähenevad rohkem tegelikule olukorrale. 5) Võimaldab kiireid otsuseid, allahindlusi, paindlikke müügistrateegiaid. Tootmise üldkulud täiskuluarvestuses jaotatakse tervikuna jaotusalustest lähtudes toodete vahel, osakuluarvestuses eristatakse tootmise üldkulude 2 komponenti: muutuvad tootmise
5 Millised on muutuvkulud ja millised püsivkulud? Muutuvkulud ehk muutkulud - kulud, mis muutuvad koos kulukäituri muutumisega. Püsivkulud ehk püsikulud – kulud, mille kogusummale kulutäituri muutumine mõju ei avalda 6 Kuidas käituvad muutuv- ja püsivkulud tegevusmahu muutudes? Muutuvkulud on muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad nad konstantseks. Muutuvkulude kogusumma muutub olulisusvahemikus proportsionaalselt tegevusmahuga. Muutuvkulu: * kaubandusorganisatsioonis - kaupade soetusmaksumus * tootmisfirmas - põhimaterjal, põhitööliste palk, osa tootmise lisakuludest * teenindusfirmades - peamiselt püsivkulud Püsikulud jäävad muutumatuks sõltumata sellest, milline on tegevusmaht, jäävad konstantseks üksnes kogusummas, kuid summa ühiku kohta arvutatuna on muutuv suurus. Püsikulu ühiku kohta muutub pöördvõrdeliselt tegevusmahu muutumisega ehk tegevusmahu
milleks hinnati 6000 krooni. 34 Tegevusmahu meetod Tegevusmahul põhineva mahaarvestusmeetodi rakendamisel on omavahel seotud soetusmaksumus, lõpetamismaksumus ja tegevusmaht (nt valmistatud toodete hulk või kogus, töötunnid, läbitud kilomeetrid jms). Soetusmaksumuse kuluks kandmine toimub vastavalt põhivaraobjekti tegelikule kasutamisele. Põhivaraobjekti kasulik eluiga on määratletud tegevusmahuga. 35 Tegevusmahu meetod Mahaarvestusmäär = soetusmaksumus lõpetamismaksumus : eeldatav tootmismaht (tundides) = 106000-6000: 40000= 2,50 kr/tund Lähtetingimustes on seadme kasutusajaks hinnatud 40000 töötundi. Mahaarvestusmäär planeeritakse töötundide järgi. 36 Tegevusmahu meetod Tegevusmahul põhineva meetodi rakendamisel võib
Kulude kontrolli teostamiseks on vajalik kulude mõjutatavuse jälgimine. Võimalikud kulude liigitused: 1) kontrollitavad ning mittekontrollitavad kulud 2) kulude käitumine Kulude liigitus sõltub sellest, milleks andmeid vajatakse. Seepärast tuleks lähtuda põhimõttest ,,Erinevad kulud erinevateks eesmärkideks". KULUDE LIIGITAMINE KÄITUMUSLIKUST ASPEKTIST LÄHTUVALT (ALUSEKS SEOS TEGEVUSMAHUGA):1)muutuvkulud(muutuvad koos tegevuse muutusega).2)püsivkulud(jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude korral teatud ajaperioodil).3)segakulud(kulud,mis sisaldavad nii muutuvat kui ka püsivat komponenti). KULUDE LIIGITAMINE ARVESTUSOBJEKTIGA SEOTUSEST LÄHTUVALT(ALUSEKS KULUKANDJALE KIRJENDAMISE VIIS):1)otsekulud(kulud,mida saab otseselt kanda arvestusobjektile või kulukandjale).2)kaudkulud(kulud,mis ei ole otseses seoses arvestusobjektiga
mahtkasum analüüs (Cost-Volume-Profit, CVP). Ka see lähenemine lähtub kulude, müügimahu ja kasumi omavahelistest seostest, mis on omakorda aluseks jääktulupõhise arvestuse kujundamisele ettevõttes. Nagu eespool mainitud, näitab kasumilävi tegevuse mahtu, kus kasumit ei teki ning müügitulud katavad kõik kulud. Tegevusmahu suurenemine alates sellest mahust toob kaasa kasumi tekkimise. Kuna muutuvkulud muutuvad seoses tegevusmahuga, on tihti abiks tulude (osakasumi) selle taseme määramine, mis jääb pärast muutuvkulude käibest lahutamist alles, ehk jääktulu (tuntud ka kui piirkasum, müügikate). Kasumilävesid on mitmeid. Tavaliselt käsitletakse ühikulist ja rahalist kasumiläve. Ühikuline kasumilävi annab toodete arvu, mis tuleb toota, et ettevõtte tulud võrduksid kuludega. Rahaline kasumilävi on müügi netokäive, mis võrdub kuludega. Teine viis on jaotada kasumiläved kolmeks:
tegelikus soetushinnas. Soetuskulud on minevikukulud. Asenduskulu moodustavad väljaminekud, mis tuleks teha mingi varaobjekti asendamisel teise (temaga identse potentsiaaliga) varaobjektiga. Asenduskulusid võib tinglikult nimetada olevikukuludeks. Plaanilised ehk eelarvestatud kulud on plaanides ja eelarvetes kajastatud tulevased väljaminekud, mistõttu neid võib nimetada ka tulevikukuludeks. --- Kulude seos tegevusmahuga: Kuluarvestuses iseloomustatakse ettevõtte tegevusmahtu selliste väljundsuurustega nagu valmistatud või müüdud ühikud, läbitud kilomeetrid, töötatud tunnid. Plaanide, eelarvete ja prognooside koostamisel on tarvis teada, kuidas käituvad kulud tegevusmahu muutudes. Tegevusmahtu iseloomustavat suurust, mida käsitletakse kulude muutumise põhjusena, nimetatakse kulukäituriks. Kulukäituri muutudes mingid kulud muutuvad, mingid jäävad aga kogusummas samaks.
väiksemad kui osakuluarvestuse puhul · Laovarude hindamisel on püsivkulude arvestamine laovaru maksumusse vajalik · Täiskuluarvestus on hinnakujundusel hädavajalik, et kõik tootmise ja mittetootmise kulud saaksid kaetud 53 Osakuluarvestuse eelised · Lihtne kasutada · Ei ole üldkulude jaotamist ning keeruka süsteemi väljatöötamist (kohati jaotamatud (tootmisdir. palk)). · Püsikulud ilmnevad ajaliselt, nad ei ole tegevusmahuga seotud. Kantakse kuludesse nende ilmnemise perioodil (töötasu, rent, maksud). 54 · Aruanded, mis koostatakse osakuluarvestuse meetodil, lähenevad rohkem tegelikule olukorrale · Võimaldab kiireid otsuseid, allahindlusi, paindlikke müügistrateegiaid 55 Osakuluarvestuse eripära · Tootmise üldkulud: täiskuluarvestuses jaotatakse tervikuna jaotusalustest lähtudes toodete vahel,
aastaga, mis aga ei tähenda, et ettevõte ei oleks suutnud oma kohustusi täita, kuna kasutatakse ka arvelduskrediiti (ASi Even majandusaastaaruanded 2003-2004). Arvelduskrediidi kasutamisel võib maksevalmiduskordaja olla ka null. Ettevõtte puhas käibekapital (Valem 4) iseloomustab püsivaid investeeringuid käibe- varadesse. Nimetatud näitaja ei ole mitte suhtarv, vaid summa ning seetõttu on hinnangu andmisel vajalik arvestada ettevõtte tegevusmahuga. Käibekapitali seisundist sõltub suurel määral võime täita oma kohustusi, laiendada tegevust ning vastutada võlgade eest. Maksevõimelisel ettevõttel peab see näitaja olema positiivne. Kui see näitaja on negatiivne, siis on lühiajaliste laenudega tõenäoliselt ebaotstarbekalt ümber käidud, kas siis näiteks põhivarasid soetatud või pikaajalisi kohustusi lühiajalistega refinantseeritud. Käibekapital mõõdab likviidseid vahendeid, mida juhtkond kontrollib lühiajalisel
mahtkasum analuus (Cost-Volume-Profit, CVP). Ka see lahenemine lahtub kulude, muugimahu ja kasumi omavahelistest seostest, mis on omakorda aluseks jaaktulupõhise arvestuse kujundamisele ettevõttes. Nagu eespool mainitud, naitab kasumilavi tegevuse mahtu, kus kasumit ei teki ning muugitulud katavad kõik kulud. Tegevusmahu suurenemine alates sellest mahust toob kaasa kasumi tekkimise. Kuna muutuvkulud muutuvad seoses tegevusmahuga, on tihti abiks tulude (osakasumi) selle taseme maaramine, mis jaab parast muutuvkulude kaibest lahutamist alles, ehk jaaktulu (tuntud ka kui piirkasum, muugikate). Kasumilavesid on mitmeid. Tavaliselt kasitletakse uhikulist ja rahalist kasumilave. Ühikuline kasumilavi annab toodete arvu, mis tuleb toota, et ettevõtte tulud võrduksid kuludega. Rahaline kasumilavi on muugi netokaive, mis võrdub kuludega. Teine viis on jaotada kasumilaved kolmeks:
18. Tegevuspõhine kuluarvestus. Tegevuspõhine (retrospektiivne) kuluarvestus - kujutab endast metoodikat, mis mõõdab tegevus- tega seot. kulusid ja tulemusi, kasut. ressursse ja kulukandjaid. Ressursid on vajal. tegevuste teos- tam. Tegevused põhjust. kulusid ja on vajal. kulukandjate loomiseks. Käsitl. kulukäiturite ja tege- vuste põhjuslikke seoseid. Kulukäitur e. kulumõjur - tegevused, mis on otsustavaks teguriks kuludele. Iseloomult jagat.: · mahupõhised käiturid - seotud e/v tegevusmahuga (toodangu maht, töötatud masintunnid jt.); · tegevuspõhised - seotud konkreetse tegevuse toimumisega (tehnol. tsükkel, tellimuste arv jt.). Kulude kogum - tootmislike üldkulude grupp, mis on määratl. ühe kulukäituri kaudu. Sellest lähtuvalt määratl., et lühiajal. muutuvkulud muutuvad proports. tulemusega lühema per. lõikes. Kant. toodetele mahupõhiste käiturite abil (otsene tööaeg, tooraine kulu). Pikaajal. muutuvkulude jaot. toodetele kasut
muutuv- ja püsikuludeks. (Karu, 2008, lk 112-113) Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad funktsionaalselt tegevuse mahuga. Muutuvkuludeks võivad olla tükitöötasu kulu, põhimaterjali kulu, tehnoloogilise energia kulu, transpordis kütusekulu jne. Kõik nimetatud kululiigid muutuvad teatud ühikute võrra, kui tegevusmaht muutub ühe ühiku võrra. (Haldma, Karu, 1999, lk 46) Muutuvkulu kasvab ja kahaneb proportsionaalselt tegevusmahuga. Muutuvkulu on konstantne toodanguühiku kohta[ CITATION Rün97 p 15 l 1061 ]. Püsikulud on kulud, mis jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul teatud ajaperioodideks. Püsikulud võivad olla tootmishoone amortisatsioon, juhatuse esimehe töötasu, bürooruumi rendikulu jne. (Haldma & Karu, 1999, lk 46) Püsikulud jäävad toodangu muutusel konstantseks ka siis, kui ettevõtte toodang on teatud perioodil null. Need on näiteks rent, laenuintressid, kindlustusmaksed, põhivara
A B A B A B 800 tundi 400 tundi 200 000€ 100 000€ 200 000€ 100 000€ 800 tundi 700 tundi 200 000€ 100 000€ 160 000€ 140 000€ 800 tundi 200 tundi 200 000€ 100 000€ 240 000€ 60 000€ Nagu näeme, kuigi osakonna A tegevusmaht on võrdne eelarvestatud tegevusmahuga, temale jaotatud IT osakonna püsikulude summa muutub vastavalt sellele, kui palju kasutab teine osakond IT osakonna teenuseid. Kasutades tegelikke tegevusmahtusid, jaotatakse kõik püsikulud osakondadele laiali, olenemata kas kasutatakse ära rohkem või vähem planeeritust IT osakonna tootmisvõimsusi. Tootmisosakondade juhatajad saavad alles aasta lõpus oma osakonna kulude suuruse, sest siis selgub, palju kasutati kokku IT osakonna teenuseid ning kui
Tabel Tükipalga eelised ja puudused Eelised Puudused Ergutab kõrgemat tulemust saavutama Töötaja kipub üle pingutama Ettevõtte ei kanna riski Võib esineda töö kvaliteedi langust Tasu tulemusühiku kohta on konstantne Ettevõttes võivad tekkida rahulolematud töötajad Palgakulu muutub proportsionaalselt ettevõtte tegevusmahuga Ei taga ühtlast tööpinget. Ebaaus on tarbijat eksitav või tema suhtes agressiivne kauplemisvõte. Eksitav kauplemisvõte on nii eksitav tegevus kui ka tegevusetus. Puudusega kaup Kaup on puudusega (defektne), kui see ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele või muudele tehnilistele tingimustele. Kaup on puudusega ka juhul, kui kaubale märgitud minimaalne säilimistähtaeg, sealhulgas tähtaeg «parim enne», on möödunud.
-ühikutele; 5) kokku peab olema lepitud laovarude ja lõpetamata toodangu hindamise korras; 6) otsustatud peab olema varade inventeerimise kord, ka varade hindamine õiglasse turuväärtusse; 7) valitud peab olema amortisatsiooni arvestamise meetod ja kehtestatud põhivarade amortisatsiooni normid (täis- või osakuluarvestus); 8) kokku tuleb leppida kuluarvestuse põhimõtte ja meetodid. 27.Kulude liigitamine käitumuslikust aspektist lähtuvalt (aluseks seos tegevusmahuga). Kulude reageerimisel tegevusmahu või muu kulukäituri muutusele jaotatakse kulud: 1) muutuvkuludeks, mis muutuvad proportsionaalselt tegevuse mahuga (otsene tööjõukulu, materjalid, energia, kütus jne). Muutuvkulud on muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad need konstantseks. Muutuvkulud jagunevad: a) konstruktsioonilisteks muutuvkuludes, mis esinevad tootmisettevõtetes, tulenevad
61 muutust seoses muutustega muutuv- ja püsikuludes, müügihindades, müügi mahus ja müüdava toodangu struktuuris. Tasakaalupunkt näitab tegevuse mahtu, kus kasumit ei teki aga müügitulud katavad täpselt ära kulud. Tegevusmahu suurenemine sellest mahust alates toob kaasa kasumi tekkimise. Tasakaalupunkt (0-punkt)= käive muutuvkulud - püsikulud Et muutuvkulud muutuvad funktsionaalselt koos tegevusmahuga, on väga oluline määrata see tulude (osakasumi) tase, mis jääb peale muutuvkulude käibest lahutamist alles, ehk jääktulu (piirkasum, kate). Jääktulu = käive muutuvkulud Käive leitakse müüdava kauba koguse ja hinna korrutamisel. Seega ühiku müügihinna ja ühiku muutuvkulu vahe moodustab jääktulu iga müüdava ühiku kohta ehk ühiku jääktulu. Ühiku jääktulu = ühiku müügihind ühiku muutuvkulud
annaabi.ee 
