1. Sissejuhatus: See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta rõõmu leida sealt, kust keegi teine seda otsidagi ei oska. Quasimododoga peaaegu ühele pulgale võib ka Esmeralda, kes üle kõige maailmas armastab tantsimist. Oma ilu ja lahkusega suudab ta tahestahtmatult mehed endasse armuma panna. 2. Teose ajalooline sk...
Sofi Oksaneni ‘’Puhastus’’ Arutlev kirjand Lugesin Sofi Oksaneni romaani ‘’Puhastus’’, mille tuumaks, nagu kirjeldatud raamatu tagaküljel, on ‘’meeleheitlikest tunnetest sündinud pettus, mis avab ühe suguvõsa painavate kogemuste kaudu Eesti tõrjutudvaikitud lähiajaloo.’’ Raamatu näol on tegemist mitte vaid ühe naise elu, vaid ka ühe riigi, ühe pere ja nende järglaste eluga, mis lugejate ees avaneb. Raamatu peategelaseks on läbivalt Aliide Truu (sünninimega Tamm), kes on oma elu veetnud LääneEestis paiknevas talus, vähemalt nii on läinud. Teine peategelane on aga Zara, kelle nähtavasti vaikne elu Vladivostokis pöörati pea peale, kui temale lubatud läänelik külluslikus ning intriigne elu viis tema hoopistükis Berliini, kus temast sai pidevas narkojoobes prostituut. Ent raamatusse lisab vürtsi fa...
Näiteks kui nõia juurde minema soovib saada rohkem teada oma silmarõõmust ilma viimati nimetatud poole küsitlemist. Usun et peaaegu kõik eestlased on vähemalt korra elus käinud mardi- või kadripäeval marti või kadrit jooksmas. Säilinud on ka mõni pulmatraditsioon. Heaks näiteks on kosjas käimine. Selle sündmusega tähistatakse naise mehele minekut mõne kosutava napsuga. Väidetavalt peaks nii olema noortel eriti pikk ning lilleline kooselu. 3. Iseloomusta tegelaskonda. Kelle iseloomustamisel on kasutatud karakterikoomikat? Tegelaskond oli minu arvates üsna sarnane A. H. Tammsaare romaani ,,Tõde ja õigus" tegelastega. Usun, et see on tingitud ajast, ning mõlemas teoses toimus tegevus Eesti ajal. Inimesed varastasid üksteise tagant ning tahtsid ainult endale heldet elu. Sellest hoolimata oldi väga kokkuhoidvad. Näiteks kui küll tuli laastav katk, prooviti tema vastu koos võidelda ning tänu nende kokkuhoidvusele saadigi lõpuks temast jagu
1. Kujuta Oidipuse erinevaid rolle teose tegelaskonda haaraval mõttekaardil, mille keskmes on Oidupus. Mees Mõrvar Kuningas KUNINGAS Verepilastaja Poeg OIDIPUS Abikaasa Isa Silmadeta Tegelastevahelised suhted: Kreon Oidipuse nõunik Iokaste Oidipuse naine ja ema Laios Oidipuse isa Treiseias Kreoni saatja Polypos idipuse nn isa, kes tema eest hoolitses 2. Analüüsi Oidipust kui 1) polise liiget ja valitsejat; 2) abikaasat ja isa. Mis juhivad tema tegevust kahes erinevas rollis. Teeba kuningas, ta kaitses oma rahvast ning oli oma rahva eest alati väljas . Ta oli armastav isa ja väga hea abikaasa. Kuid talle oli rahvas siiski kõige tähtsam, sest katku põ...
24. Jõgiromaan on ulatuslik, paljudest (iseseisvatest) romaanidest koosnev romaanitsükkel, mida seovad ühised tegelased. Peale Balzaci on neid loonud E. Zola, M. Proust, R. Rolland, J. Glasworthy ja P. Baroja. 25. Monomaania on ühe kinnisidee, kujutelma või huviala haiglasliku ainuvalitsuse kütkeis olek. Nt Flaubert'i kirjutatud Emma Bovary kannatab selle all, sest tal lasub lakkamatu hirm, et ta teod avastatakse ja sellega kaasnev süütunne. 26. Balzaci tegelaskonda kuulub kogu tolleaegne tegelikkus, selline nagu on Balzac ise, on ka tema kangelased. Me võime näha nt Pariisi pankureid ja provintsitõusikuid, vaeseid aadlimehi ja nende kõrval rikkaid aadlikke. 27. Maupassant'i koht prantsuse realistlikus kirjanduses .... ei tea.. otsige ise ka midagi. 28. Ta ei kasuta oma novellides moraliseerivat jutustajahoiakut, tema pessimism inimelu analüüsimisel on ääretu. 29. Ei tea. 30
Jõgiromaan tähendab ulatuslikku, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnevat romaanitsüklit, mida seovad ühised tegelased. Peale Balzaci on neid kirjutanud ka Zola, M. Proust, R. Rolland, J. Glasworthy, P. Baroja. 22. Mida tähendab monomaania? Nimeta mõni tegelane, kes seda põdes ja kuidas. Ühe kinnisidee, kujutelma või huviala haiglasliku ainuvalitsuse kütkeis olemine. 23. Iseloomusta H. de Balzaci tegelaskonda. Selline nagu on Balzac ise, on ka ta tegelased. Kõigil neil on maailmavallutamiskihk. 24. Milline on Maupassant'i koht prantsuse realistlikus kirjanduses? Maupassant on 19. sajandi suurim novellist. 25. Mis teeb Maupassant'i novellid nauditavaks? Maupassant'i looming: täpne, lakooniline stiil, dramaatiline, pingestatud tegevus, puänteeritud lõpp,
näidetega loetud novellidest. 5. Analüüsi vabalt valitud S. Fitzgeraldi „Suur Gatsby“ tegelast neljast eri aspektist ning kirjelda tema suhet iseenda, kaaslaste ja ühiskonnaga. 6. Tõlgenda lugejakeskselt R. Brautigani romaani „Arbuusisuhkrus“ atmosfääri. Mis kujundavad teose meeleolu? Kuidas autor loob tekstilünki? Too näiteid. On see sinu jaoks maailma korrastav või võõritav tekst? 7. Analüüsi F. S. Fitzgeraldi romaani „Suur Gatsby“ tegelaskonda. 8. Millest lähtub lugejakeskne kirjandusteose analüüs (seleta mõisteid)? Tõlgenda vabalt valitud teost lugejakeskselt. 9. Millest lähtub autorikeskne kirjandusteose analüüs? Tõlgenda vabalt valitud teost autorikeskselt. 10. Millele pöörab tähelepanu tekstikeskne kirjandusteose analüüs? Tõlgenda vabalt valitud teost tekstikeskselt.
koguteos ,,Eesti luuletajate lillekimp ehk 200 õiekest ühe varre pääl" Tasapisi hakkavad luulesse ilmuma uued jooned, kergem häälestus, isikupärasemad tunde toonid. Ajajärgu suurm luuletaja Juhan Liiv. Tema luule teemad: loodus, armastus, isamaa!, mõtteluule ehk seisukohavõtt ühiskondlike nähtuste kohta. Jakob Liivõpetaja, juhani vend Jakob Tammviljeles lüroeepilist (luulevormis, värsid ja salmid, aga omab ka tegelaskonda ja sündmusi) luulet. Kirjutas ballaade (nt. ,,Orjakivi"); valme (nt."Punik") Anna Haavaõpetaja; teemad: loodus ja armastus ,,Noor-Eesti" Rühmitus sai alguse salajastest õpilasringidest. Ei rahuldatud venestatud koolide pakutuga, loeti juurde maailma kirjandust. Hakati välja andma oma albumeid. Gümnaasiumi õpilane G. Suits toimetas kolme albumit nimega ,,Kiired" Tartus eksisteeris koolide vaheline ring: ,,Eesti Külvaja". Korraldasid
külatee. Margoti aktiivsus paistab silma eriti, kui ta muretseb külalaste pärast ning on valmis isegi oma kätega minema põllult ohakaid välja kiskuma, et lastel oleks koht, kus jalgpalli mängida. Oma tööd ning kohustusi võttis Margot tõsiselt. Suhtumist, et mul ükskõik, ei või leida raamatu tegevuse jooksul kordagi. Kindlasti on raamat julgustuseks noortele, kes peavad oma elu alustama ning on mõelnud maaelule. Tegelaskonda on kirjeldatud eestlastele loomutruult. Me ei kohta üleloomulikult pahelisi tegelasi, samas pole ka ideaalsustele kalduvaid inimesi. Inimesed on eestlased seinast seina. Näiteks saab Margot teada oma ema lesbisuhtest, mida ema on varjanud Margoti lapsepõlvest saati. Berti on kirjeldatud, kui kõrgel karjääriredeli pulgal olevast noormehest kelle elu on üks suur segadus, samas kirjeldadakse ka maainimesi oma probleemide ning muredega. 5
romantismihoovuse ees. Eestis tõusis romantismiajajärgul juhtivaks kirjandusliigiks lüürika asemel proosaeepika. Arenes jutustuse, romaani- ja novellizanr. Realistlik kujutusviis võttis eesti jutukirjanduses maad järk-järgult, ilma järskude hüpeteta. Aegamööda laienes kirjanduse ainevaldkond, tihenes realistlik olustiku-, seejärel ka inimesekujutus. Eesti küla kõrval olid sageli tegevuspaigaks lähemad ja kaugemad linnad. Lisaks talu- ja mõisarahvale ilmusid tegelaskonda ka käsitöölised ja haritlased. Varasemat sentimentaalset tundlemist või otsejoonelist didaktikat hakkas välja tõrjuma asjalikum ja humoorikam vaateviis. Ilmus ka pikemaid jutustusi, mis haardelt ja põhjalikkuselt kohati lähenes romaanile. Selline oli näiteks Maximillian Põdderi ,,Bob Ellerhein." Esimeseks algupäraseks eesti romaaniks on kirjandusteadlased tunnistanud siiski romantilise teose, Jaak Järve ajalooainelise ,,Vallimäe neitsi."
Toob välja seisukoha, et ajalugu ei kujunda mitte üksikisikut vaid rahvast. Uurijate poolt on võetud mõiste parv, parve moodustavad inimesed, kes moodustavad sotsiaalse rühma, nt. ühiskonna alus on perekond. Kesksed tegelased ja nende elukäik ilmestavad ja annavad rahva käekäigust seespoolt ülevaadet. Kui mõni tegelane hukkub või sureb, siis on toodud välja, et üksikisiku surm on traagiline, aga ei mõjuta maailma käekäiku. Tegelased võid jagada 3 rühma: *Positiivset tegelaskonda iseloomustab parveinimesed - ühtehoidmine, tavade järgimine, teistega arvestamine. *indiviidid, egoistid. Peavad tähtsaks oma isiklikku heaolu ja mugavust. *kangelased teel. Inimesed, kes avastavad üldisi väärtusi, aga on välja kasvanud enesekesksest, arenevad. Tolstoi mõistab sõja hukka, näeb laastavat ja hävituslikku poolt, aga samas tõdeb, et äärmuslik olukord paneb rahva proovile, sunnib arenema ja edasi kujunema. Väejuhtidest rtäägib ta nii Kutuzovist kui napoleonist
Liturgiline draama sai alguse 10-11 sajand. Piibli tekst oli ladina keelne. Näitlejateks olid vaimulikud. Jumala teenistus oli altari juures, seega etendus oli ka altari lähedal. 12 sajand hakati rahvuskeelt kasutama ja piiblitekste hakati vabalt tõlgendama. Huvi vaatemängude vastu oli suur. Lisandus lugusid ilmalikest teemadest, aga jäi ka piibli teemasid. Vaatemäng muutus nii palju laiaks, et enam ei hõlmanud teater altari juures vaid kogu kiriku ulatuses. Vaatemängude tegelaskonda lisandus kurat. Kiriku tegelaste suhtumine muutus väga paanilikuks. Kuradit kujutati alati saba ja sarvedega. Kui linnaväljakutele jõuti, oli näitlejateks juba linnakodanikud. Neid hakati kutsuma Müsteeriaks. Temaatikaks on piiblilood. Kaasaeg ja piiblilood on müsteeriumis koos, vanim on ,,Aadami mäng". Tegemist on Aadama ja Eeva pattu langemisega. Kostüümid olid ka palju rohkem välja arendatud. Näidendites oli endiselt sees Kurat. 13,14saj müsteeriumi korraldus õigus
33. Millised on etenduse analüüsis kolm põhilist lähenemisviisi etendusele? · Loo-keskne ehk narratiivne lähenemine: jälgitakse kuidas jutustatakse etenduses lugu. Analüüsi toimetatakse stseenide kaupa, tuues välja peamised sündmused, konfliktid, pöördepunktid.Vaadeldakse milliste vahenditega lugu esitatakse. · Tegelaskeskne ehk psühholoogiline lähenemine: jälgitakse näitlejate kehastatud tegelaskujusid ja nende suhteid. Lavastuse tegelaskonda peaks vaatlema tervikuna. Kesksel kohal on näitlejate mängu vaatlus. · Teatri märgikeele keskne ehk semiootiline lähenemine: etendust analüüsitakse eri märgisüsteemide kaupa, samuti jägitakse nende omavahelist seostatust. See lähenemisviis tähtsustab lavastajat, kes lõppkokkuvõttes vastutab kõigi komponentide ühendamise eest. Omal valikul üks lavastus ja seda analüüsida: Lavastuse analüüs: Jan Uuspõld (osas) ja Andrus Vaarik (lav)
33. Millised on etenduse analüüsis kolm põhilist lähenemisviisi etendusele? · Loo-keskne ehk narratiivne lähenemine: jälgitakse kuidas jutustatakse etenduses lugu. Analüüsi toimetatakse stseenide kaupa, tuues välja peamised sündmused, konfliktid, pöördepunktid.Vaadeldakse milliste vahenditega lugu esitatakse. · Tegelaskeskne ehk psühholoogiline lähenemine: jälgitakse näitlejate kehastatud tegelaskujusid ja nende suhteid. Lavastuse tegelaskonda peaks vaatlema tervikuna. Kesksel kohal on näitlejate mängu vaatlus. · Teatri märgikeele keskne ehk semiootiline lähenemine: etendust analüüsitakse eri märgisüsteemide kaupa, samuti jägitakse nende omavahelist seostatust. See lähenemisviis tähtsustab lavastajat, kes lõppkokkuvõttes vastutab kõigi komponentide ühendamise eest. Omal valikul üks lavastus ja seda analüüsida: Lavastuse analüüs: Jan Uuspõld (osas) ja Andrus Vaarik (lav)
Paljud näidendid ongi jagatud laval viibivate tegelaste järgi etteasteteks. Konfiguratsiooni iseloomustab: 1) tegelaste arv, mis muutub nullist (lava on ajutiselt tühi) kuni kõiki näidendi tegelasi hõlmava konfiguratsioonini; 2) aeg, mille vältel laval viibivate tegelaste koosseis püsib muutumatuna. On tarvis pöörata tähelepanu sellele, missugustes kõrvutustes-vastandustes tegelasi eksponeeritakse. Nii saab näidata, millised suhted tegelaskonda korrastavad. Mõned olulisemad suhtetüübid on järgmised (vt. ka Marcus 1975:286-287). 1) Paaristegelased esinevad laval alati koos ja mitte kunagi ükshaaval. Pole ühtki etteastet, milles osaleks ainult üks neist tegelastest. Näiteks on paaristegelased Rosencrantz ja Guildenstern "Hamletis", Esimene ja Teine statist M. Undi "Peaproovis". 2) Alternatiivsed tegelased esinevad laval ainult kordamööda ja mitte kunagi ühes etteastes koos.
Teatriehitused kujunesid üldjoontes kreeka eeskujul, ehkki mõnede uuendustega. Rooma dramaatikas sai valitsevaks komöödia, mille allikaks oli kesk- ja uusatika komöödia. Nagu märgiti, tõrjuti dramaatika rahvuslikud algmed, nimelt rahvasatiirid ja kometimängud, kunstdraama poolt varakult kõrvale. Nad säilisid esialgu vaid etenduste järelmänguna. Titus Maccius Plautus esitas Rooma publikule Ateena jõukate kihtide jõudeelu, meeleliste lõbude nautimist. Tema tegelaskonda kuuluvad jõukate isade pojad, varahimulised kupeldajad, armunud sõjamehed, näljased parasiidid, kelmid, orjad. Sündmustik põhineb küll perekonnakonfliktil, küll tegelaste äravahetamisel, aga ka karakterite kujutamisel. Leidub lausa koomilisi jante ja mütoloogilisi paroodiaid. Palutuse komöödia on suunatud jandile ja farsile. Ta kasutab eredaid ja pakse värve ning püüab iga stseeniga naerma nakatada. Sellest lähtuvalt valib ta kreeka eeskujusid ja töötleb neid Rooma olusid ja
müoloogia madalama astme nähtused vaimud, kratid, külmkingad, libahundid, vanapaganad jne. Kogu krattide mütoloogiline maailm, mis on seotud traditsioonilise rahvakultuuriga, eksisteerib siin iseenesest mõistetavalt koos kristlusega. Siin ei teki mingit konflikti. Nende realistlike tegelaste ülesandeks on kogu mütoloogilise maailma kontrollimine, käsutamine ja oma huvides ära kasutamine. Seega mingi osa raamatust meenutab eesti rahvajutte selle laadi, teemasid ja tegelaskonda; ning sellele lisandub kriitilise realismi funktsioon. Piltlikult kohtuvad siin Vilde romaanid Eiseni mütoloogiaga. Kivirähk ei loo selles romaanis mingeid karaktereid, pigem võiksime neid nimetada tüüpideks. Konkreetselt on erinevate tegelaste näol tegemist eesti rahvast iseloomustavate tüüpidega ehk tegelaskond esitab meile eestlaste koondportree. See on grupipilt eestlastest. Rehepapp tasakaalukas, kaval, mõistuseinimene, ei kaldu äärmustesse, ei tüki esile,
Kuidas ta räägib? Tegelaskonna analüüs. Näidendi tegelaskonna moodustavad kõik näidendi tegelased (1-30, tavaliselt 3-10, arv piiratud teatri majanduslikel põhjustel). Enamasti tegelased erinevad üksteisest, sest peavad esile tooma erinevusi. Erinevused annavad põhjuse tegutsemiseks. Ebakõla loob konfliktsituatsiooni ja tegelasel tekib eluline vajadus oma mõtete ja vaadete selgitamiseks, mida tegelikus elus ei teki. Tegelane on algühik, kelle mõistmiseks on vaja tegelaskonda. Tegelaskonna analüüsimise meetodid: · Sugupuu. Skeem, mis peab välja selgitama suhted tegelaste vahel. Eriti vajalik siis, kui on palju tegelasi ja palju erinevaid suhteid (Shakespeare'i Hamlet, Kuningas Lear). Sugupuud iga vaatuse kohta eraldi, kui toimuvad muutused; · Aktantanalüüs. Aktant baasfunktsioon, mis tavaliselt ühes loos on täidetud. Kõige tähtsam on leida subjekt ja objekt
Nemad ei ole nii lihtsad ja head ja nemad elavad nii, nagu inimesed vahetult pärast sõja lõppu tegelikult elasid, ja räägivad sellest, millest räägiti. 2. "Igapäevane leib" (1964, trükiarv 24 000) 10 aastat on möödunud. "Keskpäevavalguse" tegelaste elu läheb edasi. Kristjan läheneb neljakümnele, temast on saanud trusti vanemmeister. Raamat algab vanaaastaõhtuga: Kristjan ootab külalisi, shampus jahtub vannitoas. Elu on märgatavalt edenenud. Tegelaskonda kuulub igat masti Nõukogude aja tegelasi: varustajaid, ametiühingu funktsionääre, brigadire, sekka juba ka haritlasi. Taustaks trammitrusti remondibrigaadi mehed. Ka vahepeal uuesti abiellunud ja lahutanud Anne on jätkuvalt mängus. Konfliktid on seotud nö igapäevase leiva teenimisega, töö ja tunnustamisega. Inimesed Kristjani kõrval annavad talle oma sisemonoloogides hinnanguid. Temagi ei ole enam nii üheselt lihtne ja hea. 3
1877 (?) aastal võetakse nii saksa kui vene ajakirjanduses löögi alla Eesti Aleksandrikooli liikumine, aga ka mitmel pool sakslaste kontrolli all olevates eestikeelsetes lehtedes. Põhiline, millele püütakse tähelepanu juhtida on, et liikumisel ei ole mingit perspektiivi. Kogu ettevõtmine olevat juba eos määratud läbikukkumisele. Hurt aga võtab mitmel pool vastu sõna ja näitab, et Aleksndrikooli liikumine on tõend rahva arengust ja soovist edasi liikuda. Rünnak on eesti tegelaskonda aktiviseerunud ja tänu sellele saab Aleksandrikooliliikumine oma vahepealsest mõõnast üle. 1870. aastate lõpule ja järgnevale perioodile on iseloomulik teatav aktiviseerumine. 1870. aastate üheks näitajaks on mitmesuguste seltside tegevuse ativiseerumine. Eriti hakkab põllumeesteseltsi raames silma paistma Jakobson ta valitakse mitme eesti põllumeesteseltsi presidendiks. 1870. aastate lõpul tuleb Jakobson välja ideega asutada oma ajaleht. Seda ideed on ta ka mitmetele
annaabi.ee 
