toob Buckinghami kest roosipuust laega ra. Bonacieux(ta sai vanglast vabaks koos Athosega) keeldus sellest lesandest. 18.D`Artagnan lks proua Bonacieuxi juurde ja kuna ta kuulis proua ja hrra Bonacieuxi juttu pealt, tahtis ta ise minna roosipuust laegast ra tooma(Londonist) ja ta saigi selle lesande endale. 19.D`Artagnan ksis de Treville`i kest luba lahkuda kaheks ndalaks. Kik 4 musketri said load ja hakkasid reisiks ettevalmistusi tegema. 20.4 musketri asusid teele koos oma 4 teenriga. Porthos ji esimesena maha koos oma teenriga(he mehega vitlema).Teisena ji Aramis maha (koos oma teenriga), kuna tal oli varitsusest saadud lahaav. Athos ja tema teener(kes peksa sai) jid maha(nelja mehega kaklema) selleprast, et Athost peeti valeraha tegijaks. D`Artagnan ja tema teener judsid Inglismaale, nad said Buckinghamile kirja le antud. 21.Hertsogi kskimisel tehti kaelakee korda(keegi oli kaks kristalli ra liganud) ja siis lks d`Artagnan koos terve kaelakeega tagasi Prantsusmaale.
" Ja kuigi püüdlik naljategemine võib noorte lauljate lavahirmu ehk isegi leevendada on "La finta giardiniera" puhul veel üks tehniline paratamatus. Nimelt kestab ta kokk u kolm tundi. Etenduse kestus 3t 15min 18-aastase Mozarti kirjutatud ooper räägib põneva armastusloo markiis Violantest. Violantet pussitab tüli käigus tema kallim, krahv Belfiore. Krahv põgeneb ja Violante jääb ime läbi ellu. Ta kehastub lihtsaks aednikuneiuks Sandrinaks ning suundub koos oma ustava teenriga krahv Belfiore otsingutele, keda ta oma hinges ikka veel armastab. Muusikanumbrid on itaalia keeles, vahetekstid eesti keeles. 2-vaatuseline EMTA ooperistuudio diplomietendus koostöös EMTA sümfooniaorkestriga. Lavastaja: Thomas Wiedenhofer (Saksamaa) Dirigent: Risto Joost Osades: Arete Teemets, Andrei Valikov, Simo Breede, Aleksander Arder, Kati Jaanimäe, Kristel Jõesaar, Ülle Pootsmaa, Sirje Vasmann, Anne Prommik, Tiit
Bonacieux(ta sai vanglast vabaks koos Athosega) keeldus sellest ülesandest. 18.D`Artagnan läks proua Bonacieuxi juurde ja kuna ta kuulis proua ja härra Bonacieuxi juttu pealt, tahtis ta ise minna roosipuust laegast ära tooma(Londonist) ja ta saigi selle ülesande endale. 19.D`Artagnan küsis de Treville`i käest luba lahkuda kaheks nädalaks. Kõik 4 musketäri said load ja hakkasid reisiks ettevalmistusi tegema. 20.4 musketäri asusid teele koos oma 4 teenriga. Porthos jäi esimesena maha koos oma teenriga(ühe mehega võitlema).Teisena jäi Aramis maha (koos oma teenriga), kuna tal oli varitsusest saadud õlahaav. Athos ja tema teener(kes peksa sai) jäid maha(nelja mehega kaklema) sellepärast, et Athost peeti valeraha tegijaks. D`Artagnan ja tema teener jõudsid Inglismaale, nad said Buckinghamile kirja üle antud. 21.Hertsogi käskimisel tehti kaelakee korda(keegi oli kaks kristalli ära lõiganud) ja siis
kahe külapoisi poolt. Donja Elvira järgneb kadunud armastatule ja pärib kallima lahkumise põhjust ning püüab teda iga hinna eest tagasi saada. Don Juanil on aga juba kohalikud külatüdrukud silmapiiril, ta räägib mõlemale ühte ja sama mesijuttu ning lubab neiud ära kosida. Külatüdrukud aga lähevad omavahel riidu ja vaidlevad, kes don Juani endale saab. DON jUANile saabub teade, et keegi otsib teda taga ja põgeneb külast koos oma teenriga. Nad maskeerivad end, Sganarelle paneb selga arstrirõivad ja don Juan reisiriided. Nnede tee viib läbi metsa, kus don Juan röövlite käest don Carlose pääsab. Selgub, et don Carlos ja ta vend on tulnud donja Elvira eest don Juanile kätte maksma. DON CARLOS aga on Juanile päästmise eest tänu võlgu ja kättemaks lükatakse edasi. Don Juani oli kunagi varem tapnud ära komtuuri ja nüüd tahtis ta tema hauakambrit külastada
linnast 3 miili kaugusel. Tee peal tabas teda raske minestus, et ta enam ühtki elumärki ei avaldanud ja arst teda surnuks pidas. Kuna ta rasedus polnud veel nii kaugel, et loode elujõuliseks oleks võinud võrsuda...... Nii nad matsidki Catalina lähima kiriku matusepaika maha, rohkeid pisaraid valades. Catalina surmast teatati kohe Gentilele, kes viibis Modenas. Nii siis läks Gentilel öösel oma teenriga matusepaika, avas seal Catalina hauakambri ja heitis tema kõrvale. Hiljem pani ta enda käe tema rinnale ja siis, kui oli seda seal veidi aega hoidnud, hakkas daami süda tasakesi tuksuma. Nüüd viis Gentil Catalina oma koju. Mõne aja pärast ta toibus ja sai aru kus ta on. Gentilel rääkis ära talle loo ja palus teda, et ta jääks tema juurde, kuna kõik Catalina sugulased nagu nii arvavad, et ta on surnud. Catalina nõustus.
Lotte palub, et Werther loeks talle oma tõlked Ossiani lauludest. Ta teeb seda ning Lotte on pisarateni liigutatud, kirg saab Wertherist jagu. Ta kallistab ja suudleb Lottet kirglikult ning heidab end tema ette põrandale. Aga Lotte rabeleb end vabaks ja lukustab end teise tuppa, et mitte alistuda Wertheri kirgedele. Lotte pagendab ta enda juurest igaveseks. Lootusetuna pärast seda sündmust jätkab Werther hüvastijätukirja, mida ta oli varem alustanud. Ta saadab teenriga Albertile teate, et see laenaks oma püsse Wertherile retke jaoks. Albert annab need teenrile. Hiljem sel õhtul laseb Werther end maha.
Naine rääkis kustumatust armastusest ja nende hingede igavesest koos olemisest peale surma. Tegelasteks on Tancredi, tema tütar Ghismonda ja noormees Guiscardo. Tancredi on kõrgest soost nagu ka tema tütar. Guiscardo on lihtrahva hulgast ja töötab Tancredi teenrina. Tancredist ehk siis Salerno vürstist kirjutatakse kui väga heasüdamlikust ja inimlikust valitsejast. Väga põhjalikult on räägitud sellest, kui väga ta oma ainsat tütart armastas. Olukorras, kus tema tütar teenriga vahele jäi, võis järeldada, et vürst tundis kõige rohkem just häbi, teotust ja alandust noorte seisusevahe tõttu, mis talle ja tema tütrele nii osaks võib saada. Vürst oli selles suhtes karm ja hoolimata tütre ähvardusest endaga sama teha, lasi ta Guiscardo tappa. Ghismonda ütles isale hiljem, et viimane peab üldisest arvamusest rohkem lugu, kui tegelikust tõest. Vürsti tütart Ghismondat kirjeldatakse väga targa ja ilusa naisena. Ghismondat võib
iga kümne aasta jooksul. Tsitsikov pakub neile sellist tehingut, et ta ostab 1 rubla eest neilt need surnud hinged ära, et nad ei peaks nende eest maksu maksma ja kulusid oleks poolevõrra vähem ja talle endale oleks see ka kasulik. Mõisaomanikud ei oska alguses midagi vastata, vaid kortsutavad laupa, sest neile tundub see natuke veider, et tuleb võhivõõras ja pakub talle sellist kaupa. Kauge külaline Tsitsikov jätab neile elegantse ja soliidse mulje. Ta sõidab treppi tõlla ja teenriga, lõhnab prantsuse seebi järele, tema kallite rõivaste all võlvub priske kõhuke, mis annab muidugi tunnistust heast järjest. Omanikule tundub, et järelikult ei saa ta mingi kelm olla, aga tundub siiski veider, et ta surnud hingi tahab osta, nad ei ole ju midagi väärt. Mõisaomanik on nõus enda kulusid vähendama ja müüb talle oma surnud hinged ära., kuid arvab ikka, et see mees on küll puhta lollpea. Tegelikult
Aga Lotte rabeleb end vabaks ja lukustab end teise tuppa, et mitte alistuda Wertheri kirgedele. Lotte pagendab ta enda juurest igaveseks. Werther mõistab, et üks kolmest, kas Lotte, Albert või ta ise, peab elust lahkuma. Suutmata kellegi haiget teha ning veel vähem kedagi tappa ja oma enese nõrkus, kuna ta oleks võinud edasi elada ja otsida uut armastust, mitte vanast kinni hoida nii meeleheitlikult, otsustab ta enesetapu kasuks. Werther saadab teenriga Albertile kirja, kus palub kahte revolvrit, ettekäändega, et ta sõidab reisile. Veel kirjutab ta Lottele hüvastijätukirja. Hiljem sel õhtul pärast revolvrite saamist tulistab ta endale pähe. Werther maetakse vaikselt, ilma tseremoonia ning vaimuliketa. Põhiprobleemiks oli armastus. Armastus on kõige võimsam tunne siin ilmas ja keegi ei saa midagi teha kui see tabab ja ei saa valida ka oma armastuse objekti. Sõprusest armastuseni on ainult üks samm.
Lev Mõskin - Lõvi hiir. Põeb epilepsiat. Vürst, väga vanast aadlisoost, kes juba lapsena on nõnda haige olnud, et on enamiku oma elust veetnud Sveitsis raviasutuses. Arstid on tunnistanud ta terveks, tuleb Venemaale tagasi. See sama vend saab kaupmehe pojaga tuttavaks(Rogozin), kes on vürsti vastane. Kindral Japantsini perekond - Naine ja kolm täiskasvanud tütart. Mõskini ainsad sugulased. Käitub nõnda, et isegi teenrid peavad teda imelikuks. Käitub teenriga nagu omasugusega. Hingelt väga puhas, puhta lapse hingega. Kui üldse on maailmas keegi, kes on rikkumata ja puhta hingega, siis on see laps. Dotski kardab oma armukest ja tahab teda maha müüa. Dotski rõõmuga annaks kellelegi suure hunniku raha, kes võtaks Nastasja Filippova ära ta juurest. Mõskin on ainuke, kes näeb selles ilusas, langenud naises kannatavat inimest, teeb talle abieluettepaneku. Mõskin saab aru, et Nastasja on psüühhiliselt haige naine
Ta oli asjalik kuid vahest juhtusid tal mõned äpardused. · Proua Auda ilus indialanna, kes päästetakse lesepõletamisest. Proua oli väga südamlik inimene. Ta armus härra Foggi. Kokkuvõte Phileas Fogg oli nõus tõestama, et 80 päevaga on võimalik reisida ümber kogu maailma. Ta sõlmis lepingu, mille suuruseks oli 20 000 naela, kui ta suudab teha reisi ümber maailma 80 päevaga.Ta alustas oma reisi koos oma teenriga Passepartoutiga. Nende reis oli täis põnevaid seiklusi ja suuri takistusi.Nende takistusteks olid: meretormid, katkenud raudteed, võitlus indiaanlastega ning valed sõiduplaanid. Nad reisisid erinevate vahentitega: laevadega, rongidega ja ka elevandiga. Neid jälitas agent Fix, kelle olid palganud reformi klubi liikmed, sellesks et jälgida et härra Fogg ei petaks neid. See aeg mida nad olid varunud kulus ühe kena proua elupäästmiseks. Nad said teada, et metsas ühes templis
Oma seiklustega oli ta jõudnud vahepeal Süüria piirimaile. Ühelt aasalt leidis ta Astarte, kes oli seal mitmete teiste orjanaistega. Too jutustas sellest, kuidas oli ta sinna jõudnud. (Kuningas Moabdar tapeti hürkaanlaste poolt ja hürkaanlaste väesalk võttis Astarte kinni ning valitseja määras ta oma haaremisse.) Siis rääkisid Astarte ja Zadig teineteisele oma vaoshoitud tunnetest. Kuninganna asus Babüloni poole teele koos Zadigi teenriga ning seal võeti ta vaimustusega vastu. Astarte pidi abielluma sellega, kes kuulutatakse riigipeaks. Kuningaks tunnistatakse kõige vapram ja kõige targem. Selleks korraldati võistlused. (need on kahes osas: võitlemine ja mõistatused.) Astarte lasi sellest ka Zadigile teatada ning too asus teele. Võitlused Zadig võidab. Järgmisel hommikul peab võitja viima peamaagile oma deviisi, et seda saaks nimekirjaga võrrelda ja võitja isik kindlaks teha.
Mäsu aina kasvab ja kasvab, kuna perekondade vaheline vaen on suur ja toetajaid tuleb aina juurde mõlemale poolele. Lõpuks paneb võitlusele, mis üle käte juba läinud, lõpu Verona valitseja, kes sellele mäsule peale satub. Osapooled lähevad laiali, aga sündmuspaika jäävad veel mõned inimesed. Sinna tuleb ka Romeo. Ta sammus oma sõbraga ringi ja rääkis temale oma armastusest. Suurest ja võimsast armastusest. Nad põrkuvad kokku ühe teenriga. Teener kutsub ka peole, mis pidi olema uhke ja võimas. Romeo läheb sinna ja kohtub seal oma armastatuga. Nad suudlevad ja tunnevad end üksteise seltskonnas kenasti. Aga Romeo peab kiiresti lahkuma, ütlemata Juliale oma nimegi. II vaatus: Romeo on üksikul tänaval, kui jörsku hüppab üle aia, kus elab tema silmarõõm. Sõbrad küll otsivad teda taga, kuid ei leia teda seal pimedas öös. Romeo kohtab aknal Juliat.
Tema haavad olid mädanema läinud ning perekond, kellele võõrastemaja kuulus, hoolitses Fabrizio eest 2 nädalat, kuni ühel päeval astus tuppa saksa ohvitser, kes tuli teda sõjavangide nimekirja kandma. Fabriziot ei viidud kohe minema, sest ohvitser arvas, et ta on veel raskelt haavatud. Pererahavas rääkis toimunust Fabriziole ning too otsustas põgeneda. Lõpuks jõudis ta Genfi ja sai kokku oma tädi teenriga, kes ütles, et Milaano politsei kahtlustab Fabriziot mingis vandenõus. Ta naases oma kodukanti Milaanos, kus ta oli nüüdseks tagaotsitav ja kohtus seal oma ema ja tädiga. Fabrizio kohtas Milaanos Parma vangivalvurite ülema ilusat tütart Clelia Contit. Fabrizio oli kindel, et ta kohtab teda kunagi uuesti. Fabrizio sõitis jälle Prantsusmaale ja tema tädi hakkas külastama ooperitteatri, kus ta kohtas Parma ministrit, kes
ka, et algul varjati Tuhkatriinut. Siin aga tuli jälle üks erinevus muinasjutuga, nimelt prints ja ta teener vahetasid rollid ära ja kui nad perest perre käisid oli prints jäetud nagu tagaplaanile ja ta jälgis kõike pealt. Lõpuks tuli see muidugi välja, kui ta oli oma valiku ära teinud. Esimene vaatlus algaski sellega, et oli Tuhkatriinu kodu ja siis tuli teade, et prints otsib endale naist ja tahab näha kõiki tüdrukuid. Siis käis prints koos oma teenriga neil külas ära ja kutsus enda juurde lossi, kuhu saabus lõpuks ka ilusas kleidis Tuhkatriinu. Teises vaatluses tuli välja ka see, et see keda arvati olevat printsina oli hoopis printsi teener ja teener, kes käis perest-perre oli hoopis õige prints. Tuhkatriinu aga armastas algusest peale õiget printsi kuigi ta ise arvas, et armastab teenrit. Ja siis andis Tuhkatriinu printsile ka käevõru, mille abil nad hiljem teineteist üles leiavad.
kasvab. Kui juba lõpuks peredevaheline sõda hakkab üle käte minema, siis tuleb mängu Verone valitseja, kes võitlusele peale satub, ning osapooled lahutab. Enamiks teenreid lahkub lahinguväljalt, kuid mõned üksikud veel jäävad. Üks nendest on meie peategelane Romeo. Ta jalutas seal oma sõbraga arutledes enda suurest armastusest Rosalindest, kui äkitselt põrkab kokku ühe perekonna teenriga. Teener kutsub neid kuninglikule peole. Romeo nõustus ja ei kahetsenud seda. Sealsamas peol suutis ta unustada Rosalinde ja armus Juliasse. Õhtu jooksul nad suudlevad ja naudivad üksteise seltskonda. Lõpuks aga on Romeo kohustatud lahkuma, ning ei jõua isegi enda armastatule enda nimegi öelda. Sellega lõppeb esimene vaatus. b. 2. vaatus Vaatus algab sellega, et Romeo on jalutab tänaval, kuni üks hetk hüppab üle aia.
Mäsu aina kasvab ja kasvab, kuna perekondade vaheline vaen on suur ja toetajaid tuleb aina juurde mõlemale poolele. Lõpuks paneb võitlusele, mis üle käte juba läinud, lõpu Verona valitseja, kes sellele mäsule peale satub. Osapooled lähevad laiali, aga sündmuspaika jäävad veel mõned inimesed. Sinna tuleb ka Romeo. Ta sammus oma sõbraga ringi ja rääkis temale oma armastusest. Suurest ja võimsast armastusest. Nad põrkuvad kokku ühe teenriga. Teener kutsub ka peole, mis pidi olema uhke ja võimas. Romeo läheb sinna ja kohtub seal oma armastatuga. Nad suudlevad ja tunnevad end üksteise seltskonnas kenasti. Aga Romeo peab kiiresti lahkuma, ütlemata Juliale oma nimegi. II vaatus: Romeo on üksikul tänaval, kui jörsku hüppab üle aia, kus elab tema silmarõõm. Sõbrad küll otsivad teda taga, kuid ei leia teda seal pimedas öös. Romeo kohtab aknal Juliat. Nad
ütlema laulatuse aja ja koha. Nad venitavad ,,Head ööd" ütlemisega ja Julia lahkub. 3. stseen Romeo läheb vend Lorenzo(munk) juurde ja palub tal enast ja Juliat paari panna. Vend Lorenzo heidab talle ette hetk tagasi taga nutetud Rosalinat, kuid mõistab, et see liit(Romeo+Julia) võib tuua head ja nõustub. 4. stseen Benvolio ja Mercutio kiruvad Romeot tema käitumise pärast. Lisandub Amm(Julia lapsehoidja vms) koos Pietroga(oma teenriga), kelle Julia saatis sõnumi toojaks. Romeo ütleb Ammele, et see Julial käsiks täna õhtul tulla, et Vend Lorenzo nad paari saaks panna. 5. stseen Amm venitab vastusega, kuid teatab Juliale, et ta kähku vend Lorenzo kongi läheks, kus Romeo võtab ta naiseks 6. stseen Lorenzo paneb nad paari. Kolmas vaatus 1. stseen Benvolio ja Mercutio seisavad Verona väljakul ja vaidlevad, kumb vihastub kiiremini
kartis. Ta köitis kavalalt oma peremehe hobuse Rocinante jalad kokku, et nad kuhugi liikuda ei saaks. Ja nii jäigi tol õhtul seiklusesse tormamata.. Sancho õnneks. Sancho Panzaga teeb Cervantes seda, mida tegi esmakordselt oma kirjutistes Lope De Vega. Ta toob sisse Sancho Panza näol gracioso ehk naljanumbri, kes on teosesse vaimukusi ja nalja toov tegelane. Enamasti on tegemist härrasmehe (peategelase) teenriga nagu ka ,,Don Quijote" loos. Seda, et Cervantes tahtis Sancho Panza kulul nalja teha, näitab ka nimevalik- Sancho Panza nime võib tõlkida umbes ,,kõht" või ,,vats". Kas Cervantes tahtis Sancho kulul nalja teha või mitte, kindel on aga see, et kannupoiss oli väga reaalne tegelane. Samuti täiendab Sancho oluliselt romaani sümboolikat- temalt tulevad vürtsikas rahvalik keel, kõnekäänud ja vanasõnad.
tappis ta. Deinaneira kogus napakesse Kentauri verd. Kentaur väitis, et kui sellega Heraklese särk värvida, ei jäta viimane naist kunagi. 13. Herakles läks sõjakäigule Lole isa vastu, vallutas linna ja tütre lole võttis vangi ning saatis koos teiste vangidega koju oma abikaasale. 14. Deinaneira kartis, et Herkales vahetab ta Lole vastu, seetõttu värvis ta Heraklese särgi Kentauri verega ja saatis selle teenriga võidukale Heraklesele. 15. Herakles oli aga särgi tõttu surnud, see põletas ta kehas ära nii kondid kui ka vere. 16. Kui Deianeira seda kuulis, torkas ta end mõõgaga läbi. 17. Heraklest aga ootas peale kangelaslikku elu surematus, tihe pilv laskus tuleriidale ja kandis kangelase Olümposele. Daidalos ja Ikaros 1. Daidalos oli Kreeka suurim meistrimees. Ta õpetas väärikate perekondade lapsi, kuid ta kõige parem õpilane oli ta õepoeg Talos. 2
Lev Mõskin - Lõvi hiir. Põeb epilepsiat. Vürst, väga vanast aadlisoost, kes juba lapsena on nõnda haige olnud, et on enamiku oma elust veetnud Sveitsis raviasutuses. Arstid on tunnistanud ta terveks, tuleb Venemaale tagasi. See sama vend saab kaupmehe pojaga tuttavaks(Rogozin), kes on vürsti vastane. Kindral Japantsini perekond - Naine ja kolm täiskasvanud tütart. Mõskini ainsad sugulased. Käitus nõnda, et isegi teenrid peavad teda imelikuks. Käitus teenriga nagu omasugusega. Hingelt väga puhas, puhta lapse hingega. Kui üldse on maailmas keegi, kes on rikkumata ja puhta hingega, siis on see laps. Dotski kardab oma armukest ja tahab teda maha müüa. Dotski rõõmuga annaks kellelegi suure hunniku raha, kes võtaks Nastasja Filippova ära ta juurest. Mõskin on ainuke, kes näeb selles ilusas, langenud naises kannatavat inimest, teeb talle abieluettepaneku. Mõskin sai aru, et Nastasja on psüühhiliselt haige naine
tegelema. Vanemad olid ühel arvamusel, et Aleksandr on külm, südametu ja tänamatu. Sügist ära ootamata sõitsid Puskinid minema. 7 Kümneaastasena elas poiss ühes toas Montfortiga, õppis kõike seda, mida temavanused õpivad, ja läks elevile ainult raamatute taga. Mortfort vallandati, kuna ta mängis eeskojas koos Nikitaga turakat. Meelepaha tekitas just see, et õpetaja mängis eeskambris ja just teenriga. Karistamata jäi aga see, et kord andis Mortfort ka Aleksandrile oma palsamit, poisil hakkas pea ringi käima, huulilt tulid enneolematud sõnad, luuletused ja naer. Prantslane jättis õpilasele mälestuseks joonistuse hurdakoerast ja sinna alla kirjutas prantsuse keeles:" Peamine elus on au, ja alles selle järel tuleb õnn." Uus kasvataja oli Roussleau. Ta oli uhke mees ja endast väga heal arvamusel. Arina hakkas teda algusest peale vihkama
Alguses mängis läbi ja siis pani need kirja sündinud tema meeleoludest, plastikast, seisundist, milles parasjagu viibib. Noor teener jäänud minevikku. Mõtleb välja uue tegelase veidra vennikese, kes riietub ja käitub pentsikult, keda kõik lollitavad, keda kõik tunnevad, et on kohus ninapidi vedada. Mõlemas näidendis korraldab ta tüüpide paraadid. Moliere püüab kirjutada ühte ideaalset komöödiat jäädes meelelahutuse piiresse. Osava teenriga oma vana tegelasega. ,,Scapani kelmused" 1671. aastal. Siia kogutud kokku tehnilised võimalused, teiste autorite täiendused, kõik on pandud sellesse näidendisse. Oma haiguse tõttu ei olnud ta võimeline mängima seda noore teenri rolli, sellepärast see näidend langebki nii kiiresti repertuaarist välja. Juba tema järgmises näidendis keskne roll loovutatud naistele, ilmselt ta tajus, et kui ta ise ei suuda mängida peategelast, siis hakkavad domineerima naistegelased
Iialgi ei kõnelnud ta naistest. Ent ta ei takistanud teisi tema juuresolekul neist kõnelemast, kuigi võis vaevalt mõista, et sedalaadi vestlus, millest ta osa võttis ainult kibedate sõnade ja inimvaenulike märkustega, oli talle vastumeelne. Kinnisus, inimestepõlgus ja vaikiv olek tegid temast peaaegu rauga. Truuks jäädes oma harjumustele, oli ta Grimaud'd õpetanud lihtsa käeviipe või kerge huulteliigutuse-peale kuuletuma. Ta kõneles teenriga ainult erakordsetel juhtumitel. Grimaud, kes kartis oma isandat nagu tuld, aga siiski oli temasse sügavalt kiindunud ja austas tema teravat mõistust, arvas nii mõnigi kord, et on hästi aru saanud oma isanda soovist, ja tormas käsku täitma, kuid toimis sealjuures otse vastu isanda tahtmist. Siis kehitas Athos õlgu ja nüpeldas Grimaud'd, ise seejuures vihastamata. Niisugustel päevadel kõneles ta natukene. Porthos. nagu me võisime juba näha, oli iseloomu poolest Athose vastand. Ta ei
annaabi.ee 
