menetlusnormid kehtima vaid põhjendatud vajaduse korral. See võimaldab nii asutustel, tavakodanikel kui ka neid abistavatel juristidel paremini orienteerudaa erinevate protseduuride rägastikus. 3 Haldusmenetluse eesmärk Kõige laeimas tähenduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfuktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust. See hõlmab määruste ja haldusaktide andmist, reaaltoimingute sõlmimist, teenistuslikke korraldusi. Haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse määratluse järgi haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Määrus, haldusakt ja haldusleping on suuremal või lähemal määral piiritlevad kategooriad ning mõistetavamad kui toiming. 3.1 Haldusmenetluse põhimõtted Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel.
Haldusmenetlus võib ise olla pikk protsess, kuid kätkeb endast tavaliselt väga lühikesi vaidlustus tähtaegu. 2 Kõige laiemas tähenduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfunktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust. See hõlmab määruste ja haldusaktide andmist, reaaltoimingute sooritamist, samuti organi nii avalik-õiguslikke kui ka eraõiguslikke tahteavaldusi, lepingute sõlmimist, teenistuslikke korraldusi jne. Paljudes riikides, kus on vastu võetud haldusmenetluse seadused, on haldusmenetlust piiritletud kitsamalt. Näiteks Saksamaa Liitvabariigis, Austrias ja Šveitsis määratletakse haldusmenetlust eelkõige kui haldusaktide andmisele suunatud tegevust. Kuni viimase ajani puudus Eestis haldusmenetluse legaalmääratlus ning mõistet sisustati väga erinevalt. Alles peale haldusmenetluse seaduse vastuvõtmist on antud haldusmenetluse kitsam määratlus ka Eesti õiguskorras
Konstitutsioonilise seaduse lahtimõtestamiseks on kolm versiooni. Õigusriigi printsiibist tulenevalt saab põhiseadusega ettenähtud õiguste ja vabaduste piiranguid kehtestada ainult seadustega, mitte mingil juhul haldusaktidega. Otsus Riigikogu võtab vastu ka otsuseid. Otsus on selline üksikakt, mille abil administratsioon lahendab jurisdiktsioonilisi küsimusi. Õigusriigis kasutab administratsioon otsuseid peamiselt kolmel juhul. Esiteks lahendatakse antud aktiga teenistuslikke distsiplinaarküsimusi, teiseks kontrollitakse haldusaktide ja toimingute õiguspärasust, kolmandaks haldusõiguserikkumiste asju. Administratsiooni otsuste ja kohtu otsuste pädevuse ulatus on õigusriigis täpselt piiritletud. Esimeste otsustega lahendatakse põhimõtteliselt vähemtähtsaid asju. Nimetatud juhtudel on meil tegemist haldusaktiga formaalses mõttes(annab välja administratsioon). Legislatuur võtab vastu seaduseid ja otsuseid. Legislatuur ehk seaduseandja
4 1. HALDUSMENETLUSE MÕISTE JA EESMÄRK Kõige laiemas tähendduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfunktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust. See hõlmab määruste ja haldusaktide andmist, reaaltoimingute sooritamist, samuti organi nii avalikõiguslikke kui ka eraõiguslikke tahteavaldusi, lepingute sõlmimist, teenistuslikke korraldusi jne. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 2 lõikele 1 on haldusmenetlus haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Sama paragrahvi lõige 2 välistab haldusmenetluse mõistest väärteomenetluse ja süütegude kohtueelse uurimise. (Merusk 2001: 519) Haldusmenetluse seaduse § 106 lõike 1 järgi on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhetes
süüdi mõistetud korruptsioonis või riigivastases kuriteos kes on eluruumisisese või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabaduse kaotamise 77. Osata välja tuua, millised piirangud on avalikus teenistuses töötamisele (mis on keelatud)? Miks see on nii? ametnikele on keelatud tegevused, mis segavad tema ametikohustuste täitmist, seavad kahtluse alla tema erapooletuse või kahjustavad muid olulisi teenistuslikke huve 78. Mis on avaliku teenistuse eestika koodeks ja miks see on vajalik? SEAL ON KIRJAS HEA AVALIKU HALDUSE VÄÄRTUSED JA ALUSED Allikad: loengumaterjalid, avaliku teenistuse seadus, Eesti avaliku teenistuse arendamise kontseptsioon, Riigikantselei kodulehekülg ,,Eesti avaliku teenistuse personalijuhtimine", Eesti avaliku teenistuse eetikakoodeks. Riigi kohahaldus ja regionaalsed asutused
ametit kontrolliva isiku või ülemusega; süüdi mõistetud korruptsioonis või riigivastases kuriteos, kes on eluruumisisese või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabaduse kaotamise 58. Osata välja tuua, millised piirangud on avalikus teenistuses töötamisele (mis on keelatud)? Miks see on nii? Ametnikele on keelatud tegevused, mis segavad tema ametikohustuste täitmist, seavad kahtluse alla tema erapooletuse või kahjustavad muid olulisi teenistuslikke huve. 59. Mis on avaliku teenistuse eetika koodeks ja miks see on vajalik? Seal on kirjas hea avaliku halduse väärtused ja alused. 60. Mis on kohahaldus, regionaalhaldus? Regionaalhaldus on maavalitsused, mis alluvad siseministeeriumile. Kohahaldusüksused aga korraldavad maakonnas harupoliitikate elluviimist. Näiteks keskkonnaamet, Terviseamet, Töötukassa, PPA jne.
On olemas ka kohalike omavalitsuste määrused, mida nad annavad vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele. 12. Mis on käskkiri üksikakt - Minister annab seaduste, presidendi seadluste ning valitsuse määruste ja korralduste alusel määrusi ja käskkirju. Käskkiri on õigusakt, mis erinevalt määrusest on mittenormatiivse sisuga. Käskkirju annavad näiteks ka asutuste ja ettevõtete juhid. Käskkirja kui üldaktiga *korraldatakse teenistuslikke vahekordi. See on vaadeldav nn. siseõigusena käskkirja toime on suunatud asutuse sisse /nt. sisekorraeeskirjade kehtestamise käskkiri/. 13. Seaduse jõustumine jõustub 10. päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui seaduses endas ei ole ette nähtud teistsugust aega /nt. avaldamise momendist/. Ei saa reeglina omada tagasiulatuvat jõudu. Üldjuhul ei oma seadused tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kahel juhul: *see on seaduses sõnaselgelt öeldud; *
Millistel autonoomsetel üksustel on õigus anda statuute, seda otsustab seadusandja. D. KÄSKKIRI Vastavalt sisule võib ta olla nii: 50 Üldaktina on käskkiri haldusakti teooria seisukohalt määrus. Praktikas võib siiski nende vahel vahet teha regulatsiooni mahu ning reguleerivate suhete spetsiifika järgi. Käskkirjade kui üldaktidega korraldatakse üldjuhul teenistuslikke vahekordi. Näiteks käskkirjaga kehtestab asutuse juht sisekorra eeskirjad. Siin on tegemist nn. siseõigusega, tema toime on suunatud vastava institutsiooni sisse. Sise- ja välisõiguse eristamisel ei ole Eesti õiguskorras praktilist tähendust. Kui seaduses, kus sätestatakse mingi organi või ametniku pädevus, nähakse ette käskkirjade andmise õigus, siis tähendab see eelkõige seda, et nendega saab reguleerida üksnes teenistuslikke suhteid
- Seadusandja otsustab,millistel autonoomsetel üksustel on statuudiõigus käskkiri - üldaktina on käskkiri haldusakti teooria kohaselt määrus, vaatamata oma nimetusele. Üksikaktina võib käskkiri olla ka korraldus. 32 - Üldiselt reguleerib siseõiguslikke suhteid. Käskkirjaandmise õigus annab õiguse reguleerida teenistuslikke suhteid (v.a kui expressis verbis teistmoodi). - Kuuluvad PS JV kohtukolleegiumi järelvalve alla Muud dokumendid põhikiri, põhimäärus, juhend, eeskiri jne juriidilise jõu omamiseks tuleb kinnitada halduse üldaktiga muutuvad määrusteks /käskkirjadeks. §5 HALDUSE ÜKSIKAKTID Alluvad halduskohtu kontrollile. korraldus - üksikakt, millega midagi korraldatakse, kästakse või keelatakse, kohustatakse või õigustatakse. Korraldus võib olla ka käskkiri üksikaktina
õigustatakse. Korraldus võib olla ka käskkiri üksikaktina. VV, maavanemad, KOV, riigikontrolör, õiguskantsler, riigisekretär 2. Otsus üksikaktid, millega administratsioon lahendab jurisdiktsioonilisi küsimusi vaidlusi ja kaebusi. reguleerib ta vahekordi individuaalselt määratletud subjektide vahel temaga teostatakse jurisdiktsioonilist funktsiooni. Lahendatakse teenistuslikke distsiplinaarküsimusi Kaebuse otsuse peale võib esitada (isiku poolt kes otsust taotles) kõrgemalseisvale instantsile / KOV volikogule ning halduskohtusse. Vaie kaebus, mis esitatakse vaidlust tekitanud haldusakti vastuvõtnud või toimingu sooritanud organi (ametniku) kõrgemalseisvale instantsile. Haldusvaie - vaie, mis esitatakse vahetult vaidlust tekitanud õigusakti andnud või toimingu sooritanud organile (ametnikule).
alusel välja antud määruse näol tegemist statuudiga. - Valdkonnad, mida võib KOV määrustega reguleerida on antud KOKS-is. - Seadusandja otsustab,millistel autonoomsetel üksustel on statuudiõigus käskkiri - üldaktina on käskkiri haldusakti teooria kohaselt määrus, vaatamata oma nimetusele. Üksikaktina võib käskkiri olla ka korraldus. - Üldiselt reguleerib siseõiguslikke suhteid. Käskkirjaandmise õigus annab õiguse reguleerida teenistuslikke suhteid (v.a kui expressis verbis teistmoodi). - Kuuluvad PS JV kohtukolleegiumi järelvalve alla Muud dokumendid põhikiri, põhimäärus, juhend, eeskiri jne juriidilise jõu omamiseks tuleb kinnitada halduse üldaktiga muutuvad määrusteks /käskkirjadeks. §5 HALDUSE ÜKSIKAKTID 39 Alluvad halduskohtu kontrollile. korraldus
Ta peab sisaldama norme, mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid. Määrus on seega oma materiaalselt sisult legislatiivakt, materiaalne seadus, mille kaudu toimub positiivse õiguse loomine; 2) määrusi annavad haldusorganid, kelle ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. Iseseisva kohtuorganisatsiooni olemasolu korral võivad määrusi kehtestada põhimõtteliselt ka kõrgemalseisvad kohtud. Sellisel juhul lahendatakse määrustega kohtuorganisatsiooni kuuluvate isikute teenistuslikke ja muid kohtusüsteemi internseid asju (mitte õigusmõistmise asju). Eesti õiguskord seda ette ei näe. I ja II astme kohtud on nii organisatsiooniliselt kui ka majanduslikult allutatud justiitsministeeriumile; 3) määrus on seadusele alluv üldakt. Selle tunnuse alusel erineb määrus seadlusest (dekreedist). Määrus peab alati lähtuma põhiseadusest ja seadustest, mis evivad määruste suhtes kõrgemat juriidilist jõudu.
Ta peab sisaldama norme, mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid. Määrus on seega oma materiaalselt sisult legislatiivakt, materiaalne seadus, mille kaudu toimub positiivse õiguse loomine; 2) määrusi annavad haldusorganid, kelle ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. Iseseisva kohtuorganisatsiooni olemasolu korral võivad määrusi kehtestada põhimõtteliselt ka kõrgemalseisvad kohtud. Sellisel juhul lahendatakse määrustega kohtuorganisatsiooni kuuluvate isikute teenistuslikke ja muid kohtusüsteemi internseid asju (mitte õigusmõistmise asju). Eesti õiguskord seda ette ei näe. I ja II astme kohtud on nii organisatsiooniliselt kui ka majanduslikult allutatud justiitsministeeriumile; 3) määrus on seadusele alluv üldakt. Selle tunnuse alusel erineb määrus seadlusest (dekreedist). Määrus peab alati lähtuma põhiseadusest ja seadustest, mis evivad määruste suhtes kõrgemat juriidilist jõudu.
Korraldus võib olla ka käskkiri üksikaktina. Avalikus halduses annavad korraldusi välja enamasti Vabariigi Valitsus, maavanemad, KOV, riigikontrolör, õiguskantsler, riigisekretär (jt organid). Otsus Üksikaktid, millega administratsioon lahendab jurisdiktsioonilisi küsimusi –vaidlusi ja kaebusi. Otsusega reguleerib administratsioon vahekordi individuaalselt määratletud subjektide vahel ning temaga teostatakse jurisdiktsioonilist funktsiooni. Lisaks veel lahendatakse otsusega teenistuslikke distsiplinaarküsimusi. Kaebuse võib otsuse peale esitada (isiku poolt kes otsust taotles) kõrgemalseisvale instantsile / KOV volikogule ning halduskohtusse. Otsuse peale kaebamised jagunevad kaheks: ● Vaie – kaebus, mis esitatakse vaidlust tekitanud haldusakti vastu võtnud või toimingu sooritanud organi (ametniku) kõrgemalseisvale instantsile. ● Haldusvaie - vaie, mis esitatakse vahetult vaidlust tekitanud õigusakti andnud või toimingu sooritanud organile (ametnikule).
Sellega kas korraldatakse, kästakse või keelatakse, kohustatakse või õigustatakse. Otsus – halduse üksikaktid, millega administratsioon lahendab jurisdiktsioonilisi küsimusi. Otsused reguleerivad vahekordi individuaalselt määratletud subjektide vahel ning otsustega teostatakse jurisdiktsioonilist funktsiooni. Lahendatakse vaidlusi ja kaebusi, teenistuslikke distsiplinaarküsimusi ning haldusõiguserikkumise asju. Haldusleping – tekitavad, muudavad või lõpetavad õigussuhteid (võivad olla nii üld- kui üksikaktid) b. Vormi alusel – aktid võivad olla kas vormilised, millele kehtiv õigus on kehtestanud kindla vormi ja väliskuju või vormivabad, millistele nõuet püstitatud pole. c. Nimetuse alusel – seaduses on kindlaks määratud, millise nimetusega haldusakte
Peamised elemendid, mis eristavad avaliku teenistuse õigust tööõigusest on järgmised: - avalikus teenistuses vormistatakse teenistusse võtmine, teenistuslikud muudatused ning teenistusest vabastamine haldusaktiga ehk ühepoolselt; - avalikus teenistuses on ,,lubatud see, mis on seadusega lubatud" ning seetõttu on teenistusõigus reguleeritud suhteliselt jäikadesse raamidesse; - enamus avalikus teenistuses töötavaid isikuid ehk ametnikud peavad oma teenistuslikke õiguseid kaitsma halduskohtus (töölepingulised töötajad vaidlevad töövaidluskomisjonis või tsiviilkohtus). Töö- ja teenistussuhte sarnasusi 1. reeglina on tegemist tähtajatu teenistussuhtega 2. katseaeg kuni 4 kuud 3. ressursimahuka koolituse puhul võib sõlmida halduslepingu 4. ametnik ei tohi avaldada riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet jms 5. ametniku põhipalka võib ühepoolselt vähendada 6. sarnasusi on teenistussuhte lõppemise korras
annaabi.ee 
