olemasolust ning tal peab olema võimalus lepingu sisuga tutvuda. 7. Töötaja teavitamine töötingimusest erijuhtudel: tingimuste sisu ja vormistamine. (1) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku 4 kuust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks muudele kohustuslikele andmetele teatama töötajale katseaja kestuse. Teavitamiskohustuse saab lugeda täidetuks, kui nimetatud kokkulepe kajastub kirjalikus töölepingus. (2) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja muudele kohustuslikele andmetele teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse. 9 Paragrahvi 6 lõike 2 kohaselt tuleb tähtajalise töölepingu sõlmimisel kirjalikult fikseerida
Paragrahvis 6 on kirjas kokkulepped, mida iga tööleping eelduslikult ei sisalda. § 6. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel (1) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku 4 kuust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks muudele kohustuslikele andmetele teatama töötajale katseaja kestuse. Teavitamiskohustuse saab lugeda täidetuks, kui nimetatud kokkulepe kajastub kirjalikus töölepingus. 8 (2) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja muudele kohustuslikele andmetele teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse.
äsja sünnitanuga va siis kui ettevõtte tegevus lõpeb. Tööandja põhikohustused 1.informeerimis ja teavitamiskohustus 2.pädeva asutuse (töötukassa) samuti töötajate esindajate teavitamine. Erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja direktiivi 98/59 ette teatama vähemalt 30 päeva, 90 päeva kui koondatakse 20 töötajat olenemata töötajate arvust, Eestis 30 päeva, minimaalne koondatavate arv eestis 5 euroopa liidus 10 (siis on see kollektiivne koondamine) 15.Teavitamiskohustuse tähendus EL ja Eesti õiguse järgi See on üks Euroopa Õiguse põhimõttest, et töötajal on õigus olla teavitatud. See tuleneb õigusakti iseloomust, kus sätted on tihti imperaktiivsed ja töötaja on nõrgem pool. TLS § 5 kohustab tööandjat teavitama töötajat töötingimustest. Töölepingu kirjalik dokument peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;
[RT I, 28.04.2017, 1- jõust. 01.07.2017] (1) Alaealisega töölepingu sõlmimise eest tööandja poolt ilma seadusliku esindaja nõusolekuta ja alaealise tööle lubamise eest tööinspektori nõusolekuta – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. [RT I, 28.04.2017, 1- jõust. 01.07.2017] (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot. [RT I 2010, 22, 108- jõust. 01.01.2011] § 120. Tööandja teavitamiskohustuse täitmata jätmine (1) Teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest tööandja poolt käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktide 9–10 kohaselt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. [RT I, 10.02.2012, 1- jõust. 20.02.2012] (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot. [RT I 2010, 22, 108- jõust. 01.01.2011] § 121. Alaealise suhtes summeeritud tööaja kohaldamine tööaja piirangut ületades
sellest põhivõlgnikule teada ning põhivõlgnik täitis samuti sama kohustuse, kuna ta ei teadnud käendaja kohustuse täitmisest (§ 147 lg 2). Käendaja õigus nõuda põhivõlgnikult tagatist või kohustuse täitmist (§ 148). Käendaja tagasinõue põhivõlgniku vastu ehk regressinõue (§ 152). Käendaja võib nõuda võlausaldajalt kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel. VÕS § 14 lg-st 2 tuleneva võlausaldaja teavitamiskohustuse rikkumise tõttu käenduslepingu sõlmimisel võib käendajal olla ka omaenese kahju hüvitamise nõue võlausaldaja vastu, mis seisneb käenduslepingust tulenevate negatiivsete varaliste tagajärgede (kahju) kõrvaldamises. Tarbijat tuleb käenduslepingu sõlmimisel eelnevalt teavitada käendatava kohustuse suurusest ja vastutuse rahalisest maksimumsummast ning muudest asjaoludest, mis võivad olla olulised otsuse
erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi ja kokkuvõttes kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Kõigist olulistest ja kahtlustäratavatest asjaoludest krediiditaotleja krediidivõimekuse osas ja krediidiga seotud riskidest võib krediidiandjal olla nii krediiditaotleja kui ka tema kohustusi tagava isiku teavitamise kohustus VÕS § 14 lg 2 alusel. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine (vt ka Riigikohtu 15. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 16)
Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Krediidiandjal on kohustus teavitada kõigist olulistest ja kahtlustäratavatest asjaoludest krediiditaotleja 9 krediidivõimekuse osas ja krediidiga seotud riskidest krediiditaotlejat või tema kohustusi tagavat isikut. RK: “Samast lõikest tulenevalt võib võlausaldaja teavitamiskohustuse rikkumise tõttu käenduslepingu sõlmimisel võib käendajal olla ka omaenese kahju hüvitamise nõue võlausaldaja vastu, mis seisneb käenduslepingust tulenevate negatiivsete varaliste tagajärgede (kahju) kõrvaldamises, mis nõude saab ta võlausaldaja nõudega tasaarvestada. Sarnane tagajärg on VÕS § 146 lg-s 3 ette nähtud mh siis, kui võlausaldaja ei teavita käendajat tema nõudel põhivõlgniku poolsest kohustuse
Teavitama ei pea tarbijat asjaoludest, mis on üldteada lepingu osapooltega sarnasel positsioonil olevatele isikutele. Lepingueelsetel läbirääkimistel peab kaupleja teavitama tarbijat kõigist asjaoludest, mille vastu tarbijal on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kui informatsiooni olulisus on kaupleja jaoks äratuntav, siis peab ta andma teavet ilma küsimata. Kui aga teine pool teavet küsib, siis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt vastata ausalt. Teavitamiskohustuse korral peaks arvestama ka VÕS § 14 lg 1-2 ja § 15 sätestatut. VÕS § 14 lõikest 2 tuleneva teavitamiskohustuse rikkumise korral on võimalikud ainult kahjunõuded, kuid läbirääkimiste tulemusel sõlmitud leping jääb kehtima. Teatamiskohustuse rikkumise tõttu kahjustatud isikul on võimalik leping eksimuse alusel tühistada TsÜS § 92-le tuginedes ja nõuda TsÜS § 101 lõike 1 alusel enda asetamist olukorda, kus ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks sõlmitud
.................................................. 181 § 118. Alaealisega töölepingu sõlmimine talle vastunäidustatud tööde tegemiseks või tema lubamine sellisele tööle...................................... 181 § 119. Alaealisega töölepingu sõlmimine seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekuta............................................................................... 181 § 120. Tööandja teavitamiskohustuse täitmata jätmine............................................ 181 § 121. Alaealise suhtes summeeritud tööaja kohaldamine tööaja piirangut ületades........................................................................................... 181 § 122. Töö tegemise aja piirangu järgimata jätmine.................................................. 182 § 123. Individuaalset ületunnitööd tegevate töötajate üle arvestuse pidamata jätmine..
tööandjale on kindlaks määratud trahvisummana. Tööandja vastutus: (trahviühik 60eek, max 100 ühikut füüsilisele isikule, juriidilisele 20 000eek) o Andmete esitamata jätmine o Alaealisega töölepingu sõlmimise eest talle vastunäidustatud tööde tegemiseks või tema lubamine sellisele tööle o Alaealisega töölepingu sõlmimise eest seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekuta o Teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest o Alaealise suhtes summeeritud tööaja kohaldamise eest tööaja piirangut ületades o Töö tegemise aja piirangu järgimata jätmise eest o Individuaalset ületunnitööd tegevate töötajate üle arvestuse pidamata jätmise eest o Alaealise tööle rakendamise piirangu järgimata jätmise eest o Öötöö piirangu rikkumise eest o Igapäevase või nädalase puhkeaja võimaldamata jätmise eest jne Tööandja vastutuse menetlus.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] § 38. Väetise pakendi või pakendi märgistuse nõuete rikkumine (1) Väetise pakendile või pakendi märgistusele käesolevas seaduses kehtestatud nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] § 39. Enesekontrollikohustuse või teavitamiskohustuse täitmata jätmine (1) Enesekontrollikohustuse või teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] § 40. Menetlus (1) Käesoleva seaduse §-des 3739 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
rääkida, et asjaajaja hakkaks soodustatut teavitama. Soodustatu seisukoha väljaselgitamine pole nõutav AINULT siis, kui eelnev teatamine pole võimalik soodustatut või avalikke huve kahjustamata VÕI kui sellist teavitamist ja seisukoha küsimist ei saa mõistlikult oodata asjaajajalt. Õigustatud KAA ei muutu sellest mitteõigustatuks, OLULINE TEADA! Kui on aga tegemist mitteõigustatud KAA-ga siis teavitamiskohustuse rikkumine tähendab, et asjaajajat loetakse pahauskseks. 39. Missugustel juhtudel on soodustatul õigus nõuda asjaajamise katkestamist: a) pärast seda, kui ta on andnud asjaajamiseks nõusoleku või kiitnud selle heaks; b) pärast seda, kui ta on saanud teada asjaajamisest, kuid ei ole seda heaks kiitnud? Mõlemal juhul peab ajaja oma tegutsemise katkestama, va juhul, kui see on vastuolus avalike huvidega, siis peab jätkama. 40
sellega põhjustanud ostjale kahju VÕS § 225 mõttes, kuna ei teavitanud ostjat kõigist osaühingu kohustustest. Sellisel juhul võib kahju suuruseks olla ka varjatud kohustuse suurus, kui kohustuse täitis 100% osaluse ostja. 3. Vastutus: VÕS § 14 lg-st 2 ei tulene kohustust teavitada teist lepingupoolt kõigest, mida teine pool otsuse tegemiseks või tingimustest arusaamiseks võiks vajada. TsÜS § 95 järgi tuleb lepingu sõlmimisel teavitamiskohustuse juures eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused. VÕS § 14 lg 2 kohaldamisel arvestada sellega, kas ostja võinuks saada andmeid (mh avastada puudusi) temalt eeldatava
Kui üürileandja puudust mõistliku aja jooksul ei kõrvalda, võib üürnik üürilepingu ülesütlemistähtaega järgimata üles öelda eeldusel, et puudus või takistus välistab asja sihipärase kasutamise või piirab seda olulisel määral. Üürnik peab üürileandjat teavitama viivitamata, s.o esimesel võimalusel. Millal oli esimene võimalus, tuleb hinnata mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt. Igal juhul saab üürnik tõendada, et täitis teavitamiskohustuse õigeaegselt, kui ta tõendab, et varasem teavitamine ei olnud võimalik. Siin peaks üürnik tõendama, et ta ei teadnud ega pidanudki vastavast puudusest varem teadma ning ta teavitas üürileandjat puudusest esimesel võimalusel peale seda, kui ta puudusest teada sai või et üürnikul puudus varasemaks teavitamiseks mõistlik võimalus. Lisaks kui üürileandja ei saanud üüritud asja puudust või takistust asja kasutamisel kõrvaldada üürniku poolse
Juhul, kui seadusandja leiab dubleerimise siiski vältimatult tarviliku olevat, peab kindlasti tagama, et eri seadustes kajastatavad põhimõtted oleksid omavahel kooskõlas. Probleemiks on ka sanktsioonide puudumine seaduse mittetäitmise korral, nt lapse turvalisuse tagamise kohustuse mittetäitmisel (LKS eelnõu § 21), last kahjustava teabe või materjali levitamise korral (LKS eelnõu § 30). Seaduses on ette nähtud vastutus üksnes teavitamiskohustuse rikkumise eest (LKS eelnõu § 37). Kui riik seab kohustuse, siis peab riik olema lõppastmes võimeline ka selle kohustuse täitmist kontrollima ja rakendama meetmeid juhul, kui sellest kaldutakse kõrvale. Kohustuse seadmine ilma sanktsioonita selle mittetäitmise korral kannab sõnumit, et tegu on mittekaristatav. Seaduses peab sisalduma vastutus juhul, kui seadust ei täideta. Eri osapooled, sh TAI ja SKA, on osalenud süsteemi kujundamise protsessis põgusalt, neil ei ole
isikuga - RKTKo 3-2-1-136-12, p 25: kui põhivõlgnikul on võlausaldaja vastu kahju hüvitamise nõue, mille ta saab tasaarvestada tema vastu esitatud põhinõudega, võib käendaja VÕS § 149 lg 3 järgi tasaarvetuse korral selles ulatuses täitmisest keelduda - RKTKo 3-2-1-12-13, p 15: põhivõlgnikule kuuluvat tasaarvestusõigust ei saa käendaja kasutada - RKTKo 3-2-1-136-12, p 26: VÕS § 14 lg-st 2 tuleneva võlausaldaja teavitamiskohustuse rikkumise tõttu käenduslepingu sõlmimisel võib käendajal olla ka omaenese kahju hüvitamise nõue võlausaldaja vastu, mis seisneb käenduslepingust tulenevate negatiivsete varaliste tagajärgede (kahju) kõrvaldamises, mis nõude saab ta võlausaldaja nõudega tasaarvestada. Käenduse lõppemine: - käenduslepingu ülesütlemine (tarbijakäenduslepingu erisused: § 154) - tähtajalise käenduse korral – tähtaja möödumine Garantii ( § 155)
annaabi.ee 
