Teistest tähestikest ümberkirjutatavate nimede puhul saab järgida vastava keele algustähereegleid, kui kirjas eristuvad suured ja väikesed tähed Nimetavapõhimõte Võõrnimi võetakse üle nimetavakäändelisel kujul, kaasa arvatud nimetava käände lõpud, nt läti (-s, -s) ja leedu keeles (-as, -is, -us) Kui lähtekeeles on grammatilisi teisendeid, siis kasutatakse vormi, mida vastav keel näiteks kaartidel ja teatmikes ise esinduskujuna kasutab TÄNAVANIMED Teatmetekstides jäävad tänavanimed reeglina tõlkimata, k.a liigisõnad Ernst Nurm käsitles 1965. aastal tänavanimede osalist või täielikku tõlkimist, tänapäeval tundub erandi tegemine Vene tänavanimedele ebapraktiline ja võib soovitada üldreegli järgimist, nt Suvorovski prospekt Üldjuhul sobib nummerdatud tänavate puhul säilitada algkeelne nimekuju, nt East 42nd Street
Kommunistlikud entsüklopeediad (must ENE IV kd, Tln, 1989, lk 649) on piiritlenud 'kollaboratsionisti' II maailmasõja ning "saksa fasismi" abil, lisades teisal (punane ENE IV kd, Tln, 1972, lk 66), et kollaboratsionist on "reetur". Selline osalt Kominterni antifasismi doktriinile ja Prantsusmaa resistance'i kogemusele rajatud definitsioon oli juba viimase, musta ENE koostamise aegsete (1987-1988) ühiskondlike muutuste taustal pooleldi ebaaus ning on tänaseks seda enam aegunud. Uuemates teatmikes peetakse kollaborandiks aga kodumaa vaenlastega või vastaspoolega koostöö tegijat; II maailmasõja ajal okupatsioonivõimudega koos töötanud isikut. Ka Vilniuse rahvusvaheline antikommunistlik tribunal kirjeldas oma 14. juunil 2000 langetatud mahukas otsuses 'kollaboratsiooni' mõistet, mis on teadlik tegutsemine okupatsioonivõimude juhiste järgi, rikkudes okupeeritud riigi õigusi, suveräänsust ja selle rahva kodanikuõigusi ehk lühidalt -- kollaboratsioon on koostöö anastajaga
maa vaenlas(t)ega. Täpsemalt: vaenuliku välisriigi, nt okupatsiooniga pealesurutud reziimi abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant (ka kollaboraator, kollaboratsionist) on vastavalt kaastöötaja või võõrreziimi kaasajooksik, st reeturlik kodanik, kes oma riigi vaenulikul hõlvamisel ja ohjamisel välisvaenlast abistab. Väike Entsüklopeedia (Tallinn, 1. tr 2001, 2. tr 2006, lk 435) Uuemates teatmikes peetakse kollaborandiks aga kodumaa vaenlastega või vastaspoolega koostöö tegijat; II maailmasõja ajal okupatsioonivõimudega koos töötanud isikut Sellest hoolimata seisis 2009. aastal Vikipeedias märksõna 'kollaboratsioon' juures igijabur seletus: kodumaa vaenlaste, eriti fasistlike saksa röövvallutajate kaastöötaja. Viimati on meie entsüklopeedia, nagu ka "Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" (EKS,
(Fütoteraapia, ravimine ravimtaimedega 2014:50). ARUTELU Antud referaadi pealkirjaks on ravimataimede tähtsus. Töö pealkirjast võib välja lugeda, et see referaat käsitleb ravimtaimi ning neid puutuvavaid olulisi aspekte, alates nende taimede kogumisest, lõpetades ravimtaimede säilitamisega. Referaat rõhutab sealjuures, et eespool loetletud tegevused peavad olema teostatud kooskõlas juhistega, mis on välja toodud nii raamatutes kui ka teaduslikes teatmikes. Suurema osa ravimtaimede tähtsusest on selles referaadis uuritud eestlaste lemmikpuu arukase näitel. Selgub, et arukask on väga tuntud oma raviomaduste poolest ning ühtlasi peale pungade ja lehtedega on samuti kasulikud ka kasekoor ning selle tõrv, mida saab kasutada erinevate haiguste raviks, näiteks uriinieritamisega seotud probleemide puhul. Samuti selgub ka, et arukase profülaktiline kasutamine igati kasulik.
Meeldetuletuseks, et novell zanrina tekkis 14.sajandil Itaalias. Rajajaiks Boccacciot oma ,,Dekameroniga". ,,Dekameroni" eeskujuks nimetab Toomas Liiv 13. Sajandi lõpust pärinevat kogumikku ,,Novellino ehk sada vana novelli". Nimetus novell tuleneb itaaliakeelsest sõnast novella mis tähendab uudist, päevauudist ning vihjab lühidusele, teatavale uudsusele, üllatusmomendile, argielule. Liiv arvab, et see arusaam novellist, mida leidub nii õpikutes kui teatmikes, on loonud saksa kirjanikud ja kirjandusteadlased. Nad üldistavad saksakeelset kirjandust ning on mõnikord paratamatult rõhutanud momente, mida ei saa pidada novelille ainuomasteks. Üheks esimeseks novelliteoreetikuks võib pidada Goethet, kes kirjutas puhta zanrinäitena teose ,,Novelle" (1828) Ta määratles Goethe novelli nimelt kui ühte erakordset, ent tõestisündinud juhtumust. Goethe seadis esiplaanile tegevuse range ühtsuse novellis,
* struktuur on süsteem, mis koosneb niisugustest elementidest, et ühe muutmine toob kaasa kõikide teiste muutumise * igasugune mudel kuulub mingisse ümberkujunduste gruppi, ja need omakorda mingisse suuremasse gruppi. * ülalpool loetletud omadused võimaldavad ette ennustada, mil moel reageerib mudel ühe oma koostiselemendi muutmisele * mudel peab olema ehitatud nii, et tema kasutamine hõlmaks kõiki vaadeldavaid nähtusi Strukturalism semiootika. Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske: Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. 14. Kommunikatsioon Saatja edastab vastuvõtjale teatud tähendusega märke. Kommunikatsiooni- ja
m jooks ning 4×100 ja 4×400 m teatejooks. Uue alana oli kavas maastikujooks. Tsaari-Venemaa võistkonna koosseisus võistlesid Stockholmis eestlastest kreeka- rooma maadlejad Martin Klein, August Kippasto, Oskar Kaplur, August Pikker ja Georg Baumann, kergejõustiklased Elmar Reiman (maratonijooks), Johan Martin (teivashüpe), Eduard Hermann (käimine), Karl Lukk (käimine), sõudja Mart Kuusik ning Oskar Vilkmann moodsas viievõistluses. Mõningates teatmikes on eestlasteks loetud ka laskur Harry Blau ja võimleja Georg Maser, kuid selles, kas nad olid eestlased, pole senini selgust. Eestlastest sai medali Martin Klein võites hõbeda kreeka-rooma maadluse keskkaalus. Temast sai esimene eestlasest olümpiamedalivõitja. Berliin 1916 Jäid sõja tõttu ära. Antverpen 20. aprill 12. september 1920 Mängudel osales 29 riiki 2606 sportlasega, neist naissportlasi oli 64. Esimest korda
niiskus kondenseerub ja mootori silindrisse sattuv kondensaat tekitab kütuses olevate väävliühenditega metallile agressiivse väävelhappe. Seepärast peab ülelaadimisõhu temperatuur pärast jahutit oleks 5...10 0C kõrgem veeauru kastetilgatemperatuurist. 5. Soovitatavad ülelaadimisõhu temperatuurid vastavalt ülelaadimisrõhule, välistemperatuurile ja välisõhu niiskusele on kindlaks määratud katseliselt ja antakse teatmikes tabeli või nomogrammina. 6. Kõrge välistemperatuuri ja niiskusega piirkonna meredel (troopikas)töötades ülelaadimisõhu temperatuur reeglina tõuseb, sest ka merevee temperatuur on neis piirkondades kõrgem. Arvestades eelnevate ülesannete algandmeid ja lahendustulemusi, kus ps = 1,98 × 105 Pa, t0= 40 0C ja 0 = 90%, leiame, etveeauru kastetilga temperatuuri nendel tingimustel on ligikaudu 510C ehk 324 K Tkt.= tkt.+ 273= 51 + 273 = 324 [K].
õhutemperatuuri juures – 5,5 päevaga, siis 10oC puhul võtab +15 see aega 20 päeva. Vastavad tabelid ja diagrammid on 40 +20 koostatud laboratoorsete katsetuste tulemusel ja esitatud 20 erinevates teatmikes 0 Betoneerimise ja betooni hooldamise kohta peetakse 1 3 5 7 14 28 kohustuslikult päevikut. Soovitada võib Eesti Kivinemisaeg, päevi Ehitusettevõtjate Liidu poolt koostatud betoonitööde protokolli vormi. 2
lähedane arvutusliku tsükliga indikaatordiagramm , mis võetakse tekivad õhu sisselaskeklapist silindrisse sisenemisel pöörised, millest õhu hulga leidmisel silindri täiteastmega v ja niiskuse sisaldusega aluseks sisepõlemismootori soojuslikele arvutustele. rõhk täiteprotsessi lõpul langeb . st. p suureneb). õhus (d). Niiskusesisaldus õhus on teatmikes antud sõltuvalt Silindrisse voolava õhu kiirus oleneb : kolvi liikumise kiirusest, gaasi välistemperatuurist ja suhtelisest õhuniiskusest . Erinevalt teoreetilisest tsüklist on arvutuslikus tsüklis arvesse võetud:
tekkimisel veest vabanev hapnik on väga aktiivne. Et ei tekiks kavitatsiooni peab kogusurve pumba imiavas olema suurem küllastunud auru survest : pi /( g) + vi 2 /(2g) = hka + h , kus hka = pka /( g) on küllastunud auru surve ja h kavitatsioonivaru. Kavitatsioonivaru väärtus määratakse katseliselt , see sõltub pumba sissevoolu kujust ja vooluhulgast ning antakse pumba passis. Vee küllastunud auru surve hka sõltub temperatuurist (teatmikes on antud tabeli kujul) . Pumba kaviteerimisohtu saab vähendada : - jõudluse vähendamisega ( vooluhulga vähenedes väheneb ka kavitatsioonivaru vastavalt pumba karakteristikale - graafik .... ). - pöörlemissageduse alandamisega ; - survekao vähendamisega imitorus (vt. Imikõrguse valem: z1 = põ/g ( pi /(g) + vi2 /(2g) +hti) Selleks tehakse imitoru survetorust tunduvalt jämedam ,et voolukiirus ei oleks suur. Soovitatav voolukiirus imitorus on 0,88....1 m/s .
* struktuur on süsteem, mis koosneb niisugustest elementidest, et ühe muutmine toob kaasa kõikide teiste muutumise * igasugune mudel kuulub mingisse ümberkujunduste gruppi, ja need omakorda mingisse suuremasse gruppi. * ülalpool loetletud omadused võimaldavad ette ennustada, mil moel reageerib mudel ühe oma koostiselemendi muutmisele * mudel peab olema ehitatud nii, et tema kasutamine hõlmaks kõiki vaadeldavaid nähtusi Strukturalism ― semiootika. Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske: Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm ― me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride Poststrukturalism – hoopis strukturalismi vastane!!!!
Gordon Childe "neoliitiline revolutsioon" · igal pool iseseisvalt taimede kodustamine, tõenäoliselt seoses rahvaarvu kasvuga. Miks just neid taimi? - peab andma piisavalt head saaki, seemned/terad peavad jääma pea sisse kinni mingiks ajaks · Esmalt jõudis viljelusmajandus Kreeka alale Anatooliast /kultuurvili/ (u 7000-6000 eKr), tõenäoliselt migratsioonilainega (u 20% rahvastikust?) Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) KODULOOM - Esmalt koer (teatmikes u 11 000 a tagasi, tegelikult varem) - kas kodustatud või ise tulnud? Pigem viimast. Kas saab rääkida üldse kui koduloomast, kui pole kasutatud lihaloomana? Milleks üldse vaja kodustada? Kas nii, et emaloom tapmisel ellu jäetud pojad võeti koju kaasa, et las kasvavad suureks ja siis tapame ära? Või et tekkis konkurents - ärme lase enda maal elavaid lambaid - kitsi teiste maale - suunamine! Teiseks loomaks kitsed-lehmad, 3. sead
kirjanikud. Tsaari-Venemaa koosseisus võistlesid eestlased Stockholmis kreeka-rooma maadlejad Martin Klein, August Kippasto, Oskar Kaplur, August Pikker ja Georg Baumann; kergejõustiklased Elmar Reiman (maraton), Johan Martin (teivashüpe), Eduard Hermann (käimine), Karl Lukk (käimine), sõudja Mart (Mihkel) Kuusik ning Oskar Vilkmann moodsas viievõistluses. 1920.a. olümpiamängudel esines Oskar Vilkmann (1880 - 1953) Soome koondises ratsutamises Oskar Vilkama nime all. Mõningates teatmikes on eestlasteks loetud ka laskur Harry Blau ja võimleja Georg Maser, kuid otseste faktide puudumisel pole selles senini selgust. Karl Lukk ja Eduard Hermann osalesid Stockholmis 10 km käimises. Neile uudsel alal debüteerinud eestlased langesid välja juba eelvõistlusel. Mehed polnud aga eriti pettunud. Oma treenerile Tõnissonile saatsid nad lakoonilise teatega piltpostkaardi: Kallid Spordivelled! Täna olime võistluses, et meil olid kanged vastased ei
– kääne e deklinatsioon (nurk mõõdetuna taevaekvaatorist), α – otsetõus (nurk, mõõdetuna taeva nullmeridiaanist) ning γ – kevadpunkt (nurk mõõdetuna kevadpunktist so kohast kus Päikese trajektoor lõikab taevaekvaatorit). Justnimelt ekvatoriaalsetes koordinaatides ongi erinevates teatmeteostes ja kataloogides tavaliselt esitatud taevakehade asukohtade kirjeldused (tavaliselt nullmeridiaani suhtes). Teatmikes on tavaliselt toodud ka juhtnöörid kuidas esitatud koordinaadid konkreetse vaatleja asukohta sobituvad. 18 5.2. TÄHTKUJUD Taevas „asuvad“ tähed on jaotatud 88 tähtkujusse. Enamik tähtkujudest on pärit antiikajast ning nende ära tundmine nõuab päris head ettekujutusvõimet. Põhjapoolkeral on kõige tuntumateks tähtkujudeks Suur ja Väike Vanker, teistes keeltes tuntud ka kui ehk Suur ja Väike Karu
Kuid põhirõhk on selle struktuuri realiseerimisel kirjaniku ja lugeja aktiivse "dialoogse vastastikuse mõju" käigus. Esindajad Genette, Eco ning Ricoeur. Retseptiivne esteetika lähtub vastupidiselt strukturalismile subjektist-lugejast ehk vastuvõtjast. Kunstiteos kui "esteetilise kogemuse" intentsionaalne objekt. Uuritakse lugeja reaktsiooni. Jauss, Ingarden. Strukturalism -- semiootika. Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske: Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. Foucault: Structuralism replaced phenomenology and become coupled with Marxism.
tarbijagruppidele ja tulemused liita, arvestades tarbimise üheaegsust. Pii- savate andmete puudumisel võib kasutada teatmekirjanduses erinevate tarbijagruppide jaoks toodud väärtusi. Sageli kasutatakse tarbijagrupi koormustipu Pmax leidmiseks nn Velanderi valemit Pmax = k1 + k 2 W (1.6) kus W – vaadeldava tarbijagrupi aastane tarbimine k1, k2 – konstandid, mis sõltuvad tarbijagrupi iseloomust ja mille väärtused on toodud teatmikes. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi SISSEJUHATUS 15 Näiteks: k1 k2 Summaarne kodutarbimine 0,29 0,00 Ruumide elektriküte 0,22 0,90
See universaalne grammatika on kõikide universaalide allikaks, ta annab määratluse ka inimesele endale. Mitte ainult kõik keeled, vaid ka kõik märgisüsteemid alluvad ühele ja samale grammatikale. See on universaalne mitte ainult selle tõttu, et informeerib kõiki keeli maailma kohta, vaid ka seetõttu, et ta kattub maailma enda struktuuriga Todorov Dekameroni grammatika 1969 Strukturalism -- semiootika Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske: Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. Lévi-Strauss "Suguluse elementaarstruktuurid" 1945 Nagu foneemid, nii ka sugulusterminid on väärtuselemendid;
annaabi.ee 
