Minu vastus sellele küsimusele on antud hetkel 'ei'. Eeldusel, et inimene oleks võimeline panema kõrvale kogu oma isiklike suhete kogumi antud teemasse (kas ta siis üldse teaks midagi?) ning 'siirduma mõtlemiselt lähikonnale ainult isiklikus ja praktilises vahekorras mõtlemiseni teemale ka neutraalses, avalikus, kartograafilises vahekorras'.. nagu kirjutas abstraktse mõtlemise kohta Gilbert Ryle ariklis 'Abstraktsioonid'.. tähendaks minu arvates kõigi teadvuste ühetaoliseks muutumist. Teatud mööndustega võiks ju sellist ühetaolist arusaama millegi olemusest nimetada objektiivseks arusaamaks tõest. Ent leian, et eelmine lause kehtiks ainult sellisel juhul, kui kõigil mõtlejatel oleks antud tõe kohta identne empiiriliste teadmiste baas, mis oleks kogutud ilma emotsioonide poolt filtreeritud tajuta. Kas eelpool kirjeldatud 'emotsioonideta' mõtlejad oleksid enam inimesed? Või pigem robotid, arvutid, andmebaasid
võimeline tajuma maailma õigesti. Küsimus on aga selles, kas teadvus on võimeline tajuma maailma objektiivselt (kui ei siis miks) ja kas objektiivsus üldse eksisteerib ning kas uskumine objektiivsusesse võib olla ka lahti mõtestatud religioonina? Inimene ei ole võimeline maailma tajuma objektiivselt, kui tal on emotsionaalsed isiklikud probleemid või kui tal ei ole üldse emotsioone. Näiteks, kui ta paneb oma isiklike probleemide kogumi ühte patta, siis tähendab see teadvuste ühesuguseks muutumist. Emotsioonideta või emotsionaalsete probleemidega inimene ei oleks ilmselt siis enam inimene, vaid robot või mõni muu tehniline seade. Emotsioonidega võitlemine või nende üldse kõrvale jätmine ei aita maailma tajuda sellisena, nagu ta on. Inimene ei mõtle enam selge peaga, vaid kõik tema probleemid, emotsioonid või emotsioonide puudumine tekitavad täieliku segadus, mis omakorda põhjustavad normidest väljas olevate otsuste,
Sotsiaalsed faktid Inimesest sõltumatud, üks inimene ei saa sotsiaalset fakti muuta Suruvad end inimesele peale, püüavad teda Sotsiaalsed faktid Sotsiaalne morfoloogia – elanike arv, tihedus, paiknemine, teed, ehitised Institutsioonid – majandus, poliitika, seadused, kunst, religioon, teadus Kollektiivsed kujutelmad – keel, kunst, religioon, teadus, müüdid Kollektiivne teadvus Moodustub individuaalsete teadvuste baasil On individuaalsetest teadvustest sõltumatu Individuaalne teadvus peegeldab kollektiivse teadvuse sisu Religioon Inimelu jaguneb Profaanne, igapäevane sfäär Sakraalne, püha sfäär Religioossete ideede allikaks on ühiskond. Kõrgem jõud mida inimesed tunnetavad on tegelikult ühiskond. Religioon on ühiskonna esetunnetus Jumala-religioon asendub inimese-religiooniga Emile Durkheim (1897) „Suitsiid“
· Klassiteadvus-teadlikkus oma huvidest Emile Durkheim Sotsiaalsed faktid: Inimestest sõltumatud ja suruvad end inimesele peale, piiravad teda. Sotsiaalsed faktid · Sotsiaalne morfoloogia-elanike arv,tihedus,paiknemine: teed ja ehitised · Institutsioonid- majandus,poliitika,seadused,kunst,religioon,teadus · Kollektiivsed kujutelmad-keel,kunst, religioon,teadus,müüdid Kollektiivne teadvus · Moodustub individuaalsete teadvuste baasil · On individuaalsetest teadvustest sõltumatu · Individuaalne teadvus peegeldab kollektiivse teadvuse sisu Religioon · Religioossete ideede allikaks on ühiskond. Kõrgem jõud, mida inimesed tunnetavad on tegelikult ühiskond. · Religioon on ühiskonna enesetunnetus · Jumala religioon asendub inimese-religiooniga Enesetapud · Enesetappude arv on riigis pika aja jooksul stabiilne
17. Karma- kõik elujooksul tehtud, mis määrab elu käigu 18. Ahimsa- vägivallatuse idee, vältida tuleb tapmist, ka loomi, elava austamine 19. Moksa- Atman ja Brahman koos 20. Nirvaana- igavese rahu seisund 21. Askees- maistest rõõmudest loobumine, jumalale pühendumine, vaesuses elamine 22. Meditatsioon- mõtlus, millega saab meeli puhastada, eesmärk teadvustada sansarat ja jõuda nirvanasse 23. Jooga- eesmärgi saavutamine, teadvuste kontrollimine, ühendus keha ja vaimu vahel 24. Dao- universumi kord 25. Yin- naine, ilusad omadused, pimedus, külmus, niiskus 26. Yang- mees, mehised omadused, valgus, kõrgus, kuivus, soojus, hele, taevas 27. Shariaat- 28. Sunna- koraani kõrvaltekst 29. Dzihaad- sõda islamiusu kaitseks 30. Sabat- 31. Sünagoog- pühakoda, koosolekud, toorarullid, kokkusaamised 32. Mosee- islami pühakoda 33. Hidzra- 34
· Emile Durkheim · Sotsiaalsed faktid sotsioloogia on teadus sotsiaalsetest faktidest ning need on sotsioloogia peamiseks uurimisobjektiks.Need faktid on inimesest sõltumatud. a) sotsiaalne morfoloogia elanike arv, tihedus, paiknemine, teed, ehitised b) Institutsioonid majandus, poliitika, seadused, kunst, religioon, teadus c) Kollektiivsed kujutlemad keel, kunst, religioon, teadus, müüdid jne · Kollektiivne teadvus moodustub individuaalsete teadvuste baasil kuid on individuaalsetest teadvustest sõltumatu. Individuaalne teadvus peegeldab kollektiivse teadvuse sisu. · Mehaaniline solidaarsus inimesed on sarnased ja tänu sellele solidaarsed, üksikisik allub kollektiivsele teadvusele. Orgaaniline solidaardsus inimesed on erinevad ning üksikisik on suhteliselt sõltumatu. · Religioon ideede allikaks on ühiskond, kõrgem jõud mida inimesed tunnetavad on tegelikult ühiskond. Religioon on ühiskonna enesetunnetus.
Sotsioloogia ei pea seega uurima üksikindiviidi ja tema tegevust, vaid paljude inimeste tegevuses sündivaid fakte. Sotsiaalsed faktid võib jagada: - sotsiaalne morfoloogia: ühiskonna materiaalne substants (elanike arv ja paiknemine, teed ja ehitised, tehnoloogia jne.). - institutsioonid: seadused, majanduselu, poliitika jne. - kollektiivsed kujutelmad: ühiskonna subjektiivne poolus (keel, kunst, religioon, müüdid jne.). Kollektiivne teadvus moodustub individuaalsete teadvuste baasil, aga on neist siiski sõltumatu. Inimeste teadvused peegeldavad osaliselt kollektiivse teadvuse sisu. Tööjaotus Primitiivset ühiskonda hoiab koos mehaaniline solidaarsus inimesed on sarnased, tegelevad kõik samade tegevustega, üksikindiviidi tähtsus on väike; õigusnormid on repressiivsed, karistavad. Modernset ühiskonda hoiab koos orgaaniline solidaarsus inimesed on erinevad ja tegelevad erinevate tegevustega, üksikindiviidi tähtsus on suur; nende vahel on
jälgib väliseid ohu märke kohandab oma aktiivsust vastavalt nimetatud signaalidele ja teadvustamatult nt magades aktivatsiooni ei toimu väliste stiimulite puudumisel ilmneva hirmu puhul reaktsioon tekib ka siis, kui hirmunud nägusid esitatakse väga kiiresti mandelkeha reageerib ka siis, kui näidata hirmunud ilmet nägemispuudega isikule, kes ei teadvuste seda lapsepõlves ja noorukieas aktiivsem (Joseph LeDoux) Mandelkeha eemaldamine : emotsionaalne lamenemine, Klüver-Bucy sündroom Krambid v elektiline aktiivsus oimukoorde ja mandelkeha piirkonda nt epilepsia : äkiline kontrollimatu agressiivsus Kahjustus : võimetus tunda ja kujutleda hirmu, ei erista sõbralikku ja tigedat inimest, võtavad ülemäära suuri riske. Emotsionaalsete näoväljenduste äratundmine on häiritud + kavatsuste mõistmine + hirmu vokaalsed
tegevust, vaid paljude inimeste tegevusest sündivaid fakte. Sotsiaalsed faktid võib jagada: - Sotsiaalne morfoloogia Ühiskonna materiaalne substants (elanike arv, paiknemine, teed ja ehitised, tehnoloogia ...) - Institutsioonid Seadused, majanduselu, poliitika ... - Kollektiivsed kujutelmad Ühiskonna subjektiivne poolus (keel, kunst, religioon, müüdid ...) Kollektiivne teadvus - moodustub individuaalsete teadvuste baasil, aga on neist siiski sõltumatu. Inimeste teadvused peegeldavad osaliselt kollektiivse teadvuse sisu. Tööjaotus Primitiivset ühiskonda hoiab koos mehaaniline solidaarsus (inimesed on sarnased, tegelevad samade tegevustega, üksikindiviidi tähtsus väike ; õigusnormid repressiivsed, karistavad). Modernset ühiskonda hoiab koos orgaaniline solidaarsus (inimesed on erinevad ja tegelevad erinevate asjadega, üksikindiviidi tähtsus suur ; nende vahel on
· Asana, asendite ja hahrjutuste praktika · Pranayama. hingamisharjutused · Pratyahara-harjutusi kus õpitakse oma haistinugid ja meeli kontrollima. · Dharane-keskendumine. · Dhyana-sügavam meditatsiooni seisund mmingile objektile ja saavutab et on sellega üks tervik. · Samadhy-tekib ühtsuse tunne kõige olevaga ehk eesmärk. Citta vrtti nirodhah(see ütleb mis on jooga) e. Teadvuse võngete vaigistamine. Jooga ehk ühendus. jooga eesmärk on teadvuste võngete langetamine hästi väikeseks või peaaegu olematuks e. Kontrollid oma emotsioone. Sidhi-võimed mis on joogaga tegelevatel inimestel tekivad keskendumisest. Yama(india surmajumala nimetus) Kõrgemale kaugemale püüdleva inimese koodeks: · Ahimsa: 1. Vägivallast hoidumine (tegu, mõte, sõna) 2. Elu alustamine 3. Austusega meie kõrval olijatesse suhtumine 4. Iseenese suhtes vägivallast hoidumine 5. Tunnetad vägivalda-astud tagasi 6
Jutt koondub tihti mingi vägivaldse situatsiooni ümber, kriminaalsed teemad. Tegelased lihtsad inimesed, neid iseloomustab trots ja küünilisus, pessimistlik hoiak kapitalistliku maailma suhtes, omavahelistes suhetes ja üleüldse elu suhtes. Ei ole väga sügavmõtteline, nt 3 täh, et raamatu vahel on 3 juttu, mitte mingi sümbolistlik/religioosne vms tähendus:D Lood ei ole narratiivsed, pigem näeme lugu läbi erinevate teadvuste, vaatepunktide, dialoogide. Tegelaskujud on hajuvad, autor ei püüa nende tegudele sügavat psühholoogilist põhjendust otsida. Trotsitakse tradits realismi karakteri loomet. Samasse kategooriasse kuulub ka Chaneldior’i raamat „Kontrolli alt väljas“, kohaliku sarimõrtsuka mõttemaailm. *Hiram’i (Mari Laaniste) „Mõru maik“ 1999, mis tekitas omal ajal palju elevust. Tegevus suures linnas, seal igast suhted, vaadeldakse üht noort naist ja tema
3 tüüp: Inimene hakkab liikuma teistest inimestest eemale ehk eemalseisev tüüp Neuroosid jagunevad tervete inimeste neuroosideks ja haigete inimeste neuroosideks. Situatsioonilised neuroosid: laps ei tule kaua koju, normaalne, et inimene muretseb. Laps tuleb koju ja see on mööda läinud. Haiglase neuroosi puhul jäädakse sellesse kinni: aga mis ikkagi oleks võinud juhtuda. Krutitakse edasi. Ei suudeta seda ära lõpetada. 2.- Haiglase neuroosiga inimesed ei teadvuste endale, et nad on neurootilise käitumisega. Horney pidas nende kolme tüübi puhul silmas tervete inimeste neuroose. Kogu tema teraapia keerleb ümber neurooside. Inimese puhul võib rääkida erinevatest minadest. Inimese ideaalmina ja reaalmina- mida suurem vahe seda suuremad neuroosid tekivad inimestel. tema point on need viia teineteisele lähemale. Samas ta midagi uut ei paku ja ei saa ise ka üle puudustest, mida ta F juures kritiseerib. H on uurinud idafilosoofiaid. Neid
3 tüüp: Inimene hakkab liikuma teistest inimestest eemale ehk eemalseisev tüüp Neuroosid jagunevad tervete inimeste neuroosideks ja haigete inimeste neuroosideks. Situatsioonilised neuroosid: laps ei tule kaua koju, normaalne, et inimene muretseb. Laps tuleb koju ja see on mööda läinud. Haiglase neuroosi puhul jäädakse sellesse kinni: aga mis ikkagi oleks võinud juhtuda. Krutitakse edasi. Ei suudeta seda ära lõpetada. 2.- Haiglase neuroosiga inimesed ei teadvuste endale, et nad on neurootilise käitumisega. Horney pidas nende kolme tüübi puhul silmas tervete inimeste neuroose. Kogu tema teraapia keerleb ümber neurooside. Inimese puhul võib rääkida erinevatest minadest. 8 Inimese ideaalmina ja reaalmina- mida suurem vahe seda suuremad neuroosid tekivad inimestel. tema point on need viia teineteisele lähemale. Samas ta midagi uut ei paku ja ei
Institutsioonid - Seadused, majanduselu, poliitika ... tervisest. Durkheim järeldas, et suitsiidide tase riigis Kollektiivsed kujutelmad - Ühiskonna subjektiivne sõltub ühiskonna moraalsest kliimast, mille üheks poolus (keel, kunst, religioon, müüdid ...) näitajaks on valitsev religioon -protestantlikes riikides on Kollektiivne teadvus-moodustub individuaalsete enesetappe rohkem kui katoliiklikes, kuna viimastel on teadvuste baasil, aga on neist siiski sõltumatu. Inimeste tugevamad religioossed kogukonnad ja inimestel on teadvused peegeldavad osaliselt kollektiivse teadvuse väiksem risk oma muredega üksi jääda. sisu. Enesetapu liigid lähtudes nende põhjustest: Tööjaotus Egoistlikud
Klassiteadvus teadlikkus oma huvidest, töölised p Emile Durkheim (1858 1917) Sotsiaalsed faktid · Inimesest sõltumatud · Suruvad end inimesele peale, piiravad teda · Sotsiaalne morgoloogia elanike arv, tihedus, paiknemine, teed, ehitised · Institutsioonid majandus, poliitikad, seadused, kunst, religioon, teadus · Kollektiivsed kujutelmad keel, kunst, religioon, teadus, müüdid. · Kollektiivne teadvus moodustub individuaalsete teadvuste baasil. On individiduaalsetest teadvustest sõltumatu. Individuaalne teadvus peegeldab kollektiivse teadvuse sisu. · Tööjaootse teke primitiivses ühiskonna tegelevad kõik inimesed samade asjadega. Rahvaarv ja asutustihedus kasvavad. Inimesed ei saa kõik tegeleda samade asjadega. Tekib spetsialiseerumine ja tööjaotus. Kritiseerib Adam Smithi · Religioon religioossete ideede allikaks on ühiskond. Kõrgem jõud, mida inimeset
Sotsioloogia ei pea seega uurima üksikindiviidi ja tema tegevust, vaid paljude inimeste tegevuses sündivaid fakte. Sotsiaalsed faktid võib jagada: - sotsiaalne morfoloogia: ühiskonna materiaalne substants (elanike arv ja paiknemine, teed ja ehitised, tehnoloogia jne.). - institutsioonid: seadused, majanduselu, poliitika jne. - kollektiivsed kujutelmad: ühiskonna subjektiivne poolus (keel, kunst, religioon, müüdid jne.). Kollektiivne teadvus – moodustub individuaalsete teadvuste baasil, aga on neist siiski sõltumatu. Inimeste teadvused peegeldavad osaliselt kollektiivse teadvuse sisu. Tööjaotus Primitiivset ühiskonda hoiab koos mehaaniline solidaarsus – inimesed on sarnased, tegelevad kõik samade tegevustega, üksikindiviidi tähtsus on väike; õigusnormid on repressiivsed, karistavad. Modernset ühiskonda hoiab koos orgaaniline solidaarsus – inimesed on erinevad ja tegelevad erinevate
Nimetas ennast ka ise sotsioloogiks. Sotsiaalsed faktid jagunevad kolmeks: Sotsiaalne morfoloogia elanike arv, tihedus, paiknemine; teed, ehitised; Institutsioonid majandus, poliitika, seadused, kunst, religioon, teadus...Reeglite ja rollide süsteem, mis on ühiskonnas laialt tuntud. Kollektiivsed kujutelmad keel, kunst, religioon, teadus, müüdid. Laialt jagatud arvamused. Kollektiivne teadvus moodustub individuaalsete teadvuste baasil. Mingi vaimne seisund, mitte ainult inimese peas, vaid ka inimesest väljaspool. On individuaalsetest teadvustest sõltumatu. Individuaalne teadvus peegeldab kollektiivse teadvuse sisu. Inimesed, kes elavad ühiskonnas, nende vahel moodustub kollektiivne teadvus ühiskonna kui terviku mõtted. Tegeles palju religiooni uurimisega. Need on kõik pühad asjad, millega inimene kokku puutub. Inimelu jaguneb: Profaanne, igapäevane sfäär Sakraalne, püha sfäär.
annaabi.ee 
