kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Primaarse mälu kestus on vaid mõned sekundid. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus materjal kaua, kas või aastakümneid. Selle mälu maht on suur, aga aeglasem kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub sekundaarses mälus interferentsi tõttu. Püsimälus on liigitamine. Püsimälu puhul sõltub liigutus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist. Sel alusel eristatakse protsetuurilist, semantislist ja episoodilist mälu. Protsetuuriline mälu seostub selgeks õpitud tegevuste ja liigutustega (nt. jalgrattaga sõitmine)Sinna alla kuuluv inf. Omandatakse üksnes antud tegevuse käigus.Semantilises mälus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse(nt. rohi on roheline)See on info mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Episoodilises mälus talletatav info on seotud inimese endaga (nt
Unustamine toimub info kustumise tõttu. Primaarses ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järjestuses. Unustamine toimub uue info tõttu. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus säilib materjal kaua, kasvõi aastakümneid. Selle mälu maht on suur, kuid info kätte saamine aeglasem, kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub interferentsi tõttu. Püsimälu liigitamine- liigitus sõltub mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist. Protseduuriline mälu seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega( jalgrattasõit, kirjutamine) Semantilises mälus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse. (rohi on roheline, A on tähestiku esimene täht) Episoodilises mälus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin eile, kellega kohtusin üleeile) Amneesia ehk mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel, eristatakse kahte vormi:
omakorda tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Pikaajalise mälu maht võib olla piiramatu. Teine mäluliigitussüsteemide eristus põhineb sellel ,millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse. Endel Tulving 1970.aastatel oli esimene ,kes leidis idee ,et tuleks eristada kolm mälusüsteemi :semantilist , episoodilist ja protseduurilist. Need mäluliigisüsteemid põhinevad pikaajalisel mälul ja eristatakse olenevalt selles sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist. · Protseduurilist mälu mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega · Semantilist mälu kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. · Episoodilist mälu kus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin üleeile, kellega kohtusin eile jne). Mäluga on seotud erinevad ajukoore ja aju osad. Parema ajupoolkera kahjustumisel kahjustub
Selles mälus on info kättesaadavuse aegalne võrreldes primaarse mäluga, kuna materjali on palju. Unustamine toimub interferentsi kaudu. 2 S.S 27.02.2010 o Püsiälu puhul sõltub selle liigitus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist, teisi sõnu kui palju on meil teadmisi, kus ja kuidas me seda kasutame ning kuidas me seda juurde kogume. Selle alusel eritatakse protseduurilist mälu( seostub selgeks õpitud tegevuste ja liigutustega. Sinna alla kuuluv info omandatakse antud tegevuse käigus.), semantilist mälu( talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. Materjali
vastupidine protsess on unustamine. Unustamise põhjus on interferents. Eristatakse pro- ja retro-aktiivset interferentsi. Meeldetuletamine tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumisevõi meenutamise kaudu. Olenevalt materjali mälus säilimise ajast eristatakse sensoorset, primaarset ehk lühiajalist ja sekundaarset ehk pikaajalist mälu. Pikaajalises mälus eristatakse olenevalt selles sisalduvast infost, selle käsutamise teadvustatusest ning omandamisviisist protseduurilist, semantilist ja episoodilist mälu. Mäluga on seotud erinevad ajukoorealad ning limbiline süsteem. Parema poolkera kahjustumisel häirub ruumilis-visuaalne mälu, vasaku poolkera kahjustuse korral aga sõnaline mälu. Amneesia ehk mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse antero- ja retrograadset amneesiat. Veel kuuluvad mäluhäirete alla liig- ja vaegmälu, joobe-mälulünk, hüsteeriline amneesia, afektiivne mälulünk
otsmine võtab kaua aega). Unustamine sekundaarses mälus toimub interferentsi tõttu. Ühes Ameerika psühholoogide hulgas korraldatud küsitluses arvas 84% vastanutest, et kõik, millega inimene on elus kokku puutunud, talletub püsivalt mingil viisil mälu. (Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus. Leh. 113) Pikaajalises mälus (e püsimälus) eristatakse olenevalt selles sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist: 1. Protseduurilist mälu mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega (jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine jne). Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamata. 2. Semantilist mälu kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Nt salvestatakse raamatukogudes
See viib uue materjali mõistmise ja teadvustamiseni, mis on vajalik selle materjali salvestamisel inimese püsimällu [1]. 6 2.3 Püsimälu Säilib materjal kaua, ilma kadumata. Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine aeglasem kui primaarse mälu puhul( suure hulga materjali sealt otsimine võtab aega [3]. Püsimälu puhul sõltub liigitus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisidest[3]. 1) Protseduuriline mälu- seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigitustega ( jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine). Sinna alla kuuluv informatsioon omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamatu[3] 2) Semantiline mälu- Talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse. See on info mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes, pigem info
4) Kuhu liigitada need püsivad mälujäljed, mille saab kätte väga kiiresti (oma nimi, lugemisoskus jne). Oletatakse, et nendel juhtudel on tegemist kas sekundaarses mälus eriti tugevasti kinnistunud mälujälgedega või hoopis eraldi mäluliigiga tertsiaarse mäluga. Pikaajalises mälus (e püsimälus) eristatakse olenevalt selles sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist: 1. Protseduurilist mälu mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega (jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine jne). Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamata. 2. Semantilist mälu kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Nt salvestatakse
Uus info asendab Interferents (vt Unustamisviis Kustumine vana peatükki Interferents) (3: 100) 14 2.2.1 Püsimälu liigitamine Pikaajalises mälus eristatakse olenevalt selles sisalduvast infost selle kasutamise teadvustatusest ning omamisviisist protseduurilist mälu, semantilist mälu ja episoodilist mälu: 1) Protseduuriline mälu on seotud selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega. Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ja selle kasutamine on suuresti teadvustamata. 2) Semantiline mälu on mälu, kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Materjali kasutamine nõuab teadvustatust.
aega. /-/ Iseloomulik on osa materjali üldistatud kuju. Püsimälus talletatud materjali tohutu hulk ja mitmekesisus eeldavad selle kasutamiseks kõrgtasemelist organisatsiooni."19" Sellist info organiseerimist kirjeldatakse kahe põhikontseptsioonina: 1. info talletumine inimese teadvuses semantiliste hierarhiatena; 2. info talletumine inimese teadvuses skeemidena.20 Pikaajalist ehk püsimälu liigitatakse mälus sisalduva info, selle kasutamise teadvustatusest ing omandamisviisist lähetuvalt. E. Tulvingu järgi eristatakse: 1. protseduurilist mälu, mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega, see omandatakse üksnes tegevuse käigus ja kasutamise suuresti teadvustamata( kirjutamine, jalgrattasõit, ujumine); 17 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 247-248. 18 Uljas, Jüri. Rumberg, Thea. Psühholoogia
Salvestamine Automaatne Sõnastamine Kordamine Info kättesaadavus Nii kiire kui Väga kiire Aeglane võimalik Unustamisviis Kustumine Uus info asendab Interferents vana · Püsimälu liigitamine:püsimälu puhul sõltub liigitus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist. Selle alusel eristatakse protseduurilist, semantilist ja episoodilist mälu. Protseduuriline mälu- seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega. Sinna alla kuuluv informatsioon omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamatu. Semantiline mälu- talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja
4) Kuhu liigitada need püsivad mälujäljed, mille saab kätte väga kiiresti (oma nimi, lugemisoskus jne). Oletatakse, et nendel juhtudel on tegemist kas sekundaarses mälus eriti tugevasti kinnistunud mälujälgedega või hoopis eraldi mäluliigiga tertsiaarse mäluga. Pikaajalises mälus (e püsimälus) eristatakse olenevalt selles sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist: 1. Protseduurilist mälu mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega (jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine jne). Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamata. 2. Semantilist mälu kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Nt salvestatakse
täitm., kõrge korral tööt.vah. suhetele. Võimald. luua teor. baasi ühelt poolt juhtimisalaste võtete parandam. ja teiselt poolt olukorra ümberkujund. Jõudis järeldusele, et liidri mõjukus sõltub oluk., mida kirjeld. 3 teguriga: 1) liidri ja järgijate vahel. suhted: suur mõju eestved. Näitab, kui lugup. ja popul. juht on ning kuivõrd teda usald.; 2) ül. strukt.: kujut. ül. reguleerituse astet. Kõrge korral on liirdi võim suur ja vastupidi. Koosn.: · ül. eesm. selgusest ja teadvustatusest; · lahendusteede paljususest ja spetsiifilisusest; · õigete ja valede lahenduste vahekorrast; · otsuse õigsuse kontrollitavusest; 3) positsiooni võim: oleneb sellest, milline on liidri ametlik võim, tema volitused töötasustam. ja sanktsioonide rakendam. Tugev tõhust. töötajate mõjutam. juhul, kui töötajad seda aktsept. Mudel ei arvest. algselt intellektuaals. eelduste, kompet., kogem. ja paljude muude juhti isel. tegu- ritega. Hilisemates käsitl. jõudis nn. kognitiivse ress
tuleb pidevalt ümber töötada, et arvestada järjest saabuva uue infoga. Teadvustatus tuleb Denneti arvates selliste ümberkirjutatavate mustandite paljususest. Shanon (1990, 1998) jagab teadvuse komponentideks. Nendeks on (1) tunnetatud olemine (sensed being), mis lubab eristada elutuid olevusi elusaist selle omaduse alusel (2) vaimne teadvustatus (mental awareness) ehk teadvustatus oma teadvuse sisust (2) peegeldused (reflections) ehk teadvustatus oma vaimsest teadvustatusest ning viimase sisu © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 82 edaspidise kasutamise võimalustest , mis võivad olla kaht liiki (a) metavaatlused (meta-observations), mis peegeldavad vaimseid seisundeid ja (b) seire või kontroll (monitoring or control), mis kontrollib ja hindab mõtteid, suunates meie vaimseid protsesse.
tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. 3 alasüsteemi: • Kuulmis-sõnalise informatsiooni hoidmiseks • Nägemis - ruumiline informatsiooni hoidmiseks • Tsentraalne täideviiv süsteem 3. Pikaajaline mälu ehk püsimälu - siin säilib materjal kaua, kas või aastakümneid. Mälu maht on suur, kuid info kättesaamine aeglasem kui primaarse mälu puhul. Pikaajalises mälus eristatakse olenevalt selles sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist protseduurilist, semantilist ja episoodilist mälu. Püsimälu puhul sõltub liigitus mälus sisalduvast infost. Jaguneb: 1. Protseduuriline mälu - sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Pigem tegu kui mõte - oskused ja harjumused. Peale harjutamist on võimalik täide saata automaatselt, ilma tähelepanu keskendamata. Nt
annaabi.ee 
