Laura-Ly Lotamõis NAISTEADLASTE RASKUSED KODUTÖÖ Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Priit Pärnapuu Tallinn 2014 Naisteadlaste raskused 1. Meesteadlastest kirjutati viisteist korda tihedamini teadusajakirjades kui naisteadlastest. Ajakirjanikud kirjeldasid teadust kui tegevust, mis vajab täielikku emotsionaalset eraldatust, intellektuaalset erapooletust ja isegi füüsilist jõudu – need olid kõik pigem meesterahvale omased tunnused. Seetõttu arvati, et naised ei saa teadlaseametis hakkama. 2. Naised pidid teaduse kõrvalt kasvatama ka lapsi, sest see ei olnud meeste töö. Lisaks pidid nad taluma oma abikaasa surma poolt tekitatud valu, sest see oli tavaline, et mehed
pöördepunkti filosoofia ajaloos ning andnud mõistelise kuju millelegi, mida võib filosoofias uudseks pidada. Nt keskajal nimetati Aristotelest lihtsalt "Filosoofiks", kuna tema mõtted olid tolle aja filosoofias kõige aluseks. Tänapäeva filosoofid Tänapäeval on filosoofid enamasti seotud teadusasutustega ja nende edukust mõõdetakse sarnaselt muu teadustegevuse edukusega nt eelretsenseeritud teadusajakirjades avaldatud artiklite arvu järgi või monograafia avaldanud kirjastuse või lõpetatud haridusasutuse prestiizikuse järgi. Samas on olemas ka populaarfilosoofe, kes võtavad sõna üldhuvitavatel ja paljusid inimesi puudutavatel teemadel, populariseerivad filosoofiat ja pakuvad ekstravagantseid tõlgendusi harjunud arusaamade asemel. Sellised filosoofid sõidavad tavaliselt mööda maailma ringi, peavad loenguid ülikoolide juures,
kogu elu jooksul ja see mõjutab tugevasti kõiki meie keha süsteeme. Iga 10 aastaga jääb kasvuhormooni organismis 10-15% vähemaks. STH sekretsioon sõltub paljudest faktoritest - stress, uni, füüsiline koormus, sugu, iga, östrogeenid ja veresuhkru tase. Kõrvalkalded normaalsest kasvuhormooni tasemest võivad kaasa tuua endokrinoloogilised haigused. 1981. aastal suudeti seda hormooni esmakordselt toota sünteetilisel kujul, preparaat kannab nime somatropiin, teadusajakirjades lühendatult rhGH. 1989. aastal lisas ROK kasvuhormooni keelatud ainete nimistusse. Varsemalt koguti hormooni teiste loomadest, kuid nakkusohu tõttu see keelati. Kasvamist ja organismi üldist arengut reguleerib sisenõristussüsteem, eeskätt ajuripats ehk hüpofüüs, mille eessagara piirkonnas valmib somatotropiin. Põhiline kogus produtseeritakse hüpofüüsi eessagaras uneaja esimese 1,5 tunni jooksul. Eritumist hüpofüüsist stimuleerivad
oma elust ebaloomulikus keskkonnas. See omakorda soodustab uute haiguste ja muidugi ka reostuse teket. Kuid ka maaelu kahjustab mingil määral loodust, sest põllumajandus mängib suurt rolli merede ja siseveekogude saastamises. Igal aastal satub veekogudesse palju toitained ja ka näiteks lämmastik-ja fosforväetisi. Loomulikult ei saa põllumajanduse osakaalu vähendada, sest juba praegu on ülerahvastatuse tõttu maailmas tõsine toidupuudus. Kuidas siis seda olukorda lahendada? Teadusajakirjades on sellele probleemile palju lahendusi välja pakutud. Üks nendest võib peituda toitainete taaskasutuses. Tiheda asustusega piirkondadele leidub väljapääs akvapoonika-nimelises meetodis, mis seisneb taimede ja kalade partnerluses. Selles süsteemis saavad taimed kogu naturaalse väetise kaladelt ning loomad saavad taimedelt omakorda hapnikku. Selline tegutsemisviis vähendaks ka poest ostetavate toiduainete koguseid.
Filosoofi kui elukutse olemuse kirjeldamise ja selle eristamise poolest muudest ligidalseisvatest elukutsetest nt sofistide ja retoorikute elukutsetest on tuntud Platon. Seesama kirjeldus on pannud aluse ka levinud kujutlusele filosoofist kui eluvõõrast ja askeetlikust mõttetargast, kes tegeleb ranges eraldatuses suurte mõtete mõtlemisega. Tänapäeval on filosoofid enamasti seotud teadusasutustega ja nende edukust mõõdetakse sarnaselt muu teadustegevuse edukusega nt eelretsenseeritud teadusajakirjades avaldatud artiklite arvu järgi või monograafia avaldanud kirjastuse või lõpetatud haridusasutuse prestiizikuse järgi. Samas on olemas ka populaarfilosoofe, kes võtavad sõna üldhuvitavatel ja paljusid inimesi puudutavatel teemadel, populariseerivad filosoofiat ja pakuvad ekstravagantseid tõlgendusi harjunud arusaamade asemel. Sellised filosoofid sõidavad tavaliselt mööda maailma ringi, peavad loenguid ülikoolide juures, konverentsidel või koolitustel ja annavad intervjuusid
uus oskusteave toodi sisse emamaalt. Meie oma rakendusteadus suri välja. Nüüd siis oleme täiesti absurdses olukorras. Tallinna Tehnikaülikool, sügavalt rakendusteaduslik õppe ja uurimisasutus, mis on kutsutud ja seatud oma teadusega eesti majanduse arendamiseks inimesi koolitama, peab konkureerima teadusraha pärast akadeemilise ülikooliga, lugema samadel alustel avaldatud publikatsioone ja tsiteeritavust rahvusvahelistes teadusajakirjades. Tule taevas appi, hüüaks ehk siinkohal kadunud president Meri. Tehnikaülikooli spetsiifika on tegelda eeskätt uudsete tehnoloogiliste lahenduste otsingutega, see töö on suunatud patenteerimisele, et meie innovaatilist ettevõtlust õiguslikult kaitsta. Patenteerida aga ei saa avalikku teavet, mis teadusajakirjanduses igaühele kättesaadav. Publitseerimine ja patenteerimine välistavad teineteist põhimõtteliselt. Aga nagu sellest oleks
tulemustabelis, eriti veel arvestades seda, et mõõdetakse ka kutsekoolides praktilise eriala lõpetanud õppuritega. Võib siiski öelda, et kuigi kutsekoolis lõpetajaid on vaja moodsale tööstusele palgatöölisteks, ei loo sealne õppetegevus aluseid edasiseks innovatsiooniks ja teadustööks. 2) Teadustegevuse taset a. Rahvusvaheliste teaduspublikatsioonide arvu b. Juhtivates teadusajakirjades avaldatud publikatsioonide arvu. c. EL väljapoolt pärit doktorantide arv Teaduspublikatsioonide puhul hinnatakse osakaalu maailma juhtivates teadusajakirjades suhtena kogu riigi teaduspublikatsioonidest. See mõõdik võib olla mitte kõige parem, kuna humanitaarteaduste publikatsioonide suur arv kogu teaduspublikatsioonidest võib selle näitaja allapoole viia. Samuti ei ole kindel, et kohalikul tasandil oluliste kultuurivaldkondade
üldharidust saanud inimestele. Tegelikkuses on teooria märksa laiem ja selle seletamine võtab aega ja teadmisi, mida enamikel inimestest ei ole. Lisaks sellele olid Einsteinil suured teened ka füüsika muudes valdkondades, mida sageli ei seostatagi temaga. Tema seletas esimesena fotoefekti ja sellega tõestas lõplikult valguse kvantteooria. Referaati koostades sain palju uusi teadmisi Einsteini kohta, kuid muidugi tuleb tõdeda, et teadusajakirjades ja -raamatutes kirjutatu pole kindlasti kergestimõistetav. Selle laiem arusaamine nõuab paremaid teadmisi ja oskusi, mida omandan kindlasti tulevikus füüsikatundides. KASUTATUD KIRJANDUS Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist. Akadeemia, 21. aastakäik, nr 12, lk 2218-2235 Piir, Ivar, 2005. Albert Einstein aasta 1905. Akadeemia, 17. aastakäik, nr 7, lk 1379-1390 Rohtmets, Indrek, 2006. Lehed ja tähed. Tallinna Raamatutrükikoda, lk 120
pani nimeks Institute for Scientific Information ehk Teadusliku Informatsiooni Instituut. Instituut asus esialgu Garfieldi kodus garaa zis, kus ta hakkas koopiamasina abiga paljundama äsja trükist ilmunud keemiaajakirjade sisukordasid ning saatma neid asutustele ja teadlastele. Selgus, et üha suurenevas informatsioonitulvas oli tekkinud vajadus selle järele, et keegi hakkaks pidama arvet, mis üldse ilmub teadusajakirjades. Bibliomeetriline uurimus - publikatsioonide arvu ja tsiteeritavuse mõõtmine Bibliomeetria eesmärgiks on infoleviprotsesside erinevate strukturaalsete ja funktsionaalsete aspektide kvantitatiivne töötlemine ja analüüs. Matemaatiliste ja statsistiliste meetodite rakendamine raamatuile ja teistele kirjaliku kommunikatsiooni vormidele (viiteanalüüs, kogude analüüs, lugejauuringud). Bibliomeetrilised näitajad on vähemalt alusuuringute puhul mitte
tema teed võidusõiduhobuse omaniku Leland Stanford´iga, peale mida Muybridge aitas Stanford´il võita kihlveo, tõestades, et joostes on mingil ajahetkel ühekorraga õhus kõik neli hobuse jalga. Olles vahepeal kohtu all kahtlustatuna oma naise armukese mõrvas, naasis Muybridge hobuste pildistamise juurde 1877 aastal, mil ta 50. Fotoaparaati samaaegselt kasutades saavutas erakordseid tulemusi. Tema tööd austati väga, seda kajastati teadusajakirjades ning uuringutes. ,,Zoopraxiscope" leiutamisega leidis Muybridge võimaluse projitiseerida piltide siluetid teineteise järel ekraanile ning nii saigi ta 1882 aastal võimaluse demonstreerida avalikkusele esimest ,,filmi". Aastaid hiljem inspireeris tema töö moodsa filmikaamera leiutajat Thomas Edisoni. Muybridge jätkab oma tööd Pennslyvania Ülikoolis, kus arendab uut multi-objektiiviga kaamerat, millega jäädvustab nii loomi kui ka inimesi
intellektuaalset omandit, see võib sisaldada lepingulisi uurimistöid, konsulteerimist, patentide/litsentside müüki, laboratoorseid katsetusi/testimisi, täienduskoolitusi jne. Negatiivsed aspektid: puuduvad ettevõtte rajamise baasteadmised, raske turujõududega toime tulla, pole harjunud ärialase konkurentsiga, ülikoolid ei soovi riske võtta ja on aeglased otsuste langetajad ja pole ka volatiivsed, pigem ollakse huvitatud teadusajakirjades publitseerimisest. Positiivsed aspektid: majandusarengu kiirendamine, väärtuste loomine, töökohtade loomine, ajendatakse investeerima ülikoolides arendatud tehnoloogiatesse, laiendatakse ülikoolides arendatud tehnoloogiate kommertsialiseerimist, haaratakse kaasa investoreid, toetatakse täiendavaid uuringuid ja üliõpilaste õppetegevusele kaasaaitamine. Naisettevõtlus: Naisettevõtlus on Eesti jaoks suhteliselt uus nähtus, esimesed
Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn, 2000] (lk. 504) Raivo Mänd (sünd. 2. detsember 1954) Töötas 197- 1998 Eesti Teaduste Akadeemia zoloogia ja botaanika instituudis teadurina, laborijuhatajana, juhtivteadurina ja osakonnajuhatajana. 1986 a. kaitses teatuste kandidaadi kraadi ökoloogias. 1992. aastast kuni tänaseni töötab Tartu Ülikoolis loomaökoloogia korralise professorina. Raivo Mänd on avaldanud üle 40 artikli rahvusvahelise levikuga eelretsenseerivates teadusajakirjades ja on mitmete teadusliku või populaarteadusliku monograafia või teatmeteose autor (kaasautor). Lisaks on ta avaldanud arvukalt populaarteaduslike artikleid. Õpetab Tartu Ülikoolis käitumisökoloogiat, etoloogiat jt distsipliine. Männi juhendamisel on kaitstud 7 doktorikraadi ja mitu teadusmagistrikraadi. [http://et.wikipedia.org/wiki/Raivo_M% C3%A4nd] (30.03.08) Heinrich Roman Riikoja (aastani 1924 Reichenbach, 8.märts 1891- 31.oktoober 1988) ...Eesti zooloog ja hüdrobioloog
5. Mille poolest on olulised 19.sajandi keskpaigast alates ilmuma hakanud väljaanded International Catalogue of Scientific Paper (1865, USA) ja Catalogue of Scientific Paper (1867, UK Royal Society). 1865 hakkas Smithsonian Institution kataloogima uusi teadustöid. Sellest kasvas välja the International Catalogue of Scientific Papers. 1867 hakkas The Royal Society Londonis välja andma trükist Catalogue of Scientific Papers. Eesmärk oli koostada kõikide riikide peamistes teadusajakirjades avaldatud teadustööde trükikataloog. Lõpuks kujunes väljaanne 19köiteliseks. 1896 korraldtud rahvusvahelisel konverentsi teadusinformatsiooni teemadel. Jõuti järeldusele, et on vaja hakata koostama rahvusvahelist teadusliku kirjanduse kataloogi 6. Mis on signaalinformatsiooni väljaanded? Miks ja millal see väljaannete liik tekkis? Too näiteid. Selleks, et anda teadlastele ja spetsialistidele operatiivselt teada, mis üldse on ilmunud, hakatakse välja andma
2. Teadusliku uurimismeetodi etapid 1. Probleemi püstitus - lühidalt, kitsalt, korrektselt 2. Taustainfo kogumine - meedia, raamatud, teadlased 3. Hüpoteeside esitamine- oletatav vastus probleemile 4. Hüpoteeside kontroll uurimistöö kavandamine ja läbiviimine, vaatluste, katsete, eksperimentide abil 5. Tulemuste analüüs ja järeldused hüpoteeside tõesus 6. Tulemuste avaldamine teadusartiklite avaldamine teadusajakirjades ORGANISMIDE KOOSTIS 1. Vee tähtsus organismis: On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri) Vajalik organismide paljunemiseks Fotosünteesi lähteaine, tekkiv glükoos on energia-ja süsinikuallikas Kaitsefunktsioon- pisarad, sülg, loote arenemine veekeskkonnas Kindlustab organismide ringeelundkondade töö 2. Vee tähtsus rakus: On hea lahusti
Lahtrite arv ei tohiks kasvada liiga suureks. 8) Kui tabel ei mahu leheküljele ära, siis saab muuta nii numbreid kui teksti väiksemaks, korrigeerides trükilehekülje suurust. 9) Tabeli laiuseks soovitatakse teksti laius. 10) Tabel tuleb teha silmale meeldivaks ja informatiivseks. Ei tohi unustada võimaliku allikaviite märkimist ja sellele viitamist tekstis. (2004: 290291) Joonisteks nimetatakse kõiki uurimisraportis kasutatavaid näitlikustamisvahendied (v.a tabelid). Teadusajakirjades üldiselt kasutatavad joonised on tulpdiagrammid ja sektordiagrammid. Sektordiagramm moodustub ringist, mis on jagatud eri muutujaväärtustele vastavateks sektoriteks. Joonised on näitlikustavad. Muutujate omadused: · Läbilõige ja seeria valikut mõjutab see, kui mitu korda on informatsiooni kogutud. Kui see toimub ainult üks kord, on tegemis läbilõikega (x ja y telg). Kui informatsiooni kogumist teostatakse mitu korda on tegemist seeriaga. · Kvalitatiivsus ja kvantitatiivsus
Bt (2Bt) Klassifikatsioone on globaalseid ja lokaalseid. Globaalseid kasutatakse laialdastel C (2C) territooriumidel ja nende kasutamine võimaldab rahvusvahelist suhtlust. Maailma teadusajakirjades nõutakse muldade nimetamist, kas WRB (World Reference Base for Soil Muldade diagnostika Resources (FAO-ISRIC)) või ST (Soil Taxonomy; USDA, USA), millest WRB on rahvusvaheliselt arendatav süsteem ja ST USA muldade klassifitseerimise süsteem.
langust aeglustada ning inimese eluiga pikendada. Huvitavat perspektiivi pakub siin ergonoomika (van Bezooijen, 1996; Kristjuhan, 1998). Perspektiivne on kognitiivse ergonoomika ja teaduse metodoloogia kasutamine vananemise aeglustamise kui teadusliku probleemi lahendamisel ning keskkonnaergonoomika ja töökohaergonoomika praktiliste meetmete väljatöötamisel. 6. Seosed teiste teadusharudega Käesoleval ajal kohtab teiste erialade (tervise, ohutusteaduse jne) teadusajakirjades artikleid, kus näidatakse, et ergonoomiline lähenemine aitab nende erialade probleeme lahendada. Raske on tõmmata piiri, kus on ergonoomika ja kus seda piiravad teadused. Vahel pole see ka otstarbekas. Kui vaadelda, missugustes kõrgkooli erinevate nimetustega kateedrites viiakse läbi ergonoomikaalast uurimistööd, võib neid leida sadu. Kuna üldjuhul püüab ergonomist parandada konkreetse ettevõtte olukorda, peab ta olema ettevõtte tööga igati kursis. Ta peab tundma
annaabi.ee 
