Meedia Inimesed on läbi aegade infot talletanud ja edastanud väga erinevail moel. Teabe levitamise vahendid ehk meedia on inimkonna ajaloo jooksul väga palju muutunud, näiteks kunagiste teabekandjate savitahvli,pärgamendi ja papüüruste asemel on tänapäeval paber ja tahvelarvuti. Ka on muutunud kutselise ajakirjanduse roll ühiskonnas. Esimesed ajakirjad olid teadusajakirjad (loodus- ja arstiteaduslikud), aga ka õpetusliku sisuga ehk niinimetatud moraaliajakirjad. Tööstuslik pööre 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandil tõi kaasa olulisi muutusi, mis andsid tõuke meedia arengule. Meedial oli alates 19. sajandi teisest poolest ühiskonna demokraatlikumaks muutumisel oluline roll ja vastupidi. Ajalehed peegeldasid 19. sajandi keskpaigani autori seisukohti, kuid massimeedia püüdis kõnetada võimalikult suurt lugejaskonda. 20. sajandi
kui neile on ligipääs ostetud. Google Scholari otsingukasti järel on Scholar Preferences, kus saate määrata · otsingutulemuste keeled, · viidete halduri, kui soovite leitud kirjeid eksportida ja säilitada. Pärast valikute tegemist klõpsake Save Preferences. Eelistustes on määratud viidete halduriks programm RefWorks. Open Access- avatud juurdepääs teaduskirjandusele Open Access on vaba juurdepääs teaduskirjandusele. Avatud juurdepääsuga teadusajakirjad Gold Open Access hõlmab eelretsenseeritavaid rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga ajakirju, kus artikli publitseerimise kulud katab artikli autor või institutsioon. Avatud juurdepääsuga repositooriumid ja selfarchiving Green Open Access võimaldab ka autoritel endil oma töid kättesaadavaks teha (ingl k selfarchiving), pannes töö välja institutsiooni repositooriumi, isiklikule või asutuse kodulehele. OAIster OAISTER
2. Seadmete, materjali, komponentide või tarkvara tarnijad Keskmine 3. Erasektori kliendid/tarbijad Kõrge 4. Avaliku sektori kliendid/tarbijad Kõrge 5. Konkurendid või sama majandusharu ettevõtted Kõrge 6. Konsultandid või kommertslaborid Madal 7. Ülikoolid ja teised kõrgkoolid Madal 8. Muud teadusasutused Madal 9. Konverentsid, messid, näitused jms Kesmine 10. Teadusajakirjad, muu ajakirjandus Madal 11. Kutseliidud jms Keskmine 12. Muud allikad a) Kui jah, siis mis allikad? 13. Milline neist eelpool nimetatud allikatest on teie arvates olulisim? 1, 3, 4, 5 14. Milline neist eelpool nimetatud allikatest on probleemseim? 11 IX. ETTEVÕTTE TOOTE- JA PROTSESSIUUNEDUSTE KONKURENTSIVÕIME. Hinnake järgneva kaheksa toote- ja protsessiuuenduse tõhusust teie ettevõtte
Statistiliste ja matemaatiliste võtete kasutamine raamatute ja raamatukogude uurimisel kvalitatiivsed Peamiselt humanitaarteadustes, raamatukogunduses kvantitatiivsed bibliomeetria segameetodid 28. Mis on bibliomeetria olulisemad seadused? 1) Lotka seadus teaduslikust produktiivsusest (1926) 2) Bradford'i seadus publikatsioonide hajasusest (1934, 1948) 3) Zipf'i seadus sõnade esinemissagedusest (1949) 4) Viiteanalüüsid 29. Millal tekkisid teadusajakirjad ja miks? Esimene on Le journal des scavants (Teadlaste Ajakiri) Prantsusmaal 1665. aastal. Philosophical Transactions of the Royal Society 6. märts 1665 Inglismaal Peetakse esimeseks päris teadusajakirjaks maailmas Teaduslik ajakiri on tänaseni peamine esmas-publikatsiooni koht ja referaatajakiri tähtsaim teisese info väljaanne, kust saab kiiresti ülevaate teatud perioodi vältel mingil alal ilmunud artiklite ja raamatute sisust. 30. Mis on informatsioonikriis
Bradford'i seadus publikatsioonide hajasusest (1934, 1948) Erialaajakirjad jagunevad kolmeks: 1) nn tuumikajakirjad, suhteliselt väike arv, kuid neis ilmub 1/3 artiklitest 2) nn teine tsoon, kus ilmub samapalju artikleid, kui esimeses, kuid arvult enamates ajakirjades; 3) kolmas tsoon, sisaldab sama arvu artikleid, kui teises tsoonis, aga tunduvalt suuremat hulka väljaandeid Zipf'i seadus sõnade esinemissagedusest (1949) Viiteanalüüsid 29. Millal tekkisid teadusajakirjad ja miks? 1665. aastast; et ilmuvat infot talletada ja kirja panna ning inimestele kättesaadavaks teha 30. Mis on informatsioonikriis? Mis on info üleküllus? Mis põhjustab ja mis aitab toime tulla? Informatsioonikriis on infotöö traditsiooniliste meetodite kriis. Info üleküllus on siis kui informatsiooni hulk suureneb tohutult. Täheldati, et raamatute ja perioodiliste väljaannete ning neis avaldatavate
Tekke- ja seletusmuistendid, vägilasmuistendid, kohamuistendid, usundilised muistendid, ajaloolised muistendid, kunstmuistendid (nt Faehlmann). Tänapäevane variant: linnalegendid, mis levivad eriti hoogsalt nt kooliõpilaste seas või interneti vahendusel. lastekirjandus- lastele suunatud kirjandus; kitsamalt: täiskasvanute poolt lastele kirjutatud ilukirjandus. Siia alla võib kuuluda kõik see, mida lapsed loevad (ka reklaambrožüürid ja teadusajakirjad), aga see muudab mõiste väga laiaks ja hägusaks. valm- lühike õpetliku sisuga mõistujutt v luuletus, kus peamiselt antropomorfeeritud loomtegelaste kaudu kujutatakse inimeste iseloomujooni ja käitumist; iseloomulik on, et loo moraal tuuakse eraldi (alguses v lõpus) välja. muinasjutt- rahvauskumustel, müütidel või vabal fantaasial põhinev meelelahutuslik, sageli õpetliku sisuga lugu, mis ei pretendeeri usutavusele (vrdl müüt, muistend, pajatus).
seadmete, materjalide, teenuste või tarkvara hankijad kliendid või tarbijad konkurendid ja teised ettevõtted samast tegevusharust konsultandid, eralaborid ning erauurimisinstituudid c) Institutsionaalsed allikad ülikoolid või muud kõrgemad õppeasutused riiklikud või avalik-õiguslikud uurimisinstituudid d) Muud allikad konverentsid, messid, näitused teadusajakirjad ja kaubanduslikud/tehnilised publikatsioonid erialaliidud ja tööstusalaliidud tehnilised, tegevusharu- ja teenindusstandardid 5. Millised on innovatsiooni eesmärgid? Innovatsiooni konkreetsed eesmärgid: populaarsuse järjekorras: 1. kvaliteedi parandamine 2. uute turgude loomine 3. tooteskaala laiendamine 4. tööjõukulude vähendamine 5. tootmisprotsesside täiustamine 6. toormaterjalidehulga vähendamine 7. keskkonnakahjude vähendamine 8
30-39 15 000 5 000 9 000 15 000 4 000 Vanus 40-49 9 000 9 000 10 000 14 000 4 000 50-59 7 000 9 000 9 000 17 000 3 000 60-74 7 000 19 000 11 000 18 000 2 000 75+ 1 000 13 000 4 000 4 000 1 000 Tabel 4. Teadusajakirjad ELU 2014 II kv järgi(Eesti Ajalehtede Liidu andmetel) National Imeline Teadus Imeline Ajalugu Geographic Lugejate arv: 31 000 76 000 78 000 Sugu Mees 17 000 41 000 38 000 Naine 14 000 36 000 40 000
· Tekstisisesesse viitesse URL aadressi ei panda, vaid autori nimi (kui tuvastatav) või dokumendi/kodulehe pealkiri. Nt. (Sotsiaalministeeriumi koduleht, 2014) · Allikas peab olema leitav · Autorlus (persoon, asutus, organisatsioon) peab olema tuvastatav · Allika viimase kuvamise aeg tuleb märkida, nt. (vaadatud 26.09.2013) · Koostamise aeg peaks olema tuvastatav; kui ei siis märkida aasta asemel s.d. (sine dato) PABERIL VERSUS VÕRGUS · Teadusajakirjad ei vaja URL kirjet, juhul kui ilmuvad ka paberil · Sama kehtib kogumike, raportite ja analüüside kohta, mis on paberil ja mille kirjastus ning ISSN/ISBN teada YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 45 15
- Kust leida materjale? Kogutud materjal, küsitlemine, intervjueerimine Fenomenide uurimine - Euroopa Liit: uuritakse, kuidas osapooled omavahel läbi saavad, kuidas osad toetavad/on vastu sellele, kuidas majanduskoostöö on üles ehitatud. - Globaliseerumine: RS mõju majandusele ja keskkonnale. Majanduse ja kk mõju RV suhetele. - Regionaliseerumine: regionalism vs globalism RS teaduse allikad Teoreetilised: - Raamatud, teadusajakirjad (paberil, internetis) Empiirilised: - Raamatud - Kõned - Intervjuud - Dokumendid - Artiklid Akadeemiline kirjutamine - Korrektne sõnastus - Loogiline ülesehitus - Allikatel põhinev, teadmistele toetuv Kirjutamise meelespea - Pealkiri, autor, ühtne vormistus ja lõigud - Tööl on allikad, korralikult viidatud - Töö argumenteeritud, oma arvamus põhineb allikatel Ei viita tervet teksti, lõiku! 4. loeng: Teoorid-lähenemised
Viimastel aastatel on kasutusele võetud üha uusi meetodeid kaitsmaks uuritavate õigusi ja teaduse väärikust, sealhulgas püütud parandada artiklite hindamissüsteemi vigu. Asutused on kasutusele on võtnud ettevaatusabinõusid, et edendada vastutustundlikke uurimusi ning hinnata väärtegude juurdlusi. Ülikoolide instituute ja stipendiumite jagajaid innustatakse kasutama hindamisprotsesse, mis väärtustaksid uuringute kvaliteeti, mitte kvantiteeti. Teadusajakirjad on hakanud arendama poliitikat, mis väärtustaks autorite vastutusrikast käitumist. Sellised arengud on tavalised eetilise temaatika arendamisel käitumuslikes teadustes. Iga kord kui mõne juhtumi tõttu tõuseb ühiskonnas või ka ühe erialavaldkonna sees tähelepanu eetilistele nõuetele ja moraaliküsimustele, kaasnevad sellega üldjuhul positiivsed muutused teaduseetikas. Samas on meil endiselt raske eeldada olulisi arenguid eetikas kuni
loomet rahvuskirjanduse piire ületaval tasandil, tuues välja nende sarnasused, erisused ja nende võimalikud omavahelised mõjutused. Võrdlev kirjandusteadus 19. sajandi alguses (romantismi aeg) tekib vajadus vaadelda kirjandust universalistlikust perspektiivist (Goethe: maailmakirjandus) ,,Cours de litterature comparée" (1816) 19. sajandi lõpus esimesed spetsiaalsed teadusajakirjad 1900. a. esimene võrdleva kirjandusteaduse kongress Pariisis Näide: Jaan Oks... ,,Nälga on seal külas, ääretut tungide tõusu ja langemist. Igapäevased elunähtuste vahetused. Elumõte." ,,Talvad, sügav lumi, mahalangenud puud, saag, tulease, vana kasukapintsak, heeringapütt, kõlbmata kirvevars, jäljed, kolm töömeest ehk... inimesed." ,,Jälle on tõbine sügis uue ja pahema päeva loonud. On tuul ning kollane katk kase lehis.
valda, siis ära küsitluse peale mine) Mõtle, kas inimesed/organisatsioonid, keda tahad uurida, on ligipääsetavad Mõtle teema mahule - kas uurimistöö pole liiga suur? Mõtle oma juhendaja profiilile ja oskustele meetodite osas Kust saada ideid BA-töö teemadeks? Aktuaalsed ühiskondlikud debatid meedias: Isiklikud kogemused Loengumaterjalid Õpikud (Populaar)teaduslikumad raamatud/ajakirjad Teadusajakirjad teadusajakirjade kataloog poliitikateadustes teemade kaupa: http://atoz.ebsco.com/Subjects/4161#26223 Teema kitsendamine Teaduses on alati piirid: maailma ei saa uurida. Piiritle oma teema ajalise ja asukoha järgi: BA töö teema ei saa olla liiga lai Teema ei tohiks olla ka liiga kitsas: Uurimistöö, olgugi et üsna kitsal teemal kirjutatud, peab sedastama ka teatud üldisi probleeme.
• Isiklikud kogemused – enda töö – Mõtle, kas see pakub laiemalt huvi ja on uuritav! • Loengumaterjalid – Mõtle, mis teemad tundusid huvitavad – vaata loengumaterjalid läbi ja otsi aineprogrammist viiteid kirjandusele • Õpikud – Riigiteaduste õpik – Annavad üldise sissejuhatuse teemadesse ja viitavad vastavale kirjandusele, kuid ei saa olla uurimistöö teoreetiliseks allikaks • (Populaar)teaduslikumad raamatud/ajakirjad • Teadusajakirjad – teadusajakirjade kataloog poliitikateadustes teemade kaupa: http://atoz.ebsco.com/Subjects/4161#26223 Teema kitsendamine • Teaduses on alati piirid: maailma ei saa uurida. Võta üks spetsiifilisem aspekt või lõik suuremast teemast! • Piiritle oma teema ajalise ja asukoha järgi: • “Eesti erakondade kujunemine” pole hea teema. • “Eesti suuremate erakondade kujunemine 1988-1995” on uuritav teema. • BA töö teema ei saa olla liiga lai
kivisüsi. Hakati tootma ka bensiinimootoreid. Gottlieb Daimler tõi bensiinimootori autotoomisesse. Tööstus muutus bürokraatlikuks. Tekkisid kaubanduskontaktid. Uusaegse majanduse tsüklilisus. 19. saj I poolel toomises mõõn. Ikaldused. 19. saj II poolel tekitas majandustegevus ise finantskriisi. Ühtegi väga suurt kriisi siiski polnud. Teaduslik võidukäik. Kuidas inimes suhestus maailmaga ja kujundas ümber inimeste väärtushinnangud. Teadus spetsialiseerus, tekkisid teadusajakirjad ja seltsid. Tekkisid laborid ja uurimisinstituudid. ,,Kosmos" kuulus teadusteos by Alexander Humboldt. Teadlased tulid lihtrahva hulgast. PRM panustas matemaatikasse ja kirjeldavasse loodusesse. Inglismaa ja itaalia edendasid füüsikat, keemia inglismaal ja rootsis, astronoomia inglismaal ja venemaal. Kõik olulised teaduslikud avastused tehti euroopas. Tekkis allikakriitika ja allikapõhine ajalookirjutus. Tekkis sotsioloogia. Auguste Comte avaldas 1830-1842 pos sotsioloogia kursus
Seitse eelisarendatavat programmi on: - jätkusuutliku metsanduse arendamine; - mitmekülgse metsakasutuse tõhustamine; - bioloogilise mitmekesisuse tagamine; - metsade bioenergeetilise potentsiaali kasutamine; - puidule lisandväärtuse andmine ja kasutamise suurendamine; - puidutehnoloogia arenduskeskuse loomine; - metsanduse konkurentsivõime suurendamine. Teadusajakirjad Ajakiri Baltic Forestry on rahvusvaheline eelretsenseeritav ajakiri, milles avaldatakse nii Leedu, Läti ja Eesti kui ka teiste riikide metsateadlaste töid. Ajakiri ilmub kaks korda aastas ja seda antakse välja kolme Balti riigi ülikoolide ja uurimisinstituutide koostöös. Forestry Studies | Metsanduslikud Uurimused on 1939. a asutatud eelretsenseeritav ajakiri, mida annab välja Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituut. Ajakiri ilmub kaks korda aastas ja avaldab originaalseid
annaabi.ee 
