Paradigma on eelkõige teooria, millest lähtutakse teatud valdkonna nähtuste käsitlemisel ning ettekujutus ka sellest, milles seisneb teaduslik tegevus (milliseid väärtusi tunnistatakse, kuidas organiseeritakse teadustegevus jne). Selliseid paradigmasid on olnud mitmeid: nt Ptolemaiose astronoomia, Koperniku astronoomia, Aristotelese füüsika, Newtoni füüsika, korpuskulaarne optika, laineoptika. Teadlased, kes pooldavad teatud paradigmat, moodustavad teadlaskonna (ingl scientific community). Kui teadlased on omaks võtnud teatud paradigma, siis seda etappi teaduse arengus võib Kuhni arvates nimetada normaalteaduse (ingl normal science) perioodiks. Teadlaste ülesandeks on siis töö tunnustatud paradigma raames: faktilise materjali süstematiseerimine, eksperimentide läbiviimine jne. Jälgides seda tööd, võiks Kuhni arvates öelda, et teadlased püüavad loodust n-ö suruda sellesse paradigmasse kui varem valmis tehtud karpi
Avatud juurdepääsu oluline külg on selle kiire levik üle kogu maailma. (http://www.utlib.ee/index.php?e_id=367) Andmebaasi loomise alguseks loetakse 1990-ndaid aastaid. (http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0020961) Aastal 2003 oli loodud ajakirjade register. (https://moodle.e- ope.ee/mod/resource/view.php?id=307428), Projekti eesmärgiks oli koguda elektrooniliste teadusajakirjade ja tagada vaba juurdepääsu tasuta teadlaskonna liikmetele. (http://infocenter.nlr.ru/databases/science/?item_id=553) Idee luua kataloog avatud juurdepääsuga kiideti heaks ainult aastal 2002 Esimese Põhjamaade konverentsil Lundis (Rootsi) ja Kopenhaagenis (Taani). (http://infocenter.nlr.ru/databases/science/?item_id=553) Tuginedes proovivõtu tulemuste ja kvalitatiivsete andmete jagamine kolme erinevat ajajärku on soovitanud: · pioneer aastat (1993-1999) · innovatsiooni aastat (2000-2004)
Täienduskoolitus, täiskasvanukoolitus. Kitsas ring firmasid, kes on suutnud oma nime all läbi luua maailmaturul, on kujunenud tõeliselt õppivateks organisatsioonideks. Õppija - õpetaja suhe on erinev erinevat tüüpi ja erinevat pedagoogilis - filosoofilise taustaga koolides. Haridusotsustuste mehhanismis on suhteliselt oluline koht mõjukate tööandjate baasil / toetusele kujunenud kodanikeühendustel. Kasvatuateadus / haridusteadus on suhteliselt väiksearvulise teadlaskonna käes, kes on finantseeritav valdavalt edukate firmade poolt ning töötab eelkõige eliitkoolides. ÕPI-EESTI Alus, põhi - ja keskharidus on liitnud üheks üldhariduskooliks, mis on viinud individuaalsete õpiteede kujunemiseni juba varasest east alates. Kool on avanenud ümbrusele ja tööelule : paljud koolid tegutsevad kohaliku info - ja koolituskeskusena. Suured muutused on läbi teinud keskharidusele järgnev haridus, sealhulgas kõrgharidus. Kõige olulisem on aga hariduse,
isegi tähtsam, olles normaalteadusega ka tihedalt seotud. Paradigma Kuhni essees tähendab põhimõtteliselt teooriat, millest lähtutakse teatud valdkonna nähtuste käsitlemisel ning ka ettekujutus teaduslikust tegevusest (näiteks milliseid väärtusi tunnistatakse) Sellised paradigmad on näiteks: Ptolemaiose astronoomia, Koperniku astronoomia, Aristotelese füüsika, Newtoni füüsika jne. (http://www.hot.ee/indrme/kuhn.htm) Teadlased, kes sama teooriat pooldavad, moodustavad teadlaskonna. Normaalteadusest rääkides peavad eksisteerima paradigmad, ilma nendeta ei saa uurimustööd teha, küll aga on Kuhn välja toonud selle, et paradigmad võiksid määrata normaalteaduse, ilma et avastatavad reeglid sekkuksid(lk 69) Seda seetõttu, et teadlased lähtuvad teooriatest, reeglid ilmnevad alles praktiseerimise käigus, kui teooriad on omaks võetud. Ja ainult teooriatest lähtuda saab täpselt nii kaua kuni antud teadlaskogukond aktsepteerib juba saavutatud probleemilahendusi
kohal kuni 1931. aasta lõpuni). Neis ülesannetes võttis J. Uluots osa ka ülikooli valitsuse ja nõukogu tööst. 1932. aasta tõi kaasa valimise ülikooli prorektoriks üliõpilaste asjades, sellel kohal teenis ta kaks aastat (http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf). Õigusteaduskonna dekaanina oli J. Uluotsal oluline osa teaduskonna väljakujundamisel, eriti aga rahvusliku teadlaskonna harimisel. Ise uuris ta teadlasena esmajoones Eesti õiguse ajalugu ning agraar- ja asustusajalugu (http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html). Sihikindel tegutsemine andis tulemusi ja eestikeelse ülikooli II aastakümnel täideti peaaegu kõik õppetoolid eesti teadlastega. Ümberkorraldusi tehti ka õppetoolide koosseisus, samuti loodi uusi allasutusi. Aastatel 1922-1939 oli J. Uluots õigusteaduskonna seminariraamatukogu juhatajaks
mida esitab oma raamatus. Teaduse ja ebateaduse eristamisel on teatud huvivaldkonna kõige tähtsam joon selle võime toetada normaalset teaduslikkutraditsiooni (159). Nagu ka Lakatos ei põhjenda Kuhn, miks peaks teadus olema kõrgemal teistest huvivaldkondadest, vaid peab seda enesestmõistetavaks (159). Kuhni teaduskäsitluses tuleb teadusprotsessis käibivaid väärtusi ja teooriate omaksvõttu või tagasilükkamist määrata vastava teadlaskonna psühholoogilise ja sotsioloogilise analüüsi abil. Kuhni positsioon ei anna meile mingit võimalust kindla teadlaskonna otsustuste ja toimisviisi kritiseerimiseks; ehkki Kuhni käsitluses on sotsioloogiline analüüs põhiline. Lakatosiga võrreldes: ta siiski pakub vahendeid, mille abil mõnda teadlaskonna otsust saaks kritiseerida. 160. Kokkuvõtteks: Lakatosi eesmärk oli esitada teaduse ratsionalistlik käsitlus, mis tal
Analüütilisuse puudumine Emotsioonid segavad Teadusliku käsitluse üldised nõuded Teaduslik tunnetamine toimub teaduslikus kontekstis ja on dialoogiline Teaduslik tegevus on süstemaatiline ja järjepidev tegevus Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt välja arendatud meetodite alusel Teadusliku tunnetamisprotsessi tulemuseks on tõendatav teadmine uuritavast objektist Teaduslik teadmine on objektiivne, s.t vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele, s.t objektiivsus on kokkuleppe küsimus Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid Mõista ja kirjeldada uuritavat objekti (mis ja missugune on see fenomen, nähtus või sündmus, mida uurime?) Selgitada välja uuritava fenomeni seoseid teiste fenomenidega, selle põhjusi (miks sündmus või nähtus on selline nagu ta on?)
Shaw saavutanud juba ülemaailmse kuulsuse. Oma järgmist teost nimetas Shaw filosoofiliseks komöödiaks.Näidendis "Inimene ja üliinimene" (1903) on traditsiooniline don Juani teema põimitud Nitzsche filosoofiaga üliinimesest ja tolleaegsete bioloogiliste teooriatega. "Major Barbara" (1905) on näidend, milles autor vaatleb Päästearmee silmakirjatsevat heategevust ja relvatöösturite mahhinatsioone. "Doktori dilemmas" (1906) käsitleb Shaw teaduse seisundit tänapäeva ühiskonnas ning teadlaskonna omavahelisi suhteid, arstide omakasupüüdlikkust, aga ka kunsti ja moraali probleemi. Kokku on G. B. Shaw kirjutanud 50 näidendit, enne Esimest maailmasõda jõudis ta kirjutada 29. Shaw ´ üheks populaarsemaks näidendiks võib kindlasti pidada armastuskomöödiat "Pygmalion" (1912), kus keskseteks tegelasteks on foneetikaprofessor Henry Higgins ning lihtrahva hulgast pärit neiu Eliza Doolittle. Eliza traagika saab alguse sellest, et väljakistuna oma sotsiaalsest keskkonnast, ei kuulu ta
· Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt väljaarendatud meetodite alusel · T-liku tunnetamisprotsessi tulemuseks on teadmine uuritavast objektist, mis on tõestatav olgugi, et tõestatavus, seda nii kvalitatiivses kui kvantitatiivses uurimuses, on suhteline. · Teaduslik teadmine on objektiivne. Samas objektiivsus on kokkuleppe küsimus: vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele. · Teadusliku uurimuse eesmärgiks saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta. Mõista, kirjeldada uuritavat objekti. Selgitada, seletada uuritava fenomeni seotust teiste fenomenidega + põhjuseid! Prognoosida võimalikke tulevikuarenguid. Teadusliku uurimise osad: teooria, metodoloogia, analüüs. Kõik on vajalikud! Teooria
enamasti kättesaamatu (nt Rootsi aja uurimine teises staatuses kui NSVL uurimine jms). Teiselt poolt on eristaatus seotud ka ideoloogilise tegevusega. Paljudel juhtudel oli nende teadlaste ülesandeks paljastada Nõukogude võimu tegelikkus. Hoolimata tõsiasjast, et mitmed teadlased Eestist lahkusid, ei leidnud nad kohe erialast tööd. Peale sõda ei kujune kohe välja koordineeritud teadustegevust paguluses. Kohanemine uute oludega võttis aega, teadlaskonna ümberpaiknemine aktuaalne teema pagulusperioodi vältel. Lisaks tuli esmajoones mõelda pere toitmisele, seetõttu tuli sageli teisi töid teha. Alles 1960ndatest aastatest hakatakse tõsisemalt teaduspaguluses oleva teadustegevuse koordineerimisega. Mitte ainult eestlaste seas vaid kõigi Balti riikide teadlaste osas. Selle arengu tulemuseks see, et 1968. aastal luuakse institutsionaalne tugi – Balti Teaduste Edendamise Ühing. See ühing hakkab aktiivselt koondama
60 3) kindlaksmääramatuse tasand, mis põhineb dokumenteeritud kriitikal, näiteks vabatõlgendusel. C. Pakkuda koolituse ja teadusliku uurimistöö tarbeks juurdepääsu keerukatele andmepankadele. Muuseum ei ole ainult koht, kus säilitatakse kultuurilist mälu, haridust ja teadmisi, vaid samuti (ja võib-olla ennekõike) uurimiskeskus, akadeemilise teadlaskonna telg. Veebirakendusel võib-olla selles valdkonnas keskne roll, olles muuseumi ainese tesauruseks ja luues igale konserveeritud esemele lugematul hulgal virtuaalseid seoseid teiste kultuurivaldkondadega. Kultuuriveebi tegijad peavad korrastama ja pakkuma olemasolevaid andmepanku, kasutades kultuuriainese digiteerimise põhiprogramme. Lisaks sellele on vähemalt ajalooarhiivide, fotode, joonistuste jmt nimistute sidusalt
Vaid midagi enamat. Maa pole organism. Kuid Maa on keha, mida peavad üleval keerulised eluprotsessid. Termini Gaia pakkus Lovelocki elusa Maa jaoks välja William Golding, Nobeli kirjanduspreemia laureaat. Gaia tähendab kreeka keeles Emakest Maad. Kuigi Lovelock võttis seda nime metafoorina, ei pääsenud tema teooria lihtsustustest. New Agei tegelased kaaperdasid Gaia idee ja tõlgendasid asja ülimalt lihtsustatult. See tõrjus teadlaskonna Lovelocki teooriatest eemale. Kultuurökosüsteemid Kultuurökosüsteemid inimese loodud ökosüsteemid. a) istutatud mets; b) agroökosüsteemid; c) linn; d) kaevandused; e) prügimäed jne. Kultuurkooslus (tsönoos) igasugune inimtekkene biotsönoos või fütotsönoos (sh. agrotsönoos). Kultuurbiotoop inimmõjuline elupaik Agroökosüsteemid Agroökosüsteem ökosüsteem (põld, aed, heinamaa, karjamaa), mille on loonud inimene
astronoomia, Koperniku astronoomia, Aristotelese füüsika, Newtoni füüsika, korpuskulaarne optika, laineoptika. Teadus kujunebki Kuhni arvates välja alles siis, kui mingit reaalsuse valdkonda uurivad inimesed jõuavad mingi ühise paradigmani. Nt optika kui teadus kujunes sellise kriteeriumi järgi välja alles XVII sajandil (Newtoni uurimused), astronoomia aga juba antiikajal (Ptolemaios). Teadlased, kes pooldavad teatud paradigmat, moodustavad teadlaskonna (ingl scientific community). Teadustegevus on Kuhni arvates alati kollektiivne ning seotud konkreetsete inimestega, eks elavad teatud ajastul teatud ühiskonnas. Teaduse arengule avaldavad seejuures mõju nii sotsiaalsed kui ka psühholoogilised tegurid. Kui teadlased on omaks võtnud teatud paradigma, siis seda etappi teaduse arengus võib Kuhni arvates nimetada normaalteaduse (ingl normal science) perioodiks. Teadlaste ülesandeks on siis töö tunnustatud
kasutavad." Teooriate üle tuleb otsustada vastavalt nendega tegelevate indiviidide või gruppide 57 väärtushinnangutele. Kuid Kuhni paradigmasid ongi kritiseeritud just selliste mõtteviiside pärast. Alan Chalmers aga väidab: ,,Kuhni teaduskäsitluses tuleb teadusprotsessis käibivaid väärtusi ja teooriate omaksvõttu või tagasilükkamist määrata vastava teadlaskonna psühholoogilise ja sotsioloogilise analüüsi abil. Kui see ühendada eeldusega, et kaasaegne teadus on kokku võtnud ratsionalismi tema parimal kujul, saame konservatiivse seisukoha. Kuhni positsioon ei anna meile mingit võimalust kindla teadlaskonna otsustuste ja toimimisviisi kritiseerimiseks." Chalmersi arva- tes oleks vajalik teadust analüüsida. Analüüsimisel on vaja arvestada teaduses püstitatud eesmärki- dega
kasutavad." Teooriate üle tuleb otsustada vastavalt nendega tegelevate indiviidide või gruppide 54 väärtushinnangutele. Kuid Kuhni paradigmasid ongi kritiseeritud just selliste mõtteviiside pärast. Alan Chalmers aga väidab: ,,Kuhni teaduskäsitluses tuleb teadusprotsessis käibivaid väärtusi ja teooriate omaksvõttu või tagasilükkamist määrata vastava teadlaskonna psühholoogilise ja sotsioloogilise analüüsi abil. Kui see ühendada eeldusega, et kaasaegne teadus on kokku võtnud ratsionalismi tema parimal kujul, saame konservatiivse seisukoha. Kuhni positsioon ei anna meile mingit võimalust kindla teadlaskonna otsustuste ja toimimisviisi kritiseerimiseks." Chalmersi arva- tes oleks vajalik teadust analüüsida. Analüüsimisel on vaja arvestada teaduses püstitatud eesmärki- dega
Et seda mõista, peame tundma neid erilisi jooni, mis iseloomustavad rühmi, kes teadust loovad ja kasutavad.“ Teooriate üle tuleb otsustada vastavalt nendega tegelevate indiviidide või gruppide väärtushinnangutele. Kuid Kuhni paradigmasid ongi kritiseeritud just selliste mõtteviiside pärast. Alan Chalmers aga väidab: „Kuhni teaduskäsitluses tuleb teadusprotsessis käibivaid väärtusi ja teooriate omaksvõttu või tagasilükkamist määrata vastava teadlaskonna psühholoogilise ja sotsioloogilise analüüsi abil. Kui see ühendada eeldusega, et kaasaegne teadus on kokku võtnud ratsionalismi tema parimal kujul, saame konservatiivse seisukoha. Kuhni positsioon ei anna meile mingit võimalust kindla teadlaskonna otsustuste ja toimimisviisi kritiseerimiseks.“ Chalmersi arva- tes oleks vajalik teadust analüüsida. Analüüsimisel on vaja arvestada teaduses püstitatud eesmärki- dega
Süvenev mure maastike kvaliteedi pärast ja ebapiisavad maastikukorralduse meetmed põhjustasid selle, et 1994. aastal kiitis Euroopa kohalike ja regionaalsete omavalitsuste konverents heaks maastikukonventsiooni eelnõu väljatöötamise ettepaneku. Asutatud töögrupp, milles osalesid nii Euroopa Nõukogu kultuuripärandi kui ka bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse komitee, mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide (Maailma Looduskaitse Liidu, UNESCO jt.), kohalike omavalitsuste ning teadlaskonna esindajad, sai ülesandeks koostada ja kooskõlastada konventsiooni esialgne tekst. Järgnevatel aastatel korraldas Euroopa Nõukogu mitu nõupidamist ja arutelu, et ühtlustada arusaamasid konventsiooni eesmärkidest ja reguleerimisvaldkondadest ning täiendada ja lihvida konventsiooni teksti. 19. juulil 2000.a. kiitis Euroopa Nõukogu ministrite komitee maastikukonventsiooni teksti heaks ja leppis kokku kuupäeva, millal kokkulepe avatakse allkirjastamiseks. Keskkonnastrateegiates. 176
annaabi.ee 
